Aktiva Finance Group OÜ hagi K. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4113 eurot 85 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn 10150) Hageja lepinguline esindaja S. R. (e-post XXX) Kostja: K. M. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi K. M. (M.) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista K. M. (M.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja:
2.1.3906 eurot 27 senti (sealhulgas põhivõlg 465 eurot 42 senti, intress 1209 eurot 89 senti, lepingutasu 1972 eurot 81 senti, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivis 17. juuli 2023 seisuga 208 eurot 15 senti);
2.2.viivis tasumata põhivõlgnevuselt 465 eurolt 42 sendilt alates 18. juulist 2023 kuni põhivõlgnevuse 465 euro 42 sendi tasumiseni määras 44,60% aastas.
4.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud K. M. (M.) kanda.
6.Mõista K. M. (M.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 690 eurot.
7.Mõista K. M. (M.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi K. M. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 465 eurot 42 senti, intressi 1209 eurot 89 senti, lepingutasu 1972 eurot 81 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise 17. juuli 2023 seisuga 208 eurot 15 senti ning jooksva viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja järgmised lepingud: − 11. oktoobril 2019 lepingud nr 2101916897 (intressimäär 37,40% aastas, lepingu sõlmimise tasu 9 eurot 28 senti), nr 2101917113 (intressimäär 44,50% aastas, lepingu sõlmimise tasu 25 eurot 46 senti), nr 2101917203 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 40 eurot 48 senti) ja nr 2101917341 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 56 eurot 41 senti); − 13. oktoobril 2019 lepingu nr 2101917779 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 67 eurot); − 14. oktoobril 2019 lepingu nr 2101917875 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 84 eurot 52 senti); − 19. oktoobril 2019 lepingu nr 2101919582 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 95 eurot 59 senti); − 15. novembril 2019 lepingu nr 2101930133 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 112 eurot 79 senti);
− 6. detsembril 2019 lepingu nr 2101936277 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 124 eurot 4 senti); − 17. jaanuaril 2020 lepingud nr 2101949135 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 145 eurot 52 senti) ja nr 2101949372 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 167 eurot 75 senti); − 19. jaanuaril 2020 lepingu nr 2101949696 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 188 eurot 16 senti); − 23. jaanuaril 2020 lepingu nr 2101951238 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 212 eurot 14 senti); − 24. jaanuaril 2020 lepingu nr 2101951505 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 241 eurot 34 senti); − 4. veebruaril 2020 lepingu nr 2101955282 (intressimäär 44,60% aastas, lepingu sõlmimise tasu 264 eurot 10 senti); − 12. juulil 2020 lepingu nr 2101985036 (intressimäär 17,70% aastas, lepingu sõlmimise tasu 138 eurot 23 senti). Kostja kohustus lepingutest tulenevad kohustused täitma vastavalt kokku lepitule maksegraafiku alusel. Kostja jättis täielikult või osaliselt tasumata 10. oktoobri 2020 kuni
9.detsembri 2020 osamaksed. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis laenuandja 10. detsembril 2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24. detsembril 2020. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja 25. detsembril 2020 lepingu üles ning loovutas 10. märtsil 2021 kostja vastase nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale. Kõik lepingud (v.a) esimene on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa moodustus eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. Kokku sai kostja lepingute alusel laenu 2726 eurot. Kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid summas 1412 eurot 17 senti ning hagejale 848 eurot 41 senti. Hageja on arvestanud kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed põhiosa katteks, põhiosa võlgnevus on seega 465 eurot 42 senti. Kostjal on kõigi laenulepingute alusel tekkinud ka intressivõlgnevus kokku summas 1209 eurot 89 senti (52,02+80,65+113,17+113,17+56,20+112,40+44,97+98,73+39,52+106,89 +88,03+62,51+74,14+104,72+62,77). Kostja kohustus tasuma lepingutasu kokku 1972 eurot 81 senti, mida kostja tasunud ei ole. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 465 eurot 42 sendilt viimasele laekumisele järgnevast päevast, s.o alates 17. juulist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 17. juulil 2023 intressimääraga võrdses määras 44,60% aastas, sissenõutavaks muutunud viivise summa on seega 17. juuli 2023 seisuga 208 eurot 15 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista ka pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjale saadetud meeldetuletuskirjade eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.
2.Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte 27. oktoobril 2023 KÄPO-s. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 490 eurot ja õigusabikulud summas 676 eurot (käibemaksuta), kokku 1166 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Hagejale osutati õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas nõude tarbijakrediidilepingutest tuleneva põhivõla, intressi, lepingutasude, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades, et hageja esitas ühes hagis mitmest lepingust tulenevad nõudeid, oli asi tavapärastest sarnastest asjadest veidi mahukam. Küll aga on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud sarnaseid hagisid sadu ja võimalik, et enamgi. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega ning selle täiendamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 4 tundi täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund ning võttes arvesse selle täiendusi, kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasumäär 169 eurot (käibemaksuta) ei ole esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Asja vähest mahtu ja keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades ei ole kõnealuses asjas põhjendatud tunnitasu enam kui 100 euro ulatuses. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 2 tunni, s.o 200 euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 690 (490+200) euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 690 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.