Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
22.11.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-4259 P. M. hagi M. S. vastu 20 000 euro nõudes
Tsiviilasi Menetlusosalised Menetlustoiming
Hageja: P. M. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja: M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx). Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on P. M. (edaspidi ka hageja) hagiavaldus M. S. (edaspidi ka kostja) vastu 20 000 euro nõudes.
Kohus pidas asjas 22.11.2023 kohtuistungi, millel uuris hageja haginõude aluseks olevaid asjaolusid ning selgitas pooltele hageja haginõude õiguslikku olemust, perspektiivi ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Pooled jõudsid kohtuistungil omavahel suulise kompromisskokkuleppeni, mille kohaselt hageja loobub kostja vastu esitatud hagiavaldusest ning kummagi poole menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromissi on võimalik kinnitada.
TsMS § 430 lg 1 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohus pakkus istungil hagejale võimalust järele mõelda, kas ta soovib võtta endale asjas lepinguliseks esindajaks õigusteadmisi omava isiku ja kas ta soovib kompromissi sõlmida, kuid hageja jäi kindlaks, et soovib hagi tagasi võtta ja kohtumenetluse lõpetada. Ka kostja oli menetluse lõpetamisega ja menetluskulude poolte kanda jätmisega nõus. Kohtu arvates on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi.
Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse.
Kohus selgitab lisaks istungil öeldule veelkord menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd hageja ja kostja leppisid kompromissis kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel võimalik hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 525 eurot tagastada. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle.
/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.