Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise nõudes
Hagihind
4 866,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja esindaja: Ahto Järvela (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 748,58 eurot, intress 2,70 eurot, viivis 47,67 eurot ja alates 18.12.2025 viivis põhivõlalt (s.o 748,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 1 465,16 eurot ja intress 5,27 eurot osamaksetena alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt: Tähtpäev 10.01.2026 10.02.2026 10.03.2026 10.04.2026 10.05.2026 10.06.2026 10.07.2026 10.08.2026 10.09.2026 10.10.2026 10.11.2026 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027
4.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.
5.Menetluskulud jätta 51,81% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ja 48,19% ulatuses Xi kanda.
6.Välja mõista Xilt menetluskulu 414,43 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717392768. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 27.05.2023 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3945209, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 1 000 eurot, intressimääraga 36,38% aastas. 29.05.2023 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja lepingu nr KK3945209 põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati kostja krediidilimiiti 2 000 euroni, intressimääraga 37,29% aastas. 19.06.2023 sõlmisid pooled teise põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millega suurendati kostja krediidilimiiti 2 500 euroni, intressimääraga 38,21% aastas. 26.08.2023 sõlmitud kolmanda põhitingimuste muutmise kokkuleppega suurendati kostja krediidilimiiti 2 700 euroni, intressimääraga 40% aastas. Kostja kohustus täitma lepingust tulenevad kohustused krediidiandja esitatud arvete alusel. Kostja jäi 10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024 maksetega võlgnevusse. Sellega seoses saatis esialgne võlausaldaja 11.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, 2
milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 25.03.2024 ning hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb võlausaldaja lepingu üles 26.03.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud. Esialgne võlausaldaja loovutas 27.03.2024 kostjavastased nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal saadud laenusummast tagastamata 2 699,16 eurot ja tasumata intress 350,65 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 2 699,16 eurolt määraga 40% aastas perioodi 27.03.2024 – 14.11.2024 eest kokku summas 687,33 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmistega on tekkinud kulu kokku 50 eurot. Krediidiandja järgis lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas 27.05.2023 lepingu ja 29.05.2023 selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ning avalikest andmebaasidest (Maksu- ja Tolliamet, rahvastikuregister, kinnisvararegister, Ametlikud Teadaanded, Taust.ee ja Creditinfo.ee) saadud andmete alusel. 19.06.2023 ja 26.08.2023 põhitingimuste muutmise kokkulepete sõlmimisel analüüsis krediidiandja ka kostja pangakonto väljavõtet. 27.05.2023 lepingu ja 29.05.2023 selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel arvestas krediidiandja Maksuja Tolliameti väljavõtte alusel kostja nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 1 269,43 eurot, finantskohustusteks 400 eurot ning majapidamiskuludeks 300 eurot. 19.06.2023 ja 26.08.2023 põhitingimuste muutmise kokkulepete sõlmimisel arvestas krediidiandja kostja pangakonto väljavõtte alusel kostja 4 kuu keskmiseks sissetulekuks 1 737,80 eurot, finantskohustusteks vastavalt 740,81 ja 800,56 eurot ning majapidamiskuludeks vastavalt 300 ja 400 eurot. Lisaks arvestas krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel kõigil neljal korral krediidikonto kuumakseid. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2 699,16 eurot, intressivõlgnevuse 350,65 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 687,33 eurot ning täiendava viivise põhivõlalt 2 699,16 eurolt 40% aastas alates 15.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult 31.01.2025. Kostja hagile ei vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Hageja on kohtule esitanud krediidikonto lepingu nr KK3945209 põhitingimused (dtl 65) ja lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped (dtl 69-80), isikusamasuse tuvastamise ankeedi, mis on edastatud Eesti Post AS-i esindusse 20.05.2012 (dtl 106-107) ja süsteemi väljavõtte IPaadresside logidega smart-ID paroolide kasutamise kohta (dtl 245 jj). Lepingutel poolte allkirju ei nähtu. Tulenevalt VÕS (võlaõigusseadus) § 404 lg 1 tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg 2 loetletud teave. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb VÕS § 408 lg 1 järgne lepingu tühisuse tagajärg.
5.Hageja selgituste kohaselt (dtl 203) esitas kostja 27.05.2023 laenutaotluse Placet Group OÜ kodulehe smsraha.ee vahendusel. Kõik laenulepingu dokumendid edastati kostja taotluses märgitud e-posti aadressile xxx. Kohtule on esitatud e-kirjad (dtl (223 ja 232), mis on saadetud lepingu sõlmimise päeval kostja taotluses märgitud e-posti aadressile, saatjaks on [email protected]. Hageja on esitanud ka e-kirjadega edastatud failid (dtl 225-231 ja 233-244). Kohus loeb tõendatuks, et kostja tegi 27.05.2023 tahteavalduse Placet Group OÜ-lt laenu saamiseks ning et krediidiandja edastas kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal (e-kirjaga elektrooniliste failidena), kuid tõendamata on kostja tahteavalduse sisu. Hageja on 3
viidanud kostja taotluse osas hagiavalduse lisale 4 (dtl 94-95), millelt nähtuvad taotluse andmed selgelt VÕS § 404 lg 2 loetletud mahus teavet ei sisalda.
6.Lepingu nr KK3945209 põhitingimuste muutmise kokkuleppeid puudutavas osas hageja selgeid faktiväiteid ega tõendeid kostja tahteavalduste kohta kokkulepete sõlmimiseks esitanud ei ole.
7.Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki VÕS § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping tulenevalt VÕS § 408 lg 2 siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja selgituste kohaselt (dtl 204) kanti 660 eurot kostja kontole 27.05.2023. Kogu krediidi kostja kasutusse andmise tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte enda logist (dtl 220-222). Kohus märgib, et krediidiandja enda infosüsteemi väljavõte üksi ei tõenda seda, kas ja millises summas laen tegelikult välja maksti. Siiski nähtub hageja esitatud kostja konto väljavõttelt (dtl 109-140), et krediidikonto lepingu nr KK3945209 alusel on kostjale tehtud järgmised väljamaksed: 27.05.2025 660 eurot, 02.06.2023 200 eurot, 13.06.2023 710 eurot, 16.06.2023 430 eurot, 21.06.2023 500 eurot, 29.07.2023 49 eurot ja 28.08.2023 50 eurot. Vastavad summad ja kuupäevad nähtuvad ka krediidiandja infosüsteemi väljavõttelt. Kohus leiab, et kuivõrd krediidiandja enda infosüsteemi ja kostja konto väljavõttelt nähtuvad laenusummad ja väljamaksete kuupäevad ühtivad, on krediidiandja logi puhul tegemist usaldusväärse tõendiga. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on ajavahemikul 27.05.2023 – 19.12.2024 kasutanud krediiti kokku 3 015,16 eurot.
8.Kohus loeb tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid 27.05.2023 krediidikonto lepingu nr KK3945209, mille alusel võimaldas hageja kostjale alates 27.05.2023 krediidi kuni 1 000 eurot kasutamist intressiga 36,38% aastas (dtl 65). Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 45,85% aastas (leping dtl 65, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 66-68). Samuti loeb kohus tõendatuks, et 29.05.2023, 19.06.2023 ja 26.08.2023 lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepete (limiidi suurendamise kokkulepped I, II ja III) kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediidi kasutamist vastavalt kuni 2 000 eurot intressiga 37,29% aastas, kuni 2 500 eurot intressiga 38,21% aastas ning kuni 2 700 eurot intressiga 40% aastas (dtl 69-80). Lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad olid vastavalt 45,85%, 45,85% ja 48,38% aastas (lepingud dtl 69, 73 ja 77, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed dtl 70-72, 74-76 ja 78-80).
9.Nõude loovutamise teatise (dtl 93) kohaselt loovutas Placet Group OÜ lepingust nr KK3945209 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 27.03.2024.
10.VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 27.05.2023, 29.05.2023 ja 19.06.2023 lepingute sõlmimise ajal 15,31% ning 26.08.2023 lepingu sõlmimise ajal 16,72%. Kohus leiab, et lepingus nr KK394520 ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepetes märgitud krediidikulukuse määrad vastavalt 36,38%, 37,29%, 37,29% ja 40% aastas vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
12.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
4
13.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
15.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
16.Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
17.Hageja selgitustest nähtuvalt (dtl 213 jj) hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust 27.05.2023 lepingu ja 29.05.2023 selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel kostja esitatud andmete ning avalikest andmebaasidest (Maksu- ja Tolliamet, rahvastikuregister, kinnisvararegister, Ametlikud Teadaanded, Taust.ee ja Creditinfo.ee) saadud andmete alusel. Seejuures teavitas kostja oma finantskohustuseks renditasu 400 eurot, majapidamiskuludeks 300 eurot ning sissetulekuks 1 400 eurot. Krediidiandja analüüsis kostja Maksu- ja Tolliameti päringu väljavõtet perioodi 2022.a mai kuni 2023.a mai kohta, mille põhjal võttis krediidiandja 27.05.2023 lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe I sõlmimisel kostja lepingute sõlmimisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetulekuna arvesse 1269,43 eurot (dtl 213). Lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepete II ja III sõlmimisel analüüsis krediidiandja ka kostja pangakonto väljavõtet, mille tulemusel arvestas krediidiandja kostja 4 kuu keskmiseks sissetulekuks 1 737,80 eurot, finantskohustusteks vastavalt 740,81 ja 800,56 eurot (s.o Trustly Group AB ja IPF Digital AS-i tarbijalaenud ja renditasu) ning majapidamiskuludeks vastavalt 300 5
ja 400 eurot. Lisaks arvestas krediidiandja lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepete järgseid kuumakseid. Taotluste esitamise ajal kostjal maksehäired ning maksuvõlgnevused puudusid.
18.Kohtule esitatud krediiditoimikust nähtuvalt (dtl 94) oli kostja 27.05.2025 laenutaotlusel märkinud oma majapidamiskuludeks 400 eurot ning finantskohustusteks tarbijalaen/väikelaen 73 eurot. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi 27.05.2025 päringud avalikesse registritesse (dtl 96 jj). Kohtule on esitatud kostja konto väljavõtte perioodist 27.02.2023 – 25.08.2023 (dtl 109 jj). Väljavõttelt nähtuva perioodi viimane päev on III kokkuleppe sõlmimisele eelnev päev. Kohus tuvastab, et krediidiandja küsis kostjalt konto väljavõtet enne III ehk viimase põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimist. Kohtu hinnangul võivad päringud avalikesse registritesse anda alust täiendava teabe küsimiseks tarbijalt, kuid need ei ole piisavad tema majandusliku seisundi, sh kohustuste, välja selgitamiseks tervikuna. Hageja esitatust jääb arusaamatuks, millise teabe põhjal oleks krediidiandja lisaks majapidamiskuludele saanud arvestada ca 400-eurose renditasuga enne kostja kontoväljavõtte analüüsi teostamist, kui kostja taotlusel vastavad andmed puuduvad. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kostjalt täiendavat teavet küsinud, tundub kohtule, et tegemist on hilisemalt kogutud teabe kajastamisega krediiditoimikus. Lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe II kohta esitatud selgitus krediidianalüüsi teostamise kohta (dtl 214) ei ole usutav, kuna pangakonto väljavõte on kogutud hiljem, kui peaks olema läbi viidud krediidianalüüs. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole 27.05.2025 sõlmitud lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepete I ja II sõlmimisel kostja kohta kogutud andmeid sisuliselt analüüsinud ning tema tegelike kulude suurust tuvastanud, sh igakuiseid vältimatuid nn majapidamiskulud ehk vältimatud püsikulutusi eluasemele, toidule, transpordile jms, ega kogunud mistahes andmeid juba olemasolevate kohustuste kohta. Enne III limiidi suurendamise kokkuleppe sõlmimist on krediidiandja küll kostja kontoväljavõtte kogunud, millelt on mh tuvastanud kostja finantskohustused teiste võlausaldajate ees, kuid kindlaks pole tehtud olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suurust, lepingute kestust ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele.
19.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 27.05.2025 lepingu ja selle põhitingimuse muutmise kokkulepete I–III sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks olulised andmed jätnud täielikult või osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 403 4 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
21.Esitatu kohaselt oli 27.05.2023 leping sõlmitud tähtajatult ning selle põhitingimuse muutmise kokkulepetega lepingut tähtajaliseks ei muudetud. Hageja selgitas, et juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on esialgse võlausaldaja avaldus lepingu 6
ülesütlemiseks toimeta, sest selle aja seisuga kostja tulenevalt ümberarvestusest võlgnevuses ei olnud. Leping lõppenud seega ei ole ja on jätkuvalt kehtiv.
22.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kasutas krediiti kokku 3 015,16 euro ulatuses, millest on hageja väljatoodu kohaselt tagasi makstud 804,11 eurot. Tagasimakstud summast on hageja 801,42 eurot arvestanud põhivõla ja 2,69 eurot intressi katteks. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 27.05.2025 lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepete I ja II sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne intressimäär 2,50% ning kokkuleppe III sõlmimisel ajal 4%.
23.Lähtudes ümberarvestusest (dtl 247-248, täpsustus 256-258) on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu tagasimaksed perioodist 10.10.2024 – 10.12.2025, põhiosamaksed kokku 748,58 eurot ja intressid 2,70 eurot. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 748,58 eurot (48,58 + 50 x 14) ja intressid 2,70 (0,18 x 15) eurot.
24.Vastavalt TsMS § 369 tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed vastavalt ümberarvestusele. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja peale 2023.a detsembrit laenu tasumiseks ühtki osamakset teinud ei ole, puudub alus eeldada, et kostja tulevikus makseid vabatahtlikult ja tähtaegselt teeks, mistõttu on ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja intressi väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus (s.o 10.01.2026 – 10.06.2028) sissenõutavaks muutuvad põhivõlamaksed kokku 1 465,16 eurot ja intressimaksed 5,27 eurot osamaksetena vastavalt ümberarvestusele.
25.Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingujärgses intressimääras 40% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksete kohta alates 11.10.2024 kuni nende tasumiseni. VÕS § 4034 lg 7 I lause kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest on lepingujärgseks intressimääraks VÕS § 94-järgne määr. Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
26.Hageja nõude hagi esitamise seisuga (14.11.2024) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks rahuldab kohus osaliselt 0,64 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele: 10.10.2024 osamakse põhivõlg 48,58 eur – viivis 0,57 eur võlaperiood
Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 47,03 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: 98,58 (hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku) – viivis 11,66 eur 7
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 15.11.2024 – 17.12.2025 eest 47,03 eurot, s.o koos viivisega perioodi eest enne hagi esitamist 47,67 eurot (0,64 + 47,03), viivise alates 18.12.2025 põhivõlgnevuselt (748,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavate osamaksete tasumisega viivitamisel.
27.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 4 866,80 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 2 345,36 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 51,81% ja kostja kanda 48,19% menetluskuludest.
29.Hageja esitatu kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 560 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 1 197 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud (sh maksekäsu kiirmenetluses 129,78 eurot ja hagiavalduse esitamisel 430,22 eurot).
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 9
Hageja väljatoodu kohaselt oli õigusteenuse tunnihind 169 eurot ning esindaja tegi järgmised toimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine – 20 eur; - täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 3 tundi; - kohtunõudega tutvumine, 27.12.2024 vastuse koostamine kohtunõudele, ümberarvestuse koostamine – 3 tundi; - 12.03.2025 täpsustuse ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 2 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. 27.12.2024 menetlusdokumendi koostamise vajadus tulenes eelkõige hagejast, sest hageja jättis oma nõude aluseks olevad asjaolud hagis ammendavalt välja toomata. Arvestades, et kohus palus hagejal ka ümberarvestuse esitada peab kohus põhjendatuks ajakulu 0,5 tundi. 12.03.2025 menetlusdokumendi koostamisele võis selle sisu ja mahtu arvestades põhjendatult kuluda kuni 0,5 tundi. Vajalik ajakulu kokku oli seega kohtu hinnangul 3 tundi. Kohus leiab, et keskmise võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 300 eurot. Hageja menetluskulu koos riigilõivuga on kokku 860 eurot.
31.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
32.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 414,43 eurot (860 x 48,19%).
33.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.