Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. X nõude aluseks on asjaolu, et X ja veel 43 reisijat lendasid 05.05.2023 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX537 suunaga Tallinn – Antalya. Lend pidi väljuma Tallinnast kell 05:25 ning saabuma Antalyas kell 09:20, kuid lennu väljumine Tallinnast hilines ligikaudu 8 tundi. Lennul viibinud 43 reisijat on loovutanud enda lennuhüvitise nõuded samuti lennul viibinud Xle. Hageja on kostjale esitanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel nõude, nõudes hüvitist summas 400 eurot reisija kohta, kokku 17 600 eurot. 13.11.2023 esitatud vastuses hagile võttis kostja hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja vaidleb vastu hageja menetluskulude suurusele ning leiab, et need tuleks osaliselt jätta hageja kanda. Hageja on menetlustoimingutele kulunud aega üle paisutanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul kostja võttis küll hagi kohe vastuses hagiavaldusele õigeks, kuid kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud kokku on 3021 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 1050 eurot ja esindajakulust summas 1971 eurot käibemaksuga. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 9 tundi. Hageja esindaja on valmistanud ette hagiavalduse, komplekteerinud lisad, kooskõlastanud kliendiga, esitanud hagi kohtule, seejärgi informeerinud menetluslikest arengutest ja koostanud menetluskulude nimekirja. Kohtukuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohus peab riigilõivu kulu summas 1050 eurot põhjendatuks. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule summas 1971 eurot käibemaksuga ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on esitatud hagiavalduse koostamisele põhjendatud ajakulu 3 tundi, arvestades, et neljaleheküljelise hagi sisuline osa moodustab umbes 3 lehekülge. Lisade komplekteerimisele on põhjendatud ajakulu 1 tund, kuna hagejale oli loovutanud oma nõude 43 reisijat. Ülejäänud toimingutele, st kooskõlastamisele kliendiga, hagi kohtule esitamisele, seejärgi menetluslikest arengutest informeerimisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele, on kokku põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohus vähendab ajakulu 4 tunni võrra. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 5 tunni ulatuses.

Hageja esindaja ühe töötunni hind on 182,50 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on seda kinnitanud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat kui kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, samuti asjaoluga, et ülalnimetatud Riigikohtu lahenditest on möödunud juba mitu aastat, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 182,50 eurot, millele lisandub käibemaks 36,50 eurot, kokku 219 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 912,50 eurot, millele lisandub käibemaks 182,50 eurot, kokku 1095 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 2145 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.