2-23-128585 Tehnext OÜ hagi J V vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
497,36 eurot
Kohtuistung
Kirjalik menetlus Hageja: Tehnext OÜ (registrikood 12059760), lepinguline esindaja Tõnu Raidma
Menetlusosalised ja esindajad
Kostja: J V (isikukood XXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tehnext OÜ hagi J V vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Mõista J V Tehnext OÜ kasuks välja võlgnevus 122,69 eurot ja viivis 65 eurot.
3.Jätta hageja põhjendatud menetluskulud 37,7% ulatuses kostja kanda.
4.Mõista J V Tehnext OÜ kasuks välja menetluskulud 147,03 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
1.Tehnext OÜ (hageja) esitas hagi J V (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista 432,36 eurot põhivõlga ja 65 eurot sissenõutavaks muutunud viiviseid tasumisega viivitamise eest.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18. veebruaril 2018 OÜ-ga K G (üürileandja) tähtajatu üürilepingu nr XX, millega üürileandja andis kostjale üürile ruumid aadressil XXX. Kostja kohustus tasuma üüri 30 eurot kalendrikuus ning elektrienergia tarbimise eest vastavalt arvesti näidule, soojusenergia, prügiveo, üldelektri, vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt üürileandja esitatud arvetele. Alates maist 2020 on kostjal tasumata kuus arvet kokku 434,97 eurot. Vaatamata üürileandja korduvatele nõudmistele ei ole kostja võlgnevust tasunud. 1. juunil 2023 loovutas üürileandja nõude kostja vastu hagejale.
3.Kostja kasutas korterit kuni 31. juulini 2020. Üürileping oleks pärast üürniku ülesütlemist pidanud lõppema 18. augustil 2020, kuid kuna uus üürnik oli nõus alates 1. augustist 2020 korterit üürima, oli üürileandja nõus lepingu lõpetama 1. augustist 2020. Kuni 1. augustini 2020 on kostja vastavalt üürilepingule kohustatud tasuma üüri ja kasutatud teenuste eest.
4.Kostja sai toimetulekutoetust, mis kanti osaliselt üle otse üürileandjale. Üürileandja luges kõik kostja eest tasutud summad nende laekumise järjekorras kostja tasumata üüri- ja teenuste arvete tasumiseks. Kostja ei ole maksekorraldustes määranud, millise arve ta maksis, samuti ei ole seda nimetatud Jõhvi Vallavalitsuse otsustes. Kostja ei ole tõendanud, et ta on arvestuses toodud summade vahe üürileandjale tasunud.
5.Üürilepingu punktides 4.1.14 ja 6.1.1 on sätestatud viivismääraks 0,5% iga viivitatud päeva eest. Seisuga 31. august 2023 on lepingujärgsete viiviste summa 1618,73 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet ja nõuab viivist 65 eurot. Kostja seisukoht
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu üürilepingu sõlmimisele aadressil XXX, kuid kostja kasutas seda korterit eluruumina kuni 1. juulini 2020. Pärast kostja lahkumist kolis eluruumi teine elanik, seega kostja pärast 1. juulit 2020 tekkinud hageja nõudeid ei tunnista.
7.Kostja eest on hagiavalduses nimetatud arved nr XX , XX ja XX tasunud Jõhvi Vallavalitsus. 3. juuni 2020 arve on üürileandjale tasunud kostja ise. Arvet XX kostja ei tunnista, sest selles sisalduvaid kommunaalteenuseid tema ei tarbinud. Hageja koostatud tabelid ei tõenda kostja võla ja viivise olemasolu ega nende suurust, tabelis sisalduvad summad, mille kostja on tasunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sõlmis 18. veebruaril 2018 OÜ-ga üürileandjaga tähtajatu üürilepingu nr XX (dtl-d 29‒32), mille alusel oli kostjal õigus kasutada korterit aadressil XXX, ja milles üür oli 30 eurot kuus, lisaks tuli kostjal tasuda kommunaalkulud. Vaidlust ei ole ka selles, et üürileping on tänaseks lõppenud ning üürileandja on loovutanud üürilepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 33).
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on üürilepingust tulenevaid tasumata kohustusi.
2(5)
2-23-128585
11.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
12.VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.
13.VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse rikkumise puhul võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel nõuda kohustuse täitmist ja viivist.
14.Hagiavalduses nõuab hageja järgmiste arvete tasumist: • arve nr XX , 08.05.2020, 221,52 eurot (dtl 34), hageja nõue 80,26 eurot; • arve nr XX , 01.06.2020, 30 eurot (dtl 35); • arve nr XX , 07.06.2020, 154,97 eurot (dtl 36); • arve nr XX, 01.07.2020, 30 eurot (dtl 37); • arve nr XX , 03.07.2020, 71,04 eurot (dtl 38); • arve nr XX , 04.08.2020, 66,09 eurot (dtl 39).
15.Üürilepingu p 3.1 kohaselt oli üüriks kokku lepitud 30 eurot kuus (arved nr XX ja nr XX). Kommunaalkulude maksmise kohustus tulenes üürilepingu p-dest 4.1.2 ja 4.1.3 (arved nr XX, nr XX, nr XX ja nr XX).
16.Kostja on esitanud 21. juuli 2020 maksekorralduse, millega kostja on tasunud üürileandjale 71,04 eurot (dtl 58) enda sõnul arve nr XX katteks.
17.Täiendavalt on kostja esitanud dokumendid toimetulekutoetuse määramise kohta (dtl-d 59‒60). 13. mai 2020 otsusega on kostjale määratud toetust 194,92 eurot, 11. juuni 2020 otsusega 184,97 eurot (30 eurot ja 154,97 eurot), kokku 379,89 eurot. Kostja on selgitanud, et toetusest tasuti arved nr XX , XX ja XX . Need arved kokku on 406,49 eurot. Nimetatud toetusesummadest seega kõigi kolme arve maksmiseks ei jätkunud. Toetuste ja arvete summade järgi otsustades sai kostja arve nr XX maksmiseks toetust 26,60 eurot vähem kui arve summa. Ülejäänud 26,60 euro maksmist ei ole kostja tõendanud.
18.Hageja ei ole eitanud kostja nimetatud summade laekumist, kuid hageja on lugenud need varasemate arvete katteks. Hageja esitatud tabelis kajastuvad nimetatud laekumised 2020. aasta aprilli- ja maikuu arvete juures (dtl 73). Seega saab lugeda tõendatuks, et kostja nimetatud ülekanne ja toetused on üürileandjale makstud.
19.VÕS § 88 lg järgi määrab üldjuhul võlgnik, millise kohustuse katteks ta raha on maksnud. Kui võlgnik ei ole seda määranud, määrab täidetud kohustuse võlausaldaja (VÕS § 88 lg 4). Kui kumbki ei ole määranud, millise kohustuse katteks raha arvestatakse, loetakse esimesena täidetuks kõige varem sissenõutavaks muutunud kohustus (VÕS § 88 lg 6 p 1).
20.Võlgniku esitatud maksekorraldusel on selgituseks märgitud „XXX kommunaal“, Jõhvi Vallavalitsuse tehtud ülekannete selgitusi ei ole toimikusse esitatud.
21.Riigikohus on leidnud, et täidetavat kohustust saab määrata nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14). TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne selline tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Arvete tasumisel saab kaudseks tahteavalduseks pidada maksmist täpselt arvel 3(5)
2-23-128585 näidatud summas ja mõistliku aja jooksul alates arve esitamisest. Ei ole usutav, et kostja tegi juhuslikult esitatud arvetega samas summas makseid ega pidanud sellega silmas just viimati saadud arve tasumist. Seega saab summade kattuvust lugeda kaudseks tahteavalduseks täidetava kohustuse määramiseks ning lugeda tasutuks arved nr XX , nr XX ja nr XX .
22.Hageja andmetel on arve nr XX kogusummast 221,52 eurot tasumata 80,26 eurot. Kostja väitel on arve nr XX katteks kostja eest tasutud 194,92 eurot toetuse arvelt, mis määrati arvega samas kuus pärast arve esitamist. On usutav, et toetus määrati just viimati saadud arve tasumiseks. Puuduoleva 26,60 euro (221,52-194,92) tasumist ei ole kostja tõendanud. Hageja ei ole nõudnud varasemate arvete tasumist. Seega saab arvest nr XX lugeda tasutuks 194,92 eurot ja tasumata osaks 26,60 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
23.Arvet nr XX kostja ei tunnista, sest ta ei ole selles sisalduvaid kommunaalteenuseid tarbinud. Arve nr XX kohta ei ole kostja oma vastuses seisukohta võtnud.
24.Arve nr XX on üür 2020. aasta juulikuu eest. Arve nr XX on esitatud 202. aasta juulikuu kommunaalteenuste eest. Pooled on erineval seisukohal, millal üürileping lõppes ja millise kuu eest on sellest tulenevalt kostjal kohustus maksta.
25.Kostja hinnangul lõppes üürileping alates 1. juulist 2020. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud 19. juuni 2020 e-kirja üürilepingu lõpetamiseks (dtl 63) ja 7. augustil 2020 saadetud e-kirja selle kohta, et ta alates 1. juulist 2020 enam korteris ei ela (dtl 61, tõlge dtl 62).
26.Üürileandja on esitanud 20. juunil 2020 kostjale saadetud vastuse, et leping lõpeb 18. augustil 2020 (dtl 70). 19. oktoobril 2023 kohtule esitatud seisukohas selgitas hageja, et kuna üürileandja leidis uue üürniku alates 1. augustist 2020, oli ta nõus lõpetama lepingu varem, 1. augustist 2020.
27.VÕS § 311 lg 1 ja § 312 lg 1 alusel võib kinnisasja tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud, kui pole kokku lepitud pikemat tähtaega. VÕS § 311 lg 2 sätestab, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Üürilepingu p-s 5.3 on kokku lepitud, et üürnik teatab lepingu lõpetamisest 60 päeva ette, mis on lühem kui seaduses nõutav miinimum. Üürilepingu järgi oleks 19. juuni 2020 teate alusel pidanud leping lõppema alates 18. augustist 2020. Samas on antud juhul mõlemad pooled soovinud lepingut lõpetada varem. Pool, kelle suhtes leping üles öeldi ehk üürileandja, on olnud nõus lepingu lõpetama 1. augustist 2020, tulles lepingut lõpetada soovivale üürnikule nii üürilepingu kui ka seaduse tähtajaga võrreldes vastu. Igal juhul kehtis üürileping aga vaidlusaluse juulikuu lõpuni, millest tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda juuli 2020 eest nii üüri kui ka kommunaalmakseid. Arve nr XX ja arve nr XX alusel on tasumata kokku 96,09 eurot (30+66,09), mis tuleb võlgnikult välja mõista.
28.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Üürilepinguga oli nähtud ette kõrgem intressimäär ‒ 0,5% tasumata summalt päevas (p 4.1.14). Hageja on viivist vähendanud ja palub kostjalt viivisena välja mõista 65 eurot, mis on väiksem summa kui lepingujärgne viivis summalt, mida kohus pidas põhjendatuks kostjalt välja mõista 4(5)
2-23-128585 (viivisekalkulaatori järgi 171,17+184,65+396,21 eurot). Hageja viivisenõue on seega põhjendatud rahuldada.
30.Eeltoodu alusel tuleb hagi osaliselt rahuldada ning mõista kostjalt välja võlgnevus 122,69 eurot (96,09+26,60) ja viivis 65 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
32.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
33.Kohus rahuldas hagi 37,7% ulatuses. Hageja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb seega samas ulatuses jätta kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 250 eurot.
35.Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Tunnitasu vastab turuhinnale ja ajakulu on põhjendatud. Seega on menetluskulude põhjendatud suuruseks 390 eurot (140+250).
36.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskuludest 37,7% ehk 147,03 eurot.