Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Riigihankele nr xxx, mille nimetus oli „Meditsiinilise mööbli ostmine, ostja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla, raamhange“, esitasid Lansen Medical OÜ ja Laborimööbel OÜ ühispakkumise. Põhihuviline antud riigihankel osalemiseks oli Lansen Medical OÜ ja seetõttu leppisid Lansen Medical OÜ ja Laborimööbel OÜ kokku, et juhtiv partner antud hankel on Lansen Medical OÜ. See tähendas, et teostatud tööde eest tasub tellija Lääne-Tallinna Keskhaigla vastavalt Lansen Medical OÜ poolt esitatud arvetele Lansen Medical OÜ arveldusarvele. Peale tööde üleandmist esitab Laborimööbel OÜ omapoolse arve, mille alus on Laborimööbel OÜ poolt esitatud hinnapakkumine Lansen Medical OÜ-le.
2.Lansen Medical OÜ ja Laborimööbel OÜ tööde lõpetamise ja veel paigaldamata mööblikomplektide ladustamise järel Lääne-Tallinna Keskhaigla lattu esitas Lansen Medical OÜ Lääne-Tallinna Keskhaigla AS-ile meditsiiniseadmete üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 3-5/289, mis allkirjastati 20.01.2022 ja aktsepteeriti LääneTallinna Keskhaigla esindaja R P poolt. Seejärel esitas Lansen Medical OÜ LääneTallinna Keskhaiglale kahepoolselt teostatud kogutööde eest omapoolse arve, mille Lääne-Tallinna Keskhaigla tasus Lansen Medical OÜ-le 22. veebruaril 2022. Peale akti aktsepteerimist kliendi poolt esitas Laborimööbel OÜ Lansen Medical OÜ-le 07.02.2022 omapoolse arve nr 22005 summas 22 536,17 eurot maksetähtajaga 25. veebruar 2022. Vastavalt Lääne-Tallinna Keskhaigla raamatupidamise poolt esitatud andmetele tasus Lääne-Tallinna Keskhaigla kogu hanke summa 22. veebruaril 2022 Lansen Medical OÜ arveldusarvele. Paraku Laborimööbel OÜ arvel nr 22005 näidatud summat 22 536,17 eurot maksetähtajal, mis oli 25.02.2022, kostja ei tasunud. Hageja alustas makse meeldetuletuste kostjale saatmist. Tänu saadetud meeldetuletustele tasus Lansen Medical OÜ 18. märtsil 2022 osa arvel 22005 toodud summast, s.o 8000 eurot.
21.märtsil 2022 saatis Laborimööbel OÜ kolmanda meeldetuletuse järelejäänud summa 14 536,17 eurot tasumiseks. 25. märtsil 2022 vastas Lansen Medical OÜ lõpuks ekirjaga Laborimööbel OÜ-le. Antud e-kirjas jätkus Lansen Medical OÜ esindajal R Sl häbematust süüdistada Laborimööbel OÜ-d ja esitada alusetuid nõudeid ning põhjendamatuid süüdistusi, seades võlasumma tasumise eelduseks võlgnevuse meelevaldse vähendamise, unustades, et Lääne-Tallinna Keskhaigla on arve täielikult tasunud. 31. märtsil 2022 tasus Lansen Medical OÜ veel osa võlgnevusest summa 5555,51 eurot. Seejärel oli võlgnevuse summa 8980,66 eurot.
3.Kirjavahetuses toob Lansen Medical OÜ maksetega viivitamise põhjuseks, et esinesid väidetavad kvaliteedi probleemid, kuigi Laborimööbel OÜ tooted vastavad täielikult hangete läbiviija esitatud nõuetele, klient on töö lõpptulemuse ja mööbli kvaliteediga väga rahul, vastasel juhul ei võtaks klient paigaldatud tooteid vastu ega tasuks nende eest. Kõik vastuvõtuaktis Lansen Medical OÜ poolt väljatoodud kvaliteediprobleemid
on hageja kõrvaldanud tähtaegselt ja korrektselt. Hageja peab silmas vastuvõtmisaktis nr 3-5/289 20.01.2022 loetletud puudused, mille kohaselt osal kappidest ei töötanud sisseehitatud valgustus korrektselt ning osa kappe vajas täiendavat reguleerimist, sest rulood ei liikunud piisavalt sujuvalt. Kui hageja informeeris Lääne-Tallinna Keskhaigla esindajat R P Laborimööbel OÜ ja Lansen Medical OÜ koostöö lõppemisest, siis oli kliendi esindaja R P selle üle väga nördinud ja soovis, et leiaks võimaluse koostöö jätkamiseks, sest Laborimööbel OÜ poolt toodetud ja paigaldatud mööbel oli igati vastav kliendi poolt esitatud kvaliteedinõuetele ja klient soovis, et hageja osaleks ka edaspidistel meditsiinilise mööbli hangetel.
4.Lansen Medical OÜ ei taha tunnistada, et hilinemise otsene põhjus oli Lansen Medical OÜ poolse hanke osa komponentide märkimisväärne hilinemine. Lähtuvalt esialgsest kokkuleppest, mille alusel oli hageja nõus tegema koostööd Lansen Medical OÜ-ga, pidid koostöö objektid, mis olid Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonna kahe ruumi mööbel ja Lääne-Tallinna Keskhaigla raamhange, valmima hiljemalt juuni - juuli 2021, s.o hiljemalt 29 nädal 2021. aastal, sest teine poolaasta oli Laborimööbel OÜ-l töödega täielikult kaetud. Oma osa hangetes, mis olid meditsiinilised ravimi korvide süsteemid, tarnis Lansen Medical OÜ Lastehaiglasse, mis oli esimene koostöö projekt, kus Laborimööbel OÜ tegi Lansen Medical OÜ-le allhanget, objektile 34. nädalal 2021. aastal ja 37. nädalal 2021. aastal. Mõlema objekti üleandmise tähtaeg oli hiljemalt 34 35 nädalal 2021. aastal. Antud viivitusega paiskas Lansen Medical OÜ täielikult segi Laborimööbel OÜ teise poolaasta tootmisgraafiku ja tekitas olukorra, et nihkesse läksid kõikide teostuses olnud objektide valmimistähtajad. Samuti tekitati sellega Laborimööbel OÜ-le tohutu lisakoormus ja kuna hageja ei saanud tulenevalt eelviidatust korrektselt täita oma kohustusi ülejäänud klientide ees, ka olulise mainekahju. Tööde kokkulepitud teostamisaja lähenemisel üritas hageja korduvalt R Sga alates 12. juulist 2021 telefonitsi probleemile lahendust leida ja soovis täpset teavet Lansen Medical OÜ töömaale jäänud hanke osa toodete saabumise tehniliste andmete kohta, kuid kahjuks sai hageja R Slt ebamääraseid vastuseid või jättis R S üldse kõnedele vastamata. Väga keeruline oli kostjaga valmistatava mööbli mõõtusid kooskõlastada. Mõlemal objektil pidi hageja mitmed tooted ümber tegema, mis tõi kaasa olulise täiendava ajakulu.
5.Lääne-Tallinna Keskhaigla esindaja R P allkirjastas 20.01.2022 digitaalselt Lansen Medical OÜ poolt edastatud Meditsiiniseadmete üleandmise-vastuvõtmise akt nr 35/289. Selle alusel Lansen Medical OÜ edastas Lääne-Tallinna Keskhaiglale faktooringu arve nr RS120236, mille Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla tasus 22.02.2022. Sellega tekkis Lansen Medical OÜ-l koheselt kohustus tasuda Laborimööbel OÜ-le Laborimööbel OÜ poolt esitatud arve nr 20005 maksetähtajaga 25.02.2022. 30 jaanuaril 2023 tasus kostja hagejale osaliselt võlgnevuse summas 4200 eurot. 31. jaanuaril 2023 kinnitas kostja hagejale saadetud e-kirjas, et kohustub kogu võlgnevuse likvideerima peale mööblikomplektide 7, 8, 9 lõplikku paigaldamist, põhjusel, et võla mitte tasumise korral oleks hageja komplektid 7, 8, 9 uuesti ladustanud Laborimööbel OÜ lattu. 13.02.2023 allkirjastas Lääne-Tallinna Keskhaigla AS-i esindaja R P Meditsiiniseadmete üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3-5/289 lisa mööblikomplektide 7, 8, 9 vastuvõtmise kohta. 13. veebruaril 2023 tasus kostja hagejale veel summa 1303,38 eurot, samas aga murdes järjekordselt oma lubadust likvideerida kogu võlgnevus peale kliendi poolt Laborimööbel OÜ paigaldatud mööblikomplektide 7, 8, 9 vastuvõtmist. Hageja palub kostjalt välja mõista seni tasumata põhivõlgnevuse 3477,28 eurot. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ja kostja osalesid ühispakkujatena AS LääneTallinna Keskhaigla riigihankes ja sõlmisid hankijaga raamlepingu riigihanke „Meditsiinilise mööbli ostmine“ tulemusena. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla sõlmis raamlepingu alusel Lansen Medical OÜ ja Laborimööbel OÜ-ga hankelepingu nr 35/289.
7.Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et Laborimööbel OÜ vastutada on mööbli valmistamine ja selle paigaldamine ning Lansen Medical OÜ töömahtu kuulus meditsiiniliste korvide hankimine ja paigaldamine, samuti projektijuhtimine. Hankelepingu täitmise tähtaeg oli 31.08.2022. Kohe pärast lepingu sõlmimist selgusid probleemid koostöö tegemisel hagejaga. Hankeleping sõlmiti 25.05.2021, pärast seda 15.06.2021 käis kostja objekti üle vaatamas ja mõõtmas ning saatis samal päeval hagejale ülevaatamiseks ja kinnitamiseks objekti mõõdistused ja tehnilised parameetrid. Paraku Laborimööbel OÜ midagi ei vastanud ja jättis reageerimata ka teistele 2021. aasta suvel saadetud e-mailidele hanke osas, süüdistades hoopis hiljem kostjat, et ta ei ole mõõte edastanud. 24.08.2021 tarnis kostja meditsiinilised korvid kliendile. Kahjuks ei olnud valmis hageja poolt vajalik mööbel ja 31.08.2021 saatis kostja hagejale meeldetuletuse hankelepingu täitmise osas.
8.Klient esitas Laborimööbel OÜ-le päringu seoses kauba tarne hilinemisega ja tuletas meelde ka hankelepingus ette nähtud sanktsioone hilinemisel. 23.09.2021 ja 19.10.2021 saatis Laborimööbel OÜ selgitused kliendile hilinemise põhjuste kohta. Hageja väitis, et tal ei ole õnnestunud hankida kõiki mööbli tootmiseks vajalikke materjale. Hageja poolt esimene mööbli tarne toimus 05.10.2021 (Positsioonid 1-3 LTKH EMO), kuid mööbel oli kvaliteediprobleemidega ja Laborimööbel OÜ esindaja hilines objektile 4 tundi võrreldes kokkulepitud ajaga. Hageja lubas ülejäänud tarne teostada hiljemalt 4245 nädal (oktoobri lõpp-novembri algus). 22.10.2021 toimus tarne hageja poolt Naistekliinikule, kuid taas esines olulisi kvaliteediprobleeme ja jällegi hilines hageja esindaja objektile 4 tundi. Alles 13.11.2021 tarnis hageja mööbli positsioonid 10, 11, 1 14 Nakkuskliinikule. Ka seekord esines kvaliteediprobleeme ja hageja esindaja hilines objektile 8 tundi. 03.01.2022 sai kostja kliendilt e-maili mööbli probleemidest ja edastas selle hagejale kokkuvõttega puudustest 04.01.2022. Klient oli nõus lõpuks 20.01.2022 sõlmima akti mööbli osas, kuhu pandi kirja Laborimööbel OÜ vaegtööd.
9.Laborimööbel OÜ ei arvestanud tegemata töödega ja esitas 07.02.2022 kostjale arve nr 22005 kogu pakutud mööbli eest summas 22 536,17 eurot. Kostja on tasunud sellest arvest hagejale paigaldatud mööbli eest pärast kvaliteediprobleemide lahendamist osa summast. Seni tasumata summa mittetasumist on kostja hagejale korduvalt selgitanud, kuid hageja on jätkanud vaidlemist. Hilinemiste ja kvaliteedi puuduste likvideerimise tõttu oleks võinud olla leppetrahv kuni 30% hankelepingu hinnast kokku 13 660,82 eurot. Kostja leiab, et hageja esitas oma nõude enne, kui see muutus sissenõutavaks.
10.Kostja on saatnud hagejale 25.03.2022 e-maili talle hageja poolt tarne viibimisest tekkinud kahju osas. Kahjunõue koosnes kolmest osast. Esmalt on kostjale hageja tarne hilinemisest tekkinud intressikulu. Hagejal on sõlmitud Holm Bank AS-ga laenuleping arvelduskrediidi saamiseks, mille kohaselt ta peab kasutatud laenusummalt tasuma intressi 12,5% aastas. Kuna kostja pidi kliendilt algselt rahad saama 01.09.2021, kuid hageja hilinemise tõttu sai alles 20.01.2022, siis kostja poolt hilinemisega saadud summa moodustas 22 999,87 eurot ja kokku teeb see finantskahjuks intressikulude tõttu 1068 eurot, kuna raha õigeaegsel saamisel oleks arvelduskrediidi summat saanud kliendi tasutud summa võrra vähendada ja kostja oleks eeltoodud summa võrra vähem pidanud tasuma pangale intressi.
11.Kuna hageja mööbli hilinemise tõttu pidi kostja meditsiiniliste korvide ladustamiseks üürima laopinna, siis laopinna kulud olid kostjal perioodil 01.09.2021-20.01.2022
kokku 279 eurot. Hageja hilinemiste tõttu objektile pidi kostja objektil ooteaja tõttu planeeritust kauem viibima ja täiendavalt tegelema hageja kvaliteediprobleemide tõttu remonditööde organiseerimisega - lisandunud tööjõukulud olid 1550 eurot (31 tundi x 50 EUR/tund). Kokku on hageja põhjustanud oma lepinguliste kohustuste mittekohase täitmisega kostjale kahju summas 2897 eurot ja kostja on selle tasaarveldanud hageja nõudega, mis tuleneb arvest nr 22005. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja osalesid ühispakkujatena AS Lääne-Tallinna Keskhaigla riigihankes ja sõlmisid hankijaga raamlepingu riigihanke „Meditsiinilise mööbli ostmine“ tulemusena. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla sõlmis raamlepingu alusel Lansen Medical OÜ ja Laborimööbel OÜ-ga hankelepingu nr 3-5/289. Laborimööbel OÜ vastutada oli mööbli valmistamine ja selle paigaldamine ning Lansen Medical OÜ töömahtu kuulus meditsiiniliste korvide hankimine ja paigaldamine, samuti projektijuhtimine.
14.Lansen Medical OÜ esitas Lääne-Tallinna Keskhaigla AS-ile meditsiiniseadmete üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 3-5/289, mis allkirjastati 20.01.2022 Lääne-Tallinna Keskhaigla esindaja R P poolt. Seejärel esitas Lansen Medical OÜ Lääne-Tallinna Keskhaiglale teostatud kogutööde eest arve, mille Lääne-Tallinna Keskhaigla tasus Lansen Medical OÜ-le 22. veebruaril 2022. Peale akti aktsepteerimist kliendi poolt esitas Laborimööbel OÜ Lansen Medical OÜ-le 07.02.2022 omapoolse arve nr 22005 summas 22 536,17 eurot maksetähtajaga 25. veebruar 2022. Nimetatud arvest on kostja poolt hagejale seni tasumata 3477,28 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
15.Kostja vaidleb hageja nõudele põhjendusel, et ajal, kui hageja nõudega kohtusse pöördus, ei olnud hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Samuti on kostja asunud seisukohale, et kostjal on hageja suhtes tasaarvestatav nõue 2897 eurot, kuna kostjal on tulenevalt hageja tegevusest tekkinud nimetatud summas kahju.
16.Kohus analüüsib esmalt kostja vastuväidet, et hageja nõue ei olnud kohtusse pöördumise ajal muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
17.Käesoleval juhul tulenevad hageja ja kostja õigused ja kohustused AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kui tellija (hankija) ja Lansen Medical OÜ ning Laborimööbel OÜ kui täitja (pakkuja) vahel 24.05.2021 sõlmitud hankelepingust nr 2-5/289 (tlk 58-65). Nähtuvalt 20.04.2021 volikirjast (tlk 95-96) on Lansen Medical OÜ ning Laborimööbel OÜ vormistanud hankelepinguga seotud asjaajamise selliselt, et Laborimööbel OÜ on volitanud kostja juhatuse liiget R St olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke pakkumist.
18.Kõnealuse hankelepingu punkti 4.1 kohaselt kohustub pakkuja lepingu esemeks olevad tooted koos vajalike dokumentidega hankijale üle andma hiljemalt 31.08.2021. Samuti tuleneb lepingu punktist 3.2, et hankija tasub pakkujale pakkuja poolt esitatava arve alusel. Kohus on seisukohal, et eelviidatud lepingu punktidest tulenevalt on Lansen Medical OÜ ning Laborimööbel OÜ nõue AS Lääne-Tallinna Keskhaigla suhtes muutunud sissenõutavaks pärast seda, kui tooted koos vajalike dokumentidega on üle antud ning samuti on esitatud asjakohane arve.
19.Kostja on esitanud AS-ile Lääne-Tallinna Keskhaigla hankelepingust tulenevate toodete eest tasumiseks 20.01.2022 arve (tlk 98) ning nähtuvalt pangakontoväljavõttest (tlk 99) on AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kogu arve summas 45 536,06 eurot tasunud 22.02.2022 seisuga. Seega on tellija tasunud 22.02.2022 seisuga kogu hankelepingust tuleneva summa, mille saamiseks Lansen Medical OÜ-l ning Laborimööbel OÜ-l ühiselt õigus oli. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli mõni täiendav kokkuleppe, millest tulenevalt on kostjal õigus jätta endale ka hagejale kuuluv osa pärast seda, kui tellija oli ülekande ära teinud. Hageja on esitanud omapoolse arve tehtud töö eest kostjale 07.02.2022 seisuga ning palunud selle tasuda hiljemalt 25.02.2022 (tlk 2). Kostja sai kogu summa tellijalt kätte 22.02.2022, kuid 31.03.2022 seisuga oli sellest kostja poolt hagejale veel tasumata 8980,66 eurot. Võttes arvesse, et hageja on oma nõudega kohtusse pöördunud 02.05.2022, oli hageja nõue VÕS § 86 lg 7 alusel muutunud sissenõutavaks, kuna hagejal oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, s.o hagejale kuuluva osa hankelepingu tasust ülekandmist. Seega on põhjendamatu kostja vastuväide, et hageja nõue ei olnud muutnud sissenõutavaks. Kostja on küll väitnud, et hageja ja kostja vahel oli iseseisev lepinguline suhe, kuid kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte vahel oli kokku lepitud tingimus, mille kohaselt kostjal oli eelisõigus tellija poolt juba väljamakstud summale ning kostja võis hagejale kuuluva osa hagejale edasi kandmist otsustada oma äranägemise järgi.
20.Täiendavalt on kostja esitanud vastuväite, et kostjal on hageja suhtes tasaarvestatav nõue. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja selgituste kohaselt koosneb kostja kahjunõue hageja vastu kolmest osast. Esmalt on kostjale hageja tarne hilinemisest tekkinud intressikulu. Hagejal on sõlmitud Holm Bank AS-iga laenuleping arvelduskrediidi saamiseks, mille kohaselt ta peab kasutatud laenusummalt tasuma intressi 12,5% aastas. Kuna kostja pidi kliendilt algselt rahad saama 01.09.2021, kuid hageja hilinemise tõttu sai alles 20.01.2022, siis kostja poolt hilinemisega saadud summa moodustas 22 999,87 eurot ja kokku teeb see finantskahjuks intressikulude tõttu 1068 eurot, kuna raha õigeaegsel saamisel oleks arvelduskrediidi summat saanud kliendi tasutud summa võrra vähendada ja kostja oleks eeltoodud summa võrra vähem tasuma pangale intressi.
21.Teine kostja kahjunõude element tuleb asjaolust, et hageja mööbli hilinemise tõttu pidi kostja meditsiiniliste korvide ladustamiseks üürima laopinna, mille kulud olid kostjal perioodil 01.09.2021-20.01.2022 kokku 279 eurot. Kolmandaks pidi hageja hilinemiste tõttu objektile kostja objektil ooteaja tõttu planeeritust kauem viibima ja täiendavalt tegelema hageja kvaliteediprobleemide tõttu remonditööde organiseerimisega lisandunud tööjõukulud olid 1550 eurot (31 tundi x 50 EUR/tund). Kokku on hageja
põhjustanud oma lepinguliste kohustuste mittekohase täitmisega kostjale kahju summas 2897 eurot ja kostja on selle tasaarveldanud hageja nõudega, mis tuleneb arvest nr 22005.
22.Kohus selgitas kostjale 15.11.2022 määruses (tlk 121-122), et kostjal tuleb tõendada tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu. Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude alus saab olla VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lähtuvalt VÕS § 115 lg-st 1 on kahju hüvitamise nõude eeldus, et võlgnik on rikkunud kohustust ning kooskõlas VÕS § 127 lõikega 4 peab vastaval rikkumisel ja tekkindud kahjul olema põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et hageja on kohustust rikkunud, kuna hageja vastutusel olevate hankelepingus nimetatud esemete tarne viibis ning samuti on kostja seisukohal, et kostjale kahju tekkimine on tingitud just hagejast tulenenud viivitusest.
23.Antud juhul on kostja väitnud, et kostjal on tekkinud hagejast lähtuvalt intressikulu 1068,38 eurot seoses Holm Bank ASiga sõlmitud laenulepinguga nr 09361 (tlk 80). Kohus märgib, et kõnealune leping on sõlmitud 15.10.2020 tasumise tähtajaga 15.04.2021. Väidatavalt hagejast tingitud viivitus toimus aga alles 01.09.2021, seega kõnealune leping kostja nõuet ei tõendada ning puudub põhjuslik seos hageja väidetava rikkumise ja kostja kahju vahel. Kostja on täiendavalt avaldanud, et sõlmis 26.03.2021 laenulepingule lisa 1 (tlk 128), mille kohaselt oli laenu uus maksetähtaeg 15.10.2021 ning kostja lootis, et selleks ajaks on kliendilt hankelepingust tulenev tasu laekunud. Kui ka nimetatud kuupäevaks hankelepingu tasu ei olnud laekunud, sõlmis kostja 15.10.2021 laenulepingu (tlk 129) oma juhatuse liikme R S. Kohus on seisukohal, et ka 26.03.2021 laenulepingul lisast 1 ega 15.10.2021 laenulepingust ei ilme põhjuslikku seoses hageja ja kostjale tekkinud kahju vahel. Kostja sõlmis esialgse lepingu juba 15.10.2020, kuid vaidlusalune hanke pakkumised avati alles 21.04.2021, seega ei saanud kostja laenulepingu sõlmimisel kuidagi arvestada hankelepingust nr 3-5-/289 saadava tasuga ning kostja nõue hageja suhtes on vastavas osas põhjendamatu.
24.Kostja on täiendavalt väitnud, et tal on tekkinud kulud seoses laopinna üürimisega summas 279,35 eurot. Kõnealuse nõude tõendamiseks on kostja esitanud ABCModul arved, kuid nähtuvalt arvetest (tlk 81) on laoboksi rent alanud juba 24.08.2021, kuigi väidetavalt hagejast tingitud viivitus algas alles 01.09.2021. Samuti ei ole esitatud arvetest nähtav, mida laoboksis on hoiustatud. Kostja taotlusel on kohus 24.10.2023 kohtuistungil ära kuulanud tunnistaja K J, kes kostja selgituste kohaselt pidi andma ütlusi selle kohta, mida on vaidlusaluses laoboksis hoiustatud. Tunnistaja on vastuseks kohtu küsimustele 24.10.2023 kohtuistungi väitnud, et tema seos kostjaga on asjaolu, et tunnistaja on kostja osanik. Samas on pärast kohtuistungit hageja esitanud kostja kodulehel oleva info (tlk 197) selle kohta, et lisaks on tunnistaja ka kostja juures tööl müügijuhi ja hooldustehnikuna. Kuigi kohus küsis tunnistajalt ka tema töökohta kohta, tunnistaja kohtule vastavaid andmeid ei avaldanud. Kohus märgib, et tunnistaja ütlus on tõend ning kooskõlas TsMS § 238 lg 5 teise lausega võib kohus tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus leiab, et olukorras, kus tunnistaja on kostja osanik ning pärast kohtuistungit on ilmnenud, et
tunnistaja on jätnud avaldamata info selle kohta, et ühtlasi on tunnistaja ka kostja töötaja, ei ole kohtul võimalik arvestada tunnistaja ütluseid käesolevas asjas objektiivsete ja usaldusväärsetena, kuna tunnistaja huvi on ilmselt suunatud asja lahendamisele kostja kasuks ning tunnistaja on varjanud olulisi andmeid. Seega jätab kohus kooskõlas TsMS § 238 lg 5 alusel tunnistaja K J poolt 24.10.2023 kohtuistungil antud ütlused arvestamata, kuna need on ilmselt ebausaldusväärsed. Kohus on 15.11.2022 määruses (tlk 122) kostjale selgitanud, et kostjal tuleb tõendada, mida on laoboksis hoiustatud, kuid kostja ei ole seda usaldusväärsete tõenditega teinud. Täiendavalt märgib kohus, et isegi, kui kohus arvestaks tunnistaja K J ütlustega, siis ka nendega ei ole kostja tõendanud, mida täpsemalt, kus ja kui kaua kostja on hoiustanud. Tunnistaja on üksnes üldsõnaliselt avaldanud, et nad pidid oma kaupa ladustama hagejast tingitud hilinemise tõttu ning seetõttu üüriti laoruumid Majaka tänaval. Tunnistaja ütlustest ei ilmne, et laoruumide üürimine toimus üksnes seoses kaubaga, mis puudutas hankelepingut nr 3-5-/289. Seega asub kohus seisukohale, et olukorras, kus esitatud arvetest nähtub, et laoboksi rent on alanud juba 24.08.2021, kuid samas ei ilmne, mida, kui palju ja millal on boksis hoiustatud, puudub põhjuslik seos hageja ning kostjale tekkinud kulutuste vahel, mistõttu kostja nõue tuleb ka vastavas osas jätta rahuldamata.
25.Kostja on kolmanda kahju hüvitamise nõude alusena väitnud, et hageja tõttu lisandusid kostjale tööjõukulud summas 1550 eurot, kuna kostja pidi objektil ooteaja tõttu planeeritust kauem viibima. Kostja on vastava nõude tõendamiseks esitanud standardhinnakirja (tlk 84). Kohus selgitas kostjale 15.11.2023 määruses, et standardhinnakiri ei tõenda kostjal vastavate kulude tekkimist ning kostjal tuleb esitada täiendavad tõendid selle kohta, et kostja on kandnud hageja tõttu tööjõukulusid summas 1550 eurot. Kostja on avaldanud, et tõendab vastavaid asjaolusid samuti tunnistaja K J ütlustega. Kohus on eelnevalt juba selgitanud, miks on kohus kooskõlas TsMS § 238 lõikega 5 seisukohal, et tunnistaja K J ütlused on ilmselt ebausaldusväärsed ning kohus jätab need arvestamata. Täiendavalt märgib kohus, et isegi, kui tunnistaja ütluseid arvesse võtta, ei ilmne nendest kostja väidete tõendamiseks vajalikke asjaolusid. Nimelt on tunnistaja küll avaldanud, et kostja seaduslik esindaja ja tunnistaja ootasid objektil korduvalt hageja seaduslikku esindajat, kuid nimetatud ütlustest ei nähtu, millal täpsemalt, kui kaua tundide arvestuses kokku ja millistel asjaoludel pidid kostja seaduslik esindaja ja tunnistaja hageja seaduslikku esindajat ootama. Samuti pole kostja esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, milline kokkulepe oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkusaamiste kooskõlastamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hageja ja kostjal tekkinud kulutuste vahel seoses täiendavate tööjõukuludega, mistõttu tuleb kostja nõue ka vastavas osas jätta rahuldamata. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostja tasaarvestatav nõue on tervikuna põhjendamatu.
26.Nähtuvalt eelnevalt kajastatud asjaoludest osalesid hageja ja kostja kokkuleppeliselt ühiste tellijatena hankelepingu nr 3-5/289 sõlmimisel ning tellija pidi kogu nende tasu kandma kostja arvele. Hageja volitas kostjat hageja ja kostja ühiseks esindajaks, mistõttu on hagejal kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, s.o hagejale kuuluva osa väljamaksmist. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arvest nr 22005 seni tasumata põhivõlgnevus 3477,28 eurot.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 3477,28 eurot.
Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.