20. november 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-143567
Tsiviilasi / hagi ese
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus KAIDOVP OÜ vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
5814,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn) Lepinguline esindaja Tarvo Ilves
Kostja
KAIDOVP OÜ (registrikood 16265640, aadress Andrese, Noorma küla, 61110, Elva vald, Tartu maakond) Lepinguline esindaja Merike Roosileht
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista KAIDOVP OÜ-lt (registrikood 16265640) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks 4257 (neli tuhat kakssada viiskümmend seitse) eurot ja 58 (viiskümmend kaheksa) senti.
3.Välja mõista KAIDOVP OÜ-lt (registrikood 16265640) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis põhinõude 2818 (kaks tuhat kaheksasada kaheksateist) eurot ja 5 (viis) senti tasumata osalt ulatuses 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas alates 30.12.2022.a (kolmekümnendast detsembrist kahe tuhande kahekümne teisel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1399 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus KAIDOVP OÜ (registrikood 16265640) vastu sissenõudmiskulude 14 (neliteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti tasumise nõudes.
5.Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 (kaks) tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskuludest 99,76% (üheksakümmend üheksa koma seitsekümmend kuus protsenti) KAIDOVP OÜ (registrikood 16265640) kanda ja 0,24% (null koma kakskümmend neli protsenti) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806).
7.Välja mõista KAIDOVP OÜ-lt (registrikood 16265640) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks riigilõiv 593 (viissada üheksakümmend kolm) eurot ja 57 (viiskümmend seitse) senti ja lepingulise esindaja kulu 418 (nelisada kaheksateist) eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) senti.
8.Välja mõista KAIDOVP OÜ-lt (registrikood 16265640) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis menetluskulude 1012 (üks tuhat kaksteist) eurot ja 56 (viiskümmend kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni.
9.Jätta kindlaks määramata ja KAIDOVP OÜ-lt (registrikood 16265640) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja mõistmata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 (kakskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 226 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestab, et lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kostja on 18.11.2023 esitanud vastuväite, mille kohaselt puudub kostja esindajal Tarvo Ilvesel magistrikraad (dtl 237). Kostja esindaja on esitanud enda haridustaseme tõendamiseks Sotsiaalteaduste Erakõrgkooli „Veritas“ diplomi 16.06.2001 nr xxxx, millega on tunnistatud, et Tarvo Ilves on täitnud õigusteaduste bakalaureuseõppe õppekava täies mahus (dtl 202). 2 (7)
Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 28 lg 22 sätestab, et Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse 06.06.2005 nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ (määrus) § 12 lg 1 p 1 sätestab, et magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 1. juunit 2002.a Eesti hariduse infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom. Diplomi kohaselt on Tarvo Ilves läbinud õigusteaduse bakalaureuseõppe õppekava, mis on registreeritud enne 01.06.2002. Seega on Tarvo Ilves omandanud HaS § 28 lg 22 ja määruse § 12 lg 1 p 1 mõistes õiguse õppesuunal bakalaureusekraadi, mis loetakse vastavaks riiklikult tunnustatud magistrikraadile õiguse õppesuunal. Seega vastab Tarvo Ilvese kvalifikatsioon TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele ning tal on õigus menetlusosalist hagimenetluses lepingulise esindajana esindada.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja on sõlminud liitumislepingu nr xxxx, 03.09.2021. Kohus leiab, et hageja on tõendanud lepingu sõlmimist lepingudokumendiga (dtl-d 121-124). Lepingudokumendist nähtuvalt on liitumisleping sõlmitud kirjalikult ning selle on allkirjastanud Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana A P ning kostja esindajana E R (dtl 122). Lepingudokumendist nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustatud osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid telefoninumbrile xxxx (dtl-d 122-123). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja on sõlminud liitumislepingu nr xxxx, 26.11.2021. Kohus leiab, et hageja on tõendanud lepingu sõlmimist lepingudokumendiga (dtl-d 125-135). Lepingudokumendist nähtuvalt on liitumisleping sõlmitud elektroonilises vormis ning selle on kostja esindajana allkirjastanud E R (dtl 125). Lepingudokumendist nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustatud osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid telefoninumbritele xxxx, xxxx (dtl 126). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja on sõlminud liitumislepingu nr xxxx, 06.12.2021. Kohus leiab, et hageja on tõendanud lepingu sõlmimist lepingudokumendiga (dtl-d 147-154). Lepingudokumendist nähtuvalt on liitumisleping sõlmitud kirjalikult ning selle on allkirjastanud Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana M R ning kostja esindajana E R (dtl 147-154). Lepingudokumendist nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustatud osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid telefoninumbrile xxxx, xxxx ja xxxx (dtl-d 122-123). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja on sõlminud liitumislepingu nr xxxx, 15.12.2021. Kohus leiab, et hageja on tõendanud lepingu sõlmimist lepingudokumendiga (dtl-d 136-146). Lepingudokumendist nähtuvalt on liitumisleping sõlmitud elektroonilises vormis ning selle on kostja esindajana allkirjastanud E R (dtl 136). Lepingudokumendist nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustatud osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid telefoninumbritele xxxx, xxxx, xxxx (dtl-d 147-148). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja on sõlminud liitumislepingu nr xxxx, 23.12.2021. Kohus leiab, et hageja on tõendanud lepingu sõlmimist lepingudokumendiga (dtl-d 155-160). Lepingudokumendist nähtuvalt on liitumisleping sõlmitud kirjalikult ning selle on allkirjastanud Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana A N ning kostja esindajana E R (dtl 155-160). Lepingudokumendist nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustatud osutama kostjale telekommunikatsiooniteenuseid telefoninumbrile xxxx, xxxx ja xxxx (dtl-d 147-148). Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel saab lugeda pooltevahelised lepingud mittesõlmituks või kehtetuks.
3.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahelistest lepingutest tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja on soovinud tõendada nõude loovutamist 03.06.2022 nõude loovutamise teatisega, mille hageja on koostanud ning teavitanud kostjat nõude hagejale üleminekust (dtl 196). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele selle kohta, et Tele2 Eesti Aktsiaselts on nõude hagejale loovutanud. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). 3 (7)
4.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja ei ole kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest tasu 2818,05 eurot. Hageja tõendab teenuste osutamist kostjale esitatud arvetega. 01.12.2021 arvest nr xxxx nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts osutanud kostjale ajavahemikus 01.11.2021 kuni 30.11.2021 kostjaga sõlmitud lepingutes märgitud numbritega telefonidega seonduvalt teenuseid 316,90 euro eest (dtl-d 82-84). 01.01.2022 arvest nr xxxx nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts osutanud kostjale ajavahemikus 01.12.2021 kuni 31.12.2021 kostjaga sõlmitud lepingutes märgitud numbritega telefonidega seonduvalt teenuseid 1573,96 euro eest (dtl-d 85-90). Kohus on seisukohal, et teenustasuks ei ole arvel märgitud viivis 6,18 eurot. Hageja ei ole nõudnud arvel märgitud viivise tasumist põhinõude koosseisus. 01.02.2022 arvest nr xxxx nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts osutanud kostjale ajavahemikus 01.01.2022 kuni 31.01.2022 kostjaga sõlmitud lepingutes märgitud numbritega telefonidega seonduvalt teenuseid 766,73 euro eest (dtl-d 91-95). Kohus on seisukohal, et teenustasuks ei ole arvel märgitud viivis 45,43 eurot. Hageja ei ole nõudnud arvel märgitud viivise tasumist põhinõude koosseisus. 01.03.2022 arvest nr xxxx nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts osutanud kostjale ajavahemikus 01.02.2022 kuni 28.02.2022 kostjaga sõlmitud lepingutes märgitud numbritega telefonidega seonduvalt teenuseid 72,99 euro eest (dtl-d 96-99). Kohus on seisukohal, et teenustasuks ei ole arvel märgitud viivis 95,72 eurot ja võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise tasu 4,80 eurot. Hageja ei ole nõudnud arvel märgitud viivise tasumist põhinõude koosseisus. Hageja nõuab meeldetuletuskirja saatmise tasu 4,80 eurot tasumist tasunõude koosseisus. 01.04.2022 arvest nr xxxx nähtuvalt on Tele2 Eesti Aktsiaselts osutanud kostjale ajavahemikus 01.03.2022 kuni 31.03.2022 kostjaga sõlmitud lepingutes märgitud numbritega telefonidega seonduvalt teenuseid 68,27 euro eest (dtl-d 100-103). Kohus on seisukohal, et teenustasuks ei ole arvel märgitud viivis 125,09 eurot. Hageja ei ole nõudnud arvel märgitud viivise tasumist põhinõude koosseisus. 01.05.2022 arvest nr xxxx nähtuvalt ei ole Tele2 Eesti Aktsiaselts osutanud kostjale ajavahemikus 01.04.2022 kuni 30.04.2022 kostjaga sõlmitud lepingutes märgitud numbritega telefonidega seonduvalt teenuseid (dtl-d 104). Kohus on seisukohal, et teenustasuks ei ole arvel märgitud võlgnevuse teatise e-mailiga saatmise kulu 14,40 eurot. Hageja nõuab meeldetuletuskirja saatmise tasu 14,40 eurot tasumist tasunõude koosseisus. Kohtu hinnangul nähtub arvetest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt kostjale telekommunikatsiooniteenuste osutamine ajavahemikus 01.11.2021 kuni 31.03.2022, mille eest Tele2 Eesti Aktsiaselts on esitanud arvetes märgitud tasunõude 2798,85 eurot. Arvetel märgitud tasumäärad vastavad Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ärikliendi hinnakirjas märgitud hindadele (dtl-d 70-75). Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste ärikliendile (alates 25.07.2018) punkt 3.1 sisaldab järgmist tüüptingimust: „3.1. Tele2 arveldusperioodi pikkus on üks (1) kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Arvelduse aluseks olevad tasud on fikseeritud poolte vahel sõlmitud lepingus või hinnakirjaga, mis on avaldatud Tele2 kodulehel. Kliendil on kohustus tasuda arve sellel märgitud maksetähtajaks“ (dtl 77). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõude aluseks olevad asjaolud selgelt välja toonud ning tõendanud, milliseid teenuseid ja milliste tasumääradega on Tele2 Eesti Aktsiaselts kostjale osutanud. Kostja ei ole esitanud asjaoludega põhistatud vastuväiteid teenuse saamisele, samuti tasu maksmise kohustuse olemasolule. Kohus loeb lepingute ja arvetega tõendatuks Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt teenuse osutamise kostjale. Kostjale esitatud arvete tasumise tähtaeg on möödunud. Kohus leiab, et hagejal on vastavalt üldtingimuste punktile 3.1 ja VÕS § 108 lg 1 nõuda kostjalt arvetel märgitud teenustasude 2798,85 eurot maksmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu 2798,85 eurot maksmise nõudes ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 4 (7)
VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt meeldetuletuskirjade saatmise tasu 19,20 eurot maksmist. Kohtu hinnangul jääb meeldetuletuskirjade tasu 19,20 seaduses sätestatud piiresse. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 19,20 eurot tasumise nõudes.
5.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 0,15% päevas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Tele2 Eesti Aktsiaseltsil õigus nõuda kliendilt tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas iga viivituses oldud päeva eest. Kohus leiab, et viivisekokkulepe on tõendatud Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste ärikliendile (alates 25.07.2018) punktiga 3.4 (dtl 169). Kokkulepitud ulatuses põhinõudelt 2818,05 eurot arvestatud viivise summa on kokku 1418,73 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhinõudelt 316 eurot ajavahemiku 19.12.2021 kuni 29.12.2022 arvestatud viivis on 178,73 eurot; põhinõudelt 1573,96 eurot ajavahemiku 19.01.2022 kuni 29.12.2022 arvestatud viivis on 814,52 eurot; põhinõudelt 766,73 eurot ajavahemiku 19.02.2022 kuni 29.12.2022 arvestatud viivis on 361,13 eurot; põhinõudelt 77,79 eurot ajavahemiku 19.03.2022 kuni 29.12.2022 arvestatud viivis on 33,37 eurot; põhinõudelt 68,27 eurot ajavahemiku 19.04.2022 kuni 29.12.2022 arvestatud viivis on 26,11 eurot; põhinõudelt 14,40 eurot ajavahemiku 19.05.2022 kuni 29.12.2022 arvestatud viivis on 4,86 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1418,73 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates 30.12.2022. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 2818,05 eurot tasumata osalt kokkulepitud ulatuses 0,15% päevas alates 30.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1399,32 eurot (põhinõue 2818,05 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 1418,73 eurot = 1399,32 eurot).
6.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 35 eurot hüvitamist. Kohus rahuldas eelnevalt hageja nõude meeldetuletuskirjade saatmise tasu 19,20 eurot tasumise nõudes. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavalt sissenõudmiskulud 20,80 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 20,80 eurot tasumise nõudes. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtub sissenõudekulude kandmine, mis annab hagejale õiguse nõuda ülejäänud kulude 14,20 eurot kahjuna hüvitamist VÕS § 1131 lg 2 järgi. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulud 14,20 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
7.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude 2818,05 eurot, hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1418,73 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 20,80 eurot tasumise nõuete osas.
5 (7)
8.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kostja vastu nõuded hagihinnaga 5814,66 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 5800,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 99,76% ulatuses (5800,46 5814,66-st on 99,76%). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamisega ning jätab menetluskulud 99,76% ulatuses kostja kanda ning 0,24% ulatuses hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus andis pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 27.10.2023 (dtl 223). Pooled kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirju ei esitanud. Seetõttu määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 595 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot (dtl 29). Hagile lisatud 19.12.2022 arvest nähtuvalt on PlusPlus Legal OÜ osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tasumääraga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (dtl 112). Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 595 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hagile lisatud 19.12.2022 arvest nähtuvalt on lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, ajakulu 1,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja esitamine, ajakulu 2 tundi. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu toiming oma nõuete kohtulikuks maksmapanekuks. Seaduse nõuetele vastava hagiavalduse koostamiseks on vajalik koguda dokumente ning teostada õiguslik analüüs. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole ülemäärane ning on vastavuses toimingute mahu ja keerukusega. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis (sh käibemaks) ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (dtl 120). Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja kulude suurus lähtuvalt vajalike toimingute mahust ja põhjendatud tunnitasu suurusest on 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi x tunnitasu 120 eurot = 420 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja menetluskulude jaotuse eelseteks põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks riigilõivu 595 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 99,76% ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 593,57 eurot (99,76% 595-st on 593,57) ja lepingulise esindaja kulu 418,99 eurot (99,76% 420-st on 418,99). Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab
6 (7)
kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 1012,56 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud ja kohus jätab need kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.