2-23-11404/8 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Manoly OÜ (likvideerimisel) esitas 11.08.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt pidas võlgnik kohvikut, mis pakkus lõunatoitlustust, kohvi, pagaritooteid ja cateringi algselt Ida-Tallinna Keskhaiglas ning seejärel Fahle kompleksis üüritud ruumides. Avaldusest nähtuvalt langes võlgniku müügikäive seoses covid pandeemiaga. Üürivõla tõttu ning seoses üürileandja pandiõigusega on võlgniku põhivara üürileandja valduses. Käesolevalt on võlgniku majandustegevus lõppenud, töölepingud töötajatega üles öeldud ning algatatud likvideerimismenetlus. Avalduse kohaselt 10.08.2023 seisuga moodustavad võlgniku võlgnevused tarnijate ees kokku 22 403 eurot, laenukohustused 52 752 eurot, võlgnevused töötajate ees 3460 eurot ning maksuvõlad 1977 eurot. Võlgniku varad 10.08.2023 seisuga koosnevad rahalistest vahenditest võlgniku arveldusarvetel ja kassas summas 62 eurot, ostjatelt laekumata arvetest ja tagastamata ettemaksudest summas 1213 eurot, üürilepingu tagatisrahast summas 4700 eurot ning põhivarast jääkväärtuses 11 051 eurot, mis on koormatud üürileandja pandiõigusega. Kokku on võlgniku vara bilansiline väärtus 17 027 eurot. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 80 592,19 euro ulatuses. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 28.08.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. 18.09.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt pidas võlgnik kohvikut, mis pakkus lõunatoitlustust, kohvi ja pagaritooteid ning cateringi. Algselt tegutses kohvik Ida-Tallinna Keskhaiglas kuni 2020. aasta lõpuni, hiljem Fahle kompleksis üüritud ruumides. Aruande kohaselt on võlgniku AS LHV Pank arvelduskonto arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt arestimisaktiga nr 13-2.7/280548 summas 937,10 eurot. Võlgniku Swedbank AS arvelduskontol nr xxx on broneering summas 1111,92 eurot ja kontole on arvestatud viivis summas 0,08 eurot. Kohustused Swedbank Liising AS-i ees puuduvad. Ajutise halduri hinnangul võib võlgnikul olla laekuvaid nõudeid kolmandate isikute vastu summas 1213,25 eurot. Võlgnikul oli 31.07.2023. aasta seisuga materiaalset põhivara jääkmaksumusega 11 051,44 eurot. Ajutine haldur on tutvunud varaga kohapeal ja hindab põhivara turuväärtuseks enampakkumisel müümisel mitte rohkem kui 3000 eurot. Vara üüripinnalt eemaldamisel ja lahti monteerimisel on vara väärtus tõenäoliselt veelgi madalam. Aruande kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole ja ei ole viimase viie aasta jooksul olnud. Samuti ei ole sõidukeid võlgniku vastutavas kasutuses. Kinnisasju võlgnikule ei kuulu ja ei ole kunagi kuulunud. Ajutine pankrotihaldur on eelneva põhjal seisukohal, et võlgnikul on vara väärtuses 4273,94 eurot. Ajutise pankrotihalduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 81 124,89 eurot. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus, kuivõrd võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku varasemat majandustegevust analüüsides raske juhtimisvea olemasolu või kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Võlgniku juhatuse liige on panustanud võlgniku tegevusse isiklikke rahalisi vahendeid, sh käendanud võlgniku kohustusi. Seega on ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused 2020. aastal, püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt

2022. aasta lõpuks. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Võlgnik teavitas 20.09.2023 kohut, et võlgnik on ajutise halduri aruandega tutvunud ning ei oma vastuväiteid selles toodud seisukohtadele ja järeldusetele, samuti ei ole vastuväiteid ajutise halduri tasu taotlusele. Võlgnik esitas kohtule selgitused seoses ajutise halduri aruande punktis 7 väljatooduga. Võlgnik selgitas, et võlgnikul puudus külmladu ning seoses sellega ka võimalus säilitada tooraineid suuremas koguses või pikaajaliselt. Võlgnik ajas oma majandustegevuses läbi kahe külmkapiga. Võlgniku tootevalik oli suhteliselt lai, kuid kogused väikesed. Arvestades eelnevaga oli praktika, et mingi tooraine lõppemisel soetati vajaminev kaup lähimast kauplusest. Võlgnik selgitas, et arvestades, et säilitamise võimalused ja maht olid äärmiselt piiratud, ei olnud ka ratsionaalne kulutada kütust ja tööaega hulgilattu sõitmisele. Võlgnik tõi välja, et makse Johan Spa Hotellis on ekslikult teostatud võlgniku pangakaardiga ning vastav summa on võlgnikule vea avastamisel koheselt kompenseeritud. 26.09.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot hiljemalt 09.10.2023 ning avaldas 26.09.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. 11.10.2023 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 27.10.2023 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Manoly OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi. Samas juhtis maksejõuetuse teenistus kohtu tähelepanu järgmistele tuvastatud asjaoludele: 1) võlgniku juhatuse liige L K on teinud raskeid juhtimisvigu ning eksitanud kohut ja avalikkust (äriregistris sisalduva info kaudu). Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule 11. augustil 2023, samas kui tuvastatud asjaolude kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba 2021. aastal, mil 2021. aasta majandusaastaaruande põhjal oli omakapital – 23 557 eurot. Pankrotiavalduse mittetähtaegne esitamine on raske juhtimisviga; 2) enne pankrotiavalduse esitamist on võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik L K esitanud avalikkusele (äriregistri kaudu) Manoly OÜ (likvideerimisel) 2022 majandusaasta aruande 04. augustil 2023, mille tegevusaruandest võib avalikkus välja lugeda nagu võlgnik oleks jätkuvalt tegutsev ettevõte, mis ei vastanud sel ajahetkel tõele. L K ei ole olnud juhatuse liikmena hoolas, lojaalne ega käitunud heas usus äriühingu huvides (ÄS § 187 lg 1 rikkumine). Maksejõuetuse teenistus märkis kirjas, et juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse teenistus leiab, et antud juhul on see L K suhtes kohaldatav, sest ta jättis juhatuse liikmena (ja osanikuna) oma ülesanded olulises osas täitmata või täitis neid vähemalt raskes hooletuses. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu

ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku AS LHV Pank arvelduskonto on arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt arestimisaktiga nr 13-2.7/280548 summas 937,10 eurot. Võlgniku Swedbank AS arvelduskontol nr xxx on broneering summas 1111,92 eurot ja kontole on arvestatud viivis summas 0,08 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib võlgnikul olla laekuvaid nõudeid kolmandate isikute vastu summas 1213,25 eurot. Võlgnikul oli 31.07.2023. aasta seisuga materiaalset põhivara jääkmaksumusega 11 051,44 eurot. Ajutine haldur on tutvunud varaga kohapeal ja hindab põhivara turuväärtuseks enampakkumisel müümisel mitte rohkem kui 3000 eurot. Vara üüripinnalt eemaldamisel ja lahti monteerimisel on vara väärtus tõenäoliselt veelgi madalam. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul on vara väärtuses 4273,94 eurot. Ajutise pankrotihalduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 81 124,89 eurot. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus, kuivõrd võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused 2020. aastal, püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Ajutine haldur on toonud välja, et ta ei ole tuvastanud võlgniku varasemat majandustegevust analüüsides raske juhtimisvea olemasolu või kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Haldur märkis, et võlgniku juhatuse liige on panustanud võlgniku tegevusse isiklikke rahalisi vahendeid, sh käendanud võlgniku kohustusi. Seega on ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse teenistus on märkinud kohtule edastatud vastuskirjas, et juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Maksejõuetuse teenistus lisas, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse teenistus leidis, et antud juhul on see L Ku suhtes kohaldatav, sest ta jättis juhatuse liikmena (ja osanikuna) oma ülesanded olulises osas täitmata või täitis neid vähemalt raskes hooletuses. Kohus leiab, sarnaselt ajutise halduri poolt tuvastatuga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus tekkis hiljemalt 2022. aasta lõpus. Lisaks on ajutine haldur toonud välja, et võlgniku juhatuse liige on panustanud võlgniku tegevusse isiklikke rahalisi vahendeid, sh käendanud võlgniku kohustusi. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus asub seisukohale, et Maksejõuetusteenistuse esile toodud asjaolud ei tinginud võlgniku maksejõuetuse. Kohus arvestab siinjuures, et võlgniku juhatuse liige on panustanud isiklikult võlgniku toimimisse. Kuigi Maksejõuetusteenistuse etteheidetega juhatuse liikme aadressil võib nõustuda, ei ole see siiski võlgniku pankroti põhjus. Seetõttu loeb kohus võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725:5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 14 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 130 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1820 eurot (14 h x 130), millele lisandub käibemaks summas 364 eurot, kokku summas 2184 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise OÜ INC Partner arveldusarvele nr xxx. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 870 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas,

kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 14 tunni eest (alustatud pooltunde 28 x 33) 924 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Haldur on taotlenud hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks summas 145 eurot, kokku summas 870 eurot. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevalt on kuupalga alammäär 725 eurot. Seega kuulub pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 870 eurot (sh käibemaks). Kohus määrab mõista välja pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, võlgnikult. Tasu tuleb kanda OÜ INC Partner arveldusarvele nr xxx. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku likvideerija A V vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik