Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk Puudutatud isik I tulevase menetluse vastaspool (teadmata), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Robert Suir Puudutatud isik II Tele2 Eesti Aktsiaselts (registrikood 10069046), volitatud esindaja APA Puudutatud isik III C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
IV
Y
OÜ
(registrikood
Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
V
Q
OÜ
(registrikood
Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
VI
F
OÜ
(registrikood
Puudutatud isikute III–VI ühised lepingulised esindajad vandeadvokaadid Mari Männiko ja Indrek Leppik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. veebruari 2023. a määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata X avalduse ja alternatiivse avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks (resolutsiooni p 1) ning taotluse kohustada Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esitama kohtule dokumentaalne tõend või tõendid, millest nähtuks, et C oli üks taotluse p-s 3 loetletud IP-aadresside kasutajatest (resolutsiooni p 2), samuti hagi tagamise abinõude tühistamise osas (resolutsiooni p 5) ja menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks.
2-22-2864
2.Harju Maakohtu 10. veebruari 2023. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata C taotluse kohustada avaldajat tasuma tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 3025 eurot (resolutsiooni p 3) ning Y OÜ, Q OÜ ja F OÜ vastuväite kohtu tegevusele seoses nende kaasamisega menetlusse puudutatud isikutena (resolutsiooni p 4).
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avaldaja palus kohtul kohustada Tele2 Eesti Aktsiaseltsi (puudutatud isik II) avaldama, kas 17. märtsil 2021 puudutatud isiku II poolt väljastatud arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise internetiaadressi (IP-aadress) 91.129.102.249 kaheksakümne viie (85) erineva kasutaja seas oli Y OÜ, Q OÜ, F OÜ ja/või C ning kas 24. juunil 2021 puudutatud isiku II poolt väljastatud arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise internetiaadressi (IP-aadress) 91.129.104.177 kolmekümne kaheksa (38) erineva kasutaja seas oli Y OÜ, Q OÜ, F OÜ ja/või C. Alternatiivselt, kui kohus peab eelnimetatud taotluste ulatust lubamatuks, palus avaldaja rahuldada taotlused C kohta. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut II esitama kohtule dokumentaalne tõend või tõendid, millest nähtuks, et C oli üks nimetatud IP-aadresside kasutajatest. Avaldaja palus eemaldada kohtumäärusest avaldaja isikuandmed.
1.1.Avalduse põhjenduste kohaselt on sotsiaalmeediaplatvormi TikTok ning Delfi Meedia AS (endine AS Ekspress Meedia) ajalehe Maaleht keskkonda tehtud anonüümsed avaldaja au teotavad ning privaatsus- ja isikuandmete kaitse õigusi rikkuvad avaldused ning neid avaldusi anonüümse kasutaja poolt levitatud.
1.1.1.Anonüümne TikToki kasutaja „XXX“ on üles laadinud kaks videot pealkirjadega „X describes the future“ ja „X at home“, millel mõlemal on avalduse esitamise seisuga ligi 700 vaatamist. Mõlemal videol on kujutatud avaldajat ning ühes videos on kuulda ka avaldaja häält.
17.märtsil 2021 hakkas anonüümne Gmail’i kasutaja „XXX“ ([email protected]) videote linke levitama ja edastas need e-kirjaga kasutajale NNN. Sellist inimest nagu XXX avaldajale teadaolevalt ei eksisteeri. Avaldaja ei ole videote avaldamiseks ega levitamiseks luba andnud.
1.1.2.Delfi Meedia AS väljaande Maaleht veebiportaalis avaldati 24. juunil 2021 kl 00.05 artikkel pealkirjaga „Lugeja arvab: suveürituste piletid on läinud liiga kalliks“, mis puudutas eelkõige FFF veinimõisas toimunud ürituste hinda. „Mitmele vastajale jäi silma FFF veinimõisas toimuva etenduse krõbe hind,“ kirjutab Maaleht märgitud artiklis. Artiklile on kirjutatud anonüümselt kommentaare avaldaja kohta. Nime alt „FFF ei soovita minna“ kirjutati
24.juunil 2021 kl 10.53.46 kommentaar „Moisaomanik on kriminaaluurimise all ja peksab naist“, mis sisaldas ka linke kahele videole, milles on kujutatud avaldajat ning avaldatud täiendavalt ebaõigeid väiteid „FFF mõisa omanik X peksab kodus naist“ ja „FFF mõista omanik X lööb naist kohvikus näkku“. Mõlemal viimati nimetatud videol on Vimeo keskkonnas avalduse esitamise seisuga enam kui 80 vaatamist. Mõlemas videos on kujutatud avaldajat. Kommentaarile lisatud videod sisaldavad avaldaja nime, kujutist ja häält. Nime alt „krohv kukub“ kirjutati Maalehe artikli all 24. juunil 2021 kl 10.41.31 anonüümne kommentaar avaldaja omandisse kuuluva vara kohta: „Akende ees on kiled, mahajäetud kolemaja“. Avaldaja on üks kahest FFF veinimõisa omanikust, see avaldus on tehtud avaldaja kohta. 2 (13)
2-22-2864
1.2.Nii TikToki kui ka Maalehe keskkonda tehtud ja levitatud anonüümsed postitused teotavad avaldaja au ning rikuvad privaatsus- ja isikuandmete kaitse õigusi. Põhiseaduse (PS) §-dest 17 ja 45 tulenevate õiguste kaitse eesmärgil on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 82 annab õiguse nõuda isikuandmete õiguse rikkumise korral nii varalist kui ka mittevaralist kahju. VÕS §-d 1047 ja 1046 võimaldavad esitada au teotavate faktiväidete või väärtushinnangute avaldamisel mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Sotsiaalmeediaplatvormi TikTok keskkonda tehtud anonüümsed avaldused ja nende levitamine rikub avaldaja isikuandmete õigusi, kuivõrd videotel on avaldatud avaldaja kujutis ja hääl ilma avaldaja nõusolekuta ning mis tahes isikuandmete töötlemise aluseta. Maalehe veebiportaalis avaldatud kommentaarid on õigusvastased, kuna nende sisu on solvav, inimväärikust alandav, laimav ning rikub avaldaja au ja head nime. Avaldatud väited ei vasta tõele ega ole põhjendatud. Kommentaarid on suunatud avaldaja solvamisele ja laimamisele. Lisaks rikuvad need väited ka avaldaja isikuandmete õigusi, kuivõrd kommentaatorid levitavad väiteid ja avaldaja kujutist ilma avaldaja nõusolekuta ning isikuandmete töötlemise aluseta. Isikuandmete õiguse rikkumiseks on ka avaldaja isikuandmete asetamine ebaõigete väidete konteksti. Seega on avaldajal alus esitada hagi ning nõuda õigusvastase tegevuse lõpetamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
1.3.Anonüümsed postitused on tehtud puudutatud isiku II väljastatud IP-aadressi kasutava isiku poolt. Eeltõendamismenetluse raames (tsiviilasjas nr 2-21-6403 (TikToki avaldused) ja tsiviilasjas nr 2-21-10513 (Maalehe avaldused)) teatas puudutatud isik II, et tema süsteemis on kasutusel dünaamilised IP-aadressid, st üks IP-aadress oli kindlal ajavahemikul väljastatud mitmele erinevale kasutajale. Seetõttu avaldas puudutatud isik II vaid kasutajate koguarvu, vastavalt 85 ja 38. Praeguse eeltõendamismenetluse kaudu soovib avaldaja välja selgitada, kas puudutatud isik III oli taotluses märgitud IP-aadresside üks kasutajatest või omanikest, kelle vastu esitada hagi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
1.4.Politsei- ja Piirivalveamet märkis oma 25. juuni 2021. a määruses kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX, et laimavaid videoid võib anonüümselt levitada just puudutatud isik III, kuna puudutatud isiku III valduses on sama sisuga videofailid nagu anonüümne kasutaja „XXX“ on avaldaja kohta sotsiaalmeediaplatvormil TikTok avaldanud. Samuti on puudutatud isik III möödunud aasta jooksul esitanud avaldaja vastu erinevaid kaebusi, mistõttu esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib olla kirjeldatud toimingute taga. Arvestades, et IP-aadressi kasutamiseks ei pruugi teleteenuse lepingut olla sõlminud konkreetset arvutit enda elu- või töökohas kasutav isik, leiab avaldaja, et võimalik ja mõistlik on küsida, kas teadaolevate IPaadresside kasutajate seas on ka puudutatud isiku III ettevõtteid, milles ta on juhatuse liige. Sellisteks juriidilisteks isikuteks on puudutatud isikud IV, V ja VI.
1.5.Eeltõendamismenetluse algatamine on põhjendatud, kuna vastasel juhul ei ole avaldajal võimalik oma õigusi kaitsta. Õigusvastaselt avaldatud postitused TikToki ja Maalehe keskkonda on tehtud anonüümselt ja avaldajal ei ole teisiti võimalik teada saada videote postitaja isikut. TikToki keskkonnas esinenud kasutajat nimega XXX ei eksisteeri. Ka levitatud on videosid anonüümselt. Avaldajal endal ei ole võimalik vastavaid tõendeid koguda, kuna TikToki ja Delfi Meedia AS keskkond ei väljasta isikutele sellist informatsiooni. Eeltõendamismenetluse algatamine on vajalik ja põhjendatud, kuna tõendid võivad vastasel juhul kaduma minna.
1.6.Avaldaja taotleb kohtumäärusest isikuandmete eemaldamist, kuna asi seondub isikuõiguste rikkumisega ja kahjustab oluliselt avaldaja eraelu puutumatust.
2.Puudutatud isikule I määratud esindaja oli seisukohal, et avaldus on alusetu, põhjendamatu ja oluliste puudustega. Avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, et tal võib olla potentsiaalse 3 (13)
2-22-2864 vastaspoole vastu nõue. Avaldaja ei ole taotluses välja toonud, milles seisneb tema kahju ning kuidas ja millal see on talle tekitatud, samuti põhjuslikku seost iga konkreetse postituse ja kahju vahel. Avaldaja peaks oma avalduse põhjendusi oluliselt täiendama, sh esitama kohtule kavandatava hagiavalduse projekti koos kõigi tõenditega. Kohtu ette ei ole toodud jälgitavaid ja korrektselt tõendatud asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata avaldaja haginõuded õiguslikult perspektiivikaks. Eeltõendamismenetluse mõte on mh koguda tõendeid tulevase põhimenetluse eeldatava vastaspoole välja selgitamiseks. Seega võib eeltõendamismenetluse algatamiseks olla legitiimne huvi, kui avaldaja ei tea, kes on eeldatav vastaspool. Avaldaja avaldusest järeldub, et ta teab, kes on eeldatav vastaspool, sest ta peab rikkuvate andmete avaldajaks puudutatud isikut III. Avaldus on suunatud konkreetselt puudutatud isiku III kohta andmete kogumisele. Avaldusest järeldub, et avaldaja ja puudutatud isiku III vahel on juba mitu aastat kestev konflikt. Seega puudub põhjus, miks avaldaja ei võiks taotleda soovitud andmete kogumist hagimenetluse raames. See, kas ja milliseid andmeid on avaldanud konkreetne kostja, on VÕS § 1047 teemalise hagimenetluse vaidluse element. Lisaks pole avaldaja välja toonud, miks on vaja puudutatud isikult II eraldi dokumentaalset tõendit, sh miks puudutatud isiku II kirjalik vastus praeguses tsiviilasjas ei oleks ilma täiendava dokumentaalse tõendita usaldusväärne.
3.Puudutatud isik II asus 15. märtsi 2022. a ja 21. juuni 2022. a esialgse õiguskaitse kohtumäärustele esitatud määruskaebustes avalduse suhtes seisukohale, et kuna tegemist on dünaamiliste IP-aadressidega, mis tähendab, et üks konkreetne IP-aadress oli teatud ajavahemikul väljastatud mitmele erinevale kasutajale, siis ei ole IP-aadresside lõppkasutaja lõplikult tuvastatav. 17. märtsil 2021 puudutatud isiku II väljastatud IP-aadress 91.129.102.249 oli sel kuupäeval väljastatud 117 erinevale kasutajale, mis tähendab, et tõenäosus, et kõnealused avaldused interneti keskkonnas tegi kahtlustatav isik, on 0,85%. 24. juunil 2021 puudutatud isiku II väljastatud IP-aadress 91.129.104.177 oli sellel kuupäeval väljastatud 67 unikaalsele kasutajale, mis tähendab, et tõenäosus, et kõnealused avaldused tegi kahtlustatav isik, on 1,49%.
4.Puudutatud isikud III–VI olid seisukohal, et eeltõendamismenetluse algatamine ei ole lubatav ega vajalik ning täidetud ei ole tõendite kaotsimineku eeldus. Puudutatud isikud III–VI ei ole avaldaja viidatud avaldusi teinud. Puudutatud isik II on varasemates avaldaja algatatud eeltõendamismenetlustes nr 2-21-6403 ja nr 2-21-10513 selgitanud, et IP-aadresside lõppkasutajat ei ole võimalik tuvastada, ja eeltõendamismenetlused lõpetati. Isegi kui selguks, et IP-aadresside kasutajad on mh puudutatud isikud III–VI, siis see ei võimalda teha kindlaks, kes avaldaja kohta videoid ja/või väiteid avaldas. Järelikult ei ole eeltõendamismenetlusega võimalik jõuda asjaoludeni, mis tõendaksid avaldaja kohta anonüümseid avaldusi teinud isikut. Avaldajal on konkreetne kahtlus, et puudutatud isik III või temaga seotud äriühingud on tema kohta anonüümseid avaldusi teinud, mistõttu puudub vajadus eeltõendamismenetluse raames tõendeid koguda. Kui avaldaja hinnangul on puudutatud isik III tema kohta anonüümseid väiteid avaldanud, saaks sellekohaseid tõendeid koguda ka tavapärase kohtumenetluse raames.
5.Harju Maakohus keeldus 11. märtsi 2022. a määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest.
6.Maakohus kohaldas 15. märtsi 2022. a määrusega avaldaja taotlusel esialgset õiguskaitset ja kohustas puudutatud isikut II säilitama 17. märtsil 2021 puudutatud isiku II poolt väljastatud arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise internetiaadressi (IP-aadress) 91.129.102.249 kaheksakümne viie (85) erineva kasutaja andmeid kuni eeltõendamismenetluse lõpetamiseni praeguses tsiviilasjas.
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. mai 2022. a määrusega maakohtu 11. märtsi 2022. a määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 4 (13)
2-22-2864
8.Maakohus kohaldas 21. juuni 2022. a määrusega avaldaja taotlusel esialgset õiguskaitset ja kohustas puudutatud isikut II säilitama 24. juunil 2021 puudutatud isiku II poolt väljastatud arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise internetiaadressi (IP-aadress) 91.129.104.177 kolmekümne kaheksa (38) erineva kasutaja andmeid kuni eeltõendamismenetluse lõpetamiseni praeguses tsiviilasjas. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 10. veebruari 2023. a määrusega avaldaja avalduse ja alternatiivse avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse kohustada puudutatud isikut II esitama kohtule dokumentaalne tõend või tõendid, millest nähtuks, et puudutatud isik III oli üks taotluses märgitud IP-aadresside kasutajatest. Maakohus määras kohtumääruse jõustumisel tühistada 15. märtsi 2022. a ja 21. juuni 2022. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus määras avaldada kohtumäärus arvutivõrgus selliselt, et asendatakse avaldaja, puudutatud isikute III–VI nimed tähemärkidega ning ei avalikustata nende isikukoode, sünniaegu, registrikoode ega aadresse. Maakohus jättis eeltõendamismenetluse kulud avaldaja kanda ja otsustas määrata need kindlaks pärast lahendi jõustumist.
9.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 244 lg 1 alusel poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. TsMS § 246 lg 1 p 4 kohaselt tuleb eeltõendamismenetluse algatamise taotluses märkida asjaolud, mis põhistavad eeltõendamismenetluse lubatavust. Maakohus oli seisukohal, et praegusel juhul on TsMS § 244 lg-s 1 ja § 246 lg 1 p-s 4 toodud eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täitmata.
9.2.Avaldaja on esile toonud, et tema kohta on anonüümseid avaldusi teinud puudutatud isik III või temaga seotud äriühingud puudutatud isikud IV–VI. Järelikult on avaldajale tulevase kostja või kostjate – puudutatud isikud III–VI – andmed teada, mistõttu puudub vajadus eeltõendamismenetluse raames andmeid koguda. Avaldaja saab koguda asja lahendamiseks vajalikke tõendeid tavapärase kohtumenetluse raames. Puudutatud isikud ei ole andnud nõusolekut eeltõendamismenetluse korraldamiseks.
9.3.Avaldaja ei ole avalduses esile toonud, millised tõendid võivad kaduma minna või milliste tõendite kasutamine võib osutuda raskendatuks. Avaldaja on ise avalduses esitanud sotsiaalmeediaplatvormi TikTok ning Delfi Meedia AS ajalehe Maaleht keskkonda tehtud postitused, mis ei saa enam kaduma minna ning mille kasutamine hagimenetluses ei saa olla raskendatud.
9.4.Avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, et tal võib olla puudutatud isikute III–VI vastu nõue VÕS § 1043 jj, sh VÕS § 1046 või § 1047 järgi. Avalduses ei ole välja toodud, millised on need avaldaja au teotavad faktiväited või ebakohased väärtushinnangud, mille ümberlükkamist ta tulevases hagis taotleks, millises suuruses on talle mittevaralist kahju tekitatud ega ka põhjuslikku seost iga konkreetse postituse ja avaldajale tekkinud kahju vahel. Seega ei saa kohus järeldada, et tulevikus esitatav hagi oleks perspektiivikas. Seetõttu ei ole eeltõendamismenetlus tõendite kogumiseks tulevase hagi tõendamiseks põhjendatud.
9.5.Puudutatud isik II on selgitanud, et kuna dünaamiline IP-aadress oli kindlal ajavahemikul väljastatud mitmele erinevale kasutajale, siis ei ole IP-aadresside lõppkasutaja 100% tuvastatav. Samuti on ta selgitanud, et tema poolt 17. märtsil 2021 väljastatud IP-aadress 91.129.102.249 oli sel kuupäeval väljastatud 117 erinevale kasutajale ja 24. juunil 2021 väljastatud IP-aadress 91.129.104.177 oli sel kuupäeval väljastatud 67 unikaalsele kasutajale, mistõttu kahtlustatava 5 (13)
2-22-2864 isiku tuvastamise tõenäosus on vastavalt 0,85% ja 1,49%. Ka avaldaja varem algatatud eeltõendamismenetlused tsiviilasjades nr 2-21-6403 ja nr 2-21-10513 on lõpetatud, kuna IPaadresside lõppkasutajat ei ole võimalik tuvastada. Ka juhul, kui selguks, et IP-aadresside kasutajad on puudutatud isikud III–VI, ei võimaldaks see teha kindlaks, kes avaldaja kohta videoid ja/või väiteid avaldas. Järelikult on avaldus perspektiivitu, kuna selle alusel pole võimalik teha kindlaks avaldaja kohta anonüümseid avaldusi teinud isikut.
9.6.Maakohus leidis, et avaldaja TsMS § 462 lg-te 2 ja 3 alusel esitatud taotlus on põhjendatud, kuna kohtumäärus sisaldab isikuandmeid.
9.7.TsMS § 170 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi kindlaks pärast lahendi jõustumist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 10. veebruari 2023. a määruse tühistada osas, millega kohus: 1) jättis avaldaja avalduse ja alternatiivse avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata; 2) jättis rahuldamata avalduse kohustada puudutatud isikut II esitama kohtule dokumentaalne tõend või tõendid, millest nähtuks, et puudutatud isik III oli üks taotluses märgitud IP-aadresside kasutajatest; 3) otsustas kohtumääruse jõustumisel tühistada hagi tagamise abinõud; 4) jättis eeltõendamismenetluse kulud avaldaja kanda. Avaldaja palus teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada avaldus ja algatada eeltõendamismenetlus.
10.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult järeldanud, et TsMS §-de 244 ja 246 eeldused on täitmata.
10.2.Maakohtu järeldus, et eeltõendamismenetluse eeldused ei ole täidetud, sest avaldajale on tulevane kostja teada, on ebaõige ning vastuolus ringkonnakohtu 13. mai 2022. a määruse ja asjas esitatud tõenditega. Praegusel juhul ei võimalda anonüümse avaldaja nimi või muud postituses sisalduvad andmed kindlaks teha, kes on anonüümsed avaldused avaldanud. Sellist inimest nagu „XXX“ avaldajale teadaolevalt ei eksisteeri. Avaldaja ei ole menetluses kordagi väitnud, et tal on tõendid, nagu oleks puudutatud isik III, IV, V või VI tema kohta anonüümseid avaldusi teinud. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et anonüümsete postituste taga võivad olla puudutatud isikud III–VI. Avaldaja ongi pöördunud eeltõendamismenetluse raames kohtusse selleks, et koguda tõend, kes on anonüümsete avalduste ja kommentaaride taga.
10.3.Maakohtu järeldus, et eeltõendamismenetluse eeldused ei ole täidetud, sest avaldaja ei ole põhjendanud, millised tõendid kaduma lähevad või milliste tõendite kogumine on raskendatud, on ebaõige. Praegusel juhul ei palu avaldaja kohtul koguda TikToki ja Delfi Meedia AS keskkonda tehtud postitusi. Avaldaja on esitanud taotluse selleks, et välja selgitada, kes on anonüümsete kommentaaride taga. Selleks on avaldaja palunud kohustada puudutatud isikut II väljastama info, kas kommentaari kirjutamise hetkel oli IP-aadressi 91.129.102.249 ja/või 91.129.104.177 taga puudutatud isik III–VI. Seda infot avaldajal ei ole. Puudutatud isik II ei väljasta seda informatsiooni ilma kohtumääruseta. Internetiseansiga seotud sideandmeid säilitatakse üks aasta alates side toimumise ajast ning seejärel kustutatakse.
10.4.Maakohtu järeldus, et avaldaja ei ole põhjendanud põhiõiguste rikkumist, on ebaõige. Avaldaja on hoolikalt selgitanud oma õiguste rikkumisega seonduvaid asjaolusid. Nõuded seonduvad nii isikuandmete avaldamise nõuete rikkumiste kui ka au teotavate väidete ja põhjendamatute faktiväidetega. See, millistest au teotava iseloomuga väidetest on jutt, nähtub avaldaja 23. veebruari 2022. a avalduse p-dest 2.3 ja 2.6. Avaldatu sisaldab au teotavaid, ebaõigeid faktiväiteid avaldaja väidetava vägivaldsuse kohta naise suhtes ning lisaks 6 (13)
2-22-2864 töödeldakse õigusvastaselt hageja isikuandmeid (nimi, hääl, kujutis). Hingeliste kannatuste eest saab avaldaja nõuda põhimenetluses mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel, mitte kindla suurusena, nagu viitab ebaõigesti maakohus. Eeltõendamismenetluse tulemusena saab avaldaja piisavalt tõendeid, et au teotamise hagi kohtusse esitada. See, kas isikut (tulevast kostjat) saab lugeda au teotava avalduse ja isikuandmete õigusvastase töötlemise eest vastutavaks või mitte, on juba tulevase menetluse küsimus.
10.5.Seoses maakohtu viitega, et kuna tegemist on dünaamiliste IP-aadressidega, ei ole nende lõppkasutaja 100% tuvastatav, märkis avaldaja, et eeltõendamismenetluse nõue on suunatud üksnes sellele, kas vaidlusaluse sisu avaldamise hetkel oli IP-aadresside kasutajate seas puudutatud isik III, IV, V või VI. Lisaks, kui praeguse eeltõendamismenetluse raames tuvastatakse, et anonüümsed avaldused, mis tehti kahelt iseseisvalt IP-aadressilt, on tehtud ühe ja sama isiku (s.o puudutatud isiku III, IV, V või VI) poolt, ei ole enam eluliselt usutav, et need avaldused oleks teinud keegi kolmas isik. See, kas ja kuidas avaldaja põhimenetluses tõendab, et puudutatud isikuga III seotud ettevõtete käsutuses olevalt IP-aadressilt tehtud postitus on seostatav puudutatud isikuga III, on põhimenetluse küsimus.
10.6.Maakohus on teinud ebaõige otsustuse ka eeltõendamismenetluse kulude osas. TsMS § 170 reguleerib eeltõendamismenetluse kohtukulude hüvitamist, kuid ei näe ette puudutatud isikute menetluskulude hüvitamist. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §-s 143 (asja läbivaatamise kulud) ei ole nimetatud lepingulise esindaja kulu. Ka õiguskirjanduses on leitud, et kohtuväliste, s.o ka esindajakulude hüvitamist TsMS § 170 ei reguleeri, mistõttu tuleb § 248 erisusi arvestades asuda seisukohale, et üldjuhul jäävad eeltõendamismenetluse kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
11.Puudutatud isik II palus jätta määruskaebus rahuldamata ja selle menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
11.1.Avaldaja taotletud andmete säilitamine ja väljastamine on vastuolus elektroonilise side seadusega. Puudutatud isik II on seisukohal, et 15. märtsi 2022. a ja 21. juuni 2022. a kohtumäärustega talle seatud kohustused säilitada tema väljastatud IP-aadresside erinevate kasutajate andmeid kuni eeltõendamismenetluse lõpetamiseni on vastuolus elektroonilise side seadusega ja andmekaitse üldmäärusega.
11.2.Soovitud andmete väljastamine ja nende kasutamine praeguses menetluses on vastuolus ultima ratio põhimõttega. Sideandmete tõendina kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Praegusel juhul ei ole konkreetse postituse tegija 100% tuvastatav.
11.3.Avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut II esitama kohtule dokumentaalne tõend (tõendid), millest nähtuks, et puudutatud isik III oli üks avalduses nimetatud IP-aadresside kasutajatest, ei ole tehniliselt täidetav. Puudutatud isik II ei oma teavet IP-aadressi tegeliku kasutaja kohta. Vastavalt ESS § 1111 lg 3 p-le 3 on sideettevõtja kohustatud säilitama kliendi nime ja aadressi, kelle nimele IP aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud. IP aadresse eraldab puudutatud isik II klientidele, kellega ta on sõlminud lepingu. Puudutatud isik II omab teavet vaid oma klientide kohta. Selle kohta, kas ja kellele on klient andnud või võimaldanud sideteenust kasutada ja milline konkreetne füüsiline isik päringu objektiks olevate internetisessioonide ajal IP-aadressidega seotud seadet kasutas, puudutatud isikul II teavet ei ole. Nende asjaolude tuvastamine on ka tehniliselt võimatu. Isegi kui puudutatud isikul II oleks võimalik IP-aadressi tegelik kasutaja tuvastada, siis 17. märtsi 2021. a ja 24. juuni 2021. a sidesessioonide andmete säilitusaeg on juba pea kaks aastat möödunud ning need andmed ei olnud ka 15. märtsi 2022. ja 21. juuni 2022. a kohtumääruste objektiks. 7 (13)
2-22-2864
12.Puudutatud isikud III–VI palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja selle menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
12.1.Maakohus on õigesti leidnud, et TsMS § 244 lg-s 1 ja § 246 lg 1 p-s 4 toodud eeldused eeltõendamismenetluse algatamiseks on täitmata. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldajal on juba konkreetne ettekujutus kostjast (kostjatest), kelle vastu ta tahab hagi esitada. Seega ei ole vaja koguda tõendeid eraldi eeltõendamismenetluse raames. Avaldaja põhjendatud kahtlust saab kinnitada hagimenetluses tõendite kogumisega. Avaldusest on ilmne, et avaldajat ei huvita kommentaaride avaldaja isik, kui selleks ei ole puudutatud isik III või mõni temaga seotud äriühing. Seega on avaldaja tegelik tahe suunatud konkreetse isiku ja temaga seotud äriühingute kohta teabe otsimisele. Maakohus ei ole eksinud ringkonnakohtu 13. mai 2022. a juhiste vastu, kuna ringkonnakohus ei ole andnud konkreetset hinnangut praeguse asja asjaolusid ja eripära arvestades.
12.2.Maakohus on õigesti leidnud, et dünaamilise IP-aadressi kasutamise tõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kes on avaldaja kohta veebikeskkonnas andmeid avaldanud. Harju Maakohus on tsiviilasjades nr 2-21-6403 ja 2-21-10513 juba eeltõendamismenetluse lõpetanud, kuna IPaadresside lõppkasutaja isikut ei ole võimalik kindlaks teha. Isegi kui selguks, et IP-aadressi(de) üks kasutajatest on puudutatud isik III või temaga seotud äriühing, ei võimalda see teha kindlaks, kes avaldaja kohta videoid ja/või väiteid avaldas. Puudutatud isik II on selgitanud, et mõlemal IP-aadressil on kümneid kasutajaid ja sadu internetisessioone ning lõppkasutaja pole tuvastatav. Kuna eeltõendamismenetluses ei ole võimalik tuvastada ja tõendada avaldaja kohta anonüümseid avaldusi teinud isikut, on kohus õigesti jätnud avalduse rahuldamata.
12.3.Maakohus on õigesti märkinud, et avaldaja ei ole esile toonud, millised tõendid võivad kaduma minna või milliste tõendite kasutamine võib osutuda raskendatuks. Avaldaja ei ole eeltõendamismenetluse algatamise vajadust ja lubatavust põhistanud.
12.4.Maakohus on õigesti järeldanud, et avaldaja ei ole välja toonud, millised väited tema au teotavad ja mille ümberlükkamist ta kavatseb nõuda. Avaldaja ei ole põhistanud, et väited oleksid õigusvastased või tema au teotavad. Väited „FFF ei soovita minna“ ja „krohv kukub“ ei ole avaldaja kui füüsilise isiku au teotavad ega sisalda tema kohta isikuandmeid.
13.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 10. veebruari 2023. a määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse ja alternatiivse avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks (resolutsiooni p 1) ning taotluse kohustada puudutatud isikut II esitama kohtule dokumentaalne tõend või tõendid, millest nähtuks, et puudutatud isik III oli üks taotluse p-s 3 loetletud IP-aadresside kasutajatest (resolutsiooni p 2), samuti hagi tagamise abinõude tühistamise osas (resolutsiooni p 5) ja menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb saata asi maakohtule tagasi eeltõendamismenetluse algatamise uueks otsustamiseks.
15.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas määruskaebusega maakohtu määruse osas, mis puudutab eeltõendamismenetluse algatamata jätmist ja puudutatud isiku II kohustamata jätmist avaldama teavet dünaamiliste IP-aadresside kasutajate kohta ja esitama kohtule dokumentaalseid tõendeid 8 (13)
2-22-2864 (resolutsiooni p-d 1 ja 2), samuti hagi tagamise abinõude tühistamise (resolutsiooni p 5) ja menetluskulude jaotuse osas.
16.Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku III taotluse kohustada avaldajat tasuma tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 3025 eurot (resolutsiooni p 3) ning puudutatud isikute IV–VI vastuväite kohtu tegevusele seoses nende kaasamisega menetlusse puudutatud isikutena (resolutsiooni p 4). Vaidlustamata osades ei näe seadus ette ka kaebeõigust (TsMS § 196 lg 4 esimene lause, § 475 lg 2 ja § 198 lg 3), kuid võimalikele maakohtu rikkumistele oleks olnud võimalik tugineda määruskaebuses (TsMS § 660 lg 2 koosmõjus §-ga 659). Praegusel juhul ei ole puudutatud isikud III–VI määruskaebemenetluses tuginenud sellele, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme, jättes puudutatud isiku III taotluse tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramiseks rahuldamata ja kaasates puudutatud isikud IV– VI menetlusse.
17.Avaldusest nähtuvalt taotleb avaldaja eeltõendamismenetluse korraldamist selleks, et saada puudutatud isikult II, kes on sideettevõtja, teavet ja/või dokumendi selle kohta, kas kahe dünaamilise IP-aadressi, millelt avaldati avaldaja kohta 17. märtsil 2021 ja 24. juunil 2021 anonüümselt avaldaja au teotavaid ja tema isikuandmeid sisaldavaid postitusi, kasutajate seas oli puudutatud isik III või temaga seotud puudutatud isikud IV, V või VI. Avaldaja väitel vajab ta seda teavet, et välja selgitada, kas tal on alust esitada puudutatud isiku III vastu hagi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Avaldaja tugineb mh sellele, et tal endal ei ole võimalik vastavaid tõendeid koguda, kuna TikTok ja Delfi Meedia AS sellist informatsiooni ei väljasta, ning ilma eeltõendamismenetluse algatamiseta võivad tõendid kaduma minna.
18.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 244 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. TsMS § 246 lg 1 p 4 järgi tuleb eeltõendamismenetluse algatamise taotluses märkida mh asjaolud, mis põhistavad eeltõendamismenetluse lubatavust. Riigikohus on selgitanud, et eeltõendamismenetluse algatamiseks tõendite kogumise, sh teise isiku valduses olevate andmete alusel dokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kohustamise eesmärgil peavad olema täidetud tõendite kogumise eeldused. Samuti peab taotleja põhjendama, et ta ei saa tõendit või talle vajalikke andmeid ise mõistlikult muul viisil hankida. Lisaks kostja või puudutatud isikute märkimisele tuleb kohtusse pöördujal tuua kohtu ette asjaolud, mille alusel saab kohus hinnata hagi või avalduse õiguslikku perspektiivikust (Riigikohtu 9. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-215736, p 14).
19.Eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut (TsMS § 244 lg 5). Selle käigus saab kohustada isikut esitama kohtule tõendi (TsMS § 279 lg 1 koosmõjus § 244 lg-ga 5) või koostama tema valduses olevate andmete alusel dokumendi ja esitama selle kohtule (TsMS § 279 lg 2 koosmõjus § 244 lg-ga 5). Muu hulgas on eeltõendamismenetluses võimalik nõuda sideettevõtjalt välja andmeid, mis puudutavad tema kliente või klientide kohta teenuse osutamise käigus teatavaks saanud teavet. Selliste andmete väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on TsMS § 244 lg 1 koostoimes infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 11 lg-ga 5 ja elektroonilise side seaduse (ESS) §-ga 1141. Isikuandmete väljanõudmise ja edastamise tingimused tulenevad TsMS § 244 lg-st 1, samuti PS §-st 26 (ja PS §-st 45) koostoimes PS §-ga 11 nagu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse (EL) nr 2016/679 (IKÜM) art-st 5. Võimaliku kostja eraellu sekkumise proportsionaalsust aitavad sellisel juhul tagada võimaliku tulevase nõude õigusliku perspektiivi 9 (13)
2-22-2864 hindamine, nõude esitamiseks vajaliku vähima andmekoguse väljanõudmine ja edastamine, samuti lubatavate vastuväidete esitamise korral kohustus hinnata, kas kaalukam on taotleja õigus või sellele vastanduvad andmesubjekti põhiõigused. Proportsionaalsuse tagamise eesmärki teenivad ka menetlusreeglid teavitamise, ärakuulamise ja edasikaebamise kohta (Riigikohtu 9. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5736, p 24).
20.ESS § 1111 lg 3 p 3 kohaselt on sideettevõtja kohustatud säilitama mh teavet kliendi nime ja aadressi kohta, kelle nimele IP-aadress oli side toimumise ajal eraldatud. Seega on eeltõendamismenetluse algatamine selleks, et nõuda sideettevõtjalt välja teave kasutaja (kliendi) kohta, kes kindlal ajal konkreetset IP-aadressi kasutas (s.o kellele see IP-aadress oli eraldatud), põhimõtteliselt võimalik. Selle eesmärk võib olla saada teavet, mis on vajalik isiku õigusi väidetavalt rikkuva internetipostituse autori kindlakstegemiseks ja seega tema vastu hagi esitamiseks. Samuti on eeltõendamismenetluse korraldamine võimalik selleks, et takistada tõendite kaotsiminekut. Praeguses asjas soovib avaldaja saavutada mõlemat eesmärki, s.o selgitada välja, kas dünaamiliste IP-aadresside kasutajate seas võis olla puudutatud isik III (sh temaga seotud ettevõtete kaudu), ja takistada sellekohaste tõendite kaotsiminekut.
21.Maakohus leidis, et TsMS § 244 lg-s 1 ja § 246 lg 1 p-s 4 toodud eeltõendamismenetluse algatamise eeldused on täitmata. Ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ei nõustu.
21.1.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kuna avaldaja väitel on tema kohta anonüümseid avaldusi teinud puudutatud isik III või temaga seotud puudutatud isikud IV–VI, kelle andmed on avaldajale teada, saab avaldaja koguda asja lahendamiseks vajalikke tõendeid tavapärase kohtumenetluse raames.
21.1.1.Riigikohus on selgitanud, et enne kohtumenetlust saab taotleda eeltõendamismenetluses selliste tõendite kogumist ja andmete kohta dokumendi koostamist, mis on hagi või avalduse esitamiseks esmaselt vajalikud. Kohtul tuleb eeltõendamismenetlust algatades ja selle käigus tõendite kogumise taotlust lahendades hinnata, kas vajalik ja lubatav on taotletud tõendite kogumine eeltõendamismenetluses või saab neid koguda tavapärases kohtumenetluses (vt 9. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5736, p-d 15 ja 16). Seega on maakohus iseenesest põhjendatult hinnanud, kas praegusel juhul oli vajalik koguda andmeid või tõendeid eeltõendamismenetluse raames.
21.1.2.Riigikohus on samuti leidnud, et mõjuv põhjus TsMS § 244 lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Samuti tuleb mõjuvat põhjust eeldada siis, kui tegemist on küll pealtnäha isikunimega, kuid see ei ole seostatav ühegi tegeliku isikuga ehk tegemist on nt varjunime või nn libakontoga (9. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5736, p 22).
21.1.3.Praegusel juhul on avaldaja põhistanud, et tema õigusi väidetavalt rikkuvate postituste avaldaja nimi ja muud postitustes sisalduvad andmed ei võimalda kindlaks teha nende avaldaja isikut. Sellist inimest nagu „XXX“ avaldajale teadaolevalt ei eksisteeri. Avaldaja väitel ei ole tal kindlaid andmeid selle kohta, et tema kohta oleks anonüümseid avaldusi teinud just puudutatud isik III või puudutatud isikud IV, V või VI, vaid tal on üksnes kahtlus, et anonüümsete postituste taga võivad olla puudutatud isikud III–VI. Avaldaja eesmärk ongi saada teada ja koguda tõend selle kohta, kes on anonüümsete postituste ja kommentaaride taga. Selles olukorras on eeltõendamismenetluse korraldamine anonüümsed postitused teinud isiku väljaselgitamiseks kolleegiumi hinnangul võimalik ja vastab eeltõendamismenetluse korraldamise eesmärkidele. Eelnevat ei välista see, et avaldajal on kahtlus, kes postituste taga 10 (13)
2-22-2864 olev isik võib olla, ega ka see, et avaldaja ei soovi eeltõendamismenetluse raames saada teavet kõigi dünaamilise IP-aadressi kasutajate kohta, vaid üksnes selle kohta, kas nende isikute seas olid puudutatud isikud III–VI. Oma au teotamise või isikuandmete õiguse rikkumise korral kohtusse pöördumine on avaldaja õigus, mitte kohustus. Seega on avaldajal õigus ka otsustada, et ta soovib kohtusse pöördumiseks vajalikku teavet ja tõendeid saada üksnes piiratud tingimustel, sh konkreetsete isikute kohta.
22.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et avaldaja pole esile toonud, millised tõendid võivad kaduma minna või milliste tõendite kasutamine võib osutuda raskendatuks. Maakohtu viited sotsiaalmeediaplatvormil TikTok ja Delfi Meedia AS ajalehe Maaleht keskkonnas tehtud postitustele on selles kontekstis asjakohatud, kuna avaldaja ei palu koguda tõendeid nende postituste kohta. Avalduse kohaselt soovib avaldaja saada kohtu abiga puudutatud isikult II teavet, kas postituste tegemise ajal olid IP-aadressi 91.129.102.249 ja/või 91.129.104.177 kasutajate seas puudutatud isikud III–VI. Andmeid kliendi nime ja aadressi kohta, kelle nimele IP-aadress oli side toimumise ajal eraldatud, on Interneti-ühenduse teenuse osutaja kohustatud säilitama ühe aasta alates side toimumise ajast (vt ESS § 1111 lg 3 p 3 ja lg 4). Seega võib kõnealune teave minna kaduma ja kui seda teavet sisaldavat dokumentaalset tõendit praeguse eeltõendamismenetluse käigus ei koguta, ei pruugi see hiljem enam olla võimalik.
23.Põhjendatud ei ole ka maakohtu seisukoht, et avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, et tal võib olla puudutatud isikute III–VI vastu nõue VÕS § 1043 jj, sh VÕS § 1046 või § 1047 järgi, s.o et tulevikus esitatav hagi oleks perspektiivikas.
23.1.Seoses esimese episoodiga on avaldaja toonud avalduses välja, et anonüümne TikToki kasutaja „XXX“ on laadinud üles kaks videot, milles on avaldatud avaldaja kujutis ja hääl ilma avaldaja nõusolekuta, ning 17. märtsil 2021 hakkas anonüümne Gmail’i kasutaja XXX ([email protected]) nende videote linke levitama, edastades need e-kirjaga teisele kasutajale. Teise episoodi kohta on avaldaja toonud välja, et Delfi Meedia AS väljaande Maaleht veebiportaalis 24. juunil 2021 kl 00.05 avaldatud artikli „Lugeja arvab: suveürituste piletid on läinud liiga kalliks“ juurde on kirjutatud anonüümseid kommentaare avaldaja kohta: nime alt „FFF ei soovita minna“ kirjutati 24. juunil 2021 kl 10.53.46 kommentaar „Moisaomanik on kriminaaluurimise all ja peksab naist“, mis sisaldas ka linke kahele videole, milles on avaldatud ebaõigeid väiteid „FFF mõista omanik X peksab kodus naist“ ja „FFF mõista omanik X lööb naist kohvikus näkku“, kusjuures videod sisaldavad avaldaja kujutist, nime ja häält; nime alt „krohv kukub“ kirjutati 24. juunil 2021 kl 10.41.31 anonüümne kommentaar „Akende ees on kiled, mahajäetud kolemaja“, mis käib avaldaja omandisse kuuluva vara kohta.
23.2.Eelnevat arvestades ei ole õige maakohtu märkus, et avaldaja ei ole välja toonud, millised on tema au teotavad faktiväited või ebakohased väärtushinnangud, mille ümberlükkamist ta tulevases hagis taotleks. Avaldaja on toonud välja, milliseid postitustes esitatud väiteid ta peab oma õigusi rikkuvaks. Eeltõendamismenetluse algatamise avalduses ei pea avaldaja formuleerima tulevase hagiavalduse täpset nõuet.
23.3.Kolleegiumi hinnangul on avaldaja esile toodud asjaoludel võimalik, et seoses esimese episoodiga on õigusvastaselt kasutatud avaldaja isikuandmeid (kujutis, hääl). Teise episoodi osas on avaldaja esile toodud asjaoludel võimalik, et 24. juunil 2021 kl 10.53.46 tehtud postitusega on avaldaja kohta avaldatud tema au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja/või kasutatud õigusvastaselt avaldaja isikuandmeid (nimi, kujutis, hääl). Seega võib avaldajal olla postitused teinud isiku vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 alusel nõue rikkumise lõpetamiseks ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. See, kas need nõuded on ka tegelikult põhjendatud, selguks sellekohases hagimenetluses. Eeltõendamismenetluse
11 (13)
2-22-2864 korraldamise otsustamisel ei ole kohtul vaja ega võimalik hinnata avaldaja väidetava tulevase hagi tõendatust, vaid hinnata saab üksnes võimaliku tulevase nõude õiguslikku perspektiivikust.
23.4.Tulevase hagi õiguslikku perspektiivikust ei välista see, et avaldaja ei ole toonud välja talle tekkinud mittevaralise kahju suurust. Oma au teotamise ja isikuandmete õigusvastase töötlemise korral on avaldajal mh õigus nõuda sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlikku rahasummat (VÕS § 134 lg 2), kusjuures avaldaja ei pea seda summat ise nimetama, vaid saab taotleda, et kohus otsustaks mittevaralise kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1).
24.Eeltõendamismenetluse korraldamata jätmist ei õigusta ka maakohtu seisukoht, et avaldaja kohta anonüümseid avaldusi teinud isikut ei ole võimalik kindlaks teha, kuna avalduses nimetatud IP-aadressid olid väljastatud kõnealustel ajavahemikel mitmele erinevale kasutajale.
24.1.Avaldusele lisatud puudutatud isiku II vastustest kohtule tsiviilasjades nr 2-21-6403 ja nr 2-21-10513 (I kd, tl-d 14 ja 15) nähtub, et 17. märtsil 2021 oli IP-aadress 91.129.102.249 väljastatud 85 ning 24. juunil 2021 ajavahemikul kl 00.00–11.00 oli IP-aadress 91.129.104.177 väljastatud 38 erinevale kasutajale. Seega on iseenesest õige see, et eeltõendamismenetluse teel ei oleks võimalik saada andmeid ega tõendit selle kohta, kes konkreetselt asjassepuutuvatel aegadel kõnealuseid IP-aadresse kasutades avalduses välja toodud postitused tegi.
24.2.Samas on võimalik saada teavet selle kohta, kas nende isikute seas, kellele IP-aadress oli eraldatud ja kes oleks saanud selle alt postitusi teha, oli puudutatud isik III, IV, V või VI. See teave aitaks avaldajal välja selgitada, kas võimaliku tulevase põhimenetluse kostja võiks olla puudutatud isik III (või mõni temaga seotud ettevõte). Juhul kui kõnealuste IP-aadresside kasutajate seas oli puudutatud isik III, IV, V või VI, oleks seda teavet sisaldava dokumendi näol tegemist kaudse tõendiga postituse teinud isiku kohta. See tõend oleks võimalikus tulevases menetluses asjassepuutuv (TsMS § 238 lg 1 mõttes), kuna kogumis muude tõenditega võib see võimaldada teha järeldusi postituse teinud isiku kohta. Järelikult aitaks eeltõendamismenetluse korraldamine nii võimaliku tulevase menetluse kostja välja selgitada (isegi kui saadav teave eraldivõetuna ei võimaldaks veenduda, et tegemist on kindlasti õige kostjaga) kui ka selles menetluses kasutatava tõendi koguda enne, kui selle tõendi kogumine muutub sideandmete säilitamise tähtaja möödumise ja andmete kustutamise tõttu võimatuks.
25.Kolleegium märgib, et põhjendatud ei ole puudutatud isiku II seisukoht, et avaldaja taotletud andmete väljastamine oleks vastuolus seadusega. ESS § 1141 kohaselt peab sideettevõtja esitama kohtule kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks TsMS-s ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3, sh kliendi nime ja aadressi, kelle nimele IP-aadress oli side toimumise ajal eraldatud (§ 1111 lg 3 p 3) (vt ka InfoTS § 11 lg 5). Eeltoodust tuleneb, et puudutatud isikul II on õiguslik alus nende andmete väljastamiseks kohtule. Puudutatud isiku II väide, et tal pole teavet IP-aadressi tegeliku kasutaja kohta, vaid ta on kohustatud säilitama teavet vaid oma klientide kohta, kellele ta IP-aadresse eraldab, ei välista praegusel juhul eeltõendamismenetluse korraldamist. Sisuliselt taotlebki avaldaja puudutatud isiku II kohustamist andma teavet selle kohta, kas tema klientide seas, kellele olid kindlal ajal eraldatud eeltõendamismenetluse esemeks olevad IP-aadressid, oli puudutatud isik III, IV, V või VI. Puudutatud isikut II saab kohustada eeltõendamismenetluse raames esitama kohtule vaid selliseid andmeid, mis tal on olemas, või dokumente, mis on tema valduses (vt ka TsMS § 279 lg-d 1 ja 2).
26.Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on eeltõendamismenetluse algatamata jätmisel rikkunud menetlusõiguse norme, mis võisid viia avalduse põhjendamatult rahuldamata jätmiseni. Seetõttu tuleb maakohtu määrus eeltõendamismenetluse algatamata 12 (13)
2-22-2864 jätmise osas tühistada ja saata asi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise uueks otsustamiseks. Eelnevaga seoses tuleb maakohtu määrus tühistada ka esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise osas.
27.Maakohtu määruse tühistamise tõttu eeltõendamismenetluse algatamata jätmise osas tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna avaldus saadetakse tagasi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
28.Ringkonnakohus märgib siiski, et vaidlustatud määrusega on maakohus põhjendamatult jätnud kõik menetluskulud, sh kohtuvälised kulud TsMS § 170 lg 1 alusel avaldaja kanda. Põhjendatud on avaldaja määruskaebuse väide, et TsMS § 170 lg 1 kohaselt jäävad isiku, kelle taotlusel menetlus algatati, kanda eeltõendamismenetluse kohtukulud, st § 138 lg 2 järgi riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (vt TsMS § 143). Kohtuväliste kulude kandmist § 170 ei reguleeri. TsMS § 170 lg 3 kohaselt võetakse eeltõendamismenetluse kulud arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. Õiguskirjanduses on leitud, et eelnevat arvestades tuleb TsMS § 248 erisusi arvestades asuda seisukohale, et üldjuhul jäävad eeltõendamismenetluse kohtuvälised kulud algselt poolte endi kanda; nii kohtu- kui ka kohtuvälised kulud arvatakse järgneva põhimenetluse kulude hulka ja nende jaotus peaks sõltuma põhiasja lahendamise tulemusest (Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 170, p-d 3.b–3.c) (vt eeltõendamismenetluse kohtukulude jaotamise kohta ka Riigikohtu 9. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5736, p 25).
29.TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. TsMS § 247 lg 4 teise lause kohaselt ei saa eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.