lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-22-2864/7

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-2864/7
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Eeltõendamismenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
948
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-2864

Tsiviilasi

X avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 11. märtsi 2022. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 372 lg 5, § 247 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (avaldaja) esitas 23. veebruaril 2022 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avaldaja palus kohustada Tele2 Eesti Aktsiaseltsi avaldama, kas 17.03.2021 Tele2 Eesti AS-i poolt väljastatud arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise internetiaadressi (IP aadress) XXX 85 erineva kasutaja ja kas 24.06.2021 Tele2 Eesti AS-i poolt väljastatud arvutivõrgus asuva seadme dünaamilise internetiaadressi (IP aadress) YYY 38 erineva kasutaja seas oli Z OÜ, Q OÜ, Y OÜ ja/või W. Alternatiivselt palus avaldaja avalduse rahuldada W osas. Samuti palus avaldaja
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

kohustada Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esitama kohtule dokumentaalne tõend, millest nähtuks, et W oli ka üks eelloetletud IP-aadresside kasutajatest. Avalduse kohaselt on sotsiaalmeediaplatvormi TikTok ning AS-i Ekspress Meedia ajalehe Maaleht keskkonda tehtud anonüümsed avaldaja au teotavad ning privaatsus- ja isikuandmete kaitse õigusi rikkuvad avaldused ning neid avaldusi on anonüümse kasutaja poolt ka levitatud. Anonüümseid postitusi on tehtud Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt väljastatud IP-d kasutava isiku poolt. Tsiviilasjades nr 2-21-6403 ja 2-21-10513 teatas Tele2 Eesti Aktsiaselts, et tema opereeritavas süsteemis on kasutusel dünaamilised IP-aadressid, mistõttu avaldas ta vaid kasutajate kogunumbri vastavalt 85 ja 38. Avaldaja soovib eeltõendamismenetluse kaudu välja selgitada, kas W oli nende IP aadresside kasutaja/omanik, kelle vastu esitada hagiavaldus õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Avaldaja avaldus hõlmab ka W (juhatuse liikmena) kontrolli all olevaid juriidilisi isikuid Z OÜ-d, Q OÜ-d ja Y OÜ-d. Maakohtu määrus ja põhjendused

2.Maakohus keeldus 11. märtsi 2022. a määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik. Kostja isiku väljaselgitamisele suunatud taotlus ei ole käsitav tõendite kogumise taotlusena eeltõendamismenetluse kaudu vastavalt TsMS 26. peatükis sätestatule. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja leiab, et maakohus rikkus menetlusõigust ja põhjendamiskohustust. Eeltõendamismenetlus võimaldab teada saada, kas füüsiline isik W või tema juhitud juriidiliste isikute kontrolli all olevad IP-aadressid on vastavalt nende 85 või 38 kasutaja seas, kes kasutasid IP-aadressi, millelt konkreetsel kuupäeval ja kellajal postitati avaldaja au teotavaid avaldusi. Arvestades, et ka politsei on väljendanud seisukohta, et au teotavate avalduste taga on tõenäoliselt W ning just W valduses on au teotavad videod, siis aitaks eeltõendamismenetluses kogutav info koguda piisavalt tõendeid, et esitada hagi W vastu. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Avaldaja esitas maakohtule avalduse tulevase kohtumenetluse poole isiku kindlakstegemiseks ja selle kohta dokumendi koostamiseks ning avaldajale selle dokumendi sisu teatavaks tegemiseks korraldatava eeltõendamismenetluse algatamiseks. Maakohus jättis selle avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik. TsMS § 244 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kolleegium selgitab, et eeltõendamismenetluse algatamine isiku tuvastamiseks ei ole välistatud. Mõjuv põhjus TsMS § 244 lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Samuti tuleb mõjuvat põhjust eeldada siis, kui tegemist on küll pealtnäha isikunimega, kuid see ei ole seostatav ühegi tegeliku isikuga ehk tegemist on nt varjunime või nn libakontoga. Kui avaldaja muudab usutavaks, et avaldatud nimi ei tarvitse olla õige, või kui ainuüksi nime alusel, näiteks levinud nime puhul, ei ole võimalik isikut kindlaks teha, siis võib esineda alus eeltõendamismenetluse algatamine (vt RKTKm asjas nr 2-21-5736/30, p 22). TsMS § 244 lg 1 alusel koostoimes InfoTS § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141 on võimalik ühe isiku taotluse alusel tema põhiõiguste kaitseks sekkuda teise isiku (andmesubjekt) eraellu sellega, et kohus nõuab kolmandatelt isikutelt (andmevaldajad) välja ja edastab taotlejale andmesubjekti isikuandmeid. Andmete väljanõudmise ja edastamise eesmärk on tagada taotlejale võimalus kasutada õigust pöörduda kohtusse (PS § 15) oma väidetavalt rikutud õiguste (nt PS §-d 17, 26, 31) kaitseks ja vajaduse korral kahju hüvitamiseks (PS § 25) (vt RKTKm asjas nr 2-21-5736/30, p 24). Eeltoodust tulenevalt on maakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik. Seetõttu on maakohus jätnud põhjendamatult avalduse TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas esitatud avalduses esineb menetlemist takistavaid TsMS §-s 371 sätestatud puudusi. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, saab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrata avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.
7.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.