Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 17. november 2023
Tsiviilasja number
2-23-1659
Tsiviilasi
Alar Sepperni (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela hagi Ksenia Sepperni vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
26 092,37 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. mai 2023 otsus (otsusel ekslik kuupäev 16. mai 2023)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ksenia Sepperni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Ksenia Seppern (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Paavo Paal Vastustaja (hageja): Alar Sepperni (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tehing, millega rahandusministeerium kandis Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 võlgniku kasuks välja mõistetud raha viimase taotlusel kolmandale isikule – kostjale, TsÜS § 87 alusel tühine. Pankroti väljakuulutamisega muutub kogu võlgniku vara PankrS § 35 lg 1 p 1 ja § 108 lg-te 1, 2 järgi pankrotivaraks. Pankrotivara on PankrS § 108 lg 2 järgi vara, mis oli võlgnikul olemas pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. TsÜS § 66 kohaselt kuuluvad vara hulka mh kõik isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigused. See tähendab, et pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute (sh riigi) vastu kuuluvad pankrotivara hulka (RKTKo 26.10.2022, 2-19-18841, p 15.1). Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile (PankrS § 36 lg 1; § 35 lg 1 p 2). Pankroti väljakuulutamisest alates peab pankrotihaldur võtma viivitamata üle võlgniku vara valduse ja asuma pankrotivara valitsema (PankrS § 124 lg 1 esimene lause). Muu hulgas tähendab see pankrotivarasse sellise vara väljanõudmist, mis ei ole võlgniku valduses (PankrS § 124 lg 1 teine lause). Tartu Ringkonnakohus mõistis 12.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 raha Eesti Vabariigilt välja võlgniku kasuks. Seega tekkis nõudeõigus riigi ees võlgnikul, mitte kostjal, olenemata sellest, kelle kontolt ülekanded tehti. Kuivõrd nõudeõigus tekkis pankrotimenetluse ajal (18.04.2022, mil ringkonnakohtu otsus jõustus), kuulus see pankrotivara hulka. Rahandusministeerium täitis võlgniku korralduse alusel nõude kostjale. Pankrotihaldur ei olnud andud nõusolekut võlgnikule kuuluva nõudeõiguse täitmiseks kolmandale isikule. Kuna pankrotihalduri nõusolek puudus, oli nõude täitmine kostjale vastuolus PankrS § 36 lg-ga 6 ja tühine (TsÜS § 87). Kostja on tühise tehinguga alusetult rikastunud ning peab saadu VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel tagastama. Kostja väide, nagu ei kuulunud vahendid mitte võlgnikule ja pankrotivara hulka, vaid kostjale, ei ole asjakohane. Väär on ka kostja väide, et 18.08.2022 ehk ajaks, mil rahandusministeerium esitas kostjale tagasinõude, puudusid võlgnikul pankrotimenetluses võlausaldajad. Pankrotimenetlus ei ole lõppenud. 07.11.2022 kinnitas Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-224 hageja ja pankrotihalduri kompromissi, millega tunnustati Eesti Vabariigi nõuet 194 272,53 eurot võlgniku pankrotimenetluses II järgu nõudena, ning lõpetas asjas menetluse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.02.2023 määrusega maakohtu määruse osas, millega maakohus lõpetas võlgniku vastu esitatud nõude menetlemise. Ringkonnakohus märkis, et hageja ja pankrotihalduri vahel sõlmitud kompromissiga saab lugeda tsiviilasjas vaidlustatud nõude pankrotimenetluses tunnustatuks ning maakohtus jätkuv vaidlus hageja ja võlgniku vahel ei puuduta pankrotiasja läbivaatamist. Kohus mõistis kostjalt välja võlgniku pankrotivarasse 23 613 eurot ja viivise 23 613 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
2) välistavad VÕS § 1029 ja § 1033 lg 1 kostja vastu esitatud nõude rahuldamise. Kohus ei ole arvestanud kolmandale isikule üleantu tagasinõudmise erisusi. VÕS § 1029 tähenduses on võlgnik võlausaldaja, rahandusministeerium üleandja ja kostja kolmas isik. VÕS § 1029 välistab võimaluse, et kohus saaks VÕS § 1028 lg 1 alusel mõista kostjalt välja raha, mille üleandja maksis väidetava tühise tehingu alusel ja võlausaldaja (s.o võlgniku) korraldusel. Kostja ei ole ka saadu võrra rikastunud, mistõttu puudub tal VÕS § 1033 lg 1 järgi kohustus saadu tagastada. Kokkulepe, et kostja tasub võlgniku eest tema kriminaal- ja kohtumenetlusega seonduvad menetluskulud, sõlmiti 2017. aastal, st enne pankrotimenetluse algatamist ja pankrotihalduri nimetamist. Kokkulepe on kehtiv ja siduv. Kokkuleppe kohaselt kohustus võlgnik hüvitama kostjale valitud kaitsja kulud hüvitise arvelt, mis mõistetakse võlgnikule välja menetluse soodsa lahendi korral. Esimesed kriminaalmenetluse toimingud tehti võlgniku suhtes 2017. a kevadel ning kostja kontoväljavõtetest nähtub kokkuleppe täitmine ja menetluskulude tasumine aastatel 2017, 2018, 2020 ja 2022. Kostja makstud menetluskulud ületavad summat, mis Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022 otsusega võlgniku kasuks välja mõisteti; 3) alternatiivselt puudub hagejal õigus raha tagasi nõuda VÕS § 1028 lg 2 p 3 alusel, sest see oleks vastuolus PankrS § 36 lg 6 eesmärgi ning heade kommete ja hea usu põhimõttega (TsÜS § 86 lg 1, lg 2 p 2, VÕS § 6 lg 1, TsÜS § 138). Hea usu põhimõtte ja heade kommetega on vastuolus olukord, kus pankrotihaldur püüab PankrS § 36 lg 6 alusel saavutada pankrotivara suurendamise kostja arvelt. Õigluse põhimõtte ning võlgniku ja kostja vahel 2017. aastal sõlmitud kokkuleppega on vastuolus nõuda kostjalt välja raha, mida kostja on kasutatud võlgnikuga seonduva kriminaalasja menetluskulude kandmiseks ning milliste kulude hüvitamine on otsustatud jõustunud kohtulahendiga. Kriminaalmenetluse nr 1-20-1041 kulude ja esindamisega seonduvalt kohaldub PankrS § 43 lg 5, mis sätestab, et võlgnikul ei olnud vaja pankrotihalduri nõusolekut menetluses osalemiseks või edasikaebamiseks. See tähendab olemuslikult ka seda, et PankrS § 431 lg 5 tähenduses ei ole nõutav pankrotihalduri nõusolek selleks, et edasikaebamise või menetluses osalemisega seonduvaid vajalikke kulutusi kanda. Alternatiivselt ei ole võimalik välistada PankrS § 431 lg 5 tõlgendust, et pankrotivara arvelt tuleb hüvitada PankrS § 148 lg 1 p-s 1 sätestatud korras ka sellised menetluskulud, mida võlgnik kannab kohtumenetlustes, milles osalemiseks ei ole pankrotihalduri nõusolek vajalik – seega oleks pankrotihaldur kohustatud hüvitama kostjale pankrotivara arvelt kulutused, mis on kantud võlgniku kriminaalmenetluses. Nii PankrS § 43 lg 5, § 431 lg 5 kui ka VÕS § 1028 lg 2 p 3 ilmestavad, et alusetu rikastumise nõude lahendamisel tuleb hinnata olukorda terviklikult, sh võtta arvesse, kas saaja on saadu arvelt objektiivselt rikastunud. Võlgnik oli enne pankroti väljakuulutamist võtnud endale kohustused seonduvalt menetluskulude hüvitise nõudega, mis tekkis Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022 otsuse alusel. Kostja on hagivastusele lisatud tõenditega näidanud ära, et kokkulepe võlgniku eest valitud kaitsja arvete tasumise kohta oli sõlmitud enne pankroti väljakuulutamist ning kostja on kandnud kulusid (saanud kahju) kokkuleppe järgimise ja menetluskulude tasumise kujul. Seega on õiglane, et võlgnikule soodsa kohtulahendi korral hüvitatakse kostjale kantud kulud, mis ei ole teda rikastanud; 4) juhul kui kohus leiab, et hagi rahuldamine ei ole välistatud, tasaarvestab kostja osaliselt oma nõude, mis tal on võlgniku vastu seoses aastatel 2017–2022 kantud õigusabikuludega, hageja nõudega summas 23 613 eurot. PankrS § 99 lg 2 alusel tuleb edasilükkava tingimusena mõista võlgnikule menetluskulude hüvitise määranud kohtulahendi jõustumist.
1) mõisteti kriminaalasja nr 1-20-1041 kohtuotsusega võlgnikule riigilt välja rahaline nõue pankrotimenetluse ajal. Pankrotiseadus ega täitemenetluse seadustik ei sätesta alust kriminaalmenetluse kulu alusel oleva rahalise nõude väljaarvamiseks pankrotivarast. Seega on võlgnikule pankroti ajal välja mõistetud kriminaalasja menetluskulu pankrotivara, mille käsutamiseks on PankrS § 36 lg-st 1 tulenevalt vajalik pankrotihalduri nõusolek. PankrS § 36 lg 2 kehtestab ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutamisele tühisuse aluse ja normi eesmärgipärane tõlgendus ei saa olla heade kommete vastane; 2) ei ole kostja esitanud vastuhagi ning ei saa seetõttu tugineda nõude tasaarvestamisele ja kostjal puudub tasaarvestuse alus. Kostja kontodelt nähtub tasumine Advokaadibüroole Lextal enne pankrotimenetlust 05.06.2017 kuni 13.08.2018 summas 18 162,08 eurot. Kostja ei esitanud vastuhagi ega pankrotimenetluses nõudeavaldust. Seetõttu ei saa pankrotihaldur kostja kontol oleva raha ülekandmist advokaadibüroole vaidlustada. Pelgalt tasumine advokaadibüroole kostja kontolt ei näita kostja nõudeõigust võlgniku vastu. Teadmata on, mille eest ja mis vahendite arvelt tasumine toimus. Kostja mõisteti kriminaalasjas nr 1-20-1041 süüdi ning teda ja võlgnikku esindas sama advokaat. Pankrotimenetluse ajal on tasutud Advokaadibüroole Lextal 2020. aastal selgitusega kohtumenetluse kulud 17 311 eurot. Pankrotihaldurile ei ole teada, mille eest, kui palju ja mis vahendite arvelt on kostja Advokaadibüroole Lextal tasunud. Pärast kriminaalmenetluse lõppu, 01. ja 08.08.2022, on kostja kontolt tasutud Ellex Raidla Advokaadibüroole kokku 5384,40 eurot. Ka nende tasumiste aluste kohta puuduvad pankrotihalduril andmed. Pankrotihaldurilt ei ole menetluskulude kandmiseks nõusolekut küsitud, seega tulenevalt PankrS § 431 lg-st 5 ei saa menetluskulusid kanda pankrotivara arvelt. PankrS § 43 lg 5 annab pankrotivõlgnikule õiguse ilma halduri nõusolekuta osaleda kriminaalmenetluses (s.o esitada taotlusi, avaldusi kriminaalmenetluses), mitte ei anna õigust käsutada pankrotivara hulka kuuluvat rahalist nõudeõigust; 3) ei ole kostja maakohtus vaielnud vastu halduri taotlustele ega menetluskuludele ning seetõttu ei ole menetlusnormi rikkumine ka väidetav riigilõivu vähem tasumine.
omandab pankrotimenetluse ajal. Eelnevast tuleneb, et võlgnikule kuulunud nõudeõiguse 23 613 euro puhul on tegemist pankrotivaraga ning selle käsutamine pankrotihalduri nõusolekuta oli tühine. Võlgniku poolt 25.04.2022 Rahandusministeeriumile esitatud taotlus kanda 23 613 eurot kostja arvele on käsitletav tehingulaadse toiminguna ning maakohus on õigesti tuvastanud, et see on tühine PankrS § 36 lg 6 alusel. Ametlik teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta oli avaldatud 04.04.2019 ning seega oli TsÜS § 87 alusel tühine ka Rahandusministeeriumi poolt 23 613 euro ülekandmine (kui tehingulaadne toiming) kostja arvele. Seega omandas kostja 23 613 eurot õigusliku aluseta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.