A. S. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela hagi K. S.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
23 613 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
24. aprill 2023.a.
Menetlusosalised
Hageja:
A. S. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael (Jaama 76 D korpus, 50605 Tartu; e-post: [email protected]) K. S. (IKXXX, elukoht: XXX)
Kostja:
RESOLUTSIOON
Rahuldada A. S. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela hagi.
2.Välja mõista K. S.ilt A. S. (pankrotis) pankrotivarasse 23 613 (kakskümmend kolm tuhat kuussada kolmteist) eurot. Rahalised vahendid kanda A. S. (pankrotis) arvelduskontole nr EEXXX SEB Pank.
3.Välja mõista K. S.ilt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 23 613 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud jätta kostja kanda.
Välja mõista K. S.ilt hageja menetluskulude katteks 1330 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend) eurot. Väljamõistetud menetluskulu kanda A. S. (pankrotis) arvelduskontole nr EEXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A. S. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael esitas Viru Maakohtule hagi K. S.i vastu 23 613 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 04.aprilli 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3001 välja füüsilise isiku A. S.i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Tartu Ringkonnakohus mõistis kriminaalasjas nr 1-20-1041 A. S.i kasuks välja menetluskulud kokku 23 613 eurot kahes osas: kohtuotsuse p 14 järgi 14 679,70 eurot ja kohtuotsuse p 17 järgi 8 933,30 eurot. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 18.04.2022. a. A. S. pöördus 25.aprillil 2022 Rahandusministeeriumi poole taotlusega maksta talle Tartu Ringkonnakohtu otsuse alusel väljamõistetud 23 613 eurot tema abikaasa K. S.i arvelduskontole EEXXX AS-s Swedbank AS. Rahandusministeerium kandis taotletava summa 03. mail 2022 K. S. arvelduskontole. A. S.i pankrotihaldur pöördus 17. mail 2022 Rahandusministeeriumi poole taotlusega kanda A. S.i kasuks välja mõistetud rahalised vahendid A. S. (pankrotis ) arvelduskontole. Ajavahemikus mainovember 2022 suhtlesid Rahandusministeerium ja pankrotihaldur omavahel eesmärgiga saada tagasi pankrotivarasse kuuluv rahasumma 23 613 eurot. haldur selgitas Rahandusministeeriumile, et alates pankroti väljakuulutamisest saab pankrotivõlgniku rahaliste vahendite osas käsutusõigust teostada pankrotivõlgnik vaid pankrotihalduri nõusolekul. Ametlik Teade A. S.i pankroti kohta oli avaldatud juba 04.aprillil 2019. A. S.i pankrotihaldur ei ole andnud nõusolekut ega hilisemat heakskiitu Rahandusministeeriumile ega A. S.i taotlusele kanda A. S.i kasuks olevad rahalised vahendid K. S.i arvelduskontole. A. S.i taotlus ilma halduri nõusolekuta on õigustühine ja kanne on tehtud ilma õigusliku aluseta. Rahandusministeerium pöördus selgituse saamiseks ka A. S.i poole. A. S. väitis, et temal on pankrotialus ära langenud, sest tema vastu ei ole võlanõudeid. A. S. ei tunnista aga enda vastu olevat Maksu- ja Tolliameti nõuet summas 294 272,53 eurot. Pankrotihaldur selgitas A. S.ile maksunõude olemasolu. A. S. püüdis Rahandusministeeriumile jätta mulje, et haldur on maksunõudele kogu pankrotimenetluse vältel vastu vaielnud ning Maksu – ja Tolliametil puudub seetõttu nõue. Maksu- ja Tolliameti nõudest A. S.i pankotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 10.detsembril 2019, kus pankrotihaldur vaidles vastu Maksu- ja Tolliameti nõudele, sest sama nõude alusel oli käimas kriminaalmenetlus. Maksu – ja Tolliameti nõue põhines sellel, et pankrotivõlgnik A. S. on vastutav maksude väära kajastamise osas A. S.i juhitud äriühingus OÜ-s X koos raamatupidaja O. K. . Deklareerimata ja riigile maksmata oli jäetud käibemaksu summas 128 038,85 eurot, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaks summas 56 934,23 eurot ja sotsiaalmaksu 31 648,77 eurot ning kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 17 269,03 eurot. Summadele lisandus intress ajast, mil maksukohustus tekkis. A. S. mõisteti maksukuriteos süüdi (Tartu Ringkonnakohtu lahend kriminaalasjas 1-20-1041)
A. S.i pankrotihaldur on kogu pankrotimenetluse vältel olnud seisukohal, et vältimaks ühe ja sama nõude alusel paralleelmenetlusi: kriminaalmenetlust ja nõude tunnustamise menetlust, on mõistlik menetluslikult Maksu- ja Tolliameti nõude läbivaatamine peatada kriminaalasjas õigusselguse saabumiseni. Pärast jõustunud kriminaalasja lahendit, kus A. S. tunnistati süüdi samade faktiliste asjaolude alusel, milline nõue oli esitatud Maksu- ja Tolliameti poolt pankrotimenetlusse, puudus halduril alus Maksu-ja Tolliameti nõudele vastu vaielda. Antud asjaolusid selgitas pankrotihaldur nii Rahandusministeeriumile kui ka A. S.ile. Rahandusministeerium taotles K. S.ilt tühise makse tagastamist, et täita A. S. pankrotihaldur Sirje Taela nõue - A. S.i kasuks väljamõistetud rahasumma kandmine A. S.i pankrotivarasse viimase arvelduskontole. K. S. Rahandusministeeriumi nõuet ei täitnud, selgitusi andis vaid A. S. e- kirja teel maksunõude puudumise osas. Rahandusministeerium loovutas A. S.i pankrotihaldurile nõude K. S.i vastu, mis tulenes 03. mai 2022 tehtud maksest K. S.i arvelduskontole
2.Hageja märgib, et PankrS § 36 lg 6 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. A. S.il tekkis Rahandusministeeriumi vastu rahaline nõudeõigus pankrotimenetluse ajal (18 aprillil 2022). Rahandusministeerium täitis A. S.i korralduse alusel rahalise nõude kolmandale isikule - A. S.i abikaasa K. S.ile. Pankrotihaldur ei olnud andud nõusolekut A. S.ile kuuluva rahalise nõudeõiguse täitmiseks kolmandale isikule. Pankrotihaldur sai A. S.i taotlusest Rahandusministeeriumile teada alles pärast enda poolse taotluse esitamist. Ilma pankrotihalduri nõusolekuta tehtud tehing on tühine vastavalt TsÜS §-le 87 ning tulenevalt PankrS § 36 lg 6 sätestatudtud keelust (halduri nõusoleku vajadus). TsÜS § 84 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse. K. S. ei olnud õigustatud isikuks raha saamisel, sest puudus pankrotihalduri nõusolek raha kandmiseks K. S.ile. Rahandusministeeriumi korduvatele pöördumistele K. S. raha ei tagastanud. K. S. on tühise tehingu arvel alusetult rikastunud ning vastavalt VÕS §-le 1028 lg 1 peab saadu tagastama. K. S. seda teinud ei ole.
3.Hageja taotles hagi tagamist ning hagi tagamise abinõuna ühishüpoteegi seadmist summas 23 613 eurot kostja korteriomanditele registriosa nr XXX ja XXX asukohaga XXX 01.02.2023.a. määrusega seadis kohus hagi tagamiseks K. S.i omandis olevatele kinnisasjadele kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi pankrotihaldur Sirje Taela kasuks - XXX; registriosa nr XXX summas 11 806, 50 eurot ja - XXX; registriosa nr XXX summas 11 806, 50 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei nõustu pankrotihaldur Sirje Taela väidetega ja vaidleb neile vastu. Kostja märgib, et kirjavahetus toimus ka K. S.i ja Rahandusministeeriumi vahel. K. S. andis kirjavahetuses Rahandusministeeriumile teada, et raha ei kuulunud A. S.ile ja esitas pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et A. S.i kaitsja tasud maksis K. S.. 18.08.2022.a esitas Rahandusministeerium nõude K. S.ile raha tagastada, kuid selleks ajaks puudus alus raha tagastamiseks, sest A. S. oli tasunud ja sõlminud kompromisslepingud kõigi võlausaldajatega. Sellest oli teavitatud ka Rahandusministeeriumit ja pankrotihaldurit S. Taela. Sirje Taela väide, et A. S.i pankrotimenetlus ei ole lõppenud ei vasta tõele. A. S.il puuduvad võlausaldajad. Ainuke võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet, kelle vastu on käimas kohtumenetlus, kuid pankrotihaldur Sirje Tael ja A. S. ei ole antud nõuet tunnustanud. Maksu- ja Tolliameti nõuet ei saagi tunnustada, kuna alusdokumendiks on märgitud maksuotsus 13-13/01378-2. Maksuotsusele
13-13/01378-2 ei saa aga võlausaldaja tugineda, kuna 17.01.2020 on tehtud kohtumäärus haldusasjas nr 3-18-1620 (lõpetada haldusasja nr 3-18-1620 menetlus, Maksu- ja Tolliamet tunnistas 12.12.2019 otsusega nr 13-1/0604 Maksu ja Tolliameti 23.01.2018 intressinõude nr 133/13990 kehtetuks). Isegi kui oleks tunnustatud Maksu- ja Tolliameti nõuet, poleks kostjalt mingisugust alust nõuda tema enda poolt A. S.i kaitsjatele tasutud raha tagastamist kuna see raha ei kuulunud pankrotivõlgnikule. Kostja leiab, et põhjendamatu on ka hagi tagamise abinõu rakendamine ning palub see tühistada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
7.04.aprilli 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3001 kuulutas Viru Maakohus välja füüsilise isiku A. S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela (tl 7-10). 12.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 mõistis Tartu Ringkonnakohus Eesti Vabariigilt A. S.i kasuks välja menetluskulud kokku 23 613 eurot: kohtuotsuse resolutsiooni p 14 järgi 14 679,70 eurot ja kohtuotsuse p 17 järgi 8 933,30 eurot. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 18.04.2022. a (tl 12-55) A. S. pöördus 25.aprillil 2022 Rahandusministeeriumi poole taotlusega kanda Tartu Ringkonnakohtu otsuse alusel väljamõistetud 23 613 eurot tema abikaasa K. S.i arvelduskontole EEXXX AS-s Swedbank AS (tl 11-56). Rahandusministeerium kandis taotletava summa 03.mail 2022 K. S. arvelduskontole (tl 57). A. S.i pankrotihaldur pöördus 17. mail 2022 Rahandusministeeriumi poole taotlusega kanda A. S.i kasuks välja mõistetud summa A. S. (pankrotis) arvelduskontole (tl 66-67). Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) loovutas A. S.i pankrotihaldurile nõude K. S.i vastu, mis tulenes 03. mai 2022 tehtud maksest K. S.i arvelduskontole (tl 63-64)
8.Vaidlust ei ole selles, et 04.aprilli 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3001 kuulutas Viru Maakohus välja füüsilise isiku A. S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela (tl 7-10). Pankrotimenetlus lõpetatud ei ole. Kostja sellekohased väited ei vasta tegelikkusele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
9.Hageja leiab, et kooskõlas TsÜS § 87 ja PankrS § 36 lg 6 on A. S.i käsutus, mille alusel kanti kriminaalasjas nr 1-20-1041 tehtud otsusega A. S.i kasuks välja mõistetud rahalised vahendid pankrotivõlgniku abikaasa/ kostja arvelduskontole, tühine pankrotihalduri nõusoleku puudumise tõttu. Kostja sellega ei nõustu ja tugineb oma vastuväidetes kahele asjaolule 18.08.2022.a ehk ajaks, mil Rahandusministeeriume esitas tagasinõude K. S.ile, puudusid A. S.il pankrotimenetluses võlausaldajad, A. S. oli tasunud oma kohustused võlausaldajatele ja teinud kompromisslepingud. Ainus võlausaldaja oli Maksu- ja Tolliamet, kellega oli käimas kohtuvaidlus (tsiviilasi 2-20-224) ning kelle nõuet ei ole A. S.i pankrotimenetluses tunnustatud; rahalised vahendid ei kuulunud A. S.ile ja seega pankrotivara hulka, kuna A. S.i kaitsja tasud maksis K. S. enda arvelduskontolt.
10.Kohus on seisukohal, et tehing, millega Rahandusministeerium kandis Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022.a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 A. S.i kasuks välja mõistetud rahalised vahendid viimase taotlusel kolmandale isikule - K. S.ile, on tühine TsÜS § 87 alusel. Vastavalt TsÜS § 87 on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. PankrS § 36 lg 6 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Tulenevalt TsÜS § 84 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetus rikastumise sätete alusel. 10.1 Pankroti väljakuulutamisega muutub kogu võlgniku vara PankrS § 35 lg 1 p 1 ning § 108 lgte 1 ja 2 järgi pankrotivaraks. Pankrotivara on PankrS § 108 lg 2 järgi vara, mis oli võlgnikul olemas pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. TsÜS § 66 kohaselt kuuluvad vara hulka mh kõik isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigused. See tähendab, et pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute (sh riigi) vastu kuuluvad pankrotivara hulka (vt Riigikohtu 26.10.2022.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18841/42 p 15.1). Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile (PankrS § 36 lg 1 ja § 35 lg 1 p 2). Pankroti väljakuulutamisest alates peab pankrotihaldur võtma viivitamata üle võlgniku vara valduse ja asuma pankrotivara valitsema (PankrS § 124 lg 1 esimene lause). Muu hulgas tähendab see pankrotivarasse sellise vara väljanõudmist, mis ei ole võlgniku valduses (PankrS § 124 lg 1 teine lause) (vt Riigikohtu 08.12.2016.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16). Rahalised vahendid mõistis Tartu Ringkonnakohus 12.01.2022.a. otsusega kriminaalasjas 1-201041 Eesti Vabariigilt A. S.i kasuks, seega tekkis A. S.il nõudeõigus riigi ees, mitte K. S.il (A. S.i kasuks mõistetud kulude osas), olenemata sellest kelle kontolt ülekanded tehti (K. S.i konto väljavõtted tl 112, 114, 118). K. S.il tekkis nõudeõigus riigi ees vaid 12.01.2022.a otsuse resolutsiooni p 18 alusel tema kasuks välja mõistetud 1463,70 euro kaitsjate tasu osas. A. S.il tekkis Eesti Vabariigi vastu Rahandusministeeriumi vastu rahaline nõudeõigus pankrotimenetluse ajal (18. aprillil 2022, mil Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus, tl 54 Riigikohus
keeldus kassatsiooni menetlusse võtmast). Kuivõrd nõudeõigus tekkis pankrotimenetluse ajal, kuulus ka see nõudeõigus pankrotivara hulka (TsÜS § 66 ja Riigikohtu 26.10.2022.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18841/42 p 15.1). Rahandusministeerium täitis A. S.i korralduse alusel rahalise nõude kolmandale isikule - K. S.ile. A. S.i pankrotihaldur ei olnud andud nõusolekut A. S.ile kuuluva rahalise nõudeõiguse täitmiseks kolmandale isikule. Kuivõrd pankrotihalduri nõusolek puudus, oli rahalise nõude täitmine kolmandale isikule vastuolus PankrS § 36 lg 6 ja seetõttu tühine (TsÜS § 87). K. S. ei olnud õigustatud isikuks raha saamisel ja kuivõrd Rahandusministeeriumi korduvatele pöördumistele vaatamata K. S. raha ei tagastanud, on K. S. tühise tehinguga alusetult rikastunud ning peab vastavalt VÕS §-le 1028 lg 1 ja § 1032 sätestatule saadu tagastama. Kostja väide, nagu ei kuulunud vahendid mitte pankrotivõlgnikule ja pankrotivara hulka, vaid K. S.ile, ei ole asjakohane. 11.2 Väär on ka kostja väide, et 18.08.2022.a ehk ajaks, mil Rahandusministeerium esitas tagasinõude K. S.ile, puudusid A. S.il pankrotimenetluses võlausaldajad, A. S. oli tasunud oma kohustused võlausaldajatele ja teinud kompromisslepingud ning ainus võlausaldaja oli Maksu- ja Tolliamet, kellega oli käimas kohtuvaidlus (tsiviilasi 2-20-224) ja kelle nõuet ei ole A. S.i pankrotimenetluses tunnustatud. Pankrotimenetluse lõpetamise alused sätestab PankrS § 157. A. S.i pankrotimenetlus ei ole lõppenud. 07.11.2022.a. kinnitas Viru Maakohus kompromissi tsiviilasjas nr 2-20-224 (Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) hagi A. S. (pankrotis) ja pankrotihaldur Sirje Taela vastu nõude tunnustamiseks A. S.i (pankrotis) pankrotimenetluses). Kompromissi viidatud tsiviilasjas sõlmisid Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja A. S. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael. Kompromissiga tunnustati EV nõuet 194 272,53 eurot A. S. (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu nõudena. Maakohus lõpetas tsiviilasja nr 2-20-224 menetluse. Maakohtu määrusele esitas pankrotivõlgnik A. S. määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.02.2023.a. määrusega maakohtu 07.11.2022.a. määruse osas, millega maakohus lõpetas A. S.i vastu esitatud nõude menetlemise (maakohtu resolutsiooni p 1.5). Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et õige on A. S.i seisukoht selles, et tema kompromissi ei sõlminud, see ei ole talle siduv ning maakohtul puudus alus tema osas menetlust lõpetada. A. S. esitas võlgnikuna hageja nõudele ise vastuväite PankrS § 104 lg 1 alusel. Pankrotiseadusest tuleneb, et võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist. Ringkonnakohus märkis, et hageja ja pankrotihalduri vahel sõlmitud kompromissiga saab lugeda tsiviilasjas vaidlustatud nõude pankrotimenetluses tunnustatuks ning maakohtus jätkuv vaidlus hageja ja A. S.i vahel ei puuduta pankrotiasja läbivaatamist.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, mõistab K. S.ilt välja A. S.i pankrotivarasse 23 613 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise kuni kohustuse täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja TsMS § 367 alusel viivise põhinõudelt 23 613 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
13.Maakohtu 0102.2023.a. hagi tagamise määrus (tl 83-85, vea parandamise määrus 03.02.2023 90-91) jääb kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni.
14.Kostja soovis asja arutamist kohtuistungil (tl 107 pöördel). Kohtuistungile 24.04.2023.a. kostja ei ilmunud. 20.04.2023.a. saatis K. S. kohtule taotluse asja arutamise edasilükkamiseks või kirjalikus menetluses jätkamiseks. Istungile ilmumata jätmist põhjendas kostja väidetava passi kaotamisega, mistõttu ei ole võimalik Vene Föderatsioonist välja sõita ja piirikontrolli läbida. Kohtuistungil oli võimalik osaleda videos ja kostjale oli saadetud vastav link (hageja osales istungil video vahendusel). Paljasõnaline väide isikut tõendava dokumendi kadumisest ei ole mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks TsMS § 422 mõttes, arvestades muuhulgas seda, et istungil osalemine oli võimalik videos. Vastavalt TsMS § 414 lg 1 kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud on käesoleval juhul otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning lahendas asja sisuliselt. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1260 eurot + hagi tagamise riigilõiv 70 eurot, kokku 1330 eurot (tl 79). Kohus mõistab K. S.ilt hageja menetluskulude katteks (A. S. (pankrotis) arvelduskontole EEXXX) 1330 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.