AS Aktiva Portfolio hagi V. U. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7829,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Aktiva Portfolio, registrikood 16013522; lepinguline esindaja A. K.; Kostja V. U. , isikukood XXX, eestkostja XXX; esindaja riigi õigusabi korras advokaat T. M..
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Aktiva Portfolio hagi V. U. vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud AS Aktiva Portfolio kanda.
3.Välja mõista AS-ilt Aktiva Portfolio kostjale riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulude katteks riigi tuludesse 690,60 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank) ning tasumisel kasutada viitenumbrit, mis on kõikide kontode puhul 99923700035230. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi.
5.Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi tasu osas otsuse sätestatud tähtajal võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6, RÕS § 26 lg 3). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Apellatsioonkaebuse esitamine
Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 9. septembril 2022 Tartu Maakohtule hagi V. U. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista Inbank AS ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõla 6624,29 eurot, intressi 269,74 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 433,28 eurot ja edasiulatuva viivise lepingujärgses määras 6,9% aastas alates 10. septembrist 2022 kuni põhinõude 6624,29 eurot täitmiseni.
2.Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus, milles kostja esitas makseettepanekule vastuväite, et kostja ei ole laenulepingut sõlminud ega laenu saanud ning kostja avalduse alusel seoses tema andmete ärakasutamisega on algatatud kriminaalasi.
3.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Inbank AS ja kostja vaheline tarbijakrediidileping, mille alusel kostja sai laenu 6639 eurot ja kohustus tasuma laenu maksegraafiku alusel perioodil 10. märtsist 2021 kuni 10. veebruarini 2027. Laenusaaja on tagasimakseid teinud 14,71 eurot, mis arvestati laenu põhiosa katteks. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis
6.septembril 2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja 28. septembril 2021 teatise lepingu lõpetamise kohta. Inbank AS loovutas nõude 30. septembril 2021 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et teine isik sõlmis tema nimel lepingu. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja teovõimeline isik. Kriminaalmenetlus on alles algusjärgus, kuid isegi kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik on kostja teadmata tema nimel laenu võtnud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Välistada ei saa võimalust, et kostja on andnud teadlikult krediidi kolmanda isiku kasutusse. Ei ole eluliselt usutav, et kolmas isik, kes väidetavalt kostja nimel lepingu sõlmis, asus seejärel lepingut täitma. Kostja eesmärk on vabaneda laenukohustusest. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui kostja teadis, et ta ei ole suuteline täitma suuremat finantskohustust, ei oleks ta tohtinud laenulepingut sõlmida. Kui kostja esitas taotluse täitmisel laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal maksehäired. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust laenulepingut sõlmida; omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ning nendest täielikult aru saanud ning nõustub nendega; laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline, lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Hageja selgitab täiendavalt, et laenutaotlus Inbank AS-ile esitati läbi veebikeskkonna, st kostja on andmed veebis ise sisestanud ja nende õigsust kinnitanud. Laenutaotluse otsus oli automaatne. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal ei olnud. Isikutuvastamine toimus Autopay veebilehe kaudu, kasutades Smart-ID lahendust. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis Inbank AS kostja sissetulekuid EMTA registrist. Inbank AS poolt esitatud süsteemi logi kohaselt kontrollis laenuandja kostja 2020. a veebruari kuni detsembri ja 2021. a jaanuari sissetulekuid ning leidis, et kostja igakuine sissetulek veebruar-märts 2020. a oli 403,03 eurot ning alates aprill 2020. a 442,60 eurot. Samuti kontrollis Inbank AS maksehäire andmeid Creditinfo registrist.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Vastuväidete kohaselt on hagiavaldus esitatud vale isiku vastu. Kostja ei ole teinud tahteavaldust laenu võtmiseks, vaid kolmas isik kasutas kostja ID-kaarti. Kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut sõlminud, ta ei olnud selle sõlmimisest teadlik ega ole seda hiljem heaks kiitnud. Laenuandjaga sõlmis lepingu kolmas isik kostja identiteeti kasutades, mistõttu on leping tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud. Juhul kui tarbijakrediidileping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel, oleks tegemist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 tähenduses. Krediidiandja on jätnud kostjaga laenulepingu sõlmimisel täitmata kõik vajalikud kohustused. Laenuandja jättis kostja käest küsimata pangakonto väljavõtte, sissetulekut tõendavad dokumendid, muude rahaliste kohustuste puudumist või täitmist tõendavad dokumendid. Laenusumma on üsna suur (6639 eurot) ja igakuine tagasimakse 133,61 eurot, samas kui kostja on peaaegu varatu vanaduspensionär, kelle sissetulek ei ületa 550 eurot. Kostja sissetulek ei võimalda tal sellist kohustust võtta ning see on ilmne tema sissetulekut tõendavatest dokumentidest. Pank on sõlminud laenulepingu isikuga, kelle krediidivõimekus on kõvasti piiratud ning kelle sissetulek koosneb peamiselt pensionist ja sotsiaaltoetustest. Samuti ei ole hagiavalduses mainitud laenu andmisel isikusamasuse tuvastamist läbi veebikaamera ega muul viisil.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja
vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1, menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja tarbijakrediidilepingu, krediidiandja on nõude loovutanud hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on sõlmitud kehtivalt. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmis laenulepingu kolmas isik ja laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et laenulepingu sõlmimisel laenuandja kostjalt tõendeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta ei küsinud ning kostja selliseid tõendeid laenuandjale ei esitanud. Kohus on hagejale selgitanud, et lepingu kehtivust peab tõendama hageja.
9.Hagiavaldusest nähtuvalt leping sõlmitud XX.XX.XXXX, maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 5. juulil 2022. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX määratud kostjale eestkostja. Eestkostja ülesanneteks on kostja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (v.a pisitehingud 500 euro ulatuses kuus) tegemisel ja suhtluses ametiasutustega. Eestkostja ülesandeks on pandud vajadusel eestkostetava hoolduse korraldamine ja talle vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste tagamine. Kohus kontrollib eestkoste jätkumise vajadust hiljemalt XX.XX.XXXX.
10.Kohus leiab, et kostja on mitmete terviseprobleemidega vanaduspensionär, kelle üle on käesolevaks ajaks seatud eestkoste, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja sõlmis kõnealuse laenulepingu iseseisvalt. Teisisõnu on eluliselt usutav, et kostja vajas selleks kõrvalabi. Samuti on küsitav, millisel põhjusel pidi kostja sõlmima laenulepingu auto soetamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas vaidlusalune summa kostja kontole kanti või tema kasutusse jõudis. Kohtu hinnangul on eeltoodu alusel tuvastatav, et lepingut ei ole sõlminud kostja.
11.TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. „Esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.“ (Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Arvestades, et kostja identiteeti kasutades sõlmis pangaga lepingu kolmas isik, siis on seetõttu leping TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.
12.Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et „kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt“ (Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22). Arvestades kostja vaimse tervise
seisundit, mis on hilisemalt tuvastatud ka eestkostemenetluses, sh kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja ID-kaart koos PINkoodidega läksid tema valdusest välja tema süü tõttu. Kostja üle eestkoste seadmise vajadustest teatas kohut temale riigi õigusabi korras määratud esindaja, mistõttu on tõenäoline, et eeldused isiku teovõime piiramiseks esinesid juba oluliselt varem enne tema üle eestkoste seadmist.
13.Kohus leiab, et laenuandja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust. Leping sõlmiti XX.XX.XXXX. Nõude aluseks on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
14.Kohus on hagejale selgitanud, et hagejal tuleb detailselt esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata tema nõude aluseks oleva lepingu, sh tüüptingimuste kehtivust ning neid asjaolusid ka tõendada. Hagejal tuleb välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuks, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, sh veendunud, et kostja on krediidivõimeline ning esitanud kostjale enne lepingu sõlmimist kohustusliku lepingueelse teabe. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu ka asjaolule, et kostja väitel ei ole krediidiandja lepingu sõlmimisel tema isikut nõuetekohaselt tuvastanud.
15.Kohus leiab, et krediidiasutus on sõlminud lepingu n-ö formaalselt vastutustundliku laenamise nõudeid täites ja ainult EMTA-st saadud andmetest lähtuvalt, mida ei saa pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte sisuliseks järgimiseks. Krediidiasutus oleks pidanud vastutustundliku laenuandjana pöörama tähelepanu sissetulekute allikatele. Kostja sissetulekud piirduvad üksnes pensioni ja sotsiaaltoetusega. Kostja pangakontost sai järeldada, et tema sissetulekud võimaldavad minimaalset äraelamist, aga mitte pikaajalise laenukohustuse võtmise võimekust. Kohtu hinnangul on tõendamata, et vastutustundlik oli anda laenu ainult pensionist ja toetusest elatuvale isikule.
16.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb krediidiandjal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenutaotlejalt minimaalselt nõuda tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused 2-18-9977, p 12; 2-18-977, p 43; 2-20-10661, p 55; 2-20-3933, p 67). Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskuseid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-136-12, p 24). Laenutaotluse otsustamine ei saa rajaneda oletustel. Arvestades, et laenutaotleja sissetulek moodustub pensionist ja sotsiaaltoetustest, ei saa krediidiandja mõistlikult eeldada, et laenutaotlejal on täiendavaid sissetulekuid, mis kusagil ei kajastu, või et tema väljaminekud kaetakse kolmandate isikute poolt.
17.Lepingust nähtuvalt oli laenu sihtotstarve auto ostmine. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et laen võeti eesmärgil soetada sõiduk kolmandale isikule. Üldteada asjaoluna kaasnevad igasuguse sõiduki ostu ja ülalpidamisega omakorda
vältimatud regulaarsed kulud kütusele, kindlustusele, hooldusele, tehnoülevaatusele jne, mida kostja ilmselgelt ei olnud võimeline oma sissetulekutest kandma, arvestades lepingus kokkulepitud laenumakseid ja oma minimaalseid vajadusi. Kohtu hinnangul oleks pidanud see asjaolu tekitama krediidiandjas küsimusi nii laenutaotleja isiku kui tema võimekuse kohta krediidilepingut täita.
18.Antud juhul on kostja esitanud usutavad vastuväited selle kohta, et tema nimel sõlmis lepingu kolmas isik, ning et kostjal puudus teovõime tegelikult juba lepingu sõlmimise ajal. Hageja tugineb kostja vastu nõuet esitades üksnes eeldusele, et lepingu on tegelikult sõlminud see isik, kelle elektroonne allkiri on lepingule kantud, ning formaalsele seisukohale, et isik on teovõimeline seni, kuni tema üle on seatud eestkoste. Seega hageja ega ka krediidiandja ei tea, kes tegelikkuses kostja paroole kasutades lepingu allkirjastas ning kas see isik sai oma tegude tähendusest aru või mitte. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks teinud mõistlikke pingutusi nende asjaolude kontrollimiseks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et sellises olukorras vabaneb krediidiandja kohustustest, küsides tarbijalt endalt vastavaid kinnitusi (dtl 121).
19.Arvestades märkimisväärseid puudujääke laenutaotluse XXX andmetes (dtl 216), nt igakuiste kohustuste puudumine, töökoha puudumine, esmase kontakttelefoni (soovitavalt mobiil) puudumine, panga andmete puudumine, isikut tõendava dokumendi kehtivuse lõppkuupäeva ilmselge ebaõigsus („2222-02-22“), soetatava auto, mille jaoks laenu antakse, andmete (auto mark ja mudel) lahtrite täitmata jätmine, oleks laenuandjal pidanud tekkima kahtlus esitatud andmete õigsuses. Juhul kui krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, on kõike eelnevat arvestades tõenäoline, et krediidilepingut ei oleks sõlmitud.
20.Kuna laenuandja ei analüüsinud laenutaotleja majanduslikku seisu piisaval määral, tõi see kaasa krediidi andmise isikule, kes ei ole võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
21.Arvestades, et hageja õiguseellane on andnud vastutustundetult laenu kostja identiteeti kuritarvitanud isikule, ei saa kostja selle eest vastutada. Kohus tuvastab, et kostja ei ole sõlminud Inbank AS-iga XX.XX.XXXX tarbijakrediidilepingut nr XXX. Seega jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.
22.Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning hagejalt kostja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
24.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda.
25.Kostjale määratud esindaja on kohtule 8. novembril 2023 esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks summas 690,60 eurot (koos käibemaksuga), mille kohus on rahuldanud 17. novembri 2023 määrusega täies ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõistes ning esindajakulu tuleb TsMS § 190 lg 5 alusel hagejalt täies
ulatuses riigituludesse välja mõista. Seega tuleb hagejal tasuda kostja menetluskulude katteks riigituludesse 690,60 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.