Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

Edasikaebamise kord Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud Harju Maakohtu 28.02.2018 määrusega kuulutati välja V. B.i pankrot. 31.10.2018 määrusega lõpetati võlgniku V. B.i pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma Y. V. (endine V.). Võlgniku V. B.i pankrotimenetluses jäi rahuldamata Swedbank AS nõue 978,14 eurot ja Bigbank AS nõue 11 255,94 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku V. B.i kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • Swedbank AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võla jääk on 519,39 eurot. Võlgnik on menetluse kestel tasunud nõudest ligikaudu 47%. • Bigbank AS palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võla jääk 10 969,74 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik täitnud oma kohustust tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega, kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole võlgnik täitnud oma võla tasumise kohustust võlausaldaja ees. Menetluse kestel on võlausaldaja nõude jääk vähenenud ca 2,5% võrra. Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks tegeleda tulutoova tegevusega, mh töö otsimisega ning suutma seda ka kohtule põhjendada. Võlausaldaja on seisukohal, et põhjendatud on järeldus, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud võlausaldaja nõudeid täita, siis ei ole võlgnik tegelenud kohustusest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning on sellega rikkunud PankrS § 173 tulenevat kohustust ning tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks V. B.i kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 08.09.2023 (täiendatud 15.09.2023) viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldaja Bigbank AS vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldaja Swedbank AS jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel saanud vanaduspensioni vahemikus 451,27 kuni 662,47 eurot. Võlgnikku abistavad kulude kandmisel tema lapsed ja ta elab tütre korteris. Kuigi võlgniku arvelduskontolt nähtuvad aastate jooksul üksikud kanded töötasu laekumiste kohta, siis ülekannete osas võlgnik selgitas, et tegemist on poja töötasuga. Poeg palus tööandjal palga kanda võlgniku kontole, kuna poja enda arvelduskontod on arestitud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik ise menetluse kestel töötanud. Võlgnik on kohtule selgitanud, et tal ei ole võimalik teenida täiendavat sissetulekut, kuna tervis ei luba. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja usaldusisikuga ühiselt esitanud kohtule nõuetekohaseid aruandeid koos ettenähtud lisadega. Seejuures on kohtu nõudmisel esitatud ka täiendavaid ülevaatlikke selgitusi täpsustamist vajavate asjaolude kohta. Võlgnik on vanaduspensionär ja terve menetluse kestel elanud pensionist. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Arvestades, et võlgnik saab vanaduspensioni ja muud sissetulekud tal puuduvad, siis menetluse kestel tal loovutamiskohustust tekkinud ei ole. Sellele vaatamata on ta teinud võlausaldajatele väljamakseid ja tasunud võlgadest kokku 744,95 eurot. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Kohus ei nõustu võlausaldaja Bigbank AS seisukohaga, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud võlausaldaja nõudeid täita, siis ei ole võlgnik tegelenud kohustusest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ja on sellega rikkunud PankrS § 173 tulenevat kohustust ning tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik on vanaduspensionär, kes selgitas kohtule, et tal ei ole võimalik tervise tõttu enam täiendavalt tööd teha. Kohus ei saa kohustustest vabastamise menetluses vanaduspensionil olevale võlgnikule ette heita mitte töötamist. Pensionil olles tööl käimine saab olla võlgniku enda valik, kuid mitte kohustus. PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustus mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks on ettenähtud eelkõige tööealistele võlgnikele või isikutele, kes töötavad ilmselgelt enda kvalifikatsioonist tunduvalt madalamal ametipositsioonil ilma mõjuva põhjuseta. Kohus juhib võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et võlgnik on võlausaldajatele väljamakseid teinud ja andnud selleks endast parima. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole, et võlgnik suudaks tasuda kõik võlausaldajate nõuded menetluse jooksul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku V. B.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb V. B. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku V. B.i majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 172 lg 4 teine lause sätestab, et menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna käesoleva määrusega lõppeb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, siis kohus vabastab usaldusisiku Y. V. (endine V.) usaldusisiku kohustuste täitmisest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate V. B.i (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.