Hageja: S. O. (registrikood XXX; aadress XXX); seaduslik esindaja: juhatuse liige R. P. (e-post: XXX); Kostja: V. O. (registrikood XXX; aadress XXX) seaduslik esindaja: juhatuse liige A. A.; lepinguline esindaja: vandeadvokaat R. V. (e-post: XXX)
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta S. O. hagi V. O. vastu võla ja viivise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud S. O. kanda.
3.Määrata V. O. menetluskulude suuruseks 1925 eurot.
4.Mõista S. O-lt V. O. kasuks välja menetluskulud summas 1925 eurot.
5.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
1.S. O. esitas 05.10.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. O-lt 4280 euro saamiseks. Kohus tegi 06.10.2022. a V. O. -le makseettepaneku, mille peale viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 31.10.2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.17.11.2022. a esitas S. O. Tartu Maakohtule oma nõude V. O. vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 4280 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 2022. aasta augustis suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama puistevilla paigalduse elumajale, aadressil XXX, ning kostja kohustus selle eest tasuma. Hageja teostas puistevilla paigalduse töö 14.08.2022. a ja 15.08.2022. a. Alguses tekkis poolte vahel vaidlus hageja kasutatud puistevilla mahu üle, aga pooled jõudsid kokkuleppele ja hageja esitas 17.09.2022. a kostjale tehtud töö eest parandatud arve summas 4280 eurot. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele kostja arvet tasunud ei ole. Hageja nõuabki hagiavalduses kostjalt tasumata põhivõlga ja lisaks viivist võla tasumisega viivitamise eest.
3.Tartu Maakohus võttis 30.11.2022. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja, V. O. , esitas 21.12.2022. a kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatis. Kohus jättis 12.01.2023. a määrusega kostja taotluse rahuldamata.
5.02.02.2023. a esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Iseenesest ei vaidlustanud kostja seda, et hageja teostas puistevilla paigalduse. Kostja tugines aga oma vastuväidetes sellele, et hageja ei ole esitanud kostjale dokumente paigaldatud materjali kohta (vastavusdeklaratsiooni) ja kostja leiab, et seni kuni hageja ei ole vastavaid dokumente esitanud, on kostjal õigus tasumisest keelduda.
6.25.04.2023. a toimus tsiviilasjas eelistung. Kohus lükkas eelistungil asja arutamise edasi. Kohus rahuldas kostja taotluse ja kohustas hagejat esitama dokumendid paigaldatud puistevilla soetamise kohta.
7.Hageja esitas 30.05.2023. a kohtule dokumendid puistevilla soetamise kohta.
8.Kostja esitas 14.06.2023. a kohtule oma seisukoha, milles taotles, et kohus jätaks hageja esitatud tõendid vastu võtmata. Kostja leidis, et hageja esitatud dokumendid on fabritseeritud ja kõlbmatud kauba päritolu tõendamiseks. Ühtlasi esitas kostja kohtule uue taotluse kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatis ja juhul, kui hageja tagatist ei anna, jätta hagi läbi vaatamata.
9.Kohus otsustas 15.09.2023. a määrusega rahuldada kostja taotluse hagejalt kostja menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks. Kohus kohustas hagejat tasuma kohtu deposiiti kostja menetluskulude katteks tagatis summas 2000 eurot 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus jõustus seda vaidlustamata 04.10.2023. a.
10.Hagejale toimetati 15.09.2023. a kohtumäärus kätte 18.09.2023. a. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul kostja menetluskulude katteks tagatist ei andnud.
11.Kostja esitas 14.11.2023. a kohtule oma menetluskulude nimekirja. Kostja taotleb, et kohus määraks kindlaks tema menetluskulud summas 1925 eurot ja mõistaks menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja.
12.Hageja teatas 15.11.2023. a vastuseks, et ta ei ole nõus vastaspoole menetluskulusid kandma. Hageja leiab, et see on ebaõiglane olukorras, kus tema on teinud ära soojustustööd, aga ei ole selle eest kostjalt raha saanud ning peab nüüd veel peale maksma.
KOHTU SEISUKOHT
7.Käesolevaga lahendab kohus kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 näeb ette, et kohus määrab sama seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 12 sätestab täiendavalt, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Antud asjas kohustas kohus hagejat 15.09.2023. a määrusega andma kostja menetluskulude katteks tagatise summas 2000 eurot 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus jõustus seda vaidlustamata. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei tasunud. Kohus leiab, et kuna hageja kohtu määratud tähtajaks kostja menetluskulude katteks nõutud tagatist ei andnud, siis tuleb TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel jätta hagi läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kostja taotluse ja jätab hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 -le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 näeb ette üldise menetluskulude jaotuse hagimenetluses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS §-s 168 on eraldi ette nähtud menetluskulude jaotuse menetluse lõpetamise ja hagi läbi vaatamata jätmise puhul. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKm 26.01.2011. a nr 3-2-1-142-10, p 9) avaldanud seisukohta, et menetluse lõpetamisel tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Käesolevas asjas jätab kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei andnud kostja menetluskulude katteks tagatist. Arvestades asjaolusid on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamist. Hageja avaldab 15.11.2023. a esitatud vastuses seisukohta, et menetluskulude tema kanda jätmine on ebaõiglane olukorras, kus tema on teinud ära soojustustööd, aga ei ole selle eest kostjalt raha saanud. Sisuliselt tugineb hageja hagi aluseks olevatele asjaoludele. Antud juhul aga kohus hagi sisuliselt ei lahenda, vaid jätab hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole põhistanud selliste asjaolude esinemist, mille põhjal saaks hinnata, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
9.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja on esitanud kohtule 14.11.2023. a oma menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindajae tasu summas 1925 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud taotletud ulatuses on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 ja § 144 p-le 1 on tsiviilkohtumenetluses menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat R. V.. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi kokku 13,75 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) 21.12.2022. a - taotlus menetluskulude tagatise määramiseks, tõendite komplekteerimine – 2,5 tundi; 2) 02.02.2023. a - asja materjalidega tutvumine, infovahetus kliendiga, vastuse koostamine hagiavaldusele – 3 tundi; 3) 25.04.2023. a - ettevalmistus istungiks, hageja esitatuga tutvumine, infovahetus kliendiga, osalemine istungil – 4 tundi; 4) 24.05.2023. a - teate koostamine kohtule – 0,25 tundi; 5) 14.06.2023. a - tutvumine hageja esitatud dokumentidega, tõendite koondamine, seisukohtade ja taotluste koostamine kohtule – 3,5 tundi; 6) 14.11.2023. a - tutvumine hageja esindaja teatega, kohtumäärusega, infovahetus kliendiga, menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi. Kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi tunnihindega 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, saab ta käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb kostja menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, asja keerukust ja mahtu saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud kostja lepingulise esindaja toimingud, samuti ajakulu neile toimingutele vajalikuks ja põhjendatuks. Arvestades esindaja toiminguid ja menetluse asjaolusid, ei saa kohtu hinnangul hinnata märgitud esindaja ajakulu ülemääraseks ega ebavajalikuks. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust, mahtu ja ka kostja esindaja kvalifikatsiooni, saab lugeda põhjendatuks esindaja tasumäära, mis on 140 eurot ilma käibemaksuta ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab sarnastes asjades keskmiselt taotletava advokaadist lepingulise
esindaja tasumäärale. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 13,75 tunni eest kokku summas 1925 eurot ning määrab kindlaks kostja menetluskulud nimetatud summas. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 1925 eurot kostja kasuks hagejalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.