Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetluskulude

rahalise

suuruse

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

lepingu 4. novembril 2022 üles ja teavitas kostjat 5. novembril 2022 nõude loovutamisest hagejale.

et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus märkis ka, et hagejal tuleb mh välja tuua, kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Hageja tõi välja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud 8. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingu kohta. Hageja märkis, et kuna lepingu nr 2102207183 puhul oli tegemist väljamakseta refinantseerimislepinguga, ei olnud see takistuseks lepingu sõlmimisel ning täiendavalt andmeid ei küsitud, lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse (s.o 33 eurot 91 senti) oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Kohus leiab, et tegemist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. VÕS § 403 lg 21 järgi kohaldatakse VÕS § 22. peatüki 2. jaos sätestatut ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Seega tuli krediidiandjal ka 16. juuni 2022 lepingu puhul järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, omandades vajaliku teabe ja hinnates kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS §-le 4034. Hageja on märkinud, et kostja ei teinud ühtegi tagasimakset refinantseerimislepingu aluseks olnud tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. See asjaolu oleks krediidiandjat pidanud muutma eriti tähelepanelikuks refinantseerimislepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Arusaamatu on ka, mil viisil sai krediidiandja ilma täiendavaid andmeid kogumata jõuda järeldusele, et kostjale on jõukohane refinantseerimislepingust tulenev igakuine makse 33 eurot 91 senti, kui eelneva tarbijakrediidilepingujärgne igakuine makse oli 41 eurot 44 senti ja kostja ei olnud ühtegi osamakset teha suutnud.

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue jätta rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.