Farm Inkasso OÜ hagi Dairy Trading House OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
77 063,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: FARM INKASSO OÜ (registrikood: 11057977) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Liis Könn ja advokaat Grete-Kai Teeäär (e-post: [email protected] ja [email protected]) Kostja: Dairy Trading House OÜ (registrikood: 12520271) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Sven Lass ([email protected])
Asja läbivaatamine
11.10.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 23.03.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Farm Inkasso OÜ esitas Dairy Trading House OÜ vastu kohtule hagi, milles palus kohtul:
Mõista Dairy Trading House OÜ-lt Farm Inkasso OÜ kasuks välja rahasumma, mille Dairy Trading House OÜ saab tsiviilasjas nr 2-17-18012 tehtud Tartu Maakohtu
05.03.2018 otsusest tulenevate TÜ Laeva Piim (pankrotis) kohustuste täitmiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 69 740,94 eurot, ning määrata kindlaks, et nimetatud kohustus tuleb täita järgmisel viisil:
Dairy Trading House OÜ kohustub kolme (3) tööpäeva jooksul tasuma Farm Inkasso OÜle igakordse rahasumma, mille Dairy Trading House OÜ saab tsiviilasjas nr 2-17- 18012 tehtud Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsusest tulenevate TÜ Laeva Piim (pankrotis) kohustuste täitmiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 69 740,94 eurot.
Eelmises punktis nimetatud kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustub Dairy Trading House OÜ tasuma Farm Inkasso OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 määras võlgnetavalt põhikohustuselt.
Jätta Farm Inkasso OÜ menetluskulud Dairy Trading House OÜ kanda ja mõista Farm Inkasso OÜ menetluskulud Dairy Trading House OÜ-lt välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale..
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt OÜ Raikküla Farmer (RF), OÜ Valgu Farmer (VF), OÜ Järvakandi Farmer (JF) ja OÜ Allika Farmer (AF) müüsid toorpiima TÜ-le Laeva Piim (LP). LP jättis piima ostuhinna tasumata, mistõttu esitasid RF, VF, JF ja AF kohtusse hagi, milles nõudsid LP-lt ostuhinna ja viivise tasumist. 14.01.2019 jõustus Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18012 (kohtuotsus), millega kohus mõistis LP-lt välja: a) RF kasuks põhinõude 68 692,86 eurot ja lisanduva viivise. b) VF kasuks põhinõude 25 746,10 eurot ja lisanduva viivise. c) JF kasuks põhinõude 13 111,35 eurot ja lisanduva viivise. d) AF kasuks põhinõue 2615,35 eurot ja lisanduva viivise.
3.06.04.2020 sõlmisid Dairy Trading House OÜ (kostja), RF, VF, JF ja AF nõude loovutamise lepingud (loovutamise lepingud), millega kostja omandas kohtuotsusest tulenevad nõuded LP vastu järgmistel tingimustel: a) RF-i nõude LP vastu hinnaga 43 753,42 eurot. 10% (4375,34 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (39 378,08 eurot) on maksmata. b) VF-i nõude LP vastu hinnaga 20 620,13 eurot . 10% (2062,01 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (18 558,13 eurot) on maksmata. c) JF-i nõude LP vastu hinnaga 10 500,92 eurot. 10% (1050,09 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (9450,92 eurot) on maksmata. d) AF-i nõude LP vastu hinnaga 2615,35 eurot. 10% (261,54 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (2353,81 eurot ) on maksmata. Kostja poolt on tasumata 90% loovutamise hinnast ehk 69 740,94 eurot (= 39 378,08 + 18 558,13 + 9450,92 + 2353,81). Loovutamise lepingute p 4.2 kohaselt kohustub kostja ülejäänud ostuhinna tasuma üksnes tingimusel, et kohtuotsusest tulenev nõue kostjale tasutakse, ning kui tasutakse, siis kohustub kostja saadud raha maksma loovutuse hinnana RF-ile, VF-ile, JF-ile ja AF-ile kolme tööpäeva jooksul. Seega kostja kohustub maksma loovutajatele kõik rahasummad, mille kostja loovutusega saadud nõuete täitmiseks saab, kuid kokku mitte rohkem, kui 69 740,94 eurot.
4.11.01.2021 kuulutati välja LP pankrot. LP pankrotihalduriks on Kristo Teder. 02.02.2021 esitas kostja LP pankrotimenetluses LP vastu kohtuotsusest tuleneva nõude. LP pankrotimenetluses ei ole käesolevaks ajaks koostatud jaotusettepanekut ega tehtud võlausaldajatele nõuete rahuldamiseks pankrotihalduri poolt väljamakseid.
5.01.02.2023 loovutasid RF, VF, JF ja AF p-s 3 nimetatud loovutamise lepingutest tulenevad nõuded kokku summas 69 740,94 eurot kostja vastu Farm Inkasso OÜ-le (hageja), sh: a) RF-i nõue kostja vastu summas 39 378,08 eurot. b) VF-i nõue kostja vastu summas 18 558,13 eurot. c) JF-i nõue kostja vastu summas 9450,92 eurot. d) AF-i nõue kostja vastu summas 2353,81 eurot. Seega on hagejal kostja vastu nõue summas 69 740,94 eurot ehk loovutamise lepingutes kokkulepitud 90% ostuhinna tasumiseks. Nõue pole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, sest pole saabunud loovutamise lepingute p-s 4.2 kokkulepitud
tingimus, ja pole teada, kas või mis summas kostjale tasutakse kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu. Kuna on oht, et kostja ei täida kohustust hagejale vabatahtlikult, esitab hageja hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist ning palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra.
6.Hageja leiab, et on oht, et kostja ei täida oma kohustust hageja ees. Hageja kahtleb kostja võimekuses ja valmisolekus hageja nõuet rahuldada loovutamise lepingutes kokkulepitud tingimustel. Samuti annab kostja varasem käitumine põhjust kahelda kostja soovis täita kohustust vabatahtlikult.
7.Esiteks, kostja majanduslik olukord viitab, et kostja ei suuda kohustust täita. Kostja 2020. a majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal raha vaid ca 100 eurot. Kostja ei ole esitanud 2021. ja 2022. a majandusaasta aruandeid. Kostja ei oma osalust üheski äriühingus. Samuti ei kuulu kostjale kinnisvara. Kostja käive on stabiilselt ca 1400 eurot kvartalis ja kostjal ei ole ühtegi töötajat. Seega on kostja ainsaks teadaolevaks varaks nõue LP vastu. LP poolt kostjale nõude rahuldamise korral tekib aga kostjal vastavas ulatuses kohustus tasuda hagejale nõude loovutamise tasu maksimaalselt summas 69 740,94 eurot. S.t. laekuva raha peaks kostja tasuma hagejale.
8.Teiseks, kostja omanike ja tegelike kasusaajate struktuur on ebaselge. Kostja juhatuse liige on X. Kostja osanikuks on Äriregistris märgitud notar Tea Türnpu esindajakonto, s.t. osalus on antud notarile hoiule notarikonto kaudu ning ei ole teada, kes on kostja tegelikud osanikud. Hageja arvates võib kostja tegelikuks osanikuks ja kasusaajaks olla varjatult Y. Y on seotud isikute kaudu eelduslikult omandanud nõuded LP vastu eesmärgiga takistada Yga seotud menetluste läbiviimist ja Y vastu nõuete esitamist.
9.Kolmandaks, on oht, et kostja asub võõrandama enda nõudeid LP vastu ning üritab vältida kohustuste täitmist hagejale. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja on 29.01.2021 võõrandanud algselt AF-ilt omandatud nõude LP vastu Põlva SEJ OÜ-le. Nii kostja kui ka Põlva SEJ OÜ juhatuse liige on X ning kostja loovutas nõude iseendaga seotud äriühingule. Põlva SEJ OÜ on 24.09.2021 registrist kustutatud ja tema õigusjärglane on ühinemise teel OÜ CASSEL Holding, kelle osanik ja juhatuse liige on X. OÜ CASSEL Holding on 12.06.2022 loovutanud oma nõude LP vastu tagasi kostjale. Nõude loovutamine kostjaga seotud äriühingule näitlikustab reaalset ohtu, et kostja üritab hoida kõrvale oma kohustuste täitmisest ning asub nõudeid võõrandama eesmärgiga raskendada kostja vastu suunatud nõuete sissenõudmist.
10.Hageja palub TsMS § 445 lg 1 kohaselt määrata kohtuotsuse täitmise kord kindaks sellistel tingimustel, nagu on lepitud kokku loovutamise lepingutes (s.t. mõista kostjalt välja 69 740,94 euro ulatuses rahasumma, mille kostja saab LP vastu suunatud nõuete rahuldamisest, s.t. kui LP vastu suunatud nõuet ei rahuldata, siis vastav nõue ei muutu sissenõutavaks). Kuna hageja taotleb hagi rahuldamist samadel tingimustel nagu on lepitud kokku loovutamise lepingutes, siis eeldab hageja, et kui kostja kavatseb enda kohustusi täita, siis ei ole kostjal põhjust hagile ega hagi tagamise taotlusele vastu vaielda. Kui kostja peaks hagile või hagi tagamise taotlustele vastu vaidlema, siis see kinnitaks hageja kahtluseid, et kostja ei kavatse või ei ole suuteline täitma enda võetud kohustusi. Hageja nõuab TsMS § 367 kohaselt põhinõudele lisanduva viivise väljamõistmist VÕS § 113 määras võlgnetavalt põhikohustuselt.
KOSTJA SEISUKOHT
11.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
12.Kostja vastuse kohaselt seadusandja on TsMS § 369 loomisel lähtunud sellest, et vaid teatud erandlikel juhtudel võib võlausaldaja (hageja) pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks siis, kui ta võlgnikult (kostjalt) veel kohustuse täitmist nõuda ei saa, st kui võlausaldaja
(hageja) õiguseid ei ole veel rikutud. See aga on võimalik vaid siis, kui võlausaldaja (hageja) muudab usutavaks selle, et võlgnik (kostja) oma kohustust õigel ajal ei täida. Käesoleval juhul antud asjaolud täidetud ei ole ning hageja on hagiga pöördunud kohtusse selgelt ennatlikult. Puudub mistahes alus väita, et kostja oma kohustust tulevikus täita ei suudaks või keelduks oma kohustuse täitmisest.
13.Puudub igasugune võimalus väita, et kostja kui võlgniku majanduslik võimekus ei võimaldaks tal hageja poolt nõutavat kohustust õigeaegselt täita, mistõttu on esitatud hagi alusetu – hagejal puudub oma nõude osas igasugune õiguskaitsevajadus.
14.Hagi põhiväidete kohaselt on hagejal kostja vastu maksimaalselt nõue summas 69 740,94 eurot. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja poolt hagis viidatud nõue käesoleval hetkel ei ole veel sissenõutavaks muutunud, kuna hagi esitamise ajaks pole saabunud loovutamise lepingute punktis 4.2 kokkulepitud tingimus. Hageja on oma nõude esitanud n-ö „igaks juhuks“. Sellise haginõude võib TsMS § 369 esimese lause järgi aga esitada üksnes juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kostja kinnitab ja on ka menetluse algusest peale kinnitanud, et täidab kõik 06.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingutest tulenevad kohustused tähtaegselt. Hagejal ei ole mõistlikult võttes alust eeldada, et kostja oma kohustusi vabatahtlikult täitma ei asu. Hageja ei ole ka üheski oma kohtule esitatud menetlusdokumendis usutavaks teinud, et tal esineks mõistlik põhjus kostjat mitte uskuda. Seega puudub hagejal oma nõude osas igasugune õiguskaitsevajadus.
15.Hetkel puudub mistahes alus eeldamaks, et kostja oma kohustust kohaselt ei täida. Kostjal hetkel hageja ees 06.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingutest tulenevad mistahes võlgnevused puuduvad. Kostjal ei ole hageja ees ka muudest omavahelistest võlasuhetest tulenevaid võlgnevusi.
16.Kostja rõhutab, et kõikides lepingutes on nõude sissenõutavaks muutumise tingimus sõnastatud identselt – ülejäänud nõude hinna tasumata osa kohustub omandaja (ehk kostja) tasuma üksnes tingimusel kui nõue võlgniku (ehk TÜ Laeva Piim (pankrotis)) poolt tasutakse. Olukorras, kus pole isegi teada, kas või mis summas kostjale TÜ Laeva Piim poolt midagi tasutakse, on hagi esitamine kohtule täiesti ennatlik, ebavajalik ja sisutu.
17.Kogu hagi on ülesehitutatud vaid paljasõnalisele väitele, et esineb väidetavalt märkimisväärne oht, et kostja ei täida kohustust hagejale vabatahtlikult, mistõttu esitas hageja hagi kohtule TSMS §-i 369 alusel juba enne nõude sissenõutavaks muutumist, paludes määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning nõudis ühtlasi ka hagi tagamist. Hageja kõik hagis esitatud väited, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida on paljasõnalised ja tõendamata. Puudub igasugune võimalus väita, et kostja kui võlgniku majanduslik võimekus ei võimaldaks tal hageja poolt nõutavat kohustust õigeaegselt täita.
18.Esiteks, hageja väide, et kostjal on endal raha vaid 100 eurot on asjatundmatu ja ka asjassepuutumatu. Hageja nõude rahuldamise täielikuks eelduseks on Tulundusühistu Laeva Piima pankrotimenetlusest raha laekumine – kostjal on pärast seda kohustus hagejale kolme tööpäeva jooksul raha üle kanda kõigi nelja 06.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingu punkti 4.2 alusel. Juhul kui pankrotimenetlusest raha ei laeku, siis puudub ka kohustus raha hagejale üle kanda. Kostja juhib tähelepanu, et seega on kostja enda rahavajadus hageja nõude täitmiseks vaid ülekande jaoks vajalikuks teenustasuks vajaliku raha olemasolu, mis käesoleva aja elektroonilises panganduses tähendab mõne euro suurust kulutust kostja jaoks.
19.Teiseks, äriregistrile esitatud 2020. aasta majandusaasta aruandest nähtub selgelt, et 2019. aasta lõpu seisuga oli kostjal bilansis kajastatud varasid kokku 588 253 euro väärtuses ning 2020. aasta lõpus 575 311 euro väärtuses, sh oli kostjal 4 likviidseid varasid ehk käibevarasid 2019. aasta lõpu seisuga summas 185 086 eurot ja 2020. aasta lõpu seisuga 185 086 eurot
ning põhivara mõlemal majandusaastal 403 167 euro väärtuses. Märkimisväärne on ka, et omakapitali seisukohalt on kostjal 2020. aasta lõpu seisuga jaotamata kasumit kokku 560 925 euro jagu, ent samal ajal lühiajalisi kohustusi oma võlausaldajate ees vaid 7750 euro ulatuses. Kostja omakapital 2020. aasta lõpus seisuga oli 567 561 eurot ehk kostja kohustiste ja omakapitali suhe1 oli vaid 0,014! Seega mistahes väited kostja varatuse või maksejõuetuse kohta on tervikuna täiesti ainetud.
20.Kolmandaks, kostja varana saab ja tuleb käsitelda nõudeid kolmandate isikute vastu ehk varaks on ka Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud KOGU tunnustatud nõue pankrotivõlgniku suhtes. Nõude olemasolust ja selle kogusuurusest on hageja teadlik. Laeva Piima pankrotimenetlusest laekuvast võimalikus rahast ainult 69 740,94 eurot kuulub hageja nõude rahuldamisele ehk nõude täielikul rahuldamisel jääb ülejääk veel kostjale endale ning seda summat võib kostja käsutada endale meelepärasel äranägemisel. Kostja märgib, et tema pankrotimenetluses tunnustatud nõude kogusummaks on 137 348,51 eurot – tegemist on PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt teise järgu nõudega ning nõue on loetud kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 alusel terves ulatuses.
21.Neljandaks, asjaolu, et kostjal ei ole kinnistuid või osalusi teistes äriühingutes ei tähenda ega tõenda, et kostja oleks maksejõuetu ega suudaks tasuda hageja nõuet selle sissenõutavaks muutumisel. Kostja on tõendanud, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid ja bilansilist vara, seda liiatigi olukorras, kus kostaja enda „kuluks“ hageja nõude rahuldamisel on vaid pangaülekannetega seonduvad teenustasud. Kinnisasjade omamine ei ole õiguslik kohustus ning kinnisasjade puudumine ei anna mistahes ülevaadet äriühingu tegelikust majanduslikust seisukorrast ega võimalda väita, et äriühing on varatu ega ole võimeline tasuma oma sissenõutavaks muutunud kohustusi, mistõttu selline argument on ainetu.
22.Viiendaks, niisamuti ei oma mistahes õiguslikku tähtsust asjaolu, et kostja ei ole veel 2021. aasta majandusaasta aruannet esitanud, kuna antud fakt ei kõnele samuti midagi hageja varandusliku seisundi kohta, mida kostja on ülal juba tõendanud. 2022. majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole käesolevaks hetkeks isegi mitte saabunud ja selle mitteesitamist ei ole hagi esitamise hetkel võimalik hagejale kuidagi ette heita. Kostja kinnitab, et nii 2021. kui ka 2022. aasta majandusaasta aruanded on koostamisel ning need esitatakse varsti registrile. Kostja on ka varasemalt esitanud mitme majandusaasta aruandeid koos, mistõttu ei ole selles midagi ebaharilikku.
23.Kuuendaks, kostja ei ole hagejale (ega ka varasematele võlausaldajatele) teatanud ega muul moel teada andnud, et ei kavatse oma loovutamislepingutest tulenevaid kohustusi täita või, et ta nõuet ei tunnista. Seega ei saa eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
OÜ Raikküla Farmer (RF), OÜ Valgu Farmer (VF), OÜ Järvakandi Farmer (JF) ja OÜ Allika Farmer (AF) müüsid toorpiima TÜ-le Laeva Piim (LP). LP jättis piima ostuhinna tasumata, mistõttu esitasid RF, VF, JF ja AF kohtusse hagi, milles nõudsid LP-lt ostuhinna ja viivise tasumist. 14.01.2019 jõustus Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18012 (kohtuotsus), millega kohus mõistis LP-lt välja: a) RF kasuks põhinõude 68 692,86 eurot ja lisanduva viivise. b) VF kasuks põhinõude 25 746,10 eurot ja lisanduva viivise. c) JF kasuks põhinõude 13 111,35 eurot ja lisanduva viivise. d) AF kasuks põhinõue 2615,35 eurot ja lisanduva viivise (tlk 6-12).
06.04.2020 sõlmisid Dairy Trading House OÜ (kostja), RF, VF, JF ja AF nõude loovutamise lepingud (loovutamise lepingud), millega kostja omandas kohtuotsusest tulenevad nõuded LP vastu järgmistel tingimustel: a) RF-i nõude LP vastu hinnaga 43 753,42 eurot. 10% (4375,34 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (39 378,08 eurot) on maksmata. b) VF-i nõude LP vastu hinnaga 20 620,13 eurot. 10% (2062,01 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (18 558,13 eurot) on maksmata. c) JF-i nõude LP vastu hinnaga 10 500,92 eurot. 10% (1050,09 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (9450,92 eurot) on maksmata. d) AF-i nõude LP vastu hinnaga 2615,35 eurot. 10% (261,54 eurot) ostuhinnast on makstud. 90% (2353,81 eurot ) on maksmata. Kostja poolt on tasumata 90% loovutamise hinnast ehk 69 740,94 eurot (= 39 378,08 + 18 558,13 + 9450,92 + 2353,81). Loovutamise lepingute p 4.2 kohaselt kohustub kostja ülejäänud ostuhinna tasuma üksnes tingimusel, et kohtuotsusest tulenev nõue kostjale tasutakse, ning kui tasutakse, siis kohustub kostja saadud raha maksma loovutuse hinnana RFile, VF-ile, JF-ile ja AF-ile kolme tööpäeva jooksul. Seega kostja kohustub maksma loovutajatele kõik rahasummad, mille kostja loovutusega saadud nõuete täitmiseks saab, kuid kokku mitte rohkem, kui 69 740,94 eurot (tlk 14-28, 36-64).
11.01.2021 kuulutati välja LP pankrot. LP pankrotihalduriks on Kristo Teder (tlk 2935). 02.02.2021 esitas kostja LP pankrotimenetluses LP vastu kohtuotsusest tuleneva nõude (tlk 72-74). LP pankrotimenetluses ei ole käesolevaks ajaks koostatud jaotusettepanekut ega tehtud võlausaldajatele nõuete rahuldamiseks pankrotihalduri poolt väljamakseid
16.02.2023 loovutasid RF, VF, JF ja AF p-s 3 nimetatud loovutamise lepingutest 6tulenevad nõuded kokku summas 69 740,94 eurot kostja vastu Farm Inkasso OÜ-le (hageja), sh: a) RF-i nõue kostja vastu summas 39 378,08 eurot. b) VF-i nõue kostja vastu summas 18 558,13 eurot. c) JF-i nõue kostja vastu summas 9450,92 eurot. d) AF-i nõue kostja vastu summas 2353,81 eurot (tlk 75-82).
Hagejal on kostja vastu nõue summas 69 740,94 eurot ehk loovutamise lepingutes kokkulepitud 90% ostuhinna tasumiseks. Nõue pole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, sest pole saabunud loovutamise lepingute p-s 4.2 kokkulepitud tingimus, ja pole teada, kas või mis summas kostjale tasutakse kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu.
26.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja rahasumma, mille Dairy Trading House OÜ saab tsiviilasjas nr 2-1718012 tehtud Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsusest tulenevate TÜ Laeva Piim (pankrotis) kohustuste täitmiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 69 740,94 eurot.
27.TsMS § 369 esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohus märgib, et üldjuhul saab hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks, st siis, kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud (võlgniku viivitus). See tähendab, et hageja saab kostja suhtes esitada sellise hagi, mille nõude täitmist saab hageja juba hagi esitamise ajal nõuda. See tuleneb mh sellest, et hagejal on üldjuhul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks ning kohus ei tohiks menetleda põhjendamatuid ja alusetuid nõudeid. Seadusandja on siiski lähtunud sellest, et teatud erandlikel juhtudel võib võlgnik pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks juba siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse täitmist nõuda ei saa, st kui hageja õigusi ei ole veel rikutud. See on võimalik siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida. Enne kohustuse sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise lubamise eesmärk hageja õiguste efektiivsem
kaitse. Kui hageja õiguste rikkumine tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib hagi juba rikkumise osas ette esitada.
28.TsMS § 369 võimaldab esitada hagi ka tingimuslike nõuete osas (s.o nõuetele, mille puhul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 2 tähenduses teada, kas asjaolu, millega on nõude sissenõutavaks muutumine seotud, saabub või ei saabu) ja mis muutuvad tulevikus sissenõutavaks.
29.Hageja ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingute p 4.2 kohaselt kohustub kostja nõude omandamise hinna tasuma tingimusel, et kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu kostjale tasutakse, ning kui tasutakse, siis kohustub kostja saadud raha maksma hagejale loovutuse hinnana 3 tööpäeva jooksul. TsÜS § 102 lg 2 kohaselt on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Käesoleval juhul on edasilükkavaks tingimuseks asjaolu, kas või mis summas rahuldatakse kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu. Kui nõue rahuldatakse (ükskõik, mis summas), siis kohustub kostja 3 tööpäeva jooksul alates vastava makse saamisest tasuma saadud rahasumma ulatuses hagejale nõuete loovutamise hinna, kuid kokku mitte rohkem kui 69 740,94 eurot. Seega on nõude sissenõutavaks muutumine sõltuvuses selgest objektiivsest kriteeriumist – LP vastu suunatud nõude rahuldamisest. Samuti on selge nõude maksimaalne summa ja ulatus – tasumata on 90% ostuhinnast ehk kokku 69 740,94 eurot.
30.Hageja kahtleb kostja võimekuses ja valmisolekus hageja nõuet rahuldada loovutamise lepingutes kokkulepitud tingimustel. Hageja leiab, et kostja varasem käitumine annab põhjust kahelda kostja soovis täita kohustust vabatahtlikult. Kostja seevastu leiab, et hetkel puudub mistahes alus eeldamaks, et kostja oma kohustust kohaselt ei täida.
31.Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas on alust eeldada, et kostja oma kohustust ei täida. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura 2017) § 369 p-s 3.3. selgitatakse, et käesolev paragrahv näeb kõikide tulevaste nõuete esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase nõude saab esitada, kui võib eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb hagejal usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada väited, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida.
32.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja vastu nõue summas 69 740,94 eurot ehk loovutamise lepingutes kokkulepitud 90% ostuhinna tasumiseks. Nõue pole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, sest pole saabunud loovutamise lepingute p-s 4.2 kokkulepitud tingimus, ja pole teada, kas või mis summas kostjale tasutakse kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu. Hageja nõue muutub sissenõutavaks 3 tööpäeva möödumisel pärast seda kui tsiviilasjas nr 2-17-18012 kohtuotsusest tulenev nõue LP vastu kostjale tasutakse.
33.Hageja on põhistanud seda, et esineb oht, et kostja ei täida oma kohustust hageja ees järgnevate asjaoludega: kostja majanduslik olukord viitab, et kostja ei suuda kohustust täita; kostja omanike ja tegelike kasusaajate struktuur ei ole selge; on oht, et kostja asub võõrandama enda nõudeid LP vastu ning üritab vältida kohustuste täitmist hagejale.
34.Hageja on välja toonud, et kostja 2020. a majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal raha vaid ca 100 eurot. Kostja ei ole esitanud 2021. ja 2022. a majandusaasta aruandeid. Kostja ei oma osalust üheski äriühingus. Samuti ei kuulu kostjale kinnisvara. Kostja käive on stabiilselt ca 1400 eurot kvartalis ja kostjal ei ole ühtegi töötajat. Seega on kostja ainsaks teadaolevaks varaks nõue LP vastu. LP poolt kostjale nõude rahuldamise korral tekib aga kostjal vastavas
ulatuses kohustus tasuda hagejale nõude loovutamise tasu maksimaalselt summas 69 740,94 eurot. S.t. laekuva raha peaks kostja tasuma hagejale.
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura 2017) § 369 p-s 3.3. on selgitatud, et olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist ka nt siis, kui on näha, et võlgniku majanduslik võimekus on selline, et võlgnik kohustust täita ei suuda. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas saab hagi esitada nii siis, kui esineb tõenäosus, et võlgnik kohustust tulevikus täita ei kavatse (võlgniku subjektiivne täitmata jätmine), kui ka siis, kui esineb tõenäosus, et võlgnik muudel, sh temast sõltumatutel põhjustel kohustust tulevikus täita ei saa. Seega ei välista tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas hagi esitamist see, kui võlgnik nõuet tunnistab ning selle täitmist lubab, kuid samas võlgniku objektiivne majanduslik võimekus kohustuse täitmist ei võimalda.
36.Kohus nõustub kostjaga, et hageja väide, et kostjal endal on raha 100 eurot on asjasse puutumatu. Nimelt on hageja nõude rahuldamise täielikuks eelduseks on Tulundusühistu Laeva Piima pankrotimenetlusest raha laekumine – kostjal on pärast seda kohustus hagejale kolme tööpäeva jooksul raha üle kanda kõigi nelja 06.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingu punkti 4.2 alusel. Juhul kui pankrotimenetlusest raha ei laeku, siis puudub ka kohustus raha hagejale üle kanda. Vaidlust pole selle üle, et kostja pankrotimenetluses tunnustatud nõude kogusummaks on 137 348,51 eurot – tegemist on PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt teise järgu nõudega ning nõue on loetud kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 alusel terves ulatuses. Laeva Piima pankrotimenetlusest laekuvast võimalikus rahast kuulub 69 740,94 eurot hageja nõude rahuldamisele ehk nõude täielikul rahuldamisel jääb ülejääk kostjale endale ning seda summat võib kostja käsutada endale meelepärasel äranägemisel. Mis puutub hageja väitesse, et kostja ei ole esitanud 2021. ja 2022. a majandusaasta aruandeid, siis äriregistrist nähtuvalt on kostja 2021. ja 2022. a majandusaasta aruanded esitanud 20.06.2023.
37.Kohus märgib, et kostja ei ole hagejale (ega ka varasematele võlausaldajatele) teatanud ega muul moel teada andnud, et ei kavatse oma loovutamislepingutest tulenevaid kohustusi täita või, et ta nõuet ei tunnista. Samuti ei ole kostjal hageja ees ka muudest omavahelistest võlasuhetest tulenevaid võlgnevusi. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks asunud võõrandama oma vara, et vältida oma kohustuse täitmist hageja ees. Seega ei saa eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida.
38.Hageja on välja toonud, et kostja omanike ja tegelike kasusaajate struktuur on ebaselge. Kostja juhatuse liige on X. Kostja osanikuks on Äriregistris märgitud notar Tea Türnpu esindajakonto, s.t. osalus on antud notarile hoiule notarikonto kaudu ning ei ole teada, kes on kostja tegelikud osanikud. Hageja arvates võib kostja tegelikuks osanikuks ja kasusaajaks olla varjatult Y. Y on seotud isikute kaudu eelduslikult omandanud nõuded LP vastu eesmärgiga takistada Yga seotud menetluste läbiviimist ja Y vastu nõuete esitamist.
39.Kohus leiab, et tegemist on hagejapoolse pelga oletusega. Isegi kui kostja tegelikuks osanikuks ja kasusaajaks varjatult võib olla Y, kes on omandanud nõuded LP vastu eesmärgiga takistada temaga seotud menetluste läbiviimist ja tema vastu nõuete esitamist, ei tähenda see seda, et kostja ei kavatase oma loovutuslepingust tulenevaid kohustusi täita. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja juhatuse liige X oleks isikuks, kes oma kohustusi õigel ajal ei täida.
40.Hageja on selgitanud, et valitseb oht, et kostja asub võõrandama enda nõudeid LP vastu ning üritab vältida kohustuste täitmist hagejale. Väidetavalt hagejale on saanud teatavaks, et kostja on 29.01.2021 võõrandanud algselt AF-ilt omandatud nõude LP vastu Põlva SEJ OÜle. Nii kostja kui ka Põlva SEJ OÜ juhatuse liige on X ning kostja loovutas nõude iseendaga seotud äriühingule. Põlva SEJ OÜ on 24.09.2021 registrist kustutatud ja tema õigusjärglane
on ühinemise teel OÜ CASSEL Holding, kelle osanik ja juhatuse liige on X. OÜ CASSEL Holding on 12.06.2022 loovutanud oma nõude LP vastu tagasi kostjale. Nõude loovutamine kostjaga seotud äriühingule näitlikustab reaalset ohtu, et kostja üritab hoida kõrvale oma kohustuste täitmisest ning asub nõudeid võõrandama eesmärgiga raskendada kostja vastu suunatud nõuete sissenõudmist.
41.Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura 2017) § 369 p-s 3.3. on selgitatud, et hageja võib kohustuse õigel ajal täitmata jätmise eeldust usutavaks muuta ka seeläbi, kui tõendab, et esinevad asjaolud, mis viitavad sellele, et võlgnik kohustust täita ei kavatse. Näiteks võib sellega tegemist olla siis, kui võlgnik on asunud võõrandama asju, mille üleandmist võiks hageja kostjalt tulevikus nõuda, kui võlgnik on tulevikus hagejale üleantavate ruumide osas asunud sõlmima allüürilepinguid või kui võlgnik peab läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks, mis võivad viia hageja nõude täitmise võimatuseni.
42.Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on võõrandanud AF-ilt omandatud nõude LP vastu Põlva SEJ OÜ-le, ei tähenda, et kostja üritab hoida kõrvale oma kohustuste täitmisest hageja ees ning asub nõudeid võõrandama eesmärgiga raskendada kostja vastu suunatud nõuete sissenõudmist.
43.Hageja on välja toonud, et kostja lubadus oma kohustuse täitmise kohta ei anna hagejale mistahes kindlust kohustuse täitmise osas, kostja ei ole oma kohustuse täitmist taganud ega seda pakkunud.
44.Kohus märgib, et hageja on omandanud 01.02.2023 loovutamislepinguga nõuded RF-lt, VF-lt, JF-lt ja AF-lt olles ise teadlik, et nimetatud nõuded on tagamata. Seetõttu on hageja etteheide, et kostja kohustus ei ole tagatud, põhjendamatu.
45.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
46.Kohus rahuldas osaliselt hagi tagamise taotluse ja Harju Maakohtu 23.03.2023 määrusega arestis Farm Inkasso OÜ kasuks 69 740,94 euro ulatuses Dairy Trading House OÜ nõude TÜ Laeva Piim (pankrotis) vastu, mis tuleneb Tartu Maakohtu 05.03.2018 otsusest tsiviilasjas 217-18012 ja keelas TÜ Laeva Piim (pankrotis) pankrotihalduril TÜ Laeva Piim (pankrotis) pankrotimenetluses käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõude rahuldamiseks Dairy Trading House OÜ-le väljamaksete tegemine 69 740,94 euro ulatuses. Kui pankrotihaldur hakkab makset tegema, kohustas kohus pankrotihaldurit maksma vastav summa kohtu deposiitkontole Rahandusministeeriumi arveldusarvel SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792.
47.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis kohus tühistab 23.03.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
48.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude
jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
49.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskuulud jätta hageja kanda.
50.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.