Ilusalong iSalon OÜ hagi A. Hair Fashion OÜ vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ilusalong iSalon OÜ (registrikood 12803023), juhatuse liige K. K. Kostja: A. Hair Fashion OÜ (registrikood 16396394), juhatuse liige A. L.
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. Hair Fashion OÜ-lt hageja Ilusalong iSalon OÜ kasuks põhivõlg 70 (seitsekümmend) eurot.
3.Jätta 80, 73 % poolte menetluskuludest hageja kanda ja 19, 27 % poolte menetluskuludest kostja kanda.
4.Välja mõista kostjalt A. Hair Fashion OÜ-lt hageja Ilusalong iSalon OÜ kasuks menetluskulud 28, 12 (kakskümmend kaheksa eurot ja 12 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 422 lg 10). Kohtu põhjendused
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses,
võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Käesoleval juhul loeb kohus tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatuks, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 01.02.2022 partnerleping nr. 1/2022 (dtl 56-58). Lepingu p.
1.1.kohaselt antakse kostjale kasutamiseks 1 juuksuri koht Ilusalongis asukohaga Väike-Ameerika 3, Tallinn. Leping kehtib kuni 01.03.2024. Lepingu p. 3.1. kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale salongi pinna kasutamise eest 35 eurot päevas. Kasutusajaga minimaalselt 8 päeva kuus.
6.Kohus tuvastas, et lepingu poolteks on äriühingud ning Väike-Ameerika 3, Tallinn ruumi kasutatakse äripinnana majandus- ja kutsetegevuse raames, seal asub juuksurisalong. Partnerlepingu nr. 1/2022 puhul on sisuliselt tegemist äriruumi üürilepinguga ja lepingule kohalduvad üürilepingu sätted.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista saamata jäänud üüritulu 10 päeva eest (2 päeva augustis ja 8 päeva detsembris) summas 350 eurot, lisandub intress 13 eurot 13 senti.
9.Kostja hagiga ei nõustu ja leiab, et võlgnevus puudub.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
11.Kostja esitas üürileandjale 02.12.2022 (dtl 89 ülesütlemise teatis) lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ja lahkus samal päeval.
12.Tähtajaline üürileping lõpeb VÕS § 309 lg 1 järgi tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajalise üürilepingu võib kumbki lepingupool VÕS § 313 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel üles öelda, seejuures on põhjus mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Riigikohtu praktika järgi eeldab VÕS § 313 lg 1 rakendamine mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral (vt nt RKTKo 09.11.2010, 3-2-1-84-10, p-d 10 ja 12). Lisaks võivad pooled üürilepingus kokku leppida täiendavaid lepingu ülesütlemise aluseid. Riigikohtu praktika järgi võivad üürilepingu pooled tähtajalise üürilepingu puhul mh kokku leppida, et erakorralise ülesütlemise aluseks on kindla etteteatamistähtaja järgimine (RKTKo 18.06.2014, 3-2-1-42-14 ̧ p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et seadus ei välista äriruumi tähtajalise üürilepingu poolte kokkulepet, mille järgi on ühel või mõlemal poolel õigus öelda üürileping korraliselt, ilma mõjuva põhjuseta igal ajal üles, järgides kokkulepitud etteteatamistähtaega (RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-65-15, p 10).
13.Pooled leppisid lepingu p-s. 7.3. kokku etteteatamistähtaja, st et poolel (kostjal) on õigus leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele (hagejale) kirjalikult 30 päeva ette. Võib nõustuda hageja etteheitega, et kostja on rikkunud lepingu p-s 7.3. ülesütlemise tähtaega 30 päeva.
14.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 313 lg 1 rakendamine eeldab diskretsiooniotsusega mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral (vt RKTKo 09.11.2010 3-2-1-84-10, p 10).
15.Kostja soov lõpetada üürileping päevapealt on küll mõistetav, kuid kohtu ette pole toodud kostja poolt kaalukaid asjaolusid mis kaaluvad üles hageja huvi üürilepingu jätkumise ja sellest tulenevate kohustuste täitmise vastu kuni tähtaja lõppemiseni või ühe kuu möödumiseni alates lepingu ülesütlemisest. Üürilepingu sõlmimise järel sai hageja arvestada, et kostja kasutab ruumi ning tasub alates 01.02.2022 hagejale selle eest üüri ja kannab üüritud ruumidega seotud kulud. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise korral jääks aga hagejal kuni uue üürniku leidmiseni vastav raha saamata ning uue üürniku leidmine võib põhjustada täiendavaid kulusid (avaldamise, maaklerikulu jms).
16.VÕS § 313 lg 2 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige VÕS §-des 314– 319 nimetatud asjaoludel. Kostja ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud.
17.Ülaltoodud kaalutlustel leiab kohus, et kostjal ei olnud üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuvat põhjust VÕS § 313 lg 1 II lause tähenduses. Kostja huvi vabaneda enne lepingu lõppemist lepinguliste kohustuste täitmisest ei kaalu üles hageja huvi lepingu jätkumise ja sellest tulenevalt lepinguliste kohustuste täitmise vastu.
18.Kostjal oli üürilepingu p 7.3. järgi õigus öelda 01. märtsini 2024.a sõlmitud üürileping ennetähtaegselt üles, teatades sellest hagejale üks kuu ette. Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus pool on öelnud lepingu üles kokkulepitud
etteteatamistähtaega järgimata, saab lugeda lepingu üles öelduks kokkulepitud etteteatamistähtaja möödumisel (RKTKo 28.01.2021, 2-17-19494, p 14). Pooled leppisid lepingu p-s 7.3. kokku, et kostja võib üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. Seega saab üürilepingu lugeda lõppenuks kostja 02.12.2022 ülesütlemisavalduse alusel, kuid alles pärast lepingu p-s 7.3. ettenähtud ülesütlemistähtaja, s.o ühe kuu möödumist. Üürileping tuleb lugeda ülesöelduks 02.01.2023, senini olid pooled kohustatud kuni lepingu lõppemiseni täitma lepingust tulenevaid kohustusi.
19.VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS 76 lg 1, 2 järgu tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu, seadusega. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, osaline kohustuse täitmata jätmine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 5, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi viivist. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
20.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud üüritulu 10 päeva eest (2 päeva augustis ja 8 päeva detsembris) summas 350 eurot. Hageja on väljastanud arve nr 011222-1 (dtl 59) kogusummas 560 eurot, millest teenused detsembris 2022 on 280 eurot ning teenused novembris 4 päeva ja detsembris 4 päeva (asendatud päevad augusti eest) on 280 eurot.
21.Kohus tuvastas, et kostja on tasunud üüri detsembrikuu eest lepingujärgses määras ehk 8 päeva eest (8 x 35). Kostja on tõendina esitanud 02.12.2022 maksekorralduse nr 21 summas 280 eurot selgitusega arve Nr 011222-1 (dtl 84). Seega ei saa hagejal olla nõuet detsembri kuu üüri osas.
22.Lisaks tasus kostja detsembris 2 päeva eest. Kostja esitatud 31.12.2022 maksekorraldus nr 23 tõendab detsembri 2 päeva tasumist, mis asendati augusti kuu päevadega (dtl 89). Seega on kostja augusti 2-e päeva eest tasunud.
23.Samas hageja nõuab augustis 4 päeva üüri. Puuduvad tõendid, et kostja on tasunud augusti 4 päeva eest. Nagu kohus eelpool tuvastas on kostja kohustuse osaliselt täitnud 2 päeva eest. Seega tuleb kostjalt välja mõista ülejäänud 2 päeva üüritasu augusti kuu eest 70 eurot (2 x 35 eurot).
24.Hageja on esitanud viivise nõude 13 eurot 13 senti. Kohus leiab, et lepingus on märgitud küll viivise määr, kuid arvetest ei nähtu arvestatud viivist. Hageja ei ole arvetel esitanud viivisearvestust, milliselt summalt ja kui suures summas kostjale viivist on hageja arvestanud, arvetel seda ei kajastu. Hageja ei ole varasemalt kostjalt viivist nõudnud ning sellega loonud mulje, et ei kavatsegi nõuda. Esmakordselt on hageja esitanud kostjale viivisenõude käesoleva tsiviilasja menetluses. Lepinguliste suhete kestuse vältel arvete ja saldoteadete esitamine ilma viiviseta on kohtu hinnangul erandlik
asjaolu, mis õigustab viivisenõude rahuldamata jätmist selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 30.04.2013. a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07, lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07). Kohus jätab hageja viivisenõude 13 eurot 13 senti rahuldamata.
25.Tuginedes eeltoodule kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja 2 päeva üüritasu augusti kuu eest 70 eurot (2 x 35 eurot). Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 19, 27 % ulatuses kostja ja 80, 73 % ulatuses hageja kanda.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu 105 eurot. Muud väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Hageja kanda jääb riigilõiv 76, 88 eurot, kostjal tuleb hüvitada riigilõiv 28, 12 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.11.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.