B Oi (O) avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr 007/2005/45015)
Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: B O (isikukood xxxx) Puudutatud isik (sissenõudja): A P (surnud al xxxx) pärija A P (isikukood xxxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldaja avaldus.
2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 007/2005/45015 nõude täitmise aegumise tõttu.
3.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.B O esitas 19.10.2023 avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr 007/2005/45015). Täiteasja nr 007/2005/45015 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 20.04.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-74/2004 (jõustunud 07.05.2004). Täiteasi on Tallinna kohtutäitur Mati Roodese menetluses.
2.Kohus kohustas 24.10.2023 kohtunõudega kohtutäiturit Mati Roodes esitama täiteasja 007/2005/45015 täitmisavaldus; teave ja olemasolevad tõendid selle kohta, millal esitati
täitedokument esimest korda täitmiseks ning täitedokument (kohtuotsus või määrus). Samuti juhul, kui antud täitemenetluse aluseks olev täitedokument esitati esmakordselt täitmiseks varasema täitemenetluse raames ja täituril on olemas vastavasisuline teave, avaldada vastava täitemenetluse numbri ja kohtutäituri, kellele avaldus esmakordselt täitmiseks esitati. Lisaks palus kohus esitada teabe ka asjaolude kohta, mis võivad tingida antud täiteasjas nõude täitmise aegumise peatumise ja/või katkemise (eelkõige nt võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud maksegraafik), kui need on antud täiteasjas kohtutäiturile teada.
3.Vastusena 24.10.2023 kohtunõudele teatas kohtutäitur Mati Roodes 25.10.2023 vastuses (dtl 24), et täiteasjas nr 007/2005/45015 esitati kohtutäiturile täitedokument (Pärnu Maakohtu 20.04.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-74/2004) esimest korda täitmiseks 09.06.2005 sissenõudja A P (isikukood xxxx, surnud) poolt. Kohtutäituril ei ole teavet asjaolude kohta, mis võiksid olla aluseks täitemenetluse aegumise peatumisele või katkemisele.
4.Kohus võttis 30.10.2023 kohtumääruse avalduse menetlusse ning sama määrusega küsis ka puudutatud isiku seisukohta avaldusele, kuid puudutatud isik tähtaegselt (s.o 09.11.2023) ega käesoleva kohtumääruse koostamise ajaks oma seisukohta ei esitanud.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
6.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
7.Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja nr 007/2005/45015 täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 20.04.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-74/2004. Lähtuvalt kohtutäituri poolt esitatud tõendist (dtl 13) on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 09.06.2005.
8.TsÜS § 157 lg 1 enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).
9.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-
2-1-141-13, p 22). VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, st enne 05.04.2011 esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 5. aprillist 2021.
10.Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kohtutäituri poolt esitatud tõendist nähtub, et avaldus täitedokumendi (Pärnu Maakohtu 20.04.2004 otsus kriminaalasjas nr 1-74/2004) täitmiseks esitati esimest korda 09.06.2005. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 09.06.2005.
11.Avaldaja, puudutatud isik ega kohtutäitur ei toonud välja ühtegi aegumise katkemise ega peatumise alust vastavalt TsÜS §-dele 158-169. Kohtule ei ole aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas nr 007/2005/45015 teatavaks saanud.
12.Kohus leiab, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.2021, kuivõrd on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud aegumistähtaeg. Kohus selgitab, et TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Sama sätte lg 11 kohaselt on kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõude aegumistähtaeg 20 aastat. Kohus täpsustab, et antud juhul ei kuulu siiski kohaldamisele eelnimetatud sätte lõige 11, mis reguleerib muuhulgas kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõude aegumist. TsÜS § 157 lg 11 kehtib alates 2019. aasta 1. juulist jõustunud kohtuotsusest vm täitedokumendist tulenevatele nõuetele, kuid enne 01.07.2019 jõustunud kriminaalmenetluse kohtuotsuse raames väljamõistetud tsiviilhagid aeguvad tsiviilnõuete aegumisele sätestatud korras. Kuivõrd käesolevas asjas on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 20.04.2004 otsus kriminaalasjas nr 174/2004, mis on jõustunud 09.06.2005 ning seega enne 01.07.2019, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1.
13.Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Käesolevas asjas nähtub kohtutäituri poolt esitatud tõendist (dtl 13-14), et täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 09.06.2005, mistõttu täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas 09.06.2005. Seega on avaldaja vastu suunatud nõue avalduse esitamise seisuga (s.o 19.10.2023) aegunud, kuivõrd selleks ajaks oli möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg.
14.Kohus leiab seega, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.2021. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas 007/2005/45015 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.
15.TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile.
16.Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt eeltoodule tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud avaldaja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd käesoleva tsiviilasjas ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.