I P (P) hagi M Si (S) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1833,52 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I P (isikukood xxxx)
Viimase istungi aeg
Kostja M S (isikukood xxxx) 13.03.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata I P hagi M Si vastu 1504 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud I P kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.11.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.I P (hageja) esitas 04.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M Silt (kostja) 1531,24 euro väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega anti 23.07.2021 määrusega asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 29.05.2018 laenu 664 eurot. Hageja kandis 604 eurot kostja firma Xxxx OÜ arveldusarvele ja 60 eurot kostja isiklikule pangakontole. Kostja väljastas 29.05.2018 võlakirja laenu saamise kohta. Laenu tagastamise tähtaeg oli 01.10.2019. Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud. Hageja palus välja mõista kostjalt 664 eurot ja viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 01.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 2016. a sõlmisid hageja ja kostja suulise kokkuleppe selles, et hageja loob kostja firmale Xxxx OÜ veebilehe ning haldab seda. Lepiti kokku, et teostus ja haldamiskulud tasutakse hagejale jooksvalt. 2017. a palus kostja hagejal leida võimalus Xxxx OÜ-le kuuluva kontorimööbli, -tehnika ja -tarvete ära toomiseks laoteenust pakkuva ettevõtte laost ning leida sellele ladustamise koht. Hageja transportis kontorimööbli ja -tarbed isiklikult renditud pinnale. 29.05.2018 väljastas kostja võlakirja oma firma Xxxx OÜ kodulehe tegemise ja haldamise ning firma vara transpordi ning hoiustamise eest summas 840 eurot. Kohustus maksta mainitud summa muutus sissenõutavaks 01.01.2020. Kostja ei ole hagejale raha maksnud. Hageja palus välja mõista kostjalt 840 eurot ja viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 01.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et pooled on endised elukaaslased ja neil on ühine laps. Pooltevahelise kokkuleppe järgi laekus vanemahüvitis hageja kontole. 2016. a detsembris sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, et hageja kannab vanemahüvitist lapse ema kontole, sest lapse ema ei saanud tööelus osaleda. Hageja on kostjale mingit osa hüvitisest kuni kevadeni 2018 kandnud. Mais 2018 keeldus hageja suulise kokkuleppe täitmisest seoses tema väljakolimisega lapse ja kostja elukohast. 29.05.2018 dokumendis on kirjas, et 360 eurot on vanemahüvitis märtsi eest ja 300 eurot mai eest. Kostja oli sunnitud 29.05.2018 võlakirja allkirjastama, kuna tal puudusid toiduraha ja vahendid pakilise olukorra lahendamiseks. Mis puudutab dokumendis mainitud Xxxx OÜ laenumakset, siis see laen on võetud hageja ja kostja käendusega. Seega oli hageja enda huvides, et see laenumakse ei läheks üle tähtaja. Kostja avaldas, et 29.05.2018 võlakirjas välja toodud tasu Xxxx OÜ veebilehe loomise ning äriühingu vara transportimise ja hoidmise eest ei ole sissenõutavaks muutunud. Lisaks on allkiri dokumendile pressitud kostjalt välja olukorras, kus tal oli vajalik toiduraha enda ja lapse toimetulekuks. Hageja survestas kostjat 29.05.2018 võlakirja allkirjastama. Kostja ei ole kunagi lubanud hagejale tasu Xxxx OÜ veebilehe tegemise eest. Kostja ise pressis lehe tegemist kostjale peale. Kuna aga pooled elasid koos, lubas kostja hageja survestamise peale hagejal uue veebilehega katsetada. Hageja ise kui kostja elukaaslane pakkus transportida Xxxx OÜ vara ja hoiustada seda hageja renditud garaažis selleks, et vähendada kostja kulusid. Mitte kunagi ei ole olnud juttu tasu maksmisest. Kostja avaldas, et tal ei ole võlgnevust hageja ees. Kohtu põhjendused
4.Kohus on arutanud pooltega asja 13.03.2023 kohtuistungil (dtl 160–166). Hageja avaldas istungil, et ta tugineb enda nõudes võlatunnistusena pealkirjastatud dokumentidele. Seega kontrollib kohus esmalt, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt raha tasumist mainitud dokumentide alusel.
5.Hageja on esitanud kohtule järgmised kostja poolt 29.05.2018 digitaalselt allkirjastatud dokumendid:
− „Mina, M S, (ik xxxx) palun isikut I P kanda viimasest summast (kokku 660 eur) vanemahüvitisest 600 eur Swedbank'i Xxxx OÜ laenu tagasi maksmiseks hiljemalt täna, 29.05.2018, ja 60 eur toiduraha mulle isiklikule arvele (Swedbank). Kokku 660 eur (360 märtsi vähemahüvitisest ja 300 mai eest). Luban, et tagastan talle selle summa hiljemalt 01.10.2019“ (dtl 41, dtl 139; edaspidi dokument nr 1); − „Mina, M S, (ik xxxx) kinnitan, et ei ole isikule I P maksnud tasu tema Xxxx OÜ veebilehe tegemise eest ega Xxxx OÜ vara transportimise eest Xxxx OÜ laost tema renditud garaaži ka pole tasunud talle tasu asjade hoiustamise eest. Olen teadlik, et 29. mai 2018 seisuga väidab I P, et võlgnen talle selle eest 700 EUR pluss käibemaks ja see on esimene päev, millal ma sellest kuulen, et ta üldse tahab selle eest tasu. Aktsepteerin I P palvet. Maksan talle Xxxx OÜ veebilehe tegemise, haldamise ja vara hoiustamise ja transportimise eest vastavalt tema soovile minu materiaalse olukorra paranemisel, ehk siis umbes pärast mu poja 3 aastaseks saamist“ (dtl 42, dtl 142; edaspidi dokument nr 2).
6.Kohus peab andma õigusliku hinnangu 29.05.2018 dokumentidele. Kohtule esitatud dokumentide puhul võib olla tegemist kostja poolt õigusliku sidumise tahteta antud kinnitusega (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduva võlatunnistusega. Viimasel juhul tuleks tuvastada, kas võlgnik andis deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistuse (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.1). Dokumendile õigusliku hinnangu andmisel ei tohiks lähtuda üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirjast või selles kasutatud terminitest, vaid vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega (Riigikohtu 12.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-7989, p 17).
7.Kohus on selgitanud 29.09.2021 menetlusse võtmise määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras. Hagi menetlemisel lihtsustatud korras võib kohus tunnustada tõendina menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (dtl 72–75). Menetlusosalised on avaldanud 13.03.2023 istungil seletusi pooltevaheliste suhete, mh käsitletavate dokumentide kohta. Kohus tunnustab tõendina hageja ja kostja poolt mainitud istungil esitatud seletusi, mis ei ole antud vande all (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5).
8.Pooled andsid istungil esimese dokumendi kohta järgmiseid seletusi:
8.1.Hageja sõnul oli poolte vahel kokkulepe, et hageja kannab 604 eurot kostja pangakontole, kust igakuiselt võetakse maha kostja firma jaoks võetud laenu osamakse. Lisaks pidi hageja kandma kostjale toiduraha 60 eurot. Kokkulepe oli ühe summana 664 eurot. Hageja sõnul võis kokkulepe olla sõlmitud enne ülekande tegemist (13.03.2023 istungi protokoll, ajalõik 00:37:28; dtl 160–166).
8.2.Kostja selgitas, et detsembris 2016 sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, et hageja kannab kostjale 1,5 aasta jooksul vanemahüvitist 800 eurot kuus. Vanemahüvitis oli vormistatud hageja nimele. Dokumendis on kirjas, et kostja palub hagejal ainult 360 eurot märtsi ees ja 300 mai eest. 300 eurot mai eest oli viimane vanemahüvitise laekumine. Need 360 eurot pidi hageja kostjale maksma ja ta ei ole seda raha kandnud (13.03.2023 istungi protokoll, ajalõik 00:41:44; dtl 160– 166).
9.Hageja on väitnud, et pooled on sõlminud kokkuleppe selleks, et hageja kannaks kostjale kokku 664 eurot (604 eurot laenu tasumiseks ja 60 eurot toiduraha). Kostja on aga vaidlustanud hageja väite ja on selgitanud, et hageja on kandnud kostjale 660 eurot poolte varasema kokkuleppe alusel, mille järgi pidi hageja kandma kostjale igakuiselt osa vanemahüvitisest. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid enda väite kinnitamiseks ja kostja seisukoha ümberlükkamiseks. Kostja väidet pooltevahelise kokkuleppe kohta kinnitab ka hageja 06.12.2021 seletus, mille
kohaselt pidi hageja saama vanemahüvitist ning osa sellest hüvitisest pidi ta igakuiselt kostjale kandma (dtl 98). Poolte seletusi ja hageja kirjalikku seletust kogumis hinnates ei saa kohtu hinnangul käsitleda esimest dokumenti õiguslikult siduva võlatunnistusena, millega kostja oleks avaldanud tahet võtta kohustus vastutada hageja ees dokumendis nr 1 välja toodud summa ulatuses. Arvestades hageja ja kostja kokkulepet, mille järgi kannab hageja igakuiselt kostjale osa vanemahüvitisest, saab käsitletavat dokumenti hinnata kostja mittetehingulise tunnistusena selle kohta, et hageja on kandnud kostjale raha poolte varasema kokkuleppe alusel. Kohtu hinnangul ei anna dokument nr 1 hagejale õigust nõuda kostjalt raha tasumist.
10.Kohtule esitatud dokument nr 2 hõlmab hageja tasunõuet kahe liigi teenuste eest: kostja äriühingule Xxxx OÜ veebilehe loomine ja selle haldamine ning sama äriühingu vara transportimine ja hoiustamine. Pooled andsid istungil teise dokumendi kohta järgmiseid seletusi:
10.1.Hageja sõnul sõlmisid pooled 2016. a suulise kokkuleppe, et hageja teeb äriühingule Xxxx OÜ veebilehe. Ka lehe haldamine pidi jääma hageja ülesandeks. Tasu osas oli nii, et kui veebileht saab valmis, hakkab kliente tooma, tekivad reaalsed sissetulekud, siis räägivad pooled hagejale makstavast tasust lehe loomise eest. Puudus tasukokkulepe veebilehe haldamise eest (13.03.2023 istungi protokoll, ajalõik 00:03:44, 00:11:28, 00:12:59; dtl 160–166). Kostja äriühingu Xxxx OÜ asjad olid hoiul laos ja mingi hetk hakkas kostjal tasu maksmine asjade hoiustamise eest üle jõu minema. Siis hageja tegi kostjale ettepaneku, et kuna hageja tuttaval on tühi garaaž, võiks firma asju seal tasuta hoida. Hageja tegi ettepaneku soovist abistada enda elukaaslast. Mingi hetk vedas hageja Xxxx OÜ asju garaaži. Asjade äraviimise hetkel ei sõlminud pooled kokkulepet tasu maksmise kohta, sest tol hetkel elasid nad koos (13.03.2023 istungi protokoll, ajalõik 00:28:19; dtl 160–166).
10.2.Kostja avaldas, et 2015. a suvel valmis tal firma veebileht. Detsembris 2015 hakkasid pooled koos elama ja hageja hakkas veebilehte maha tegema. Kuna hageja oli kostja elukaaslane, siis kostja mõtles, et annab talle võimaluse teha uus leht, kuigi kostjal ei olnud vajadust uue lehe järele. Kostja ütles hagejale, et tee leht valmis, kui tahad end proovile panna, kui tuleb välja, siis ma vahetan. Rahast juttu ei olnud. Kostja andis hagejale võimaluse katsetada nagu ta tahtis (13.03.2023 istungi protokoll, ajalõik 00:24:19, dtl 160–166) Kostja väitel ei olnud pooltel kokkulepet tasu maksmise kohta Xxxx OÜ asjade äraviimise eest (13.03.2023 istungi protokoll, ajalõik 00:35:45, dtl 160–166).
11.Poolte seletusi kogumis hinnates ei saa kohtu hinnangul käsitleda teist dokumenti õiguslikult siduva võlatunnistusena, millega kostja oleks avaldanud tahet võtta kohustus vastutada hageja ees dokumendis nr 2 välja toodud summa ulatuses. Ka mainitud dokumendis avaldas kostja, et ta ei ole varem kuulnud enda kohustusest maksta hagejale tasu veebilehe tegemise ja äriühingu asjade transportimise eest. Kostja selgitas istungil, et pooled ei sõlminud kokkulepet tasu maksmise kohta seoses äriühingule Xxxx OÜ veebilehe loomise ja selle haldamisega ning firma vara transportimise ja hoiustamisega. Hageja avaldas istungil, et temal ja kostjal puudus kokkulepe tasu maksmisest veebelehe tegemise ja haldamise ning Xxxx OÜ asjade transportimise eest. Lisaks selgitas hageja, et ta soovis kostjal aidata asju laost ära viia ja tuttava garaažis hoiustada eesmärgiga abistada kostjat kui enda elukaaslast. Viimati mainitud osas esinevad hageja käitumises kõlbelise kohustuse tunnused (VÕS § 4 lg 2 p 2) ja see välistab hageja õiguse nõuda kostjalt tasu maksmist. Arvestades poolte väiteid saab käsitletavat dokumenti hinnata kostja mittetehingulise tunnistusena. Kohtu hinnangul ei anna dokument nr 2 hagejale õigust nõuda kostjalt raha tasumist.
12.Kohus on selgitanud 13.03.2023 istungil, et 29.05.2018 dokumentide kõrval võivad hageja nõude aluseks olla hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepped (nt kokkulepe veebilehe loomise
ja haldamise kohta, kokkulepe Xxxx OÜ asjade transportimise ja hoiustamise kohta). Kohus on teinud hagejale ettepaneku täpsustada väiteid kokkulepete kohta ning esitada väiteid kinnitavad tõendid. Hageja ei ole täiendavaid selgitusi ja tõendeid esitanud. Seega puudub kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt raha väljamõistmist võimalike poolte vahel sõlmitud kokkulepete alusel.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt 1504 eurot ja viivis põhinõudelt.
14.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Asja materjalide järgi ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.