Selfdiagnostics OÜ hagi Eesti Vabariigilt (Tervise Arengu Instituudi kaudu) vastu võlgnevuse summas 12 749,79 euro ja viivise saamiseks ja Eesti Vabariigi ( Tervise Arengu Instituudi kaudu) vastuhagi Selfdiagnostics OÜ vastu leppetrahvi summas 38 925,21 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 25 499,58 eurot Vastuhagi hind 43 498,13 eurot
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja (vastuhagis kostja): Selfdiagnostics OÜ (registrikood 11488192, asukoht Veerenni 40a, Tallinn 10138) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Veikko Puolakainen ja advokaat Katrin Martson (e-post [email protected] ja [email protected]) Kostja (vastuhagi hageja): Eesti Vabariik (Tervise Arengu Instituudi kaudu, registrikood 70006292, asukoht Hiiu 42, Tallinn 11619) Kostja lepingulised esindajad: Margus Miller (e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Martti Peetsalu (e-post: [email protected]) Avalik kohtuistung 13.09.2023, edasi kirjalik menetlus
Mõista Eesti Vabariigilt (Tervise Arengu Instituudi kaudu) Selfdiagnostics OÜ kasuks välja kokku 7 412,72 eurot, millest 3 706,36 eurot on põhivõlgnevus ja 3 706,36 eurot on viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-22-7424
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Selfdiagnostics OÜ esitas Harju Maakohtule 04.08.2020 hagiavalduse Eesti Vabariigi (Tervise Arengu Instituudi kaudu) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Selfdiagnostics OÜ kui müüja ja Tervise Arengu Instituut kui ostja riigihanke tulemusena 06.03.2020 müügilepingu nr xxxx, mille kohaselt kohustus hageja müüma ja tarnima kostjale meeste kondoome, ekstra tugevaid kondoome ja lubrikante vastavalt riigihanke nr xxxx kirjeldatule ja esitatud pakkumisele. Kõnealuse Lepingu näol oli tegemist tähtajalise raamlepinguga (kehtivuse lõpp 31.12.2021), mille alusel tellis kostja hagejalt nimetatud kaupu vastavalt reaalsele vajadusele. Hageja on oma lepingulised kohustused lepingu kehtivuse ajal vastavalt kostja suunistele täitnud ja tarninud kostjale viimase esitatud tellimuste alusel regulaarselt kaupa perioodil 30.11.2020 kuni 31.12.2021. Ühtlasi esitas hageja kostjale viidatud perioodil tarnitud kauba eest regulaarselt arveid, kokku 14 arvet kogusummas 12 749,79 eurot. Kõik need arved on hagi esitamise seisuga tasumata.
2.Hageja ja kostja on kohtueelselt pidanud arvete tasumise teemal kirjavahetust, millest selgub, et hageja on korduvalt palunud arved tasuda, kuid kostja ei ole seda teinud. Kõik eelnevalt viidatud tarnitud toodete eest esitatud arved on seni tasumata. Kirjavahetusest nähtub ka see, et kostja arvates ei pea ta arveid tasuma, kuna tal on enda arvates hageja vastu leppetrahvinõue summas 51 480 eurot, kuivõrd hageja on kostja arvates kauba tarnetega hilinenud. Kostja soovib väidetavat leppetrahvinõuet tasaarvestada. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kostja arvates on tal hageja vastu ka kahju hüvitamise nõue summas 1 325 eurot, kuivõrd kostjal tuli tellida hageja viivituse tõttu kaupa kolmandalt isikult. Ka seda väidetavat nõuet soovib kostja tasaarvestada. Hageja leiab, et kostjal ei ole hageja vastu sellises mahus ja ulatuses kehtivat leppetrahvinõuet ega ka kahju hüvitamise nõuet. Küll aga on hagejal kostja vastu müügilepingust tulenev rahalise kohustuse täitmise
2-22-7424 nõue summas 12 749,79 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 12 749,79 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 520,82 eurot, viivis protsendina põhinõudest suurusega 0,2% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude kohase täitmiseni, arvutatuna põhivõlast 12 749,79 eurot, kuid mitte suuremas summas kui seda on põhinõue. Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja menetluskulud välja kostjalt vastavalt hilisemalt esitatavale menetluskulude nimekirjale.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE NING VASTUHAGI
3.Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja nõustub, et riigihanke tulemusena sõlmisid hageja ja TAI 06.03.2020 lepingu nr xxxx, mille alusel müüs hageja TAI-le vastavalt pakkumuses toodud tehnilistele näitajatele ja hindadele meeste kondoome, ekstra tugevaid kondoome ja lubrikante. Leping kehtis kuni 31.12.2021. Hageja jättis tellimused õigeaegselt tarnimata. TAI esitas hagejale 03.11.2020 tellimuse 10 000 lubrikandi saamiseks. Samuti esitasid hagejale tellimused TAI volitatud partnerid. Hagejal oleks kokku tulnud nende tellimuste alusel tarnida 15 500 lubrikanti. Hageja jättis kõik nimetatud tellimused täitmata. Hageja ei saatnud selgitusi selle kohta, et tooted hilinevad ja millal saabuvad. Hageja alustas uuesti lepingukohase tellimuste täitmisega alles alates 05.07.2021, kui tarniti nõuetele vastavad lubrikandid. Hageja pakutud asendustoode ei vastanud riigihanke tingimustele. Hageja pakkus 18.01.2021, s.o ligi kolm kuud pärast tarnetega hilinemist asendustootena lubrikanti 3 ml pakendis. Riigihanke tehnilises kirjelduses määratud tingimuste kohaselt peab lubrikant olema pakendatud 4–8 ml suurustesse pakenditesse, kusjuures hageja tarnis tavaliselt toodet 5 ml suuruses pakendis. TAI juhtis tähelepanu lepingu lahutamatuks osaks olevatele riigihanke tingimustele ja lepingus ette nähtud kohustusele tagada samaväärsed asendustooted nii 29.01.2021, 26.02.2021 kui ka 09.06.2021 saadetud kirjades. Viimases selgitas kostja ühtlasi, et nõuab kahju hüvitamist olukorras, kus kolmandalt isikult tellitud lubrikantide ühiku hind on kallim, kui hageja hankes pakutud ühiku hind 0,039 eurot.
4.Hageja väidab, et tal on TAI-le perioodil 30.11.2020 kuni 31.12.2021 tarnitud kauba eest esitatud 14 arve kogusummas 12 749,79 eurot tasumise nõue ja nende tasumisega viivitamise tõttu arvestatud viivise nõue. Kostja leiab, et hageja arvetest tulenev nõue on lõppenud, kuna kostja on selle juba varem tasaarvestanud oma leppetrahvi nõudega, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja palub rahuldada vastuhagi, milles kostja nõuab hagejalt leppetrahvi tasumist ulatuses, mille võrra kostja leppetrahvi nõude suurus ületab hageja arvetest tuleneva nõude suurust. Alternatiivselt juhul, kui kohus peab hageja hagis esitatud nõuet suuremaks kui kostja leppetrahvi nõuet, soovib kostja tasaarvestada hageja nõude oma kahju hüvitamise nõudega.
5.Kuivõrd hageja kuni 05.07.2021 lubrikante ei tarninud, siis pidi kostja tegema minimaalselt vajalikus ulatuses lubrikantide saamiseks asendustehingud ning selle tulemusena on kostja kandnud kahju. Hinnavahe näol tekkinud kahju suurus kokku 5686,09 eurot. Tellitavad lubrikandid pidid vastama hanketingimustele. TAI oli hageja rikkumise tõttu sunnitud tellima lubrikante kolmandatelt isikutelt selleks, et olulised rahvatervise teenused saaksid jätkuda mahus, et vähim vajadus saaks kaetud. Kolmandatelt isikutelt ei tellitud tooteid kogu soovitud mahus, vaid tellimused tehti minimaalselt vajalikus ulatuses, et hageja tarnete taastumisel teha hagejale suuremas mahus tellimus TAI ja tema partnerite tegeliku vajaduse katmiseks.
6.Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, mõistes hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja põhivõlgnevus 38 925,21 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1458,90 eurot ning viivis
2-22-7424 arvestatuna põhinõudelt summas 38 925,21 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 21.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Jätta nii hagi kui ka vastuhagi menetluskulud Selfdiagnostics OÜ kanda ja mõista Eesti Vabariigi menetluskulud Selfdiagnostics OÜ-lt välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid riigihanke tulemusena 06.03.2020 müügilepingu nr xxxx, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale vastavalt pakkumuses toodud tehnilistele näitajatele ja hindadele meeste kondoome, ekstra tugevaid kondoome ja lubrikante koos transpordiga ostja poolt nimetatud asukohta. Lepingu lahutamatuks osadeks on riigihanke alusdokumendid ja riigihankes viitenumbriga nr xxxx esitatud müüja pakkumus (tl 5-7). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja tarnis vastavalt tellimustele kostjale kaupa ja esitas kauba eest kostjale arved nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx xxxx, kokku summas 12 749,79 eurot (tl 8 pöördel -15). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja hagejale neid arveid tasunud ei ole, samuti selles, et hageja ei täitnud kostja ning tema koostööpartnerite 05.10.2020, 02.11.2020, 03.11.2020 ja 05.11.2020 tellimusi 15 500 lubrikandi tarnimiseks. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on hageja ees kehtiv kohustus ning kas ja millises summas on kostjal hagejalt õigus nõuda leppetrahvi. Hageja on seisukohal, et hageja ei ole müügilepingut rikkunud, müügilepingus sätestatud leppetrahvi kokkulepe on tühine, leppetrahv kuulub vähendamisele, kostja nõuab leppetrahvi liiga pika perioodi eest, hinnavahe hüvitamise nõue on alusetu, kuivõrd eeldused ei ole täidetud ja hinnavahe hüvitamise nõue on põhjendamatult suur.
11.Kohus leiab, et hageja on müügilepingut rikkunud, kuivõrd jättis kostja tellimused õigeaegselt tarnimata. Kostja on esile toonud, et TAI esitas hagejale 03.11.2020 tellimuse 10 000 lubrikandi saamiseks. Samuti esitasid hagejale tellimused TAI volitatud partnerid. Nii esitas Mittetulundusühing "Me aitame Sind" 05.10.2020 ja 02.11.2020 tellimused kummalgi juhul 2000 lubrikandi saamiseks ning Xxxx esitas 05.11.2020 tellimuse 1500 lubrikandi saamiseks. Kokku tulnuks hagejal nende tellimuste alusel tarnida 15 500 lubrikanti. Lepingu p 3.3 pidid tarned toimuma vastavalt ostja poolt antud suunistele vastavalt ostjalt või ostja poolt
2-22-7424 sätestatud esindajatelt saadud tellimuste alusel mitte hiljem kui 7 päeva jooksul alates tellimuse esitamisest. Vaidlust ei ole selles, et hageja neid tellimusi tähtaegselt ei täitnud ja lubrikante ei tarninud. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et enne 05.07.2021 hageja lubrikantide tarneid ei jätkanud.
12.Hageja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud, kuivõrd ei saanud mõistlikult ette näha, et lubrikandid tollikontrollis kinni peetakse, samuti pakkus hageja kostjale asendustoodet. Hageja selgitas, et tellis müügilepingu täitmiseks Xxxx 200 000 lubrikanti, mis saabusid Eestisse 2020 septembris, kuid EMTA pidas lubrikandid tollikontrolliks kinni ning leidis et lubrikandid võivad olla ohtlikud. Hageja teavitas suuliselt olukorrast viivitamatult kostjalt ja hakkas pärast selle teabe saamist, et EMTA ei vabasta lubrikante tollikontrollist otsima asendustoodet. Hageja märkis, et varasemalt oli hageja tellinud samu tooteid eelnevate hangete raames ning Terviseamet kandnud sama toote meditsiinseadmete andmekogusse so sisuliselt tunnistanud toote ohutuks.
13.Kostja leiab, et vääramatu jõu asjaolusid käesoleval juhul ei esinenud. Praegusel juhul ei olnud asjaolu väljaspool hageja mõjuulatust, vaid rikkumist mõjutas hageja lepingupartneri tegevus, kellelt hageja lubrikandid tarnis. Hageja ja TAI vahelise telefonivestluse järgi tekkisid tõrked lubrikantide tarnimisel, sest saabunud lubrikandid tunnistati võltsinguks. Lepingupartnerite valiku üle sai hageja ise otsustada.
14.VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama sätte lõike 2 järgi kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Müügilepingu p 7.1 järgi lepingu mittetäitmise põhjuseid, mida on tekitanud vääramatu jõud, loetakse vabandavaks tingimusel, kui pooled rakendavad jõupingutusi sellise olukorra vältimiseks ning tingimusel, et võetakse tarvitusele meetmed lepingu täitmiseks. Lepingu p 7.2 kohaselt mõistetakse vääramatu jõu all mistahes lepingu täitmist takistavat ettenägematut sündmust, mille üle poolel puudub kontroll – tulekahju, plahvatus, loodusõnnetused embargo, streik, rahvarahutused, jne (tl 6).
15.Kohtu hinnangul ei olnud antud juhtumi puhul tegemist vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes. Võlaõigusseaduses kehtiva üldreegli kohaselt vastutab võlgnik üldjuhul alati oma kohustuse rikkumise eest ja tema suhtes saab rakendada õiguskaitsevahendeid ning võlgnikule omistatakse põhimõtteliselt iga rikkumine sõltumata rikkumise põhjusest. Ainult seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab rikkunud pool üksnes süü olemasolu korral (§ 104 lg 1). Vastutusest vabanemise aluseks on seaduse üldreegli järgi vabandatavus ehk vääramatu jõu asjaolu, erandina võib vastutusest vabanemise aluseks olla võlgniku süü puudumine, kokkulepe või seaduse eriregulatsioon (RKTKo nr 3-2-1-115-04, p 21, 3-2-1-148-04, p 18).
16.Käesoleval juhul ei nähtu lepingust, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et leppetrahvi saab kohaldada hageja suhtes vaid siis, kui hageja on kohustuse rikkumises süüdi. Seega pidi hageja tõendama, et tema poolt lubrikantide tarnimata jätmine oli vabandatav. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Seda, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb otsustada objektiivsete kriteeriumide järgi. Kui võlgnik ei saanud mingit kohustuse rikkumist tinginud asjaolu isiklikult mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega (VÕS kommenteeritud väljaanne I, Juura 2016, lk 483). Muuhulgas on samas selgitatud, et võlgniku enda põhjustatud asjaolusid ei saa vääramatu jõu asjaoluks lugeda. Võlgniku mõjuulatuses on üldiselt võlgniku enda tegevusega seonduvad
2-22-7424 riskid, nt võlgniku lepingupartnerite tegevus ja võlgniku kasutatavate esemete korrasolek (lk 484). Vääramatuks jõuks ei ole võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud, eelkõige tema enda majandustegevus ja selles tekkivad takistused, nagu nt pangakrediidist ilmajäämine, tooraine tarnimise häired, võlgniku mõjuvaldkonnas tekkinud elektrikatkestused, streik võlgniku ettevõttes, lepingupartnerid, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt jne. (Ibid, lk 485). Seega ei ole asjaolu, et hageja tarnepartner Xxxx rikkus oma kohustusi ja tarnis hagejale võltsitud või tervisele ohtlikke lubrikante kuidagi hageja rikkumist vabandav. Oli hageja enda otsus soetada kostjale vahendatav kaup ebausaldusväärse partneri käest. Kolmandate isikute tegevus on üldiselt äritegevusega kaasnev paratamatu risk ega ole käsitatav vääramatu jõuna (RKHKo 3-3-1-38-14, p 23).
17.Kohus on ka seisukohal, et hageja ei ole oma rikkumist ka heastanud. Kohus ei nõustu hageja hinnanguga, et müügilepingu p 2.4 tuleb tõlgendada viisil, et selle sätte kohaselt sobib asendustooteks vähemalt toode, mis on oma omaduste poolest võrreldav (kuid mitte sama) tootega, mida tuli riigihanke tehniliste kirjelduste kohaselt tarnida. Ei ole õige hageja seisukoht, et asendustoode ei pidanudki müügilepingu kohaselt vastama üks ühele riigihanke tehnilistes kirjeldustes välja toodud tingimustele.
18.Vaidlust ei ole selles, et müügilepingu lahutamatuks osaks olid riigihanke alusdokumendid ja riigihankes nr xxxx müüja esitatud pakkumus. Hanke tehnilise kirjelduse järgi pidid hageja pakutavad lubrikandid (libestusgeel) olema valmistatud vee baasil ning ohutud kondoomide kasutamisele, lõhnatud ning läbipaistva värvusega. Pakendatud 4 kuni 8 ml pakenditesse. Lubrikantide säilivustähtaeg pidi olema vähemalt 18 kuud alates tarnetähtajast (tl 50). Müügilepingu p 2.4 kohaselt tarneprobleemide tekkimisel on ostja nõusolekul müüjal kohustus tagada lepinguga kokkulepitud toodete asendamiseks samaväärsed tooted (tl 5). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et asendustootena pakkus hageja kostjale 2021 aasta alguses asendustootena nii 3 ml kui ka 30ml pakendis asendustoodet.
19.Kohus leiab, et pakutud tooted ei kvalifitseerunud asendustoodetena müügilepingu p 2.4 mõttes. Vaidlust ei ole ju selles, et pooled sõlmisid müügilepingu riigihanke tulemusena. Seega pidi asendustoode olema hanketingimustes märgitud tootega samaväärne, st asendustoote omadused pidi vastama riigihanketingimustes nõutud toote omadustele. St asendustoode pidi antud lepingutingimuste järgi olema 4-8 ml pakis veepõhine kondoomide kasutamisele ohutu, lõhnatu ning läbipaistva värvusega lubrikant. Sellised olid riigihanke tingimused ning järelikult neile tingimustele pidi ka asendustoode vastama. On arusaamatu hageja seisukoht, et asendustootena võis hageja pakkuda kostjale teises suuruses pakendis toodet. Ka pakendi suurus on üks toote omadusi ning samaväärsed ei ole näiteks 1 50 ml toode või 10 5ml pakendis toodet, kuigi koguseliselt on toodet ühepalju. 3 ml pakikeses lubrikant ei ole samaväärne 4-8 ml pakikeses oleva lubrikandiga.
20.Kostja on õigesti osundanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija üldjuhul olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni ning pakkuja, kellega hankeleping sõlmitakse, peab tarnima riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustele vastava toote (vt RHS § 2 lg 1, § 120 lg 1). Hankelepingu täitmise käigus toote asendamise näol on tegemist hankelepingu muutmisega, mille lubatavust tuleb hinnata RHS § 123 kohaselt. Hankelepingut ei saa muuta, kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud (RHS § 123 lg 1 p 7, lg 2 p 1). Kui TAI aktsepteeriks tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega mitte kooskõlas olevat asendustoodet, siis tähendaks see, et ka teised pakkujad oleksid võinud hankemenetluses osaleda.
21.Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Hankelepingu muutmisega on RHS § 123 mõttes tegemist alati, kui hankelepingu mõni tingimus saab esialgsest erineva sisu või lisandub hankelepingusse tingimusi, mida seal varem ei olnud, samuti juhul, kui hankelepingu mõni
2-22-7424 esialgne tingimus kaob.“ (RHS kommenteeritud väljaanne, Juura 2019, § 123 komm, p 6). Samuti „on hankelepingu muudatusega tegu ka vaidluse lahendamisele suunatud kompromisskokkuleppe puhul. Arvestades, et hankelepingu muutmise reguleerimise eesmärk on soosida konkurentsi ning tagada turuosaliste läbipaistev ja võrdne kohtlemine, tuleb analoogsele seisukohale asuda ka selliste muudatuste osas, kus hankelepingu muudatust eraldi dokumendina ei vormistatagi, vaid kus muudatuse olemasolu ja sisu avalduvad hankelepingu reaalses täitmises.“(Ibis, p 7). Viidatud kommentaar lükkab ümber hageja arvamuse, nagu tegemist ei oleks müügilepingu muutmisega vaid hageja soovis vaid rakendada müügilepingu p 2.4 tulenevalt õigust asendada tarneraskuste korral müügilepingu alusel tarnitav toode samaväärse asendustootega. Kui kostja oleks aktsepteerinud asendustootena hageja pakutud lubrikante, mis ei ole 4-8 ml suurustes pakikestes, oleks tegemist olnud läbi riigihanke sõlmitud müügilepingu muutmisega, mis oleks ilmselgelt mõjutanud ka teisi riigihankes osalejaid/pakkujaid. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et asendustoode ei pidanudki müügilepingu kohaselt vastama riigihanke tehnilistes kirjeldustes välja toodud tingimustele või nagu see ei muudaks lepingut.
22.Kostja 26.02.2021 kirjast nähtub, et hageja on vastavalt lepingu p 2.4 asendanud kondoomid INTIME eelnevalt kostjaga konsulteerimata ning tema heakskiitu ootamata kondoomidega KUMM ON (tl 23). Kirjast selgub ka, et kuivõrd kondoomide sertifikaadid esitati kostjale, kondoomid KUMM ON vastasid hankelepingu tingimustele, siis kostja asendustoote ka aktsepteeris. Siin pakkus hageja kohast asendustoodet ja kohaldas oma müügilepingu p 2.4 tulenevalt õigust asendada tarneraskuste korral müügilepingu alusel tarnitav toode samaväärse asendustootega. 4-8 ml pakendis lubrikandi asendamine 3 ml lubrikandiga ei ole samaväärse asendustoote pakkumine.
23.Hageja on ka arvamusel, et kõigest 1 ml suurune pakendi erinevus ei ole oluline. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus märgib, et hageja poolt asendustootena pakutud 3 ml pakendis lubrikant on 25% võrra väiksem toode, kui seda on riigihankes nõutud väikseim lubrikandi pakend so 4 ml. Seega ei saa kuidagi nõustuda hagejaga selles, nagu 3 ja 4 ml pakendid lubrikanti on samaväärsed tooted. Kostja on ka selgitanud, et hanke korraldamisel ja lepingu sõlmimisel silmas peetud eesmärgiks oli ennetada HIV-nakkuse ning teiste vere ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide levikut eelkõige suuremas nakatumisohus inimeste seas. Selles asjaolus vaidlust ei ole. Kostja selgituste kohaselt HIV-nakkuse ning teiste vere ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide leviku ennetamiseks jagatakse sihtrühmadele turvalisema seksuaalkäitumise vahendeid, muuhulgas lubrikante. Lubrikandi pakendi suuruse kindlaks määramisel arvestati ühe kasutamiskorra jaoks Maailma Terviseorganisatsiooni ja ÜRO Rahvastikufondi juhistega, mille järgi on vee baasil valmistatud lubrikandi puhul soovitatav ühekordne annus 4–5 ml. On igati arusaadav ja mõistetav kostja hinnang, et kui lubrikandi kogus pakendis ei ole vähemalt 4 ml, siis ei pruugi olla tagatud lubrikandi eesmärk, mistõttu tuleks riskirühmadele pakkuda topelt kogust kaasa, mis aga vähendab kasutamist. Mitut pakendit või suuremat pakendit on ebamugav kaasas kanda, mistõttu väheneb tõenäosus, et see kaasa võetakse.
24.Ei ole õige ka hageja seisukoht, et libesti kogusel ei ole märkimisväärset tähtsust. Kuigi sugulisel teel levivaid haigusi hoiab tõepoolest eelkõige ära kondoom, võib seksuaalvahekorras või muus seksuaalses tegevuses ebapiisav kogus libestit põhjustada sisemisi kriimustusi ja marrastusi või koguni kondoomi purunemist. Sisemised mikrokriimustused ja marrastused omakorda suurendavad HIV-nakkuse ning teiste vere ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide levikut.
25.Iseenesest on õige hageja seisukoht, et 3 ml suuruses pakendis lubrikandi näol ei ole tegemist millegi erakordse või tavapäratuga. Kuid silikoonipõhisel ja veebaasil libestil on veidi erinevad libestamisomadused, mistõttu on 3ml silikoonipõhist libestit piisav, kuid veepõhist lubrikanti ebapiisav kogus. Kuigi WHO juhised on iseenesest vaid soovituslikud, on kostja
2-22-7424 hanketingimusi koostades lähtunud sellest soovituslikust kogusest ning hagejal tuli hanketingimustes märgitud pakendisuurusest lähtuda. Ei ole mingit alust arvata nagu ei oleks WHO soovitused tõenduspõhised ja neid soovitusi ei peaks järgima. Ei ole iseenesest kohustuslik seksuaalvahekorra käigus kasutada just 4 ml kogust lubrikanti, mõni kasutaja vajab rohkem, mõni vähem, mõni saab hoopis ilma hakkama, kuid soovituslikud kogused on välja töötatud keskmisest kasutajast lähtudes. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta seda, et riigihanke esemeks olnud lubrikante ja kondoome jagatakse HIV-nakkuse ning teiste vere ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide leviku riskigruppidele, seega tuleb lähtuda keskmisest soovituslikust kogusest ega saa eeldada ega võtta riski, et äkki on siiski ka soovituslikust kogusest väiksem kogus piisav. Nagu kohus eelpool rõhutas, pidi hageja asendustoote leidmisel juhinduma hanketingimustes märgitust, vastasel korral oleks olnud tegemist sisuliselt hanketingimuste muutmisega. Hageja poolt pakutud 3ml ja 30 ml toodete aktsepteerimisega oleks kostja rikkunud teiste riigihankel osalenud pakkujate õigusi.
26.Asja materjalidest nähtub ka see, et kostja ei ole aktsepteerinud hageja pakutud asendustooteid. Nii on kostja 29.01.2021 ja 26.02.2021 kirjades selgelt avaldanud, et hageja pakutud lubrikantide asendustooted ei vasta lepingutingimustele ning lubrikantide asendustoodetena saab kostja aktsepteerida vaid hanke tehnilises kirjelduses määratud tingimustele vastavaid tooteid, mis on pakendatud 4-8 ml pakenditesse (tl 22, 23). Ka poolte e-kirjavahetusest ei selgu, et kostja oleks kuidagi sõna või teoga aktsepteerinud hageja asendustooteid. Nii on kostja töötaja 17.02.2021 kell 09:33 vastanud hageja töötajale, et „Nii kaua ei saa tooteta olla ja enamusele 30 ml ei sobi. /.../ 30 ml on hädapärast, sest seda kulub rohkem ja on ka kallim.“ (tl 77). Kohus ei saa kostja töötaja kirjast järeldada nõusolekut 30 ml asendustoote vastuvõtuks. Seda enam, et samal päeval, so 17.02.2021 kell 12:31 on sama töötaja vastanud hagejale, et „antud lepingu raames me ei saa neid lubrikante osta, palun oodake tarnega Xxxx ja TAIsse. Kuna vajadus on siiski olemas, siis mõtleme kuidas antud tooted tarnida, võib-olla teeme uue lepingu 30 ml lubrikantide ostmiseks.“ (tl 76 pöördel). Kohtu ette ei ole toodud, et uus leping oleks sõlmitud või oleks hageja kostjale tegelikkuses sama lepingu raames tarninud 30ml või 3 ml lubrikante. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole lubrikantide osas lepingut kohaselt täitnud ning on lepingut rikkunud. Kohus on jõudnud ka järeldusele, et hageja rikkumine ei olnud vabandatav ja hageja vastutab selle eest.
27.Kostja on hagejale 18.12.2020, 29.01.2021, 26.02.2021 ja 18.10.2021 kirjadega teatanud leppetrahvi kohaldamisest ja tasaarvestuse tegemisest (tl 16, 22, 23 ja 51). Hageja leppetrahvi ja selle kohaldamisega ei nõustu. Hageja leiab, et müügilepingu p-s 5.1.7 kokkulepitud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur ja seega tühine tüüptingimus. Müügilepingu p 5.1.7 järgi sõltub leppetrahvi suurus kogu lepingulisest mahust ja seda olenemata hageja rikkumise suurusest. Hageja selgitab, et pooltevahelist müügilepingut ei tulnud hagejal täita mitte ühe korraga, vaid väikeste osade kaupa terve lepingu kehtivuse vältel (müügileping kehtis pea kaks aastat) ja seda vastavalt kostja esitatud sooviavaldustele ning vajadusele. Praktikas tähendas see seda, et hageja täitis kostja tellimuse vaid juhul, kui kostja selleks soovi avaldas. Sellele vaatamata sätestab müügilepingu p 5.1.7, et isegi juhul, kui hageja hilineb ühe tarnega (olenemata tarnitavast kogusest), on kostjal õigus nõuda leppetrahvi arvestatuna kogu lepingulisest mahust. Hageja tugineb oma vastuväidetes sellele, et tegelikkuses jäi hagejal täitmata vaid 4 tellimust kogusummas 605 eurot ning leppetrahv summas ca 50 000 eurot on ebamõistlikult suur, kuivõrd ei arvesta hageja rikkumise raskust. Kostja vaidleb sellele arvamusele vastu.
28.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Müügilepingu p 5.1.7 kohaselt kohustub müüja tasuma oma kohustuste mitteõigeaegsel või mittenõuetekohasel täitmisel leppetrahvi 0,2% lepingu kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest alates rikkumise aset leidmisest kohustuse täitmiseni või rikkumise kõrvaldamiseni.
2-22-7424 Lepingu eeldatav hind on p 2.3 järgi 97 500 eurot ja leppetrahvi suuruseks oleks 195 eurot päevas (0,2% *97 500).
29.VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, „et tulenevalt riigihanke tulemusel lepingu sõlmimise menetluse eripärast, on sel viisil leping üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes, kui lepingupooled ei ole lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud ja hankija kasutab tingimusi teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.“ (RKTKo 2-15-15662/55, p 21). Kostja ei ole esile toonud, et leppetrahvi punkt on hagejaga selgelt läbi räägitud, seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tüüptingimusega.
30.VÕS § 37 lg 1 järgi tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Vaidlust ei ole selles, et leppetrahvitingimus sisaldub konkreetselt müügilepingus. Tuvastatavad ei ole ka VÕS § 37 lg-s 3 nimetatud asjaolud.
31.VÕS § 44 järgi kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. /.../ Järelikult tuleb kohtumenetluses majandus- või kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. Seega saab ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel sõlmitud lepingute puhul VÕS § 42 lg 3 tingimuste esinemisel eeldada, et tegemist on tühiste tüüptingimustega. Tegemist on nn halli nimekirjaga, mis paneb tingimuse mõistlikkuse ja kahjustava iseloomu puudumise tõendamiskoormise tingimuse kasutajale. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav mh tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi.
32.Hinnates seda, kas lepingus sisalduv leppetrahvitingimus on ebamõistlikult suur või muul viisil teist poolt ebamõistlikult kahjustav, tuleb mh arvestada, millist eesmärki leppetrahv teenis. Leppetrahv teenib üldjuhul nii survefunktsiooni, mille eesmärk on tagada rikkumisest hoidumist, kui ka rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise funktsiooni. Seejuures võib leppetrahv tagada võlausaldaja jaoks õiguse nõuda kokkulepitud rahasumma kui miinimumhüvitise tasumist ning lihtsustada kahju sissenõudmist (VÕS kommenteeritud väljaanne I. Juura 2016, § 158 kommentaar, p 4.12, lk 811). Kohustuse rikkumise puhuks ettenähtud leppetrahvi esmane funktsioon hoida ära vastav rikkumine. Seega peab leppetrahv olema piisavalt suur, et motiveerida lepingu teist poolt lepingus sätestatud kohustust täitma. Samas teenib leppetrahv ilmselt ka võlausaldajale kohustuse rikkumisest tekkida võiva kahju hüvitamise funktsiooni, kuid leppetrahv peaks eelduslikult katma üksnes lepingu sõlmimise ajal ettenähtava võimaliku minimaalse kahju (VÕS kommenteeritud väljaanne I. Juura 2016, § 42 kommentaar, p 4.7, lk 233).
33.Kostja on selgitanud, et leppetrahvil oli müügilepingu mõttes eelkõige survefunktsioon. Lepingus kokku lepitud leppetrahv pidi tagama TAI huvi toodete (kondoomid ja lubrikandid) õigeaegse tarnimise vastu, hoidmaks ära ebaturvalise seksuaalkäitumise kasvu ning HIVnakkuse ja teiste vere ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide leviku. Kaitsevahendite
2-22-7424 tarnimata jätmise korral esineb oht, et olulisel määral saab kahjustatud nii riskirühmadele, kellele tooteid jagatakse, tervis ja heaolu kui ka rahvatervise olukord ühiskonnas tervikuna. Kohus nõustub, et lepingu p 5.1.7 sõnastusest ja lepingu enda eesmärgist nähtuvalt on leppetrahvil käesoleval juhul eelkõige preventiivfunktsioon. On üheselt selge, et TAI huviks oli tagada riigihankes märgitud toodete ühtlane, pidev ja katkematu olemasolu kogu lepingu vältel. HIV-nakkuse ja teiste vere ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide levikut ei tõkesta olukord, kus vajalikke kaitse- või abivahendeid mõnel ajaperioodil lihtsalt ei ole või neid ei jätku kõikidele abivajajatele. Kaitsevahenditega ebaühtlane varustatus ei tekita sihtgrupis ka kindlust ega taga harjumust vajalikke kaitsevahendeid hankida.
34.Kohus nõustub täiesti kostja seisukohaga, et kahju suurust, mis võib tekkida vajalike kaitsevahenditega varustatusega viivitamisest, on praktikas võimatu hinnata. Ohu realiseerumise korral on rahvatervisele tekkivad kumulatiivsed negatiivsed tagajärjed oluliselt suuremad, kui kostja nõutud leppetrahv (HIV-nakkuse ja teiste vere ja seksuaalsel teel levivate haiguste leviku suurenemine ning raviga seotud kulude kasv). Seega peab leppetrahv antud juhul olema piisavalt suur, mis mõjutaks kohustatud poolt lepingut täpselt ning viivitusteta täitma. Seetõttu ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et müügilepingu p 5.1.7 tuleb tõlgendada viisil, mille kohaselt sättes kirjeldatud lepingu kogumaksumuste all tuleb mõista konkreetse tarne või konkreetsete tarnete maksumust, millega hilineti. Kui leppetrahvimäära 0,2% arvestada tähtaegselt täitmata tellimuste maksumusest, ei täidaks leppetrahv müüja suhtes reaalset survefunktsiooni. Hageja on ise esile toonud, et sellisel juhul oleks tasumisele kuuluv leppetrahv vaid 320,65 eurot ning see ei tagaks lepinguliste kohustuste täitmist ega mõjutaks hoiduma lepingurikkumistest.
35.VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Praegusel juhul on tingimuse kasutajaks kostja. Seega tuleb kindlaks teha, kuidas hagejaga sarnane mõistlik isik oleks pidanud lepingu kogumaksumusest mõistma.
36.Kohus leiab, et vaadeldes lepingu p 5.1.7 sõnastust ei saa teha järeldust, et lepingu kogumaksumuse all tuleb mõista konkreetse tarne või konkreetsete tarnete maksumust, millega hilineti. Lähtudes lepingu grammatilisest tõlgendusest viitab lepingu kogumaksumus kõigi lepingu järgi tellitavate toodete maksimaalsele koguste hinnale. Kostja leiab, et lepingu kogumaksumuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda lepingus märgitud eelduslikust kogumaksumusest. Kohus nõustub kostja käsitlusega. Lepingu kehtivuse ajal ei ole veel teada, kui palju tooteid kokku tegelikkuses tarnitakse, seega ei saa leppetrahvi suuruse määramisel reaalset kogumaksumust arvesse võtta.
37.Samuti on kostja õigesti viidanud, et lisaks lepingupunktide grammatilisele tõlgendamisele on praeguses asjas asjakohane arvestada ka poolte varasema praktikaga. Kostja tugineb sellele, et pooled sõlmisid 08.05.2018 müügilepingu nr 18-2-15/182, mille p 5.1.5 järgi kohustub müüja tasuma oma kohustuste mitteõigeaegsel või mittenõuetekohasel täitmisel leppetrahvi 0,2% lepingu kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest alates rikkumise aset leidmisest kohustuse täitmiseni või rikkumise kõrvaldamiseni (tl 130). Leping kehtis kuni 31.12.2019. Kostja teatas 15.05.2018 kirjaga hagejale, et kohaldab leppetrahvi määras 0,2% protsenti päevas lepingu kogumaksumusest so 270 eurot päevas kuni asendustoote nõuetekohase tarnimise päevani. Kostja vähendas enda initsiatiivil leppetrahvi määra viidatud kirjas 0,1%-ni (tl 135). Seega ei saanud hageja poolte varasemat praktikat arvestades eeldada, et kostja võtab leppetrahvi kindlaksmääramise aluseks hoopis konkreetse tarne või konkreetsete tarnete maksumuse. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks avaldanud, et selle müügilepingu rikkumisel arvestataks leppetrahvi kuidagi teisiti. Lisaks toetab kostja näide tema käsitlust sellest, et lähtuda ei saa reaalsest lepingu kogumaksumusest vaid eelduslikust maksumusest.
2-22-7424
38.Pooled sõlmisid 2018 müügilepingu 08.05.2018, hageja jäi hätta juba esimese tellimuse täitmisega nii, et kostjal oli õigus kohaldada leppetrahvi 15.05.2018 so 7 päeva pärast lepingu sõlmimist, mil ei olnud teada lepingu lõplik summa, lepingus ei olnud pooled leppetrahvi aluseks võtnud konkreetse tarne või konkreetsete tarnete maksumust, seega ainus leppetrahvi lähtealus sai olla lepingu eeldatav kogumaksumus. Kostja on selle aluseks võtnud ning hageja on sellist arvutuskäiku toona aktsepteerinud.
39.Hageja leiab, et tema rikkumine ei olnud suur, kuna tal jäi täitmata vaid 4 tellimust kokku summas 605 eurot. Iseenesest on õige hageja väide, et hageja jättis õigeaegselt täitmata kostja ning tema koostööpartnerite 05.10.2020, 02.11.2020, 03.11.2020 ja 05.11.2020 tellimused kokku 15 500 lubrikandi saamiseks kogusummas 604,50 eurot. Samas ei ole vaidlust selles, et hageja taastas lubrikantide hanke alles 05.07.2021. Hageja tugineb muuhulgas ka sellele, et hageja ei ole jätnud täitmata ühtegi tellimust pärast 05.11.2020. Kohus märgib, et iseenesest ei ole hageja sellekohane väide vale.
40.Hageja on kostjat 18.01.2021 kirjas teavitanud, et oktoobris 2020 tekkis tal 200 000 lubrikandi tarnimisel Eesti Vabariiki tolliformaalsuste vormistamisel ootamatud tõrked (tl 17). Hageja on kostja kontaktisikut telefonitsi teavitanud, et EMTA ei lubanud tellitud lubrikante Eesti Vabariiki. Et kostjat on suuliselt informeeritud, saab järeldada ka poolte ekirjavahetusest (tl 76 pöördel- 77). Seega on hageja kostjat ise teavitanud lepingu täitmise võimatusest lubrikantide tellimuse osas. Kohtu ette ei ole toodud, et hageja oleks enne juulit 2021 kostjat teavitanud sellest, et ta on taastanud oma lubrikantide tarne võimekuse. Kostja 09.06.2021 kirjast hagejale selgub, et selle kuupäeva seisuga ei olnud hageja kostjale ega tema partneritele teada andnud, kas ja millal hageja tarnib lubrikantide asendustooted. Kostja osundas samas kirjas ka sellele, et lubrikantide tarned on täitmata alates 05.10.2020 (tl 24). Hageja ei ole esile toonud, et 09.06.2021 kostja kirjas toodud väited ei olnud tegelikkuses õiged. Hageja ei ole väitnud ka seda, et ta on pöördunud kostja poole meeldetuletusega, et kostja peaks täitma oma müügilepingust tulenevat kohustust tellida ja osta hagejalt muuhulgas ka lubrikante. Seega ei ole kohtule mõistetav hageja etteheide, et temalt ei olegi pärast 05.11.2020 lubrikante tellitud. Kui hageja on ise kostjat teavitanud lepingu osalise täitmise võimatusest ja ta ei ole hiljem vastaspoolele teatanud, kui tarnitav kaup on taas olemas ning, et ta on taas võimeline lepingut kohaselt täitma, ei saa ta ju ometi eeldada, et ostja talle pidevalt tellimusi esitab lootuseta kaupa ka tegelikkuses saada.
41.Asja materjalidest selgub, et TAI vajas 5 ml pakendis lubrikante ka perioodil, mil ta hagejale tellimusi ei esitanud. Kostja on esile toonud, et 11.01.2021 tarniti Xxxx OÜ-lt tellitud 5 ml suuruses pakendis 18 pakki lubrikante (pakis 144 tk) kogumaksumusega 1 058,40 eurot, 09.03.2021 tarniti Xxxx OÜ-lt tellitud 5 ml suuruses pakendis 64 pakki lubrikante (pakis 144 tk) kogumaksumusega 3 763,20 eurot, 29.06.2021 tarniti OÜ-lt Xxxx tellitud 5 ml suuruses pakendis 25 200 lubrikanti kogumaksumusega 2 300 eurot. (tl 53, 54, 55). Kokku soetas kostja 5 ml pakendis lubrikante teistelt tarnijatelt summas 5 686,09 eurot. 09.06.2021 kirjas juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et TAI on sunnitud tellima lubrikante teiselt tarnijalt, et olulised rahvatervise teenused saaksid jätkuda samas mahus ja kliendid saaksid vajalikud kaitsevahendid. Samas kirjas osundas kostja, et kui nende poolt hangitud lubrikantide hind osutub kallimaks kui hankes pakutud, esitab TAI hagejale kahju hüvitamise nõude hinnavahe hüvitamiseks. Kohtu ette ei ole toodud, et hageja oleks pöördunud kostja poole etteheitega, miks ei täida kostja ning tema partnerid müügilepingut vaid hangivad lubrikante teistelt tarnijatelt. Kohus saab siit teha vaid järelduse, et tegelikkuses puudus hagejal perioodil oktoobrist 2020 kuni juulini 2021 müügilepingu tingimustele vastav toode, 5 ml pakendis veebaasil ning ohutu lubrikant ning seega ei sa kohus kuidagi nõustuda hagejaga, et tema rikkumine on väike ja täitmata jäi vaid 4 tellimust. Kohtu ette toodud asjaolude põhjal saab üheselt järeldada, et hageja ei olnud suuteline 5 ml pakendis lubrikante tarnima kostjale 9 kuu vältel. Seega ei olnud hageja rikkumine on sugugi väike või väheoluline.
2-22-7424
42.Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes tuleb vaidluse korral tõendada, et ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena vaidlustatud klausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine. Tingimuse ebamõistliku kahjustava toime väljaselgitamisel tuleb näiteks arvestada, millised oleksid alternatiivsed võimalused, kas teine pool oleks tüüptingimuse kasutaja konkurentidega pidanud samasuguse tingimusega nõustuma. Kostja on asja materjalide juurde esitanud 12.09.2018 müügilepingu nr xxxx mis on sõlmitud Xxxx OÜ ja TAI vahel ja OÜ xxxx ning TAI vahel 2022 sõlmitud müügilepingu (tl 137-143, 147-148). Mõlemas viidatud lepingus on lepinguosalised kokku leppinud leppetrahvi määras 0,2% lepingu kogumaksumusest päevas alates mitteõigeaegse või mittenõuetekohase täitmise ilmnemisest. Kostja soovis lepingutega kinnitada asjaolu, et vaidlusaluse leppetrahvi kokkulepe on kohustuse täitmise tagamise vahendina TAI haiguste ennetamiseks ja terviseedenduseks sõlmitud lepingutes tavaline.
43.Hageja hinnangul ei ole lepingu kogumahupealt leppetrahvi arvestamine tavapärane. Vastuseks kostja esitatud lepingutele esitas hageja omakorda Xxxx raamlepingu, mille p 7.2 ja 7.3 kohaselt on leppetrahv nõutud tarnetähtaegade ületamisel tellimuse kohta 32 eurot, millele lisandub 1% vastavate toodete maksumusest iga hilinenud tööpäeva kohta alates rikkumisest kuni selle lõppemiseni. Kauba tarnimise, asendamise või mittevastavuse parandamise võimatuse korral Ostja määratud tähtajaks kohustub Müüja hüvitama lepingu punktis 7.2 nimetatud leppetrahvi asemel Ostja kahjud, mis on tingitud saamalaadse Kauba ostmisest teiselt müüjalt ning lisaks tasuma leppetrahvi kuni 100 eurot iga juhtumi kohta (tl 167). Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et kostja esitatud lepingud kinnitavad pigem seda, et leppetrahv on kostja lepingutes kasutatav tüüptingimus, kuid ei tõenda seda, et sellises määras sanktsioon on valdkonnas tavapärane.
44.Kuid kohus leiab, et kui sarnane tingimus on korduvalt pooltevahelises lepingus esinenud, ei tohiks seda tingimust ebamõistlikuks lugeda. Samuti tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes lähtuda väljakujunenud praktikast ja tavast. Õiguskirjanduses on selgitatud, et täiendavalt tuleks arvestada ka ärisuhete pikaajalisust poolte vahel. Kui sarnane tingimus on varem pooltevahelises lepingus esinenud ja teine pool on sellega nõus olnud, ei tohiks seda tingimust ebamõistlikuks lugeda, isegi kui esmakordselt lepingut sõlmivate ettevõtjate puhul loetaks selline tingimus tühiseks (VÕS I kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 44 komm p 4, lk 255).
45.Asja materjalist nähtuvalt on pooled sõlminud 08.05.2018 müügilepingu nr 18-2-15/182, mille p 5.1.5 järgi kohustub müüja tasuma oma kohustuste mitteõigeaegsel või mittenõuetekohasel täitmisel leppetrahvi 0,2% lepingu kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest alates rikkumise aset leidmisest kohustuse täitmiseni või rikkumise kõrvaldamiseni (tl 130). Leping kehtis kuni 31.12.2019. Hageja võitis uuesti riigihanke, mille tulemusel sõlmiti poolte vahel 06.03.2020 vaidlusalune müügileping nr xxxx. Kusjuures eelneva lepingu kehtivuse ajal kohaldas kostja hageja suhtes samuti leppetrahvi. Seda asjaolu arvestades tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel oli piisavalt pikk ärisuhe ja järelikult hageja poolt vaidlustatud tingimust ei saa lugeda ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks. Kohus märgib, et hageja poolt viidatud sätet saaks ilmselt lugeda ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks juhul, kui tegemist oleks tarbijalepingust tuleneva nõudega. Praegu on mõlemad pooled tegutsenud oma majandus-ja kutsetegevuses. Kostja viited Riigikohtu praktikale erinevate krediidiasutuste ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste osas puudutavad tarbijalepinguid ega ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohased.
46.Seega oli pooltevaheline leppetrahvi kokkulepe kehtiv ning kostjal oli õigus kohaldada hageja suhtes leppetrahvi.
47.Hageja on seisukohal, et kostja nõuab leppetrahvi liiga pika perioodi eest. Hageja leiab, et kostja leppetrahvi nõue peaks lõppema hetkest, mil kostja tegi esimese asendustehingu,
2-22-7424 kuivõrd asendustehingu eesmärgiks on VÕS § 135 lg 1 kohaselt teha mõistlikel tingimustel sarnane tehing tehinguga, milles taganeti. See tähendab, et asendustehingu tegemise hetkest hagejapoolset rikkumist kui sellist enam esineda ei saa, kuivõrd asendustehingu tegemisega asendatakse rikkumine nn kohase täitmisega. Pärast esimese asendustehingu tegemist lepetrahvi nõuda ei saa. Kostja vaidleb vastu ning leiab, et tal on õigus nõuda leppetrahvi kuni 04.07.2021, pärast mida alustas hageja alates 05.10.2020 lubrikantide tellimuste täitmata jätmisest uuesti lepingukohase tellimuste täitmisega.
48.Kohus leiab, et leppetrahvi nõue tekib rikkumisest, see ei sõltu sellest, kas rikkumine heastatakse kui ei ole teisiti kokku lepitud. Et kostja tellis vajalikud tooted kolmandalt isikult ei väära seda, et hageja oli oma kohustuse täitmisega viivituses perioodil 05.10.2020 kuni 04.07.2021. Asjaolu, et kostja ei esitanud hagejale faktilisi tellimusi ajal, kui hageja ise oli kostjat teavitanud, et tal pole võimekust lubrikantide tellimusi täita, ei tähenda, et hageja sel ajal viivituses ei olnud. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et kostjal on õigus kolmandatelt isikutelt samalaadset kaupa osta ja hageja on sel juhul kohustatud hinnavahe hüvitama. See kokkulepe ei tähenda, et kolmandatelt isikutel kauba soetamine lõpetaks või kõrvaldaks hageja rikkumise. Hageja väide ei ole asjakohane.
49.Hageja leiab ka, et leppetrahvi tuleb VÕS § 162 alusel vähendada. Kostja vaidleb vastu. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
50.Kohus leiab, et leppetrahvi tuleb antud juhul vähendada. Kostja on seisukohal, et 04.07.2021 seisuga on leppetrahvi suurus 51 480 eurot. Samas ei vaidle pooled selle üle, et eeldatav lepingu kogumaksumus oli 97 500 eurot, kuid reaalselt tarnis hageja kostjale tooteid 17 127,71 euro eest. Kohtu hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hageja peaks kostjale tasuma ca 3 korda rohkem, kui oli lepingu reaalne väärtus. Hageja ei pea sellises ulatuses peale maksma selle eest, et ta sõlmis lepingu ebausaldusväärse tarnijaga ning osales ka riigihankes ja selle võitis. Kohus möönab, et hageja rikkumine ei olnud väheoluline, kuigi kohtumenetluses on hageja üritanud oma rikkumist pisendada. Hageja ei ole mõistnud, et tegemist ei ole lihtsalt müügilepinguga vaid selle kostja sõlmis selle hagejaga laiema ühiskondlik huvi eesmärgil. Kostja ei soetanud kondoome ja lubrikante ärihuvide tagamiseks vaid selleks, et jagada neid tasuta riskigruppidele ning piirata sellega HIV-nakkuse ja teiste vere ja seksuaalsel teel levivate haiguste levikut. Kostja on õigesti osundanud, et vajalike vahendite puudumisel ei ole võimalik neid jagada organisatsioonidele, kes töötavad haavatavate sihtrühmadega, näiteks prostitutsiooni kaasatud isikutega. Hageja rikkumine võis oluliselt tõsta ebaturvalise seksuaalkäitumise ja HIV-nakkuse ning teiste vere ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide leviku riski. Kuid sellele vaatamata peab kohus võimalikuks leppetrahvi vähendada.
51.Kohtul on õigus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, arvestades nii seaduses nimetatud kui ka muid konkreetse lepingulise suhtega seotud olulisi asjaolusid. Kohus peab mõistlikuks leppetrahvi suuruseks leppetrahvi, mis on arvestatud lepingus kokkulepitud määras, kuid reaalsest lepingu maksumusest. Kohtu hinnangul on mõistlikuks leppetrahviks 0,2% päevas summast 17 127,71 eurot, mis arvestades rikkumise kestust 264 päeva moodustab summa 9 043,43 eurot. Viidatud summa arvestab rikkumise raskust ja kestust, samuti katab ära kostja kahjunõude hinnavahe hüvitamiseks. Vastuhagis palus kostja hagejalt välja mõista veel saamata leppetrahv summas 38 925,21 eurot. Kuivõrd kohus peab mõistlikuks leppetrahvi kogusummas 9 043,43 eurot, tuleb kostja vastuhagi leppetrahvi summas 38 925,21 euro saamiseks jätta rahuldamata.
52.Kostja on leppetrahvi kohaldamise kavatsusest teatanud 18.12.2020 kirjaga ning teinud samas kohe ka tasaarvestuse avalduse summas 1 215,70 eurot. Samas teavitas kostja ka sellest, et
2-22-7424 arvestab lõplikud leppetrahvi summad peale toodete tarnimist (tl 16). 29.01.2021 kirjas teatas kostja hagejale, et tasaarvestab hageja esitatud arve nr xxxx summas 1215,70 eurot ja arve nr xxxx summas 670,38 eurot leppetrahvi nõudega (tl 22). Kostja teatas 26.02.2021 kirjaga, et tasaarvestab ka hageja esitatud arve nr xxxx summas 250,98 eurot leppetrahvi nõudega. Kostja avaldas 07.03.2022 kirjas hagejale, et tal on hageja vastu leppetrahvi nõue summas 51 480 eurot perioodi 05.10.2020 kuni 04.07.2021 eest (tl 26).
53.VÕS § 197 lg 1 ja 2 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
54.Kohus on käesoleval juhul jõudnud järeldusele, et mõistlik leppetrahvi on antud juhul 9 043,43 eurot. Kostja on leppetrahvi nõudega tasaarvestanud hageja esitatud arveid summas 12 749,79 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista enamsaadud 3 706,36 eurot.
55.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise 0,2% päevas, vastavalt lepingu p 5.3.2. Kuivõrd kohtu poolt mõistlikuks peetud leppetrahv 9 043,43 eurot katab ära hageja arved nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, 190,127, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja 191382 (kokku 7297,04 eurot) ning arvest nr 191618 1746,39 eurot, tuleb sissenõutavaks muutunud viivist arvestada summalt 163,69 arvestada alates 21.12.2021, mil arve nr 191618 muutus sissenõutavaks. Arvelt nr 191874 summas 3 542,67 tuleb arvestada viivist alates 21.01.2022. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 4 895,13 (225,89+4 669,24) eurot. Kuivõrd hageja on palunud viivise välja mõista põhivõla suuruses siis lähtub kohus hageja taotletust.
56.Seega kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab vastuhagi rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja võlgnevuse summas 3 706,36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 3 706,36, kokku 7 412,72 eurot.
57.Vastuhagis on kostja esitanud tingimusliku protsessuaalse tasaarvestuseavalduse juhuks, kui kohus peab hageja nõuet suuremaks kui kostja leppetrahvi nõuet. Kuigi käesoleval juhul puudub vajadus tingimusliku tasaarvestuse avalduse läbivaatamiseks, annab kohus siiski hinnangu kostja kahju hüvitamise nõudele.
58.Kostja leiab, et tal on hageja vastu nõue kahju hüvitamiseks summas 5 686,09 eurot. Kuivõrd hageja kuni 05.07.2021 kostjale lubrikante ei tarninud, pidi kostja tegema minimaalses ulatuses lubrikantide saamiseks asendustehinguid ja on hinnavahe tõttu kandnud kahju. Müügilepingu ja selle lisaks oleva pakkumuse kohaselt pidi ühe lubrikandi tükihind olema 0,039 eurot. Kostja on esile toonud, et 11.01.2021 tarniti Xxxx OÜ-lt tellitud 5 ml suuruses pakendis 18 pakki lubrikante (pakis 144 tk) kogumaksumusega 1058,40 eurot, 09.03.2021 tarniti Xxxx OÜ-lt tellitud 5 ml suuruses pakendis 64 pakki lubrikante (pakis 144 tk) kogumaksumusega 3 763,20 eurot, 29.06.2021 tarniti OÜ-lt Xxxx tellitud 5 ml suuruses pakendis 25 200 lubrikanti kogumaksumusega 2 300 eurot (tl 53, 54, 55). Kostja selgitas, et TAI-l tuli lubrikantide saamiseks teha kolmandatele isikutele tellimusi, vähendamaks nii teenusele pöördujate tervise ja heaolu kui ka rahvatervise olukorra ühiskonnas tervikuna kahjustamise riski. Tellimused tehti minimaalselt vajalikus ulatuses, et hageja tarnete taastumisel teha hagejale suuremas mahus tellimus TAI ja tema partnerite tegeliku vajaduse katmiseks.
59.Riigikohus on selgitanud, et „hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut
2-22-7424 rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1-173-12). Samas lahendis osundas tsiviilkolleegium, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
60.Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on müügilepingut rikkunud ja vastutab lepingurikkumise eest, kuivõrd tema rikkumine ei olnud vabandatav. Kohus on seisukohal, et ka muud kahju hüvitamise eeldused on antud juhul täidetud. Kohtu hinnangul on olemas põhjuslik seos hageja rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel. Kui hageja oleks kohaselt tooteid tarninud, ei oleks kostja pidanud soetama lubrikante kolmandatelt isikutelt. Samuti oli võimalik kahju tekkimine hagejale ettenähtav, kuivõrd pooled olid vastava kohustuse lepingus kokku leppinud p 5.4.5. Seega on kostja kahjunõue iseenesest põhjendatud.
61.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
62.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades antud kaasuse asjaolusid, seda, et sisuliselt oli kostja positsioon õige ja hageja argumendid enamuses ebaõiged, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
63.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.