lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-141767/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-141767/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1592
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 1, 13, 6VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 2008/48Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008 , mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜC-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

10.11.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-141767

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi E B vastu raha saamiseks

Tsiviilasja hind

2 471,54, eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja E B (isikukood xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg või kirjalik menetlus menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Võtta tsiviilasja toimikusse hageja 13.10.2023 esitatud menetlusdokument.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumine. Edasikaebamise kord Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 1 lg 6Seaduse kohaldamine
VÕS § 1131 lg 1
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

2-22-141767

Kirjeldav osa

1.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 1830,27 eurot, intress 104,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 536,84 eurot. Hageja nimetab põhinõude alusena kostja ja IPF Digital Estonia OÜ 12.07.2017 sõlmitud krediidikontolepingut xxxx, millest tulenevad kohustused jättis kostja kohaselt täitmata. Hagiavalduse kohaselt ütles IPF Digital Estonia OÜ 04.07.2022 lepingu üles ja loovutas nõude hagejale.
2.01.03.2023 koostatud puuduste kõrvaldamise määruses selgitas kohus, et kuna hageja rahaline nõue võib tuleneda tarbijakrediidi suhtest, siis tuleks hagejal hagiavaldust täpsustada, esitades mh asjaolud, millest saaks järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise ja laenulepingu tühisuse aluste puudumise (dtl 72-76). Kohus selgitas, et kui hagiavalduses ei ole esitatud kõiki vajalikke asjaolud, mille pinnalt saaks kontrollida direktiivi 2008/48/EÜ järgimist ja poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingu tühisuse aluste puudumist, võib kohus jätta hagi rahuldamata.

Hageja esitas 15.03.2023 hagiavalduse uuesti, jättes hagiavalduse täpsustamata.

4.13.09.2023 määras kohus tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks, otsuse tegemise aja ning jagas menetluse osas selgitusi. Muuhulgas selgitas kohus, et hagi rahuldamise eelduseks on laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, mille tõendamiskoormus on hagejal (dtl 110 p 5).
5.13.10.2023 menetlusdokumendis hageja selgitas, et IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi kostja maksehäirete osas. Andmebaasi kohaselt maksehäired puudusid. Kostja avaldatud andmete põhjal oli tema netosissetulek 1100 eurot, majapidamiskulud 330 eurot ja finantskohustused 370 eurot. Kostjal oli 2 ülalpeetavat. Taotletud maksimaalne krediidilimiit oli vaid 2000 eurot ning 36-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks hageja hinnangul suhteliselt väike summa (101,64 eurot). Hageja täpsustab, et Credit24 sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil. Võttes arvesse taotletud krediidilimiiti ja kuumakset, siis andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

Kostja ei ole menetluses seisukohti esitanud.

Põhjendav osa

7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.06.10.2023 esitas hageja kohtule taotluse kohtunõude täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 13.10.2023 põhjusel, et krediidiandja ei ole veel hagejale edastanud selgitused ja tõendid seoses vastutustundliku laenamisega. 13.10.2023 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi. Kohus võtab tsiviilasja toimikusse hageja 13.10.2023 esitatud menetlusdokumendi TsMS § 331 lg 1 alusel.

Kohus, tutvunud väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2-22-141767

10.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid lepingu, millega hageja andis kostjale õiguse kasutada krediidilimiiti 2000 eurot ning kostja tasuma raha kasutamise eest teenustasu, mh intressi 44,88% aastas (dtl 91). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kuna IPF Digital Estonia OÜ sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05. 03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
12.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Kohus on eelnimetatut selgitanud ka 13.09.2023 kohtu menetlusdokumendis (dtl 109 – 113).
13.Hageja 13.10.2023 menetlusdokumendis (dtl 117-119) väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Ainuüksi päring Creditinfo-le maksehäire puudumise kohta ja kostja selgitused enda majandusliku olukorra kohta ei saa anda tõsikindlat teavet kostja tegeliku majandusliku seisundi kohta. Krediidiandja otsustus lepingu sõlmimiseks rajanes kohtu hinnangul seisukohal, et maksimaalne krediidilimiit oli vaid 2000 eurot ning 36-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (101,64 €). Selliselt ei ole laenuandja kohtu hinnangul kontrollinud kostja majanduslikku seisundit ega analüüsinud seda konkreetse laenu andmisel, seetõttu ei saanud laenuandjal tekkida veendumust tarbija krediidivõimelisuses. Kohus on hagejale selgitanud, et juhul kui hageja ei esita asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, tuleb eeldada, et selliseid põhimõtteid ei ole järgitud (dtl 111, p 7). Kuna vastus maksehäire päringule ei saa kinnitada isiku maksevõimelisust ning hageja ei ole veenvalt selgitanud, millise analüüsi tulemusena on otsustatud kostja laenuvõimelisus konkreetse krediidilepingu osas, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole järginud VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.VÕS § § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

2-22-141767

15.Arvestades, et kohus on tuvastanud laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 13.09.2023 kohtu menetlusdokumendis (dtl 111 p 7). Kohus selgitas, et hagejal on mõistlik esitada alternatiivne võlgnevuse kujunemise kalkulatsioon. Tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7 tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele. Hageja on küll selgitanud, et krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 12.07.2017 kuni 06.02.2022 kogu summas 3599,98 eurot, lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 1669,71 eurot ja pärast lepingu lõppemist tasus 14.07.2022 kostja hagejale võlgnevuse katteks 150 eurot - ei ole hageja määranud tagasimakseid uuesti vastavalt VÕS § 4034 lgle 7. Kuivõrd hageja ei ole esitanud faktilisi asjaolusid ega nõude kujunemise arvutust, ei ole kohtule teada, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seega ei järeldu ka võlgnevuse sissenõutavus tervikuna. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna nõude maksmapanekul on hagi rahuldamise üheks peamiseks eelduseks nõude sissenõutavaks muutumise asjaolude esiletoomine (praegusel juhul vastavalt tagasimaksete ümberarvutusele), mida hageja ei ole teinud, siis tuleb jätta hageja põhinõue rahuldamata.
16.Kuna hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja kohus ei ole tuvastanud hageja põhinõude sissenõutavust, siis ei saa olla põhjendatud ka hageja intressi, viivise nõue (VÕS § 113 lg 1) ega sissenõudmise kulude nõue (VÕS § 1131 lg 1). Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
17.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja