Willenbrock Baltic OÜ hagi Prime Outlet OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
5616,78 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Willenbrock Baltic OÜ (registrikood 11341282, asukoht Uus-Ringi tee 11, Jüri alevik, Rae vald) Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso (epost [email protected]) Kostja: Prime Outlet OÜ (registrikood 16156483; asukoht Nuudi tee 20, Uusküla, Jõelähtme vald; e-post xxxx)
esindajad
Lihtmenetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Prime Outlet OÜ-lt Willenbrock Baltic OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2336,40 eurot, viivis seisuga 02.05.2023 summas 320,68 eurot, viivis 0,2 % päevas põhivõlgnevuselt (so 2336,40 eurolt) alates 03.05.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning sissenõudekulud summas 40 eurot.
3.Menetluskulud jätta 78 % ulatuses Prime Outlet OÜ kanda ning 22 % ulatuses Willenbrock Baltic OÜ kanda.
4.Välja mõista Prime Outlet OÜ-lt Willenbrock Baltic OÜ kasuks menetluskulud summas 932,10 eurot, s.o riigilõiv 464,10 eurot ja õigusabikulud 468 eurot.
5.Välja mõista Prime Outlet OÜ-lt Willenbrock Baltic OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.05.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt rentis Willenbrock Baltic OÜ (hageja) vastavalt 01.09.2022 sõlmitud hooldusrendirendilepingule nr. HRL 22-20 Prime Outlet OÜ-le (kostja) ehitustõstukit. Vastavalt hooldusrendilepingu punktile 3 kohustus kostja tasuma talle rendi eest esitatud arved 7 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Vastavalt lepingu lisale 4 oli tõstuki maksumus 480 eurot kuus. Samas lisas lepiti kokku, et tõstuki transpordi tasu objektile ja tagasi tasub rentnik ehk kostja. Vastavalt poolte vahel sõlmitud hooldusrendirendilepingu nr. HRL 2220 punktile 2 kohustus kostja hoidma renditavat vara lepingu kehtivuse ajal seisukorras, mis vastab ametlikele ohutustehnika eeskirjadele, teostades varal hooldus- ja remonditöid. Nimetatud töid teostatakse vastavalt kokkulepitud hooldusteenuse tasemele. Tasemete 1 ja 2 ning kõigi õnnetuste, väärkasutuste ning kuritarvituste puhul peab Rentnik eraldi esitama tellimuse remonditööde teostamiseks ning Rentnik kohustub eraldi tasuma teostatud tööde eest vastavalt kokku lepitud teenustasudele ja hinnakirjale. Hageja esitas kostjale rendi, transpordi ja teenuste eest arveid kokku summas 3029,89 eurot. 31.03.2023 tagastas kostja hagejale tõstuki ja selle kohta vormistasid pooled vastuvõtu – üleandmise akti. Kostja on jätnud kõik talle tulenevalt hooldusrendilepingust hageja poolt esitatud arved kokku summas 3029,89 eurot tasumata, mis on kostja põhivõlaks. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 03.05.2023 summas 329,01 eurot.
Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal on tekkinud viivise nõudeõigus kasutab hageja seda õigust ja nõuab kostjalt kahju summas 40 eurot. Nimetatud sissenõudekulu on hagejal tekkinud seoses tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisega. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3029,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 329,01 eurot, viivise põhisummalt (3029,89 eurolt) alates 04.05.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,2 % päevas ning sissenõudekulud summas 40 eurot. Kostja vastus Kostjale jäi oma vastuses arusaamatuks, milleks kulutada aega ja raha, kui kostja on aktsepteerinud õigesti esitatud arveid. Kostja tagastas tõstuki, kuna firmal on raskused ja kostja ei soovinud kulusid suurendada. Kostja ei ole nõus ettemaksuarvega 2304359 hooldustööde kohta. Kuna tõstuks maksab min 25000 eurot, siis on sellel ka kindlustus ja väidetavad vigastused tuleks fikseerida ja parandada läbi kindlustuse. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis.
2.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3.Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale rentinud vastavalt 01.09.2022 sõlmitud hooldusrendirendilepingule nr. HRL 22-20 ehitustõstukit renditasuga 480 eurot kuus (dtl 25, 27-30). Tõstuk on kostjale üle antud 01.09.2022 ning tagastatud 31.03.2023 (dtl 23, 39). Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale seoses viidatud lepinguga arved, mis on jäänud kostja poolt tasumata.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Vastavalt vara vastuvõtmise-üleandmise aktidele loeb kohus tõendatuks, et kostja rentis hagejalt tõstukit perioodil 01.09.2022 kuni 31.03.2023 (dtl 23, 39). Kostjal tuli vastavalt lepingu lisa 4 järgi tasuda rendi eest 480 eurot kuus (dtl 25). Lepingu lisas 2 on pooled kokku leppinud, et tõstukite transportimine peale üleandmist toimub rentniku kulul,
sealhulgas tasub rentnik ka tõstuki tagastamisega seotud transpordikulud peale rendilepingu lõppemist (dtl 23). Seega oli hageja õigustatud nõudma tasu ka transpordi eest. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata seoses rendiga järgmised arved: arve nr 212583 tõstuki rendi eest perioodil 01.12.22-31.12.22 summas 480 eurot (dtl 31); arve nr 2301533 tõstuki rendi eest perioodil 01.01.23- 31.01.23 summas 480 eurot (dtl 33); arve nr 2302491 tõstuki rendi eest perioodil 01.02.23- 28.02.23 summas 480 eurot (dtl 34); arve nr 2303520 tõstuki rendi eest perioodil 01.03.23- 31.03.23 summas 480 eurot (dtl 35). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale ka järgmised arved tõstuki transpordi eest objektile ja tagasi: arve nr 2301138 tõstuki transpordi eest objektile summas 225,60 eurot (dtl 32); arve nr 2304123 sõiduki transpordi eest objektilt tagasi summas 190,80 eurot (dtl 36). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud arved oleksid tasutud. Seega on hageja nõue rendi eest perioodil 01.12.2022 kuni 31.03.2023 kokku põhjendatud summas 1920 eurot ning hageja nõue seoses tõstuki transportimise eest objektile ja objektilt tagasi põhjendatud summas 416,40 eurot, s.o kokku 2336,40 eurot.
5.Hageja on esitanud kostjale ka arve nr 2304359 rendis kahjustatud osade vahetuse eest summas 693,49 eurot (dtl 37). VÕS § 358 lg 1 sätestab, et pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. VÕS § 358 lg 2 kohaselt peab rentnik maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida. Pooled lepingu punktis 2 kokku leppinud, et rentnik peab hoidma renditavat vara lepingu kehtivuse ajal seisukorras, mis vastab ametlikele ohutustehnika eeskirjadele, teostades varal hooldus- ja remonditöid. Nimetatud töid teostatakse vastavalt kokkulepitud hooldusteenuse tasemele. Tasemete 1 ja 2 ning kõigi õnnetuste, väärkasutuste ning kuritarvituste puhul peab rentnik eraldi esitama tellimuse remonditööde teostamiseks ning rentnik kohustub eraldi tasuma teostatud tööde eest vastavalt kokku lepitud teenustasudele ja hinnakirjale. Kohus on 15.06.2023 kirjas hagejale selgitanud, et kui hageja poolt esitatud arved on esitatud ka rendieseme kahjustamise eest, siis tuleb hagejal välja tuua ja tõendada (või viidata juba esitatud tõenditele), millises seisukorras oli rendiese rendile andmisel ja millises seisus see tagastati; millal hageja avastas renditud esemel olevad puudused; kas renditud ese vaadati pärast tagastamist koheselt koos kostjaga üle. Hageja ei ole kohtule nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud, et rendiese oleks peale tagastamist kahjustatud. Üksnes arve esitamine kostjale ei tõenda kahju olemasolu. Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud vara vastuvõtmise-üleandmise aktis puuduvad märked võimalike kahjustuste kohta (dtl 34). Seega ei ole kahju väljamõistmine summas 693,49 eurot kostjalt põhjendatud.
6.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise.
VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ja kostja on hooldusrendilepingu punktis 3 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,2 % iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja ei ole õigeaegselt arveid tasunud, siis on hageja õigustatud nõudma ka viivist. Arve nr 212583 summas 480 eurot tuli tasuda hiljemalt 07.01.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 08.01.2023. Viivis perioodi eest 08.01.2023 kuni 02.05.2023 summalt 480 eurot moodustab 110,40 eurot. Arve nr 2301138 summas 225,60 eurot tuli tasuda hiljemalt 18.01.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 19.01.2023. Viivis perioodi eest 19.01.2023 kuni 02.05.2023 summalt 225,60 eurot moodustab 46,92 eurot. Arve nr 2301533 summas 480 eurot tuli tasuda hiljemalt 07.02.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 08.02.2023. Viivis perioodi eest 08.02.2023 kuni 02.05.2023 summalt 480 eurot moodustab 80,64 eurot. Arve nr 2302491 summas 480 eurot tuli tasuda hiljemalt 07.03.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 08.03.2023. Viivis perioodi eest 08.03.2023 kuni 02.05.2023 summalt 480 eurot moodustab 53,76 eurot. Arve nr 2303520 summas 480 eurot tuli tasuda hiljemalt 07.04.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 08.04.2023. Viivis perioodi eest 08.04.2023 kuni 02.05.2023 summalt 480 eurot moodustab 24 eurot. Arve nr 2304123 summas 190,80 eurot tuli tasuda hiljemalt 19.04.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 20.04.2023. Viivis perioodi eest 20.04.2023 kuni 02.05.2023 summalt 190,80 eurot moodustab 4,96 eurot. Seega on hageja viivise nõue seisuga 02.05.2023 põhjendatud kokku summas 320,68 eurot. Samuti on põhjendatud TsMS 367 alusel edasiulatuva viivise nõue alates 03.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudekulud summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal on tekkinud viivise nõudeõigus, siis on hageja õigustatud nõudma ka sissenõudekulusid 40 euro ulatuses.
8.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus sumas 2336,40 eurot, viivis summas 320,68 eurot, viivis alates hagi esitamisest (03.05.2023) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,2 % päevas ning sissenõudekulud summas 40 eurot.
9.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud 78 % ulatuses kostja kanda ning 22 % ulatuses hageja kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 1195 eurot, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot ning kulud õigusabile summas 600 eurot. Esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta): 03.05.2023 kohtumine kliendiga, dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja esitamine 3 h; 24.05.2023 kostja esitatud hagi vastusega tuvumine, hageja arvamuse kujundamine, kliendiga kooskõlastamine 1 h; 10.07.2023 seisukoha esitamine kostja vastuse osas 1 h. Kohus märgib, et peab põhjendatud kuluks hageja kulu riigilõivule summas 595 eurot. Tegemist on menetluses vajaliku kuluga, mille hageja on reaalselt ka hagiavalduse esitamisel tasunud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 464,10 eurot (so 78% 595 eurost). Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasjas esitatud dokumentide mahu ning sisuga. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega. Seega on hageja õigusabi põhjendatud 600 euro ulatuses. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele õigusabi summas 468 eurot (so 78% 600 eurost). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 1195 eurot, millest 78 % moodustab 932,10 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 932,10 eurot.
12.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (932,10 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Kostja ei ole kohtule oma menetluskude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seega jätab kohus kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramata.