Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.11.2023.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-115443
Tsiviilasi
Willenbrock Baltic OÜ hagi Prime Outlet OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
5616,78 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Willenbrock Baltic OÜ (registrikood 11341282, asukoht Uus-Ringi tee 11, Jüri alevik, Rae vald) Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso (epost [email protected]) Kostja: Prime Outlet OÜ (registrikood 16156483; asukoht Nuudi tee 20, Uusküla, Jõelähtme vald; e-post xxxx)
esindajad
Lihtmenetlus Menetluse liik
Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal on tekkinud viivise nõudeõigus kasutab hageja seda õigust ja nõuab kostjalt kahju summas 40 eurot. Nimetatud sissenõudekulu on hagejal tekkinud seoses tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisega. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3029,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 329,01 eurot, viivise põhisummalt (3029,89 eurolt) alates 04.05.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,2 % päevas ning sissenõudekulud summas 40 eurot. Kostja vastus Kostjale jäi oma vastuses arusaamatuks, milleks kulutada aega ja raha, kui kostja on aktsepteerinud õigesti esitatud arveid. Kostja tagastas tõstuki, kuna firmal on raskused ja kostja ei soovinud kulusid suurendada. Kostja ei ole nõus ettemaksuarvega 2304359 hooldustööde kohta. Kuna tõstuks maksab min 25000 eurot, siis on sellel ka kindlustus ja väidetavad vigastused tuleks fikseerida ja parandada läbi kindlustuse. Kohtu põhjendused
sealhulgas tasub rentnik ka tõstuki tagastamisega seotud transpordikulud peale rendilepingu lõppemist (dtl 23). Seega oli hageja õigustatud nõudma tasu ka transpordi eest. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata seoses rendiga järgmised arved: arve nr 212583 tõstuki rendi eest perioodil 01.12.22-31.12.22 summas 480 eurot (dtl 31); arve nr 2301533 tõstuki rendi eest perioodil 01.01.23- 31.01.23 summas 480 eurot (dtl 33); arve nr 2302491 tõstuki rendi eest perioodil 01.02.23- 28.02.23 summas 480 eurot (dtl 34); arve nr 2303520 tõstuki rendi eest perioodil 01.03.23- 31.03.23 summas 480 eurot (dtl 35). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale ka järgmised arved tõstuki transpordi eest objektile ja tagasi: arve nr 2301138 tõstuki transpordi eest objektile summas 225,60 eurot (dtl 32); arve nr 2304123 sõiduki transpordi eest objektilt tagasi summas 190,80 eurot (dtl 36). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud arved oleksid tasutud. Seega on hageja nõue rendi eest perioodil 01.12.2022 kuni 31.03.2023 kokku põhjendatud summas 1920 eurot ning hageja nõue seoses tõstuki transportimise eest objektile ja objektilt tagasi põhjendatud summas 416,40 eurot, s.o kokku 2336,40 eurot.
VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ja kostja on hooldusrendilepingu punktis 3 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,2 % iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja ei ole õigeaegselt arveid tasunud, siis on hageja õigustatud nõudma ka viivist. Arve nr 212583 summas 480 eurot tuli tasuda hiljemalt 07.01.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 08.01.2023. Viivis perioodi eest 08.01.2023 kuni 02.05.2023 summalt 480 eurot moodustab 110,40 eurot. Arve nr 2301138 summas 225,60 eurot tuli tasuda hiljemalt 18.01.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 19.01.2023. Viivis perioodi eest 19.01.2023 kuni 02.05.2023 summalt 225,60 eurot moodustab 46,92 eurot. Arve nr 2301533 summas 480 eurot tuli tasuda hiljemalt 07.02.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 08.02.2023. Viivis perioodi eest 08.02.2023 kuni 02.05.2023 summalt 480 eurot moodustab 80,64 eurot. Arve nr 2302491 summas 480 eurot tuli tasuda hiljemalt 07.03.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 08.03.2023. Viivis perioodi eest 08.03.2023 kuni 02.05.2023 summalt 480 eurot moodustab 53,76 eurot. Arve nr 2303520 summas 480 eurot tuli tasuda hiljemalt 07.04.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 08.04.2023. Viivis perioodi eest 08.04.2023 kuni 02.05.2023 summalt 480 eurot moodustab 24 eurot. Arve nr 2304123 summas 190,80 eurot tuli tasuda hiljemalt 19.04.2023 ning seega muutus nõue nimetatud arve alusel sissenõutavaks 20.04.2023. Viivis perioodi eest 20.04.2023 kuni 02.05.2023 summalt 190,80 eurot moodustab 4,96 eurot. Seega on hageja viivise nõue seisuga 02.05.2023 põhjendatud kokku summas 320,68 eurot. Samuti on põhjendatud TsMS 367 alusel edasiulatuva viivise nõue alates 03.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (932,10 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.