Hageja: TJV Holding OÜ (14647248), esindaja adv. Merili Laansoo Kostja: OSAÜHING BIRGER (10579797), lepinguline esindaja M L
TJV Holding OÜ hagi OSAÜHING BIRGER vastu põhivõla 5068,01 euro ja viivise 4931,99 euro saamiseks
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 12.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 8000 euro saamiseks. Kohus 10.08.2022 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja vastuväite tõttu ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.29.08.2022 esitas hageja hagi.
3.20.04.2023 taotluse ja selle 21.04.2023 täpsustuse kohaselt hageja soovib jätkata 29.08.2022 esitatud hagiavaldusega, mille kohus on 20.09.2022 määrusega menetlusse võtnud. Kohus
tegi 21.04.2023 määruse, milles mh märkis, et menetleb selles tsiviilasjas 29.08.2022 esitatud hagiavaldust, mille kohus on 20.09.2022 määrusega menetlusse võtnud.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.10.2019 tööjõu rendilepingu, mille kohaselt hageja varustas kostjat vabade ametikohtade täitmiseks tööjõuga ja kostja kohustus maksma talle selle eest töötajate renditasu iga kahe nädala tagant (14 päeva) arvete alusel.
5.Hageja osutas kostjale kokkulepitud teenust ning väljastas selle eest 23.12.2019 kostjale arve nr BG1127 summas 2443,48 eurot (koos käibemaksuga), mida kostja ei ole tähtaegselt (27.12.2019) tasunud. 14.01.2020 on osutatud teenuste eest kostjale väljastatud arve nr BG1133 summas 2624,53 eurot (koos käibemaksuga), mida kostja ei ole tähtaegselt (16.01.2020) tasunud.
6.Hageja ütles pooltevahelise lepingu 30.06.2022 üles ja tegi tasaarvestuse avalduse kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutud tagatisrahaga 6912 eurot.
7.Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu p 6.8 kohaselt määras 0,25% päevas. 28.08.2022 seisuga on arve nr BG1127 järgne viivis 5962,09 eurot ja arve nr BG1133 järgne viivis 6272,63 eurot.
8.Tasaarvestuse tulemusel peab kostja tasuma kokku 10 390,73 eurot (tasumata arved summas 5068,01 eurot + tasumata arvete eest viivis summas 5322,72 eurot ning täiendavalt lisandub jooksev viivis kuni nõude tasumiseni). Hageja vähendab nõuet 10 000 euroni.
9.Kostja väitel on nõuded tasaarvestatud 03.01.2020 ja 14.01.2020, kuid kostjal ei olnud sellel hetkel õigust hagejalt nõuda samaliigilise kohustuse täitmist. Sellel hetkel ei olnud lepingu tagatisraha muutunud sissenõutavaks, hagejal puudus kohustus see tagastada. Kostja viide tagatisraha tagastamise nõudele 21.10.2019 seoses Bangladeshi keevitajatega ei puutu antud asjasse. Tagatisraha tagastamise olukord on reguleeritud pooltevahelises lepingu p-s 6.6 ja toona sellist olukorda ei esinenud. Kostja andis 27.10.2019 hagejale alternatiivsed valikud ning hageja oli nõus koostöö nimel garantiikirja andma. Seega ei olnud tagatisraha muutunud sissenõutavaks. Tasaarvestamine pole eluliselt ka seetõttu usutav, et jääb arusaamatuks, mis oli põhjuseks, mis tasaarvestuse tingis ning miks oleks seda pidanud tegema just nende arvetega ja mitte varasematega või hilisematega. Poolte vahel puudub kokkulepe tasaarvestuse osas. Tasaarvestuse avaldus pole teisele poolele kätte toimetatud. Kostja pole põhistanud, mil viisil väidetav avaldus 03.01.2020 on tehtud. Kostja arusaam, et nõuete lõppemine on tõendatud sellega, et hageja igas järgnevas kirjas eelmisi kohustusi meelde ei tuleta, on väär. Raamatupidamislike aruannetega ei saa tõendada, et tasaarvestuse avalduse kätte toimetamise eeldus on täidetud.
10.Hageja ei ole tegutsenud pahauskselt või heade kommete vastaselt. Hageja nõue tuleneb pooltevahelisest lepingust ning on tingitud kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Seaduslikul alusel kohtusse pöördumine või lepingus kokkulepitu täitmise nõue ei saa olla heade kommete vastane käitumine. Samuti ei ole viivise küsimine iseenesest vastuolus hea usuga. Kostja pole selgelt väljendanud, milles tema arvates hageja pahausksus väljendub. Hageja ja kostja pole kokku leppinud, et hageja peab kostjale saatma meeldetuletusi või täiendavaid kirju enne kui saab viivist rakendada. Kostja arvepidamine on tema enda kohustus ja ta ei saa selle puudulikku teostamist hagejale ette heita.
11.Lepingu punktist 6.6. nähtub selgelt, et tasaarvestada võib esiteks kirjaliku kokkuleppe alusel ning teiseks võib tasaarvestada nii jääksumma kui muud võimalikud kohustused. Järjekorda nimetatud punktis määratud ei ole.
12.Hageja ei nõua põhinõuet ületavaid kõrvalnõudeid ega ebamõistlikku viivist. Hageja hinnangul ei ole majandustegevuse puhul ebamõistlik ka 0,25% viivis. Oluline on ka see, et hageja ei nõua käesolevas hagis viivist, mis ületab põhinõuet.
13.Kogutud tõenditest nähtub, et hageja on vaidlusalused arved deklareerinud ning kostja sellega seonduvad väited on olnud väärad.
14.Hageja vaidleb vastu kostja protsessuaalse tasaarvestamise vastuväitele. Hagejal ei ole kostja ees võlgnevusi. Hageja ei võlgne kostjale 232,20 eurot. Hageja on antud nõuded kostja nõuetega tasaarveldanud. Kostja saatis 27.04.2021 hagejale kokku 6 arvet ning palus need
tasaarveldada. Kostja on hagejale ka nimetatud summa võrra vähem tasunud 28.04.2021 väljastatud arve nr BG1313 eest. Hageja ei tunnista arvetega nr 63305 ja 63766 seotud nõudeid ning seetõttu need kohustustena hageja aruandes ei nähtu. Nimetatud kohustused ei ole tekkinud. Arve nr 63305 esitas kostja hagejale aluseta, kuna kõnealusel perioodil ei olnud hageja ametlikult kostjale arves kajastuvaid isikuid tööle suunanud. Kui hageja kostja tähelepanu sellele juhtis, siis tegi kostja kreeditarve. Arve nr 63766 esitamise alus on arusaamatu. Arve kauba koodist (kood 20) nähtub, et tegu pole sellise kaubaga, millega kostja tavapäraselt hagejale arved esitas (kood 13). Kostja on arve esitanud 04.10.2022, kuid hageja on lepingu üles öelnud 30.06.2022. Hagejal puudub arve aluseks olev kohustus, tegemist on peale lepingu ülesütlemist ja nõude esitamist fiktiivselt vormistatud arvega. Kostja vastuväited
15.Hagejal puudub nõue kostja suhtes. Hageja põhinõue summas 5068,01 eurot on poolte kokkuleppel tasaarvestatud 03.01.2020 kostja poolt hagejale makstud tagatisrahaga 6912 eurot. Seega võlgneb hageja kostjale 1843,99 eurot (6 912-5 068,01) ning lisaks seadusjärgses määras viivise.
16.Hageja saatis 18.10.2019 kostjale xxx keevitajate andmed. Selgus, et osa neist viisasid ei saanud. Kuivõrd kostja ei saanud soovitud tööjõudu hageja vahendusel ning kostjal tekkis kahtlus hageja vahendustegevuse osas tervikuna, esitas kostja pärast tagatisraha 6912 euro tasumist 17.10.2019 hagejale 21.10.2019 nõude tagatisraha tagastamiseks. Kuivõrd hageja ei soovinud tagatisraha 6912 tagastada, väljastas 21.10.2019 hageja juhatuse liige garantiikirja tagatisraha tagastamise tagatisena.
17.Hageja palus tasuda 03.01.2020 e-kirjas arve nr BG1127. Samal päeval leppisid pooled hageja ettepanekul kokku, et hageja arve nr BG1127 tasutakse kostja poolt makstud tagatisraha 6912 euro arvel ehk teostatakse poolte kokkuleppel nõuete tasaarvestus, mille tulemusena arvel BG1127 väljenduv nõue lõpeb. Hageja arve nr BG1133 tasaarvestasid pooled tagatisrahaga kokkuleppeliselt 14.01.2020.
18.14.01.2020 e-kirjas puudub viide, et varasem arve nr BG1127 on tasumata. Järelikult poolte kokkulepe tagatisraha ja arve nr BG1127 tasaarvestuse osas oli täidetud.
19.Alles 15.09.2020 tuleb hagejalt märgukiri tasumata arvete tasumise palvega, kuid selles kirjas viidatakse arvetele BG1224 ja BG1225, mitte arvetele BG1127 ja BG1133.
20.Poolte vahel 11.10.2019 sõlmitud tööjõu rendilepingu p 6.6 järgi võib rendileandja kirjalikul kokkuleppel kasutajaettevõtjaga tasaarveldada tagatisrahast kasutajaettevõtja poolt tasumata arvete jääksumma ja muud võimalikud kohustused. Isegi juhul, kui kostja võlgneks hagejale tasumata arvete jääksumma, tuleb see tasaarvestada tagatisrahaga. Seega on poolte vahel kokku lepitud võlakohutuste täitmise järjekord ning VÕS § 88 lg 8 nõuete täitmise järjekord ei kohaldu. Hageja on pahatahtlikult paisutanud võlanõuet kõrvalnõuete võrra.
21.Kostja ei tunnista 30.06.2022 hagejapoolset nõuete tasaarvestust, sest vastastikused nõuded olid tasaarvestatud kokkuleppe alusel juba 03.01.2020 ning 14.01.2020.
22.Hageja ei ole põhjendanud, et põhinõuet ületavas viivisenõude osas oleks tal tekkinud kahju. Hageja poolt koostatud ulatusliku viivise arvestus ilmestab asjaolu, et hagejal kas pole nõuet või on nõue jäänud aastateks unarusse eesmärgiga vahetult enne nõude aegumise tähtaja saabumist luua mulje enam kui kahekordsest kõrvalnõudest: väidetud põhinõudele 2443,48 eurot on loodud juurde kõrvalnõue 5962,09 eurot ning väidetud põhinõudele 2624,53 eurot on loodud juurde kõrvalnõue 6272,63 eurot.
23.Kostja taotleb viivise vähendamist juhul, kui kohus leiab, et hageja põhinõue on olemas, s.t see pole varasemalt lõppenud ning hagejapoolne viivise arvestus on seega lubatav. Hageja on kunstlikult võimendanud viivise nõuet vastuolus lepingu punktiga 6.6. ning teinud õigusvastase tasaarvestuse, loomaks muljet, et ülemäärane viivis on justkui tasaarvestatud ja nõue ses osas lõppenud. Kostja pole kunagi nõustunud hageja ülemäärase ja põhjendamatu viivisega.
24.10.07.2023 menetlusdokumendis esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Hagejal on kostja ees võlgnevus 30.03.2021 arvest nr 61541 summas 120 eurot (maksetähtajaga 13.04.2021), 01.03.2022 arvest nr 63065 summas 112,20 eurot (maksetähtajaga 16.03.2022) ning arvetest nr 63305 ja 63766. Kokku võlgneb hageja kostjale 1335 eurot, millise nõude tasaarvestab kostja hageja nõudega. Maakohtu otsuse põhjendused
25.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: TJV Holding OÜ (hageja) ja OSAÜHING BIRGER (kostja) vahel oli sõlmitud tööjõu rendileping (dtl 27-28, 91); kostja tasus 16.10.2019 esitatud arve nr BG1077 alusel 17.10.2019 hagejale tagatisraha 6912 eurot (dtl 99, 307, 433); hageja väljastas kostjale 23.12.2019 arve nr BG1127 (dtl 39, 65, 68-69) summas 2443,48 eurot tasumise tähtajaga 27.12.2019 ja 14.01.2020 arve nr BG1133 (dtl 40, 67-69) summas 2624,53 eurot tasumise tähtajaga 16.01.2020; hageja seaduslik esindaja M-M E andis kostjale 27.10.2019 garantiikirja (dtl 115); hageja ütles pooltevahelise lepingu üles 30.06.2022 (dtl 42-45);
27.Pooled vaidlevad selle üle: kas kostjal jäid hagejale tasumata arvete nr BG1127 ja BG1133 eest kokku 5068,01 eurot või tasaarvestas kostja need summad 2020. aasta jaanuaris enda poolt tasutud tagatisrahaga; millal muutus kostja poolt tasutud tagatisraha sissenõutavaks;
28.Tasumata arvetest
28.1.Hagi kohaselt võlgneb kostja hagejale 23.12.2019 väljastatud arve nr BG1127 summas 2443,48 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 27.12.2019 ja 14.01.2020 väljastatud arve nr BG1133 summas 2624,53 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 16.01.2020. Kooskõlas tööjõu rendilepingu punktiga 6.8 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kohaselt tasumata summalt 0,25% päevas viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni makse täies ulatuses tasumiseni. Hageja on arvestanud kostjale viivist kokku arve nr BG1127 eest 28.08.2022 seisuga 5962,09 eurot ja arve nr BG1133 eest 6272,63 eurot, kokku 12 234,72 eurot.
28.2.Kostja vaidlustas menetluse alguses lepingu olemasolu, sest hageja viitas maksekäsu kiirmenetluse avalduses lepingule kuupäevaga 07.10.2029. Alternatiivselt leidis kostja, et hagejal puudub kostja suhtes nõue, kuna viidatud arved tasaarvestati jaanuari alguses.
28.3.Hagis tugineb hageja 07.10.2019 sõlmitud lepingule. Kohus loeb digitaalselt allkirjastatud lepinguga tõendatuks, et pooled sõlmisid tööjõu rendilepingu ja selle lisa 1, mille hageja seaduslik esindaja allkirjastas 07.10.2019 ja kostja seaduslik esindaja 11.10.2019 (dtl 34-38). Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on teenuse osutamise lepinguga, mis vastab käsunduslepingu tunnustele (dtl 42).
28.3.Lepingu lisa 1 (dtl 33) kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja vahendab kostjale kuus keevitajat, kelle töö perioodi alguseks pidi olema 44. nädal (28.10-03.11.2019). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasus kooskõlas lepingu punktiga 6.5. (dtl 36) hagejale 17.10.2019 tagatisraha (dtl 307). 2019. aasta oktoobris saatis hageja kostjale Bangladeshi keevitajate andmed (dtl 101-108), kes kostja juures tööd ei teinud. Osa Bangladeshi keevitajatest ei saanud viisat (dtl 109-111).
28.4.Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja esitas 21.10.2019 hagejale taotluse tagatisraha 6912 euro tagastamiseks või garantiikirja väljastamiseks (dtl 112). Pooled soovisid lepingulist suhet jätkata ning seetõttu väljastas hageja kostjale 21.10.2019 allkirjastatud garantiikirja (dtl 115), kus hageja seaduslik esindaja kinnitas, et ta on nõus garanteerima kostja nõudeid tagatisraha osas hageja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et peale
hageja poolt kostjale garantiikirja andmist sõlmisid pooled lepingu lisad 2 ja 3, mille alusel hageja vahendas kostjale 2019. aasta 48-49 nädalal ühe tõstukijuhi (dtl 65-66) ning ühe köögi- ja majandustöölise (dtl 67). Lisade 2 ja 3 eest esitas hageja kostjale vaidlusalused arved, mille tasumist hakkas hageja nõudma 30.06.2022 lepingu ülesütlemisel.
28.5.Seega on kohtu hinnangul kostjal kohustus tasuda hagejale arvete nr BG1127 ja BG1133 eest kokku 5068,01 eurot.
28.6.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja esitas 2020. aasta jaanuaris hagejale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas 07.10.2019 tagatisena tasutud summa arvete nr BG1127 ja BG1133 võlgnetava summaga või toimus tasaarvestus hiljemalt lepingu ülesütlemisel.
29.Tasaarvestamisest
29.1.Hageja arvestas lepingu ülesütlemisel 30.06.2022 kostja viivisevõlgnevusest 12 234,72 eurot maha tasutud tagatisraha 6912 eurot.
29.2.Kostja leidis, et hagejal ei ole nõuet, kuna kostja tasaarvestas 2020. aasta jaanuaris hageja nõude enda tagatiseks makstud nõudega.
29.3.Tööjõu rendilepingu punkti 6.6 kohaselt tagastab rendileandja tagatisraha täies ulatuses kasutajaettevõtjale kahe nädala jooksul pärast renditöötaja kasutajaettevõtjast töölt lahkumist, kui lahkunud töötaja asendatakse teise töötajaga, siis tagatisraha ei tagastata ja see jääb asendatud töötaja tagatisrahaks. Rendileandja võib kirjalikul kokkuleppel kasutajaettevõtjaga tasaarveldada tagatisrahast kasutajaettevõtja poolt tasumata arvete jääksumma ja muud võimalikud kohustused.
29.4.Hageja seadusliku esindaja V E 15.08.2023 istungil antud selgituste kohaselt kostja kirjalikult vaidlusaluste arvete tasaarvestamise avaldust esitanud ei ole ja suuliste kokkulepete alusel muudatusi ei tehta. 2019 detsembris või jaanuari alguses hageja esindajad kostja juures ei käinud, kuna jõuludest kuni 13.01.2020 oli kollektiivpuhkus (dtl 37800:26:49; 379-00:37:51). Kostja seadusliku esindaja 15.08.2023 istungil antud selgituste kohaselt sõlmiti tasaarvestamise kokkulepe siis, kui sai selgeks, et xxx keevitajad ei saabu kostja juurde. Kostja selgituse järgi saabus mingi hetk selgus, et tolliamet ei anna neile viisat ja tehing ei saa toimuda. Siis oli jutt tagatisrahast ja kostja tuli hagejale vastu ning lubas tasutu tasaarveldada järgmiste arvetega. Kostja arvab, et kokkulepe sõlmiti novembris 2019. 03.01.2020 oli kostjal telefonivestlus V E ja ta palus detsembris tehtud tööde eest arve tasuda. Kostja ütles, et ei saa maksta, kuna on suur ettemaks tehtud ja sellega oli hageja päri (dtl 379 –380; 54:54). Kostja arvates võis poolte vahel toimuda kohtumine Avinurmes 15.01.2020 (dtl 380 – 01:00:47). M-M Ei tunnistajana 15.08.2023 istungil antud ütluste kohaselt oli ta hageja juhatuse liige 2019. lõpus ja 2020. aasta alguses. Ta käis kostja juures 2020. aasta jaanuaris arvatavasti jooksvates töökorralduslikes küsimustes (dtl 381- 01:19:32; dtl 382- 01:23:24). Tunnistaja selgituste järgi juhul, kui nõuti ette tagatistasu, aga töötajad jäid mingil põhjusel tulemata, siis jäi tasu järgmiste perioodi jaoks õhku, hageja kätte. Koostöö ei katkenud ja kui üks inimene ära läks, tuli ta asendada. Algne tagatisraha jäi hageja kätte. Kui leping oleks pidanud lõppema, oleks ka tagatisraha tagastamine toimunud. Eraldi selle kohta kokkulepet ei sõlmitud, arutati seda suuliselt (dtl 383 – 01:31:19). Tunnistaja Kuido Kuuse 15.08.2023 istungil antud ütluste kohaselt tehti tasaarvestus jaanuaris 2020, kui rahad olid makstud, aga inimesi polnud. Kuna inimesi polnud, tahtis hageja raha tagasi saada (dtl 384 - : 01:41:34).
29.5.Lepingut, selle lisasid, hageja esitatud arveid ja 15.08.2023 istungil antud ütlusi kogumis hinnates leiab kohus, et käesolevaks hetkeks ei ole võimalik tuvastada, millal täpselt kostja hageja arvetest nr BG1127 ja BG1133 tuleneva summa 2019. aasta oktoobris tasutud tagatisrahaga tasaarvestas. Viidatut ei saa tõendada ainult kostja või hageja raamatupidamise väljavõtetega (dtl 96-98, 307-309), 13.02.2020 e-kirjaga, mis viitab 2020. veebruaris kostja juures käimisele (dtl 432) või toimunud kirjavahetuses arvete tasumise meeldetuletuste puudumisega (dtl 116-121, 124-126, 429-431). Samuti ei saa tasaarvestust välistada vaid asjaoluga, et hageja töötajad olid kollektiivselt puhkusel 28.12.2019-12.01.2019 (dtl 205206). Asja materjalidest nähtub ja pooltel ei ole selle üle ka vaidlust, et kostjal oli hagejale
vaidlusaluste arvete tasumise hetkeks tekkinud ettemaks 6912 eurot (6 keevitaja 2 normtundide s.o 80 h kokkulepitud hind 12€/h; 6x80x12). Lepingu punkti 6.6 kohaselt ei kohustunud kostja hagejalt tagatisraha tagasi nõudma, vaid hagejal oli kohustus tagatisraha tagastada. Viidatud lepingu sättest ei tulenenud kostjale kohustust tagatist nõuda. Kostja vastu nõude tekkimisel oli hagejal võimalus esmalt tasaarvestada tagatisena tasutud nõue. Kohtu hinnangul ei saa hea usu põhimõttega kooskõlas pidada hageja käitumist, kus hageja jätab tagatisena tasutud raha enda kasutusse, ei tasaarvesta seda esimesena tekkivate võlgnetavate arvetega ning arvestab lepinguliste suhete lõppemisel n.ö tasumata arvete eest esmalt viivise, millelt arvestab maha tagatiseks tasutud raha. Hageja soovis peale esimeste arvete esitamist ja kostjale tööjõu vahendamise ebaõnnestumist kostja lepingulise suhte jätkumist ja oli seetõttu valmis andma ka garantiikirja. Kohtu hinnangul nähtub lepingu lisast 1 (dtl 33), garantiikirjast (dtl 115) ja garantiikirja andmisele eelnenud kirjavahetusest (dtl 112), et tegemist oli tööjõu vahendamise eest ettemaksuga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja pidi lepingust tulenvalt tasuma tagatisraha, mis polnud seotud konkreetsete töötajatega. Tagatisraha töötajatega seotus nähtub lepingu punktist 6.5 (dtl 36), mille kohaselt kostja kohustus enne töötaja tööle asumist, kuid mitte hiljem, kui viie päeva jooksul alates lepingu kehtima hakkamisest, tasuma hagejale tagatisraha, mille määr võrdub kahe nädala normtöötundide (80h) tasuga töötaja kohta, võttes aluseks lepingulisas fikseeritud tunnitasu. Seega oli tagatis seotud konkreetsete töötajate konkreetse kokkulepitud tunnitasuga. Juhul, kui tegemist oleks olnud tagatisega, mis oleks pidanud hagejale jääma lepingu lõppemiseni, siis poleks hagejal olnud põhjust arvestada tasu lisa 1 sõlmitud kokkuleppe alusel ning hageja juhatuse liikmel ei oleks olnud vaja anda garantiid. Samuti nähtub kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 99-100), et pooled sõlmisid mitmeid tööjõu vahendamise kokkuleppeid kuni 2022. aasta märtsini. Kohtu hinnangul ei ole hageja muutnud usutavaks, et juhul, kui kostja oleks jäänud kohe esimese kolme kuu eest võlgu kahe tööjõu vahenduse eest kokku üle 5000 euro, siis oleks hageja soovinud kostjaga lepingut nii pikalt jätkata ja juhatuse liige anda lisaks ka isikliku garantii. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist oli nö ettemaksuga, mille hageja pidi arvestama järgmiste vahendatud töötajate tasu katteks, on hageja viited tagatise tagastamise arvestusel VÕS § 88 lõikele 8 asjakohatud.
29.6.Hageja ei ole kohtu jaoks usutavaks muutnud asjaolu, et pooled sõlmisid kõik kokkulepped kirjalikult. Ka hageja endine juhatuse liige Mattias-Markkus E kinnitas tunnistajana ütlusi andes, et tagatise tagastamist arutati suuliselt ja eraldi selle kohta kokkulepet ei sõlmitud. Poolte koostöö ei katkenud ja kui töötaja lahkus, tuli ta asendada. Seetõttu jäi tasutud tagatisraha hageja kätte ja kui leping lõppes, oleks tulnud tagastada tagatisraha. Eraldi selle kohta kokkulepet ei sõlmitud, arutati seda suuliselt. Seega oli poolte vahel tavapärane, et osa kokkulepetest sõlmiti suuliselt. Viidatut kinnitavad nii lepingu lisades (dtl 33, 65, 67) kui ka arvetel märgitud töötajate erinev tunnihinnad ja ka nt hageja poolt lepingu lisa 2 (dtl 65) allkirjastamata jätmine.
29.6.Seega ei saanud hageja arvestada vaidlusalustelt arvetelt viivist, sest hageja oli tagatise arvestanud kõnealuste arvete katteks juba 2020. aasta alguses. See, millal tasaarvestus täpselt teostati, ei ole oluline, kuid see toimus hiljemalt lepingu ülesütlemisel 30.06.2022. Osundatud põhjustel tuleb hageja nõue kostjalt põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
30.Protsessuaalsest tasaarvestusavaldusest
30.1.10.07.2023 menetlusdokumendis esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Hagejal on kostja ees võlgnevus 30.03.2021 arvest nr 61541 summas 120 eurot (maksetähtajaga 13.04.2021), 01.03.2022 arvest nr 63065 summas 112,20 eurot (maksetähtajaga 16.03.2022) ning arvetest nr 63305 ja 63766. Kokku võlgneb hageja kostjale 1335 eurot, millise nõude tasaarvestab kostja hageja nõudega.
30.2.Hageja leiab, et tal ei ole kostja ees võlgnevusi. Hageja ei võlgne kostjale 232,20 eurot. Hageja on nõuded kostja nõuetega tasaarveldanud. Kostja saatis 27.04.2021 hagejale kokku 6
arvet ning palus need tasaarveldada. Kostja on hagejale ka nimetatud summa võrra vähem tasunud 28.04.2021 väljastatud arve nr BG1313 eest. Hageja ei tunnista arvetega nr 63305 ja 63766 seotud nõudeid ning seetõttu need kohustustena hageja aruandes ei nähtu. Nimetatud kohustused ei ole tekkinud. Arve nr 63305 esitas kostja hagejale aluseta, kuna kõnealusel perioodil ei olnud hageja ametlikult kostjale arves kajastuvaid isikuid tööle suunanud. Kui hageja kostja tähelepanu sellele juhtis, siis tegi kostja kreeditarve. Arve nr 63766 esitamise alus on arusaamatu. Arve kauba koodist (kood 20) nähtub, et tegu pole sellise kaubaga, millega kostja tavapäraselt hagejale arved esitas (kood 13). Kostja on arve esitanud 04.10.2022, kuid hageja on lepingu üles öelnud 30.06.2022. Hagejal puudub arve aluseks olev kohustus, tegemist on peale lepingu ülesütlemist ja nõude esitamist fiktiivselt vormistatud arvega.
30.3.Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis puudub vajadus menetlusliku tasaarvestusavalduse ja selle tõendamiseks esitatud tõendite (dtl 235, 307-309, 343-346, 357-366, 434) hindamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
32.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.
33.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.