Pankrotiõigus

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Woodenergy OÜ esitas 15.08.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 21.08.2023 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutine pankrotihaldur esitas 11.09.2023 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnikul oli pankrotiavalduse esitamise seisuga nõue summas 6057 eurot Woodgeneric OÜ vastu, mida võlgnik hindas ebatõenäoliselt laekuvaks. Selgituste kohaselt tasaarveldati see ostu-müügi lepingust nr xxx tuleneva nõudega. Nõudest jäi tasumata veel 208 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on pangakontol olev raha summas 11,81 eurot. Osaühingu osakapitaliks on 2500 eurot, kuid osakapitali sissemakset osaühingusse tehtud ei ole. Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvelt. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral või menetluse raugemise korral võib haldur nõuda osanikult vastutada osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Seega vastutab J K osaühingu kohustuste eest vähemalt 2500 euro ulatuses. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 10 165,64 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole veel kindlad ja vajavad täiendavat uurimist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 2022. aasta teisel poolaastal, mille tõttu on võlgnik rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS mõistes. Võlgnikul puudub vara, mis kataks olemasolevaid kohustusi summas 10 165,64 eurot. Puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilise isiku tervendamiseks. Äriühing on lõpetanud oma tegevuse. Seega, kuna käesolevas menetluses pankrotivara ei kata kohustusi ja majandustegevus võlgnikul puudub, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks oleks vaja tasuda kohtu deposiiti summa 3000 eurot. Kohus tegi 12.09.2023 määrusega ettepaneku Woodenergy OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 27.09.2023. Teade avaldati 12.09.2023. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Kohus tegi 02.10.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 20.10.2023, et ei esita käesolevas asjas ettepanekut algatada pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi. Maksejõuetuse teenistus märkis, et võlgnikul on sisse maksmata kogu osakapital summas 2500 eurot, mistõttu palub maksejõuetuse teenistus kohtul kaaluda ajutise halduri tasu välja mõistmist mitte riigieelarvelistest vahenditest, vaid võlgnikult või tema lähikondsetelt. Lisaks eeltoodule tõi maksejõuetuse teenistus esile, et on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige Kaupo Meier, kes on alates 07.11.2022 ühtlasi ka Woodenergy OÜ likvideerija ülesannetes, on teinud raske juhtimisvea, sest on esitanud pankrotiavalduse alles 15.08.2023. Tuvastatud asjaolude kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba 2022. aasta II pooles, mistõttu oleks pidanud Kaupo Meier esitama pankrotiavalduse mitte hiljem kui detsembris 2022. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise asemel

kohandas juhatuse liikme ülesannetes likvideerija Kaupo Meier võlgniku raamatupidamist tagasiulatuvalt ja tegi omaalgatuslikult teadlikult ja tahtlikult raamatupidamise nö puhastamise eesmärgil 28.02.2023 raamatupidamiskanded (ajal mil võlgnik oli juba maksejõuetu) suurendades võlgniku kohustusi (boonuste võrra) ning tasaarveldades ebaselgeid nõudeid Woodgeneric OÜ vastu summas 6265,70 eurot. Võlgniku nõue Woodgeneric OÜ vastu ei olnud ebatõenäoliselt laekuv nõue. Woodgeneric OÜ oli ja on täiesti elujõuline kasumis äriühing hetkel. Seega moonutas võlgniku juhtorgani liige Kaupo Meier teadlikult võlgniku raamatupidamist. Juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse teenistus leiab, et antud juhul on see Kaupo Meieri suhtes kohaldatav, sest ta jättis likvideerija ülesanded täitmata ning tegutses võlgniku nimel juhtorgani liikmena teadlikult ja tahtlikult. Likvideerija Kaupo Meier esitas 31.10.2023 seisukoha, mille kohaselt on osanik J K likvideerijat teavitanud, et juhul kui pankrotimenetlus lõppeb raugemisega ja ühingu varast pole võimalik katta kulusid siis osanik on valmis tasuma kuni 1250 eurot ajutise halduri kulusid. Ühtlasi likvideerija selgitas, et ta ei ole kunagi olnud võlgniku juhatuse liikmeks, vaid on olnud likvideerija. Likvideerimismenetluse alustamise hetkel 07.11.2022 ei olnud ühing maksejõuetu kuna ühingul polnud võlgnevusi. Likvideerimismenetluse ajal peale likvideerimisaruande koostamist koostas E P AS täiendava arve leppetrahvi kohta. Nimetatud arve jõudis OÜ Woodenergy ametlikule e- posti aadressile [email protected] alles 19. jaanuar 2023 (saadetud AS E E poolt). Seda arvet pole kunagi saadetud ka ühingu raamatupidajale ega juhatajale. Samuti pole AS E P esitanud likvideerijale nõudeavaldust. Likvideerija pöördus peale arve saamist osaniku poole eesmärgiga leida täiendavaid rahalisi vahendeid nõude vaidlustamiseks või kompromisskokkuleppe sõlmimiseks võlausaldajaga. Osaniku soov oli vältida maksejõuetust, et säilitada tulevikus peale sanktsioonide lõppemist võimalus müüa puitu AS-le E P. Osanik kahjuks täiendavaid vahendeid ei leidnud ja likvideerija esitas koheselt pankrotiavalduse. Likvideerija on ka üritanud sisse nõuda debitoorset nõuet OÜ-lt Woodgenetic (nõue oli eelnevalt juhatuse poolt märgitud ebatõenäoliselt laekuvaks). Likvideerijana esitasin nõudekirja, millele OÜ Woodgenetic vastas, et neil puuduvad kohustused OÜ Woodenergy ees. Samuti on likvideerija korduvalt vestelnud OÜ Woodgenetic juhatuse liikmega, et selgitada pooltevaheliste nõuete asjaolusid. Täiendavalt eeltoodule kinnitas likvideerija, et kõik ühingu raamatupidamise kanded on tehtud vastavalt seadusele lähtudes raamatupidamise algdokumentidest. Ühingu raamatupidamist teostas professionaalne raamatupidaja M G, kes on tegelenud selle ühingu raamatupidamisega kogu tegevusperioodil alates ühingu asutamisest. 28.02.2023 tehtud kanded raamatupidamises on tehtud mõistliku aja jooksul ja seadusekohased. Konkurentsiameti väide justkui oleks likvideerija raamatupidamist kohandanud või moonutatud on arusaamatu ja ei vasta tõele. Nõue OÜ Woodgeneric vastu oli ebatõenäoliselt laekuv kuna neil on vastunõue Woodenergyle. Seda kinnitas likvideerijale ka juhatuse liige ja samuti kinnitab seda hilisem OÜ Woodgeneric vastus likvideerija nõudekirjale. Likvideerija hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Ajutine pankrotihaldur esitas 03.11.2023 täiendava seisukoha, mille kohaselt leiab, et ajutise halduri tasu summas 1250 eurot tuleks välja nõuda võlgnikult, s.o osanikult J K ja ülejäänud summa 550 eurot palub välja mõista riigieelarvelistest vahenditest menetlusabi korras. Ajutine haldur ei ole veendunud, et osanik on võimeline kogu summat tasuma. Ühtlasi vajaksid halduri hinnangul edasises menetluses kontrollimist, kas võlgniku poolt tehtud tehingud vastavad võlausaldajate ja võlgniku huvidele või esineb tagasivõitmise võimalus.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 10 165,64 eurot, kuid olemasolev vara on vaid pangakontol olev raha 11,81 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole hetkel kindlalt tuvastatavad. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 12.09.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 27.09.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 02.10.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse teenistus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel kohtu ette

toodud piisavalt andmeid, millest tõsikindlalt järeldada, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme J K. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 2023. aastal 725 eurot.

Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus ajutine haldur tunnitasu määrast 100 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1800 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine haldur palub tasu osaliselt välja mõista võlgniku osanikult. PankrS § 29 lg 10 sätestab, et kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva paragrahvi lõike 9 või 91 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik, kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati. Sama sätte üheksanda lõike kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus PankrS § 29 kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Äriregistrist nähtub, et võlgnik on asutatud sissemakset tegemata. Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige J K ei ole halduri tasu summas 1800 eurot vaidlustanud ja teatas likvideerijale, et tal on võimalik tasuda 1250 eurot ajutise halduri kulusid. Kohus asub seisukohale, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja mõistab ajutise pankrotihalduri tasust summas 1800 eurot (käibemaksuga) välja 1250 eurot võlgniku ainuosanikult J K. Tasu tuleb kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur palub ülejäänud tasu hüvitada riigi vahenditest. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on 15 tunni eest (alustatud pooltunde 30 × 33) 990 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär. Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu summas 550 eurot (käibemaksuga). Kohus peab vastavat taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Tasu suurus jääb seaduses ettenähtud piirmääradesse. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.