S. P. ja A. P. hagi R. T. vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: S. P. (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja II: A. P. (isikukood XXX; elukoht XXX); Hagejate lepinguline esindaja: jurist M. P. (OÜ Cartex; e-post XXX);
2-23-13512
Kostja: R. T. (isikukood XXX; elukoht XXX, e-post XXX)
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu S. P. ja A. P. loobumine hagist R. T. vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-23-13512 menetlus.
2.Jätta menetluskulud kostja R. T. kanda.
3.Tagastada hagejatele pool hagilt tasutud riigilõivust summas 70 eurot. Tagastatav summa kanda S. P. kontole nr XXX.
4.Mõista R. T. S. P. ja A. P. kasuks välja menetluskulud summas 670 eurot.
R. T. tuleb temalt resolutsiooni punktis 4 S. P. ja A. P. kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda S. P. kontole nr XXX.
6.R. T. tuleb temalt resolutsiooni punktis 4 S. P. ja A. P. kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud
määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada määrus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S. P. ja A. P. esitasid 23.09.2023. a kohtusse hagiavalduse R. T. vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt hagejatele ühisomandina korteriomand, asukohaga XXX. Hagejate korteri kohal, korrus kõrgemal asub kostjale kuuluv korter nr X. Kostja korteris toimus kaks veeavariid, 10.06.2023. a ja 07.08.2023. a. Avariide tagajärjel valgus kostja korterist vesi hagejate korterisse ning hagejate korter sai kahjustusi. Hagejate korter on kindlustusfirma If P&C Insurance AS-i poolt kindlustatud. Peale avariide toimumist vaatas kindlustusfirma spetsialist korteri üle, fikseeris kahjustused ja kindlustusandja lepingupartner XXX tegi korteri remondi hinnapakkumised ning remontis korteri peale mõlemat veeavariid. Esimese, 10.06.2023. a toimunud, kindlustusjuhtumi järel tehtud remonttööde maksumuseks oli 3667,84 eurot ja teise, 07.08.2023. a toimunud, kindlustusjuhtumi järel tehtud remonttööde maksumuseks 987,10 eurot. Mõlema kindlustusjuhtumi puhul oli kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot. Hageja I tasus XXX 23.08.2023. a omavastutuse ulatuses kokku 400 eurot. Hagejad on seisukohal, et tasutud 400 euro ulatuses on hagejad kandnud kahju, mille eest vastutab kostja. Hagejad esitasid 27.09.2023. a kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles taotlesid, et kohus mõistaks kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja kahjuhüvitise summas 400 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 400 eurot.
2.Kohus võttis hagi 29.09.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide temale kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 19.10.2023. a.
3.06.10.2023. a esitasid hagejad kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hagejate teatel tasus kostja peale hagi esitamist neile ära kahjuhüvitise kokku summas 400 eurot. Kuna kostja on nõude täitnud, siis loobuvad hagejad hagist ja paluvad kohtul tsiviilasja menetluse lõpetada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
4.Kostja, R. T, esitas 19.10.2023. a kohtule oma seisukoha, milles palub vastu võtta hagejate taotlus hagist loobumise kohta ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Seonduvalt menetluskuludega leiab kostja, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja hinnangul oleks käesoleval juhul äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja ei ole oma tegevusega kohtusse pöördumist tinginud. Kostja selgitab, et ei ole vaielnud hagejate nõudele vastu sisuliselt ega eitanud hagejate õigust saada kahju tekitamise korral hüvitist kindlustuslepingu omafinantseeringu kulude katteks, kuid soovis, et hagejad esitaksid kahju hüvitamise nõude aluseks olevad dokumendid (sh kalkulatsioonid ning kirjeldused),
milles oleks kinnitus materiaalse kahju toimumise kohta seoses konkreetsete veekahjudega ja info selle ulatuse ning maksumuse kohta. 24.08.2023. a saatis hageja nõudega koos kostjale vaid kaks osalist fotot kindlustusfirma e-kirjast, millest ei selgunud kostja jaoks isegi see, milliste kindlustusjuhtumitega on e-kirjad seotud või millistel kuupäevadel e-kirjades mainitud kindlustusjuhtumid aset leidsid. Kostja korduvatele pöördumistele ja palvetele anda nõuete kohta täiendavat informatsiooni hagejad ei reageerinud ning mingeid muid täiendavaid dokumente hagejad kostjale ei esitanud enne hagi esitamist. Kostja selgitab, et kahju hüvitamise aluseks olevad dokumendid sai kostja hagejate kindlustusseltsilt If P&C Insurance AS pärast kindlustusseltsi poolt kostjale tagasinõuete esitamist kuupäevadel 20.09.2023. a ja 21.09.2023. a ning pärast sellekohase täiendava päringu esitamist kindlustusseltsile. Kindlustusselts saatis asjakohased dokumendid kostjale 21.09.2023. a e-posti teel ning dokumendid sisaldasid kahjujuhtumi vaatlusakte, pilte, hinnapakkumisi, arveid tehtud tööde eest ning tööde vastuvõtu akte. Pärast kindlustusseltsilt küsitud info ja materjalide saamist tutvus kostja saadud materjalidega ning tasus mõistliku aja jooksul hagi esemeks oleva nõude (seda samas ajaraamis, mis oli seatud ka kindlustusseltsi poolt tagasinõude tasumise tähtajaks ehk 14 päeva jooksul). Kostja hinnangul oli hagejate poolt hea usu vastane nõuda dokumenteerimata kahju hüvitamist, samuti oli hea usu vastane hagejate poolt keelduda kindlustusjuhtumiga seotud dokumentide esitamisest, mistõttu ei ole kostja oma käitumisega käesolevas tsiviilasjas kohtusse pöördumist põhjustanud ning seetõttu oleks ka äärmiselt ebamõistlik ning ebaõiglane jätta hagejate menetluskulud kostja kanda.
5.Hagejad esitasid 27.10.2023. a kohtule oma seisukoha, milles ei nõustu kostja taotlusega jätta menetluse lõpetamisel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad ei nõustu kostja seisukohaga, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, kuna ta ei ole oma tegevusega kohtusse pöördumist tinginud. Hagejad selgitavad, et nendele omavastutuse summa hüvitamise teema ei ole kostjale uus, kuna kostja on sarnast kahju hagejatele ka varem tekitanud. Kostjale oli hagejate omavastutuse summa teada ja varasemalt hüvitas ta hagejatele selle ilma igasuguste täiendavate kahjustuste selgituste ja dokumentaalsete tõendite nõudmiseta. Tegemist on samade korterite ja samasuguste kindlustustingimustega samal aastal. 24.08.2023. a saatis hageja S. P. kostjale kirja sooviga saada järjekordse veeavarii tõttu hagejale omavastutuse summa ulatuses tekitatud kahju hüvitamist. Kirjale olid lisatud nõuet tõendavate dokumentidena kindlustusfirma poolt saadetud garantiikirjad, näidates ära avariiga kahjustatud hagejate korteri asukoht, samuti omavastutuse summad, kummaski garantiikirjas 200 eurot, kokku 400 eurot. Kostjale ei ole teadmata, et tema korteris toimusid järjekordsed veeavariid ja hagejate korter asub tema korteri all. Kostja 26.08.2023. a vastusest nähtub, et ta on toimunud veeavariidega kursis, kuid vaatamata sellele küsib selgitusi ja kahju tõendavaid dokumente. Need kostja poolt nõutud selgitused ja dokumendid aga ei ole kuidagi seotud hagejate omavastutuse summaga. See asjaolu oli kostjale juba varasemalt teada seoses tema korteris esmakordselt tekkinud veeavarii järel hagejale omavastutuse summa hüvitamisega. 27.08.2023. a saatis hageja S. P. kostjale täiendava selgituse. Kostja nõudis oma järgneva kirjavahetusega jätkuvalt hagejalt kindlustusjuhtumi üksikasjade kohta veekahjustuse ja remondi üksikasju, mis ei ole mitte kuidagi seotud omavastutuse summaga. Kostja keeldus jätkuvalt omavastutussummasid tasumast. Kostja väide, et sai kindlustusfirmalt omavastutuse tasumiseks vajalikud andmed alles 21. septembril, ei vasta tegelikkusele. Selle kirjaga esitas kindlustusfirma kostja vastu veeavariiga seotud tagasinõude. Hagejad olid juba 24.08.2023. a saatnud kostjale omavastutuse summat tõendavad dokumendid. Seega ei takistanud mitte miski kostjat hagejatele tekkind kahju hüvitamast. Hagejate arvates oli kostja poolt tegemist
lihtsalt tasumisest kõrvalehoidmisega, mistõttu esitasid hagejad 23. septembril kohtule hagi. Kostja tasus hagejatele omavastutuse summa alles peale hagi esitamisest teadasaamist 02.10.2023. a.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus
7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 näeb ette üldise menetluskulude jaotuse hagimenetluses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS §-s 168 on eraldi ette nähtud menetluskulude jaotus menetluse lõpetamise puhul. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKm 26.01.2011. a nr 3-2-1-142-10, p 9) avaldanud seisukohta, et menetluse lõpetamisel tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist kostja vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist nende kahjuhüvitise nõude rahuldanud. Hagejad pöördusid hagiga kohtusse 23.09.2023. a ja kostja tasus hagis nõutud kahjuhüvitise 02.10.2023. a. Arvestades asjaolusid on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamist.
Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKm 26.01.2011. a nr 3-2-1-142-10), et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Riigikohus on ka avaldanud seisukohta (vt RKTKm 10.06.2020. a nr 2-18-17703, p 11.2), et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud. Antud asjas tugineb kostja menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamise taotlemisel sellele, et ta ei vaielnud hagejate kahjunõudele sisuliselt vastu, kuid enne nõude täitmist soovis saada kahjunõude aluseks olevaid dokumente, mida hagejad talle ei esitanud. Kohus leiab, et kostja välja toodud asjaolud ei anna alust teha järeldust, et temalt hagejate menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ise on esitanud kohtule tõendina väljavõtte poolte vahel kohtueelselt peetud kirjavahetusest (dtl 49-52). Tõenditest nähtub, et hagejad on enne hagi esitamist 24.08.2023. a pöördunud kostja poole nõudes kostja korteris toimunud veeuputuste tagajärjel tekkinud kulude hüvitamist hagejate omavastutuse ulatuses kokku summas 400 eurot. Hagejad on kirja manusena edastanud kostjale nende kindlustusandja kirjad hagejate korteris seoses kindlustusjuhtumitega remondimaksumuste ja ka hagejate omavastutuse summade kohta. Kostja ei avaldanud kohtueelselt valmisolekut nõuet tasuda. Kostja täitis hagejate kahjunõude alles pärast hagi esitamist. Neid asjaolusid arvestades saab öelda, et hagejad pöördusid hagiga kohtusse põhjendatult. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, on kohus seisukohal, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel ei ole põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja TsMS § 168 lg 5 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagejad on esitanud oma menetluskulude nimekirja 06.10.2023. a menetlusdokumendis (dtl 3940) ja 27.10.2023. a menetlusdokumendis (dtl 73-75) esitasid menetluskulude täienduse. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskulud kokku summas 740 eurot, sh 140 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 600 eurot hagejate lepingulise esindaja tasu.
8.1.Kohus leiab, et põhjendatud hagejate menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 140 eurot. TsMS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et hagejad on tasunud hagilt riigilõivu summas 140 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna käesolevas asjas on hagejad hagist loobunud, siis tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 70 eurot hagejatele tagastada. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja tagastab riigilõivu summas 70 eurot hageja I, S. P, kontole. Riigilõiv ülejäänud ulatuses, s.o summas 70 eurot, on hagejate hüvitatav menetluskulu.
8.2.Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks hagejate menetluskuluks saab lugeda ka hagejate lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses.
Vastavalt § 139 lg-le 1 ja § 144 p-le 1 on tsiviilkohtumenetluses menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejaid esindas menetluses jurist M. P, kellele on TsMS § 218 p-s 2 nõutud haridus ja kes võib tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja olla. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt tegi lepinguline esindaja toiminguid kokku ajakuluga 4 tundi alljärgnevalt: 1) konsultatsioon klientidega, hagi esitamiseks vajalike dokumentide ja kohtupraktika analüüs ja hagiavalduse koostamine – 3 tundi; 2) hagist loobumise avalduse koostamine – 30 minutit; 3) kostja seisukohale kirjaliku vastuse koostamine – 30 minutit. Hagejate lepinguline esindaja taotleb tasu määras 150 eurot tund. Kostja esitas 19.10.2023. a seisukohas vastuväited hageja lepingulise esindaja tasu suurusele. Kostja hinnangul on ebamõistlikult suur nii väidetav esindaja ajakulu menetlustoimingute tegemisel kui ka õigusteenuse arvestuse aluseks olev tunnitasu. Kohus, arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, samuti menetluse käiku, leiab, et hagejate lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu neile toimingutele kokku 4 tunni ulatuses on olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejate esindaja ajakulu sellises ulatuses on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, sh hagejate esindaja koostatud dokumentide sisu ja mahtu, oli ajakulu dokumentide koostamisele ja ettevalmistamisele märgitud ulatuses mõistlikult vajalik. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hagejate lepingulise esindaja tunnitasu määra, s.o 150 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Hagejate esindaja tasumäär vastab keskmiselt sarnase õigusteenuse eest taotletava lepingulise esindaja tasumäärale. Hagejate lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses ületab küll hagihinda, kuid kohus leiab, et see iseenesest ei anna alust tasu vähendada. Riigikohus on 14.042021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud oma varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga ning TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks hagejate lepingulise esindaja tasu 4 tunni ja 15 minuti eest, arvestusega 150 eurot tund, kokku 600 eurot.
8.3.Kokku loeb kohus hagejate hüvitatavate menetluskulude suuruseks 670 eurot, sh pool hagilt tasutud riigilõivust summas 70 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 600 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagejate menetluskulud summas 670 eurot nende kasuks välja kostjalt. Hagejate taotlusel määrab kohus kindlaks, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda hageja I, S. P, pangakontole. Hagejate taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus määruses, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.