Eastconsult OÜ hagi Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastu 03.02.2023 töövõtulepingust nr 8-8.2/10 taganemise tühisuse tuvastamise nõudes 19 799 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
11.09.2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eastconsult OÜ (registrikood 12972814, aadress: Oru, Aa küla, Lüganuse vald, 43331, Ida-Virumaa) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Epp Lumiste, e-post [email protected] Kostja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (registrikood 75001017, aadress: Keskallee 19, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, 30395, Ida-Viru maakond); Kostja lepinguline esindaja A. P., e-post XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eastconsult OÜ hagi Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastu 03.02.2023 töövõtulepingust nr 8-8.2/10 taganemise tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Viru Maakohus tuvastas, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 03.02.2023 töövõtulepingust nr 8-8.2/10 taganemine on Võlaõigusseaduse § 118 alusel tühine.
3.Jätta menetluskulud Kohtla-Järve Linnavalitsuse kanda. Välja mõista Kohtla-Järve Linnavalitsuselt hageja Eastconsult OÜ kasuks menetluskulud kogusummas 3 265,67 eurot, sh riigilõiv summas 1050 eurot ja õigusabikulud 2 215,67 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tallinna Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtusse saabus 04.04.2023 Eastconsult OÜ hagi Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastu 03.02.2023 töövõtulepingust nr 8-8.2/10 taganemise tühisuse tuvastamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Eastconsult OÜ (edaspidi hageja) ja Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi kostja või tellija) töövõtulepingu nr 8-8.2/10, mille kohaselt kohustus töövõtja teostama Järve linnaosas rajatava Ehitajate tänava kergliiklustee projekteerimistööd (vt lisa 1, punktis 1.1.). Töövõtja pidi töö valmistama 2 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, kuid töö ei valminud tähtaegselt. Kostja tellijana esitas hagejale täiendavad kommentaarid ja märkused alles 18.10.2022 (Lisa 2). Kostja ei andnud hagejale 25.10.2022 täiendavat tähtaega vaid informeeris kavatsusest algatada lepingust taganemise protsess (Lisa3). Hageja esitas kostjale 28.10.2022 seisukoha, milles leidis, et kostja on minetanud õiguse lepingust taganemiseks. Kostja ei taganenud lepingust pärast 28.10.2022 seisukoha saamist ning hageja leiab, et seega oli töövõtuleping 28.10.2022 jätkuvalt kehtiv. 14.11.2022 informeeris Transpordiamet, et vajab linnaosa kirjalikku seisukohta küsimuses, kas LV on nõus Sillaotsa kinnistu mahasõidu väljaehitama JJT projekti mahus? (vt lisa 5). 14.11.2022 pöördus hageja kostja poole ning palus Kohtla-Järve Linnavalitsuse seisukohta Transpordiameti ekirjas esitatud küsimusele (lisa 5). Seisuga 13.02.2023 ei olnud kostja Transpordiameti seisukoha küsimusele kirjalikult vastanud (lisa 6). 20.12.20221 informeeris kostja hagejat, et tulenevalt töövõtulepingu p-st 5.1.3. on kostjal õigus leping üles öelda või nõuda leppetrahvi. 20.12.2022 kirjaga otsustas kostja kasutada leppetrahvi nõudmist, kuid seisuga 20.12.2022 kostja töövõtulepingut üles ei öelnud (lisa 7). Järelikult oli töövõtuleping jätkuvalt kehtiv. 03.01.2022 palus hageja taaskord kostjalt vastust Transpordiameti 14.11.2022 küsimusele (Lisa 8). 03.02.2023 taganes kostja töövõtulepingust (Lisa 9). Taganemise põhjuseks tõikostja, et taganemise seisuga ei ole hageja kostjale projektdokumentatsiooni üle andnud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt töövõtuleping VÕS § 635 mõttes; - lepingust tulenevate hagejapoolsete kohustuste täitmise tähtpäev oli 1. september 2022. a; - kostja on 3. veebruaril 2023. a lepingust taganenud. Hageja 28. oktoobri 2022. a kirjast nähtub, et hageja hinnangul töö on kostjale nõuetekohaselt edastatud. Hageja seejuures tugineb asjaolule, et kostjale olid edastatud eskiisid ning kostja ei teavitanud töö mittevastavusest lepingutingimustele. Seevastu hagiavalduse punktis 1 sõnaselgelt tunnistatakse, et töö ei valminud tähtaegselt. Sellest tulenevalt ka hageja tunnistab, et antud juhul on tegemist täitmata tööga. Vaatamata eeltoodule hagiavalduse punktis 28 hageja asub seisukohale, et lepingust tulenevate kohustuse osas on täitmata üksnes ebaoluline osa – puudub vaid Transpordiameti kooskõlastus Sillaotsa kinnistu osas (katastritunnus 32219:003:0010) ning muus osas töö on valmist. Hageja hinnangul puuduolev kooskõlastus ei moodusta isegi mitte 5% kogu projektist.
Siinkohal kostja märgib, et nõuded avalikult kasutatava tee projekteerimisele sätestab Majandus- ja taristuministri 9. jaanuari 2020. a määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus). Määruse § 3 lg 1 sätestatust tuleneb, et tee ehitusprojekti staadiumid on järgmised: - eelprojekt; - põhiprojekt; - tööprojekt. Määruse § 6 sätestatu kohaselt kõik kooskõlastused koondtabeli kujul lisatakse ehitusprojektile. Määrus kehtestab eraldi nõuded ka iga staadiumi koosseisule. Seega, kui jaatada hageja seisukohta, et projektis puudub üksnes Transpordiameti kooskõlastus, peab valmis projekt vastama määruse tingimustele. Seda eelkõige põhiprojekti seletuskirja, graafilise osa ning muude nõuete osas. TsMS § 230 lg 1 sätestatust tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt peab olema tõendatud ka hageja väide sisuliselt lõpule viidud töö kohta. Seda saab teha näiteks projekti edastamisega käesolevas hagimenetluses. Seni aga tegemist on hageja paljasõnalise väitega. Lisaks eeltoodule kostja märgib, et projekt ei saagi olla valmisjärgus ning peale kooskõlastuse puudumist on jäänud tegemata suur osa tööst. Hageja enda tõenditest nähtub, et projekti koosseisus tuli koostada Ehitajate tn 132a ja Raudtee haljasala P1 kinnistute jagamiseks vastavate kinnisasjade jagamise eraldi joonis Maa-ametile kooskõlastamisele esitamiseks (lepingu lisa punkt 3.8). Samuti nähtub hageja tõenditest, et seisuga 15. detsember 2022. a vastavad joonised olid esitamata. Eelmainitud kinnistud kujutavad endast riigiomandis olevate maatükke (katastritunnused 32101:001:0207 ja 32101:001:0176) ning nendel ei ole mingit pistmist maatükiga, mille osas puudub Transpordiameti kooskõlastus. Kostja samuti märgib, et vastavate jooniste esitamata jätmine ei võimalda kostjal alustada Maa-ametiga ülalnimetatud kinnistuse jagamise menetlust. Eeltoodust selgelt tuleneb, et lepingust taganemise hetkel lepinguesemeks olev töö oli olulises ulatuses täitmata. Sellest tulenevalt olid täidetud lepingust taganemise peamised eeldused – lepinguliste kohustuste täitmata jätmine hageja poolt ning seadusest tulenev hageja vastutus lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Hagiavalduses on samuti viidatud asjaolule, et kostja ei andnud hagejale täiendavat tähtaega töö tegemiseks ning ei taganenud lepingust mõistliku aja jooksul. Eeltooduga seonduvalt kostja märgib, et juba oma 25. oktoobri 2022. a teates kostja märkis, et hagejal on aega kuni 28. oktoobrini lepingutingimustele vastava töö tegemiseks. Seega juba antud teatega oli hagejale antud täiendav tähtaeg. Oma 28. oktoobri vastuses hageja märkis, et on valmis kahe nädalaga töö lõpuni tegema. Kuivõrd kostja aktsepteeris hageja ettepanekut, saab antud juhul rääkida kahenädalase täiendava tähtaja andmisest. Lisaks eeltoodule, kostja peab vajalikuks märkida, et hageja viited lepingu punktis 3.5 sätestatule ei ole antud juhul asjakohased. Antud sätte sisemine loogika viitab sellele, et see kohaldub esitatud, kuid puuduliku töö puhul. Täitmata töö puhul seda ilmselgelt kohaldada ei saa. Mõistliku aja ületamise osas kostja märgib, et tegemist on määratlemata mõistega, mille sisustamisel tuleb lähtuda objektiivsetest asjaoludest. Leping oli sõlmitud hankemenetluse tulemusena, kuivõrd kostja puhul on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga. Seega lepingust taganemisega paratamatult kaasneb uue aeganõudva hankemenetluse läbi viimine. Sellest tulenevalt kostja püüdis viimase hetkeni vältida lepingust taganemist ning lõplikult otsustas taganemise kasuks siis, kui oli juba ilmne, et hageja ei kavatsegi lepingut täita. Kostja hinnangul kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa lugeda ebamõistlikuks lepingust taganemist vähem kui kolme kuu möödumisel pärast täiendava tähtaja andmist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tõenditega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Vaidlust ei ole, et: 1) Eastconsult OÜ (hageja) ja Kohtla-Järve Linnavalitsus (kostja) sõlmisid töövõtulepingu nr 88.2/10, mille kohaselt kohustus töövõtja teostama Järve linnaosas rajatava Ehitajate tänava kergliiklustee projekteerimistööd. 2) lepingust tulenevate hagejapoolsete kohustuste täitmise tähtpäev oli 1. september 2022, kuid selleks tähtpäevaks töö ei valminud; 3) 03.02.2023 taganes kostja töövõtulepingust motiivil, et hageja töövõtjana esitas kostjale kui tellijale 31.08.2022 ainult eskiisjoonised, kuid pidanuks esitama eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti. Kostja teavitas 25.10.2022 hagejat tähtaegade rikkumisest, lõpptulemuse mittesaavutamisest ja lepingu lõpetamise kavatsusest.
6.Kostja vastuväited on: 6.1 hageja töövõtjana jättis töö lepingus kokkulepitud tähtpäevaks üle andmata; 6.2 töö on siiani valmimata, sest projekti ei esitatud hagi esitamisel ka kohtule; 6.3 Ebaõige on hageja väide, et kostja ei andnud hagejale täiendavat tähtaega töö tegemiseks ning ei taganenud lepingust mõistliku aja jooksul. 25. oktoobri 2022. a teates kostja märkis, et hagejal on aega kuni 28. oktoobrini lepingutingimustele vastava töö tegemiseks. Seega juba 25.10.2022 teatega andis kostja hagejale täiendava tähtaja. Oma 28. oktoobri vastuses hageja märkis, et on valmis kahe nädalaga töö lõpuni tegema. Kuivõrd kostja aktsepteeris hageja ettepanekut, saab antud juhul rääkida kahenädalase täiendava tähtaja andmisest.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg.1 ja 2 kohaselt Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg.1-3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud vaidluses on hageja töövõtja ja kostja tellija. Töövõtja väidab, et Tellija poolt lepingust taganemine on tühine. VÕS § 116 lg.1 ja 2 kohaselt Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise
eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 647 lg.1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
8.Lepingu täitmise ajaline graafik: 8.1 01.07.2022 sõlmisid pooled töövõtulepingu (TVL) (Hagi Lisa 1); 8.2 01.09.2022 tuli kostjale kui tellijale üle anda TVL p.1.2 nimetatud TÖÖ- TVL p.1.2 kohaselt Tööna käsitletakse ka kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid (sh põhiprojekt vt. TVL p.3.4 kohaselt 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 eksemplaris elektroonilisel kandjal (mälupulk); 8.3 17.10.2022 esitas hageja kostja esindajale TÖÖ põhiprojekti „ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks (Hagi Lisa 2); 8.4 25.10.2022 (1 kuu ja 24 päeva peale lepingu täitmise tähtpäeva) teavitas kostja tellijana lepingu rikkumise tagajärgedest, sh linnavalitsuse otsusest algatada lepingust taganemise menetlus, sh kohustas kostja hagejat esitama kirjale oma seisukoht või siis valmis töö hiljemalt 28.10.2022. Sisuliselt andis kostja hagejale täiendava tähtaja töö esitamiseks (Hagi Lisa 3); 8.5 28.10.2022 saatis hageja kostja esindajale e-kirja, milles esitas vastuväited lepingust taganemise teatele ja nõudis täiendava tähtaja määramist, selgitades, et „töövõtja on täitnud oma kohustused suuremas ulatuses ja ebaolulises osas puuduste kõrvaldamiseks kulub hagejal mitte enam kui 2 nädalat (Hagi Lisa 4). 8.6 14.11.2022 on saatnud Transpordiameti töötaja M. J. hageja esindajale e-kirja, milles on palunud hagejat suhelda kostjaga ja küsida kostja seisukohta (1. kas Solar Light on kostja poole pöördunud ja mis seisukohal kostja mahasõidu asjus on; 2. kas kostja on nõus Sillaotsa kinnistu mahasõidu välja ehitama JJT projekti mahus) (Hagi Lisa 5); 8.7 14.11.2022 on hageja esindaja saatnud transpordiameti esindaja edasi kostja esindajale ja palunud kostja seisukohta Sillaotsa kinnistu osas (Hagi Lisa 5); 8.8 20.12.2022 teavitas kostja hagejat lepingu tähtaja ja ka täiendava tähtaja (kaks nädalat alates 28.10.2022) rikkumisest ning hoiatas hagejat lepingu ülesütlemisest või leppetrahvi kohaldamisest (Hagi Lisa 7);
8.9.03.01.2023 on hageja taas saatnud kostja esindajale transpordiameti 14.11.2022 kirja ja palunud vastata transpordiameti küsimusele (Hagi Lisa 8) ; 8.10 03.02.2023 teatas kostja hagejale lepingust taganemisest (Hagi Lisa 9).
9.Hageja väide, et töö tähtajaks täitmise viivitus oli tingitud kostjas, sh: 9.1 Kostja tellijana esitas hagejale täiendavad kommentaarid ja märkused alles 18.10.2022 (Lisa 2); 9.2 Kostja ei vastanud Transpordiameti 14.11.2022 küsimustele. Maakohus nõustub osaliselt hageja väidetega, et töö tähtajaks täitmise viivitus oli tingitud kostjast. Kuigi hageja pidi töö kostjale üle andma 01.septembriks 2022, tuleb lugeda, et leping oli kehtiv ka 17.10.2022, kui hageja saatis oma 17.10.2022 e-kirjas saatis hageja kostjale „ ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks projekti viimase versiooni“. Kuigi kirjavahetusest ei selgu, mida tegelikult hageja kostjale esitas, nähtub hageja poolt kohtule 31.05.2022 esitatud tõenditest, et 17.10.2022 on hageja esindaja Töö projekti allkirjastanud ning saatnud projekti erinevatele lepingus kokkulepitud
ametitele kooskõlastamiseks, sh OÜ Järve Biopuhastus 01.11.2022 arvamusest ja kooskõlastusest nähtub, et hageja saatis põhiprojekti OÜ Järve Biopuhastusele kooskõlastamiseks 17.10.2022. Maakohus järeldab eeltoodust, et hageja saatis kostja esindaja R.B.le 17.10.2022 ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks põhiprojekti ning kostja esindaja esitas hageja kommentaarid järgmisel päeval ehk 18.10.2022. Seega olukorda, kus hageja saatis põhiprojekti kostjale 17.10.2022 ja kostja vastas sellele 18.10.2022 ei saa nimetada viivituseks. Töövõtulepingu lisast „Hanke korraldamise tehniline ülesanne“ tuleneb, et tööde täitmiseks oli muuhulgas vajalik ka Transpordiameti kooskõlastus. Põhiprojekt on Hageja arvamuses Lisa 2 kohaselt allkirjastatud 17.10.2022. Samal ajal on hageja saatnud projekti kooskõlastamiseks lepingus märgitud ametitele ja asutustele. 14.11.2022 on Transpordiameti esindaja pöördunud hageja esindaja poole palvega suhelda Tellija (kostja) esindajaga ja küsida kostja seisukohta (1. kas Solar Light on kostja poole pöördunud ja mis seisukohal kostja mahasõidu asjus on; 2. kas kostja on nõus Sillaotsa kinnistu mahasõidu välja ehitama JJT projekti mahus). Kuigi kostja esindaja väitis kohtuistungil, et R.B. selgituste kohaselt vastas ta küsimustele telefoni teel, siis tõendamist see vastuväide ei leidnud. 13.02.2023 on Transpordiameti esindaja vastanud hageja esindaja kirjale, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole Transpordiameti küsimustele vastanud. Seega tuleneb Transpordiameti kooskõlastuse puudumine kostja esindaja viivitusest.
10.Hageja väide, et kostja ei andnud hagejale TÖÖ täitmiseks täiendavat tähtaega. Maakohus ei nõustu selle väitega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja Tellijana on oodanud Töö täitmist kuni 25.10.2022 (1 kuu ja 24 päeva peale lepingus kokkulepitud tähtpäeva) ja andnud juba siis esmakordselt täiendava tähtaja kuni 28.10.2022. Kostja on aktsepteerinud hageja taotlust täiendava tähtaja kandmiseks kuni kaks nädalat. Kohus möönab, et kostja pidanuks oma seisukoha täiendava tähtaja andmise või sellest keeldumise osas selgelt väljendama.
11.Hageja väide, et kostja kaotas õiguse lepingust taganeda, sest ei teinud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast seda kui sai teada olulisest lepingu rikkumisest või kui VÕS § 114 määratud täiendav tähtaeg on möödunud. VÕS § 118 lg.1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Maakohus tuvastas, et kostja tellijana on ühelt poolt justkui püüdnud hagejale vastu tulla, võimaldades hagejale kokkuvõttes täiendavalt enam kui viis kuud täiendavat aega lepingu täitmiseks. Samas kostja, teades hiljemalt 17.10.2022, et hagejal on juba valminud põhiprojekt ning alates oktoobris-novembris teavitas hageja kostja esindajat projekti kooskõlastamistest erinevate ametite ja asutustega ning pidades 2022 oktoobris-detsembris hageja esindajaga kirjavahetust projekti osas, oli aktsepteerinud hageja poolt tähtaja möödalaskmist ning lubanud hagejal TÖÖ valmimiseks edasi töötada. Kostja ei määratlenud täiendava tähtaega, s.o milline on TÖÖ valmimise täiendav tähtaeg. Sellega kaotas kostja õiguse lepingust taganeda VÕS § 116 alusel ning tulenevalt VÕS § 118 alusel on kostja 03.02.2023 lepingust taganemine tühine.
12.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et Kohtla-Järve Linnavalitsus Tellijana oli mõnevõrra hooletu suhtlemisel Töövõtjaga. Kui selgus, et hageja ei ole kokkulepitud tähtajaks TÖÖ-d valmis saanud, olnuks mõistlik anda töövõtjale selgelt väljendatud täiendav tähtaeg, fikseerides muuhulgas ka põhjused, miks töö täitmine on viibinud ning kas töö täitmise viivitus võib olla põhjustatud Tellija tegevusest/tegevusetusest. Kostja Tellijana väljendas rahulolematust kokkulepitud tähtaja ületamisega seoses, samas aga lubas töövõtjal edasi töötada. 17.10.2022 pidi olema Tellijal teada, et hagejal on põhiprojekt valmis ja see on esitatud kooskõlastamisteks. Kostjal oli võimalus kaasa aidata Transpordiameti kooskõlastuse saamisele, kuid arusaamatul põhjusel kostja seda ei teinud.
Kokkuvõttes võimaldas kostja hagejal töö suures osas ära teha. Maa-ameti 26.01.2023 kirjast nähtub, et kostja esitas 24.01.2023 Maa-ametile 20.01.2023 kirjaga nr 6-1/353 kooskõlastamiseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse tellimusel koostatud töö nr 22011 „Kohtla-Järve Ehitajate tn kergliiklustee põhiprojekt“ (koostaja Eastconsult OÜ) ja Maa-amet andis oma kooskõlastuse projektile. Ometi 8 päeva peale Maa-ameti kooskõlastuse saamist kostja taganes lepingust. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja esitas 09.10.2023 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3 582,99 eurot, sh riigilõiv summas 1 050 eurot ja õigusabikulud 2532,99 eurot (14 tundi 54 minutit hinnaga 170 eurot tund, ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud alljärgnevad (menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt toob kohus välja ainult need toimingud, mille eest hageja on esitanud tasutaotluse): • 28.03.2023 – hagiavalduse koostamine töövõtulepingust taganemise vaidlustamiseks – 3 tundi 43 minutit; • 03.04.2023 – hagiavalduse täiendamine ja nõupidamine kliendiga – 51 minutit; • 04.04.2023 – hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu osas suhtlus kohtu ja kliendiga 10 minutit; • 18.05.2023 – kohtu määratud tähtajaga ja kostja vastusega tutvumine. Kliendi informeerimine vastuse esitamise tähtajast – 10 minutit; • 29.05.2023 – kohtule vastuse koostamine – 2 tundi 51 minutit; • 30.05.2023 - hageja arvamuse täiendamine – 1 tund 45 minutit; • 11.09.2023 – kohtuistungiks ettevalmistus – 1 tund; • 11.09.2023 – osalemine kohtu eelistungil ja ülevaate edastamine kliendile seoses menetlustähtaegadega ja kompromissi läbirääkimistega – 1 tund; • 21.09.2023 – kostja keeldumisega tutvumine ja kohtu teavitamine kompromissi ebaõnnestumisest – 15 minutit; • 21.09.2023 – kostja keeldumisega tutvumine ja kohtu teavitamine kompromissi ebaõnnestumisest – 15 minutit; • 02.10.2023 kohtuistungi protokolli alusel kliendile küsimuste edastamine – 21 minutit; • 05.10.2023 – hageja lõplike seisukohtade koostamine – 2 tundi 13 minutit; • 09.10.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit. Kostja esindaja vastust/vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirja osas ei esitanud.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“ Kohus tutvudes hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt ja/või täielikult põhjendatuks ajakulu/tasu alljärgnevate toimingute eest: 04.04.2023 – hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu osas suhtlus kohtu ja kliendiga - 10 minutit – kohus ei pea antud kulu põhjendatuks täies ulatuses, kuna antud ajakulu on hõlmatud hagi koostamise/esitamise ajakuluga ning antud toimingu puhul ei ole tegemist õigusabi osutamisega, seega jätab kohus antud osas taotluse täies ulatuses rahuldamata; 29.05.2023 ja 30.05.2023 toimingud – kohtule vastuse koostamine - 2 tundi 51 minutit ja hageja arvamuse täiendamine – 1 tund 45 minutit, kokku ajakulu 4 tundi 36 minutit - kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, kokku 3,5 tunni ulatuses. Kohus lähtub sellest, et kohtule esitatud arvamus ei ole eriti mahukas (5,2 lk, sh päis ning on tavapärasest laiemate reavahedega, samuti sisaldab hulgaliselt viiteid seadusesätetele, so „copy-paste“, ning kordab hagis esitatud väiteid). Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,5 tundi. 21.09.2023 (teine taotlus leheküljel 3) – kostja keeldumisega tutvumine ja kohtu teavitamine kompromissi ebaõnnestumisest – 15 minutit - kohus ei pea antud kulu põhjendatuks täies ulatuses, kuna tegemist on topelt-taotlusega (antud ajakulu on märgitud tabelisse 2 korda) - seega jätab kohus antud osas taotluse täies ulatuses rahuldamata; 02.10.2023 kohtuistungi protokolli alusel kliendile küsimuste edastamine – 21 minutit - kohus ei pea antud kulu põhjendatuks täies ulatuses, kuna kohtu arvamusel ei ole tegemist sellise õigusabi osutamisega, millega seotud kulusid oleks põhjendatud jätta kostja kanda, samuti ei ole antud toiming kontrollitav - seega jätab kohus antud osas taotluse täies ulatuses rahuldamata. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 2 215,67 eurot (11 tundi 2 minutit x 170 eurot, käibemaksuta). Kuna hageja tasus riigilõivu summas 1 050 eurot, siis moodustavad hageja menetluskulud kokku 3 265,67 eurot (1050+2215,67). Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud summas 3 265,67 eurot ning jätab need kostja kanda. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 3 265,67 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (3 265,67 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda. TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.