Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-121528
Tsiviilasi
Europark Estonia OÜ hagi OÜ R-Süsteemid vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 70 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490, Estonia esindajad pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast (e-post: xxx); Kostja: OÜ R-Süsteemid (registrikood 10233171, Telliskivi 28, 10611 Tallinn); Kostja seaduslik esindaja: R R (isikukood xxx, e-post: xxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt R-Süsteemid (registrikood 10233171) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja 70 (seitsekümmend) eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulud.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt R-Süsteemid (registrikood 10233171) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 430 (nelisada kolmkümmend) eurot, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 330 eurot on kulud õigusabile.
Mõista kostjalt OÜ-lt R-Süsteemid (registrikood 10233171) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 430 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja numbrimärgiga xxx sõiduki vastutav omanik või kasutaja. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse ja parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata.
2.Sõiduk oli 22.05.2020 pargitud Tallinnas Telliskivi 60 parklas ning sõidukile oli koostatud leppetrahv number xxx maksetähtajaga 05.06.2020 summas 30 eurot. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud armatuurlaual parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, sõiduki parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
3.Hageja koostas koheselt leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja viitas VÕS § 9 lõikele 1 ja § 16 lõikele 1. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse. Hageja fotod tõendavad, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Hageja viitas LS § 2 punktile 49 ja punktile 93.
4.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 16.07.2012 kuni 15.04.2021 muudatusi tehtud. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1. Kohtueelselt saatis hageja kostjale 24.03.2021 ja 30.05.2022 nõudekirjad kostja äriregistri järgsele e-posti aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma.
5.Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel. Sissenõudmiskuludesse 40 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta. Kogumis on kostja võlgnevus hageja ees 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.
6.Menetluskuludena palus hageja kostjalt tasutud riigilõivuna välja mõista 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus 2 tundi. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et kostja ei ole leppetrahvi kätte saanud. Hageja on saatnud meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsele e-postiaadressile xxx 24.03.2021 ja 30.05.2022. Kostja on 30.05.2022 meeldetuletuskirjale vastanud samal päeval. Samuti on kostja e-toimiku andmetel makseettepaneku vastu võtnud 01.07.2022. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kostja väide tõele, et on nõudest teada saanud alles 22.07.2022.
8.Hageja on saatnud meeldetuletuskirja kostja äriregistriregistri aadressil ja kostja on oma kontaktandmeteks lisanud sama aadressi. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, oli kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutus leppetrahv sissenõutavaks. Kuna leppetrahvi kojamehe alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti, on mõistlik järeldada, et sõidukijuht on leppetrahvist teada saanud. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et leppetrahvi nõue jäetud sõiduki kojamehe vahele. Seega on kostjat teavitatud rikkumise tuvastamise järgselt, mitte nõudekirja saatmise või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Hagejal kulus täiendavalt menetluskuluna kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks 0,5 tundi.
9.21.09.2023 seisukohtades viitas hageja, et seaduse järgi ei ole leppetrahvinõude rahuldamise eelduseks on selle kohtueelne kättetoimetamine mõnel muul viisil lisaks leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele asetamisega. Sellest hoolimata on hageja kostjat kohtueelselt nõudest 2 teavitanud ja pooled on kohtueelselt e-kirja teel suhelnud.
10.Kogumis on hageja esindajal kulunud õigusabi osutamiseks 3 tundi. 2 tundi kulus hagiavalduse esitamiseks, 0,5 h kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks ning 0,5 h kostja 30.08.2023 vastusega tutvumiseks. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei eita leppetrahvinõuet, vaid ei ole seda kunagi kätte saanud. Kostja on seoses majandusraskustega aastatel 2020 kuni 2022 kaks korda kolinud serveri parki ja e-posti teenust. Hageja nõue jõudis esimest korda kostjani 2022. a juulis maksekäsu kiirmenetluses summas 155 eurot. Kostja nõustus tasuma 70 eurot. Hageja menetluskulusid pidas kostja põhjendamatuteks.
12.30.08.2023 seisukohtades leidis kostja, et ta ei ole 22.05.2020 parkimise rikkumist vaidlustanud ega trahvist teadlikult kõrvale hoidnud. Vaidlus puudub ka sissenõudmise kulude osas. Nõuet 70 eurot ei ole kostjale kohtueelselt kordagi esitatud. Hageja nõudis 30.05.2022 ekirjas 130 eurot, mis sisaldas ka aegunud trahve, mida kostja ei soovinud tasuda. Kostja leidis, et kuna hagi ei ole põhjendatud, ei nõustu kostja sellega seotud kuludega.
13.29.09.2023 seisukohtades viitas kostja sellele, et 23.03.2021 nõudekirjas soovis hageja 121,50 eurot, 30.05.2022 130 eurot ja 50 eurot. Nõuet summas 70 eurot ei ole kostja kohtueelselt saanud. Menetluskuludena vaidles kostja vastu, sest kostja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Hageja on saatnud aastaste vahedega kaks e-kirja ja pole kordagi proovinud kostjale helistada. Lõpliku summa teatas alles kohtumäärus. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on numbrimärgiga xxx sõiduki vastutav omanik või kasutaja. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja parkis sõiduki hageja opereeritavas parklas, jättes parkimistasu maksmata, mistõttu tuli kostjal tasuda hagejale leppetrahvi 30 eurot. Pooled ei vaidle, et lisaks leppetrahvile tuli kostjal tasuda võla sissenõudmise kulu.
16.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14).
17.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja sõidukile numbrimärgiga xxx koostati Tallinnas Telliskivi 60 parklas 22.05.2020 leppetrahv summas 30 eurot parkimistasu maksmata jätmise eest (dtl 52-53). Hageja esitatud fotodest nähtub, et leppetrahv jäeti sõiduki kojamehe vahele (fotod dtl 54-62). Parkla sissesõitude juures asusid infotahvlid, mis teavitasid, et tegu on hageja opereeritud parkimisalaga ning samuti olid nähtavad parkimistingimused (dtl 63-68). Sõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks oli leppetrahvi koostamise ajal kostja (dtl 69-74). Kostja ei ole vastu vaielnud parkimislepingu sõlmimisele ega sellele, et tal tuli parkimistingimuste rikkumise eest tasuda leppetrahvi, samuti tuli tal tasuda võla sissenõudmise kulud.
18.Kostja leidis, et ta ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, sest kohtueelselt ei teavitatud teda hageja nõudest. Kostja muutis majandusraskuste tõttu e-posti teenust. Kohtueelsetes kirjades ei nõudnud hageja kostjalt 70 euro tasumist. Hageja pidas neid väiteid alusetuteks ja viitas sellele, et kohtumenetluse eelselt oli kostjale saadetud kaks meeldetuletuskirja.
19.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et viimast teavitati leppetrahvinõudest alles kohtumenetluses. Hageja esitatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõue asetati sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12).
20.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv tasuda mõistliku aja jooksul pärast selle kättetoimetamist ehk
leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele asetamist.
21.Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse. Hagejal ei olnud kohustust kostjale kohtueelselt täiendavat meeldetuletust kätte toimetada. Seesuguse kohustuse seadmine ei ole leppetrahvi summa suurust arvestades kohtu hinnangul vajalik ega mõistlik.
22.Kohus selgitas kostjale 10.08.2022 pöördumises (dtl 152-153), et kohtupraktikas loetakse leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele mõistlikuks viisiks leppetrahvi kättetoimetamisel. Kohus selgitas, et leppetrahvinõude sissenõutavaks muutumiseks ei pea see olema täiendavalt muul moel kätte toimetatud. Kohus selgitas kostjale vajadust oma vastuväiteid täiendavalt tõendada ja põhistada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid nõudele täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
23.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale enne kohtuvaidluse alustamist ekirja teel kaks meeldetuletuskirja (dtl 75-76). 24.03.2021 meeldetuletuskirjas viitas hageja teiste hulgas vaidlusalusele 22.05.2020 koostatud leppetrahvile summas 30 eurot. Lisaks sellele oli kostjal võlgnevus tulenevalt mitmetest varasematest leppetrahvidest. 30.05.2022 meeldetuletuskirjas viitas hageja samuti lisaks vaidlusalusele leppetrahvile varasematele leppetrahvidele.
24.Kostja vastas hageja 30.05.2022 meeldetuletusele (dtl 102-103) leidis, et enamus leppetrahvinõuetest on aegunud. Hageja saatis kostjale seepeale leppetrahvinõuded koos kõigi fotodega ning pakkus kostjale kompromissina 50 euro tasumist (dtl 102; kõik leppetrahvinõuded koos fotodega dtl 105-150). Vaatamata sellele ei tasunud kostja pakutud kompromissisummat ega vaidlusalust leppetrahvi, mis kostjale endale arusaadavalt ei olnud veel aegunud.
25.Kostja esitas kohtule itmees.ee arve 26.07.2021 e-kirjade väljasaatmise probleemi lahendamise ja serveri muutmise eest ja oma äriregistrist kättesaadava telefoni kohta. Esitatud tõendid ei tõenda kostja väiteid selle kohta, et ta meeldetuletusi kätte ei saanud. Kostja sai kätte 30.05.2022 meeldetuletuse ning vastas sellele. Kostjal puudusid takistused vaidlusaluse ja veel aegumata leppetrahvi tasumiseks kohtumenetluse eelsel ajal, kuid kostja leppetrahvi ei tasunud. Kuna kostjal oli kohustus tasuda leppetrahvi ning selle nõude sissenõutavaks muutumine ei sõltu sellest, kas või mitu kohtueelselt meeldetuletust oli kostjale saadetud, tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 30 eurot.
26.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Antud nõudeõiguse suurus tuleneb seadusest ja hageja ei pea võla sissenõudmise kulu suurust tõendama. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulu nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 40 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 70 eurot.
27.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Alusetu on kostja väide, et ta ei andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust kohtumenetluse eelsel ajal ega ka kohtumenetluse ajal. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.Menetluskuludena palus hageja kostjalt tasutud riigilõivuna välja mõista 100 eurot ja samuti
palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus 2 tundi, kostja täiendavate seisukohtadega tutvumisele ja nendele vastamisele kulus kokku 1 tund. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise.
29.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja kulud õigusabile kokku summas 330 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ning õigusabi osutamise ajakulu kooskõlas asjas esitatud dokumentide mahu ning sisuga. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 430 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 430 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.