Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 3. november 2023 nr 2-22-3220 A.M. hagi E.I. vastu sõiduki müügilepingust tuleneva hinna alandamise ja seadusjärgsete viiviste nõudes lihtmenetlus
2.Välja mõista E.I.lt A.M. kasuks põhinõue 1300 eurot, alates 10.02.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis põhinõudelt 214,14 eurot ja alates 4.11. 2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivise tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista E.I.lt A.M. kasuks menetluskulud 2213 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud tasuda hageja taotlusel kolmanda isiku ERGO Insurance SE arvelduskontole nr EE472200221049641283 Swedbank AS-s (selgitus: „menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-22-3220“).
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).
Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,
vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega. Hageja on esitanud hagis taotlused kohustada kostjat tasuma sõiduki müügihinna alandamisest hagejale ülemäära makstud 1500 eurot ja kohustada kostjat tasuma viivist põhinõudelt 1500 eurot alates 10.02.2022 sissenõutavaks muutunud seadusejärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtule 03.03.2022 esitatud hagis (dtl 2-7) tuuakse välja, et hageja ja kostja vahel on 16.04.2021 sõlmitud kirjalik müügileping, millega kostja müüs hagejale sõiduauto Mercedes-Benz hinnaga 4300 eurot (dtl 8). Hageja on 6.11.2021 teinud kostjale avalduse sõiduki müügihinna alandamiseks 2000 euroni ja ostjale 2300 euro tagastamiseks seoses asjaoluga, et sõidukiga hooldust läbides selgus, et selle tegelik läbisõit on ligi 200 000 kilomeetrit suurem ehk 449 305 kilomeetrit (dtl 19). Müügikuulutuses oli avaldatud läbisõiduna 248 000 km (dtl 9). Veho AS hinnangul viitavad diagnostika tulemused asjaolule, et kombiinstrumendi (näidikuteplokk) läbisõidu näiduga on manipuleeritud (dtl 11-12). Hageja pöördus kostja poole sooviga leida kohtuväline kompromiss, kuid kostja leidis, et pole rikkunud müügilepingut ning kostja pakutud kompromissid ei olnud arvestatavad. Hageja on pöördunud kostja poole 13.11.2021, 17.12.2021 ja 02.02.2022. Hageja toob mh välja, et ostetud sõiduk ei vasta müügilepingu tingimustele, sest sõiduki tegelik läbisõit on ligi 200 000 km suurem. Juhul kui hageja oleks müügilepingu sõlmimisel teadnud, et sõiduki tegelik läbisõit on ligi 200 000 km suurem, siis hageja ei oleks sõidukit sellise müügihinnaga soetanud, kui üldse oleks sõiduki soetanud. Sõiduauto läbisõit on kasutatud sõidukite puhul üheks määravamaks komponendiks ostuotsustuse tegemisel, kuna sellest sõltub nii sõiduauto müügihind kui ka selle võimalik tehniline seisukord. Kostja vastutab sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja vaidleb 18.03.2022 vastuses hagile vastu (dtl 102-110) avaldab mh, et lepingupooled on varasemast ajast tuttavad ja kostjale oli teada, et hageja soovib osta kasutatud sõidukit Saksamaalt. Kostja leidis Saksamaa sõidukite müügiportaalis www.mobile.de müügikuulutuse, mis tema arvates võis hagejale huvi pakkuda (dtl 93). Sellest nähtub, et sealne müüja pakkus müügiks sõidukit Mercedes-Benz E 220 T CDI Automatic Avantgarde maksumusega 4900 eurot. Lisaks hulgale fotodele ja muudele andmetele nähtus kuulutusest, et sõiduki läbisõidu näiduks oli müüa märkinud 248 000 km. Kostja edastas nimetatud Saksamaa müügikuulutuse xx.xx.xxxx hageja e-postile [email protected] (dtl 94). Arvestades asjaolu, et hageja oli sõiduki ostmisest huvitatud, omandas
kostja Saksamaa müüjalt sõiduki ja toimetas selle Eestisse. Hageja tuli sõidukiga tutvuma xx.xx.xxxx. Päev varem saatis kostja hagejale veelkord Saksamaa müügikuulutuse pildid, s.h. foto sõiduki armatuurlauast, millel nähtus läbisõit 248200 km (dtl 96). Hageja registreeris xx.xx.xxxx pärast müügilepingu sõlmimist Transpordiametis sõiduki enda nimele ja läbis sõidukiga tehnilise ülevaatuse, olles eelnevalt 11 päeva jooksul sõidukiga põhjalikult tutvudes läbinud sellega üle tuhande kilomeetri. Läbisõidu näiduks oli ülevaatuse läbimisel märgitud 249277 km. Kostja märgib mh, et hagis toodud rõhuasetuste järgi ostis hageja teadlikult eelkõige sõiduki läbisõitu. Kõik ülejäänu ei olnud oluline. Hageja väljenduses kujundas ainult läbisõit tehinguotsuse. Ja ainult sellest tulenevalt tuletab hageja sõiduki väärtuse rahalises väljenduse. Lisaks läbisõidule on sõidukil veel omadusi, mis müügihinda kujundavad. Hageja esitatud sõiduki turuhinna päring tõendab kostja arvates, et ainult läbi läbisõidunäidu alusel sõiduki hinda määrata ei ole objektiivne, õige ega asjakohane. Käesoleval juhul peab ja saab arvestada ikkagi ainult konkreetse sõiduki olemust ja seisukorda kogumis ja tervikuna. Ükski võrreldav müügikuulutus seda ei asenda. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja ostetud sõiduk Mercedese on mudelitest kõige kõrgema ja kallima Avantgarde varustusastmega (dtl 97). Lisaks oli müüdud sõiduk avariivaba. Kostja on toonud ka omapoolseid näiteid analoogsete läbisõitudega sõidukite maksumuse kohta (dtl 98-99). Autoasjatundjad kinnitavad erialakirjanduses, et auto hinna määramisel (turuväärtuse leidmisel) mängivad rolli paljud erinevad faktorid. Esimesteks ja põhilisteks on alati sõiduki vanus ja seisukord. Paljude jaoks võtmeteema – läbisõit, ei ole turuväärtuse hindamisel primaarne. Korralikult kasutatud ja hooldatud sõidukid on sagedasti oluliselt paremas korras kui kordi vähem kilomeetreid läbinud kuid ebaperemehelikult kasutatud autod. Sõiduki valdus läks müüjalt ostjale üle 16.04.2021. Seitse kuud hiljem 13.11.2021 esitas hageja kostjale hinna alandamise esimese avalduse, millega vähendab hinda 2300 euro võrra. Kostja avaldab, et on hagejale korduvalt pakkunud, et ostab sõiduki täishinnaga tagasi. Kostja arvates oleks tagasimüümine tehingupooli kõige vähem kahjustav (koormavam). Kostja väidab, et toodud asjaoludel ei ole hinna alandamine kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (VÕS § 6 lg 1 ja § 7). Tagasisaadud raha eest, sealjuures kogemuse võrra rikkamana, saaks hageja osta just sobiliku ja „õige“ läbisõiduga sõiduki. Hageja on kostjale aga telefonivestluses avaldanud, et talle sõiduk väga meeldib ja ta on ostuga rahul. Seetõttu ei soovi ta sõidukit tagasi müüa. Kostjal on alust väita, et müügihinna alandamisega ei ole tegemist hageja rikutud õiguse kaitseabinõu kohaldamisega, vaid lihtsalt hageja sooviga saada sõiduk veelgi soodsama hinnaga ehk säästa müüja arvelt. Hageja on kostjale teatanud, et talle ei maksa kohtumenetlus midagi, sest tal on ERGO õigusabikulude kindlustus ja klientide kahjusid käsitleb ERGO koostööpartner DEAX Õigusbüroo OÜ. Kostja osundab, et hagi lisas nr 3 (dtl 11) väljendatakse selgelt, et erinevad näidud (k.a. läbisõit), mis sõiduki ekspluatatsiooni käigus erinevates elektroonikaseadmetes salvestuvad võivad tähendada läbisõitu kuid võivad ka mitte. Sõiduki müügieelselt, 06.04.2021, esitas kostja e-kirja teel päringu Mercedes-Benz margiesindusse Veho AS Viljandis sooviga saada teada viimast (suurimat) läbisõitu esinduse ahndmebaasist sõidukile VIN koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx. Margiesindused kasutavad ühtset rahvusvahelist andmebaasi. Sama kuupäevaga vastuses päringule antakse teada, et viimane suurim läbisõit esinduse andmebaasis on 146216 km (dtl 100). Kostja tegutses heas usus ja piisava hoolsusega edastades hagejale kogu temale teadaoleva informatsiooni sõiduki seisukorra, s.h. läbisõidu kohta. Seega kogu informatsiooni mida ta teadis või pidanuks teadma. Lisaks andis kostja hagejale koos sõidukiga üle ka paberkandjal hooldusraamatu (dtl 101). Kanded selles ei viidanud vähemalgi määral ebausutavale läbisõidunäidule. Kokkuvõtvalt, kostja ilmutas oma oskuste ja võimaluste piires parimat võimalikku hoolsust, et teha sõiduki müügitehing hageja jaoks soodsaks ja turvaliseks. Kostja leiab, et hageja ei ole kusagil kordagi nimetanud selgelt arusaadavaid lähteandmeid erinevate väärtuste kohta, mida hinna alandamise valemisse paigutada. See on aga hageja kohustuseks. Hageja toob 14.04.2022 seisukohas (dtl 116-120) mh välja, et rahvusvahelises andmebaasis olev viimane läbisõit 146 216 km on sinna sisestatud 22.10.2010 ehk praeguse seisuga rohkem kui 11 aastat tagasi (dtl 122). Hageja on esitanud kohtule veel täiendava diagnostika dokumendi ja sõiduki
hooldusraamatu (dtl 123-151), milles on näha kõik hoolduse sissekanded, mis on salvestunud sõiduki mälusse. Hoolduskanded diagnostikas kattuvad sellega, mis on väljatoodud hooldusraamatus. On võimalik järeldada, et sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel oli sõiduki läbisõit üle 400 000 km. Hageja on tellinud AutoDNA.ee lehelt sõiduki taustakontrolli. Antud taustakontrollist ilmneb, et 2015 augusti kuus oli fikseeritud sõiduki läbisõit 239 611 km. Samal kuul oli toimunud ka kahjujuhtum, mille hüvitamise suurus oli summas 4500-5000 eurot (dtl 155). Kahjujuhtumi raames toimus läbisõidu sisestamine andmebaasidesse. Antud väljavõttest saab lähtuda, et sisuliselt pea 6 aastat enne seda kui toimus hageja ja kostja vaheline müügitehing, oli sõiduki läbisõit ainult 9 000 km väiksem, mis pole hageja hinnangul eluliselt usutav.
10.Hageja märgib, et kohus on varasemalt selgesõnaliselt öelnud (TlnRngk nr 2-14-54160, p 19), et tegelikkusest oluliselt väiksema läbisõidu näidu näol on tegemist müügilepingu müüjapoolse olulise rikkumisega, seega on täidetud nii VÕS § 217 lg 2 p 1 ja VÕS § 218 lg 1 nõuded. Kostja viitab, et sõiduk vastas keskmisele kvaliteedile. Hageja teostas esimesed remondid sõidukile sisuliselt kohe pärast sõiduki omandamist. Hageja on alates sõiduki ostmisest teinud sõidukile erinevaid remonditöid, mida sõiduk on vajanud. Kokku on hageja teinud sõidukile parendusi summas 1602,42 eurot (dtl 159-174), millele lisandub veel 260 eurot, mis on tasutud tuttavale töömehele tööraha. Hageja on seisukohal, et kostja poolt müüdud sõiduk ei vastanud keskmisele kvaliteedile võttes arvesse, et praeguseks hetkeks on hageja pidanud teostama sõidukile remontöid 1862,42 euro ulatuses, mis on 43% sõiduki ostuhinnast. Eelnevalt välja toodud remonttööd on ka põhjuseks, miks ei soovinud hageja sõidukit kostjale tagastada, lisaks veel asjaolu, et praegusel hetkel, kus sõidukite hinnad on niivõrd palju tõusnud, ei pruugiks hageja saada praegu endale samaväärset sõidukit sellises hinnaklassis. Teadaolevalt on viimase aasta jooksul kasutatud sõidukite hinnad oluliselt tõusnud. See selgitab, miks kostja on valmis koheselt sõiduki tagasi ostma. Tõenäoliselt arvab kostja, et arvestades praegust turgu saaks ta selle sõiduki sama või kallima hinna eest edasi müüa.
11.Kohus on 27.02.2023 hageja taotlusel määranud tsiviilasjas ekspertiisi (dtl 219-220), esitades eksperdile järgnevad küsimused: mis oli sõiduki turuväärtus perioodil 2021 aprill kui läbisõit oli 248 000 km ning sõiduk oli avariivaba (I), mis oli sõiduki turuväärtus perioodil 2021 aprill kui läbisõit oli 449 000 km ning sõiduk oli avariivaba (II), mis oli sõiduki turuväärtus perioodil 2021 aprill kui läbisõit oli 449 000 km ning sõidukil oli olnud kahjujuhtum aastal 2015 kahjusummaga 4500-5000 eurot (III).
12.Kohtule 30.05.2023 esitatud ekspertiisiaktis nr 2110/2023 (dtl 225-235) vastab ekspert kohtu küsimustele järgnevalt: Juhul kui läbisõit on 248 000 km ning sõiduk on avariivaba, 4300 eurot. Juhul kui tegelik on läbisõit oli 449 000km ning sõiduk on avariivaba, 3000 eurot. Hinnatava sõiduki MB E220CDI reg märk xxxxx turuväärtust ei mõjutanud 2021.a. aprillis asjaolu, et sõiduk on osalenud 2015.a liiklusõnnetuses ning sõiduki taastamise maksumuseks 2015.a. on märgitud 4500 – 5000 eurot. Ekspertiisiaktis tuuakse mh välja, et mootori käivitamisel ja lühikesel proovisõidul kostub mootoriruumist mootori helisid, mis viitavad mootori suurele kulumile ning ühes sellega toob ekspert välja, et sõidukil esineb märkimisväärsel hulgal ekspluatatsioonilise kulumise jälg, mis on omased 500 000 km läbinud sõidukile.
13.Hageja on 25.09.2023 nõuet lähtuvalt ekspertiisiakti tulemustest vähendanud (dtl 351-352) ja taotleb põhinõudes hinnaalandust summas 1300 eurot ja seadusjärgseid viiviseid nimetatud summalt alates 10.02.2022 kuni põhinõude kohase tasumiseni.
14.Kostja märgib 10.10.2023 menetlusdokumendis, et hagejapoolne nõudesumma alandamine ei muuda kostja positsiooni (dtl 356).
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma
nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Esmalt tuvastab kohus, et vaidlust ei ole sellest, et 16.04.2021 sõlmiti kirjalik müügileping, millega kostja müüs hagejale sõiduauto Mercedes-Benz hinnaga 4300 eurot (dtl 8) ja hageja on 6.11.2021 teinud kosjale avalduse sõiduki müügihinna alandamiseks 2000 euroni ja ostjale 2300 euro tagastamiseks seoses asjaoluga, et sõidukiga hooldust läbides selgus, et selle tegelik läbisõit on ligi 200 000 kilomeetrit suurem ehk 449 305 kilomeetrit (dtl 19). Müügikuulutuses oli avaldatud läbisõiduna 248 000 km (dtl 9).
18.Poolte vahel on sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et kostja puhul oli tegemist müüja, mitte käsunditäitjast vahendajaga, millele viitab 8.04.2021 e-kirjas hagejale avaldatu: „Sain selle Mercedese lõpuks ostetud/.../Andke siis teada, kas pakub huvi, või panen kohe Eestis müüki?“ Seega kui hageja polnuks sõidukist huvitatud, müünuks kostja selle müüjana kellelegi teisele. Peamine vaidlus on selles, kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kas müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral esineb kostja vastutusest vabanemise aluseid ja kas hageja on õiguspäraselt nõudnud müügilepingu hinna alandamist.
19.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole sõiduki konkreetsetes omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Käesoleval juhul oli müügilepingu sõlmimise hetkel tegemist 17 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus on seisukohal, et müügieelselt müügikuulutuses (dtl 9) avaldatut tuleb käsitada lepingueelsetes läbirääkimistes avaldatuna.
20.Hageja on veenvalt tõendanud (dtl 123-151, ja ekspertiisiaktis, dtl 225-235, sedastatu), et sõiduauto tegelik läbisõit oli ligi 450 000 km ja see on selgunud pärast pooltevahelise müügilepingu sõlmimist. Seega erines läbisõit müügilepingust avaldatust ca 200 000 km võrra. Tegu oli kohtu arvates varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik märgata sõiduki visuaalsel ülevaatusel. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja puudusest müügilepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Samas väidab kostja, et ei teadnud sellest puudusest isegi. Sõiduki remondi ja hooldusega seonduvatele puudustele ei ole hageja tuginenud ja viitab puudusena üksnes sõiduki läbisõidule. Seega ei ole välistatud, et müügilepingu järgselt sõidukile tekkinud kulud on seotud kasutatud sõiduki normaalse kulumisega. Kohtu hinnangul on üldteada, et mida vanem ja ekspluateeritum on soetatud sõiduk, seda tihemini peab sellega remondis käima.
21.Kohtu hinnangul oli tegemist eraisikute vahelise müügilepinguga, mitte tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses, st ei saa jaatada ja keegi ei ole ka tuginenud sellele, et kasutatud auto müüdi kostja majandustegevuse raames.
22.TsMS 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. TsMS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja oleks olnud teadlik odomeetrinäidu tagasikerimisest enne sõidukiga hooldusesse minekut. Kohtu hinnangul vaatamata asjaolule, et puudusest sai hageja teada alles oktoobris 2021, on hagejast ostja teatanud kostjast müüjale puudusest mõistliku aja jooksul, s.o 6.11.2021.
23.Kohus on seisukohal, et sõiduki läbisõidu andmed said müügilepingu osaks ja sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et müüja
vastutab selle eest, et müügilepingul oleksid kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes – müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda (vt RKTKo nr 3-2-1-17-12, p 15). Seejuures võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 19; RKTKo nr 3-2-1-43-15, p 18). Kui ostetava sõiduki läbisõit oli tegelikkuses ca 200 000 km suurem kui müügikuulutuses avaldatud, on tegemist ostjale üle antud asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest müüja vastutab. Sõiduk ei olnud VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 tähenduses lepingutingimustele vastav, sest sellel ei olnud müügi hetkel kokkulepitud omadusi, st seda oli tunduvalt rohkem kasutatud.
24.Nagu kostja isegi on oma vastuses kõrgema kohtu lahendile viidates märkinud on sõiduki läbisõit müügilepingu oluline tingimus, mille olulises määras ületamine on müügilepingu oluline rikkumine. Tuleb märkida, et mida suurema läbisõiduga on sõiduk, seda rohkem võib eeldada selle detailide kulumist ja suuremat remondivajadust, millega omakorda võivad kaasneda täiendavad kulutused ja riskid. Kui odomeetrinäit kajastub müügikuulutuses, on järelikult tegemist olulise tingimusega, mille suhtes on müügilepingu pooltel eriline huvi. Arvestades sõiduki läbisõidu olulisust sõiduki erinevate osade kulumisele ja selle mõju sõiduki väärtusele, on tegemist olulise puudusega. Kostja mitteteadmine müügilepingu puudusest ei vabasta teda vastutusest – varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud (vt RKTKo nr 3-2-1-50-15, p 18). Ei ole tuvastatav, et pooled oleksid sõlminud lepingus müüja vastutust piirava kokkuleppe VÕS § 221 lg 2 tähenduses. Seega oli hageja kohtu hinnangul õigustatud kasutama müügilepingu rikkumisega seotud õiguskaitsevahendit.
25.Õiguskaitsevahendi, antud juhul hinna alandamise, valik on hageja enda kujundusõigus. Kostja ei saa hagejale ette öelda, millist õiguskaitsevahendit viimane peaks kasutama. VÕS § 112 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohtupraktika kohaselt hinna alandamise valem matemaatiliselt väljendatav järgnevalt: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega x lepingus kokkulepitud hind / lepingu eseme väärtus ilma puudusteta. VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinda alandama õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatu kohaselt.
26.Kohtu hinnangul võib hageja kohtuvälistest avaldustest kostjale selgelt välja lugeda hinna alandamise nõude. VÕS §-s 224 sätestatud piiranguid (hinna alandamise ajal kehtinud redaktsiooni sõnastuses), mis takistaksid vastava nõude esitamist, ei esine. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist järeldub, et tegelikkusele vastava odomeetrinäidu kohaselt pidanuks ostetud sõiduk maksma 3000 eurot, kuid hageja tasus kostjale müügihinnana 4300 eurot, mida saab kohaseks sõiduki väärtuseks, kui odomeetrinäiduga ei oleks manipuleeritud. Kui sisestada nimetatud arvandmed hinna alandamise valemisse, on alandatud hinnaks 3000 eurot (3000 x 4300 : 4300). Hageja nõuab kostjalt tasutud 4300 euro ja 3000 euro vahe, s.o 1300 euro, hüvitamist, ja seda saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks nõudeks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Seega mõistab kohus alates 10.02.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kostjalt hageja kasuks viivisena põhinõudelt välja 214,14 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ja alates 4.11. 2023
kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivise tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on kostja kahjuks, peab kostja hagejale hüvitama viimase põhjendatud menetluskulud.
29.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 361-363), mille kohaselt on tema menetluskulud kokku 2681 eurot, sh riigilõiv 315 eurot, ekspertiisikulud 650 eurot ning õigusabikulud 1716 eurot (km-ga). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist kolmanda isiku ERGO Insurance SE arvelduskontole nr EE472200221049641283 Swedbank AS-s. Menetlusdokumendis selgitatakse, et hagejale osutatakse õigusabi DEAX Õigusbüroo OÜ poolt tunnitasuga 110 eurot (km-ta), s.o 132 eurot (km-ga).
30.Hageja on taotlenud menetluskuludelt ka seadusjärgse viivise väljamõistmist.
31.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
32.Kohus on seisukohal, et hageja juristist esindaja tunnitasu 110 eurot on ülemäärase suurusega ja õigusabikulud on seega tsiviilasja sisu arvestades põhjendatud osaliselt. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määrusele nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määrusele nr 2-19-110078 (p 19), milles märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul on vaidluse sisu ja õiguslikult vähest keerukust arvestades põhjendatud hageja esindaja tunnitasumääraks 96 eurot (km-ga). Samas on õigusabitoimingute ajahinnang (kokku 13 h) kohtu hinnangul adekvaatne ja põhjendatud. Seega on hageja õigusabikulud kokku põhjendatud 1248 euro ulatuses, millele lisandub hageja tasutud riigilõiv ja ekspertiisitasu. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 2213 eurot.
33.TsMS § 177 lg 2 järgi märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud kohustada kostjat menetluskulude hüvitamisega viitamisel tasuma menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.