Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-142556
Tsiviilasi
PARKIT OÜ hagi K. T. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 124,31 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht Turu tn 2, esindajad 51004 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, e-post: [email protected]); Kostja: K. T. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: J. S. (Moor&Silm Law Firm, e-post:
XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine 3 euro suuruse nõude osas ja lõpetada antud nõude osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt K. T.ult (isikukood XXX) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja 112,91 (ükssada kaksteist eurot ja 91 senti), millest 105 eurot on põhinõue ja 7,91 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista kostjalt K. T.ult (isikukood XXX) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 19.12.2022 põhinõudelt 105 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt K. T.ult (isikukood XXX) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks menetluskuludena välja 1022,50 (üks tuhat kakskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 922,50 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt K. T.ult (isikukood XXX) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716)
kasuks välja viivis menetluskuludelt 1022,50 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 7,91 eurot ja sissenõudekuluna 3 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki Toyota Hilux, registrimärgiga XXX, omanik.
2.Sõiduk XXX oli pargitud Tallinnas Vilde tee X parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused. Parkimine sellel territooriumil oli lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil XXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud.
3.Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loeti sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused olid näidatud infotahvlil parklas. Parkimistingimuste rikkumisel oli sõidukijuhil kohustus tasuda leppetrahvi 35 eurot.
4.Parkimistingimuste rikkumise tõttu koostati sõiduki XXX omanikule leppetrahvid summas 35 eurot 11.01.2022, 10.01.2022 ja 24.11.2021. Leppetrahvinõuded asetati sõiduki kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja jättis leppetrahvid summas 105 eurot on tasumata. Leppetrahvide asetamist sõiduki kojamehe vahele tõendavad fotod. Fotodelt nähtub parkimisloa puudumine. Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvid 105 eurot.
5.Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 18.12.2022 on 7,91 eurot. Võla sissenõudmise kuluna palus hageja
kostjalt välja mõista 3 eurot. Hageja pidi Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi puhul andmete saamiseks 1 euro. Transpordiametilt saadud andmete järgi oli sõiduki nr XXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvide koostamise ajal kostja. Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7.91 eurot, välja sissenõudmise kulu 3 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras alates 19.12.2022 põhinõudelt 105 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ja parkimisala kasutava korteriühistu vahelised suhted ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud parkimisleping (asja tasuta kasutamise leping) sõiduki parkimisega E.Vilde tee X parkimisalale. Kostja peab tõendama, et hagejal puudus parkimislepingu sõlmimise õigus. Kostjal tuleb tõendada, et parkimislepingu sõlmimisest juhte teavitavad parkimistingimused ja liikluskorraldusvahendid on paigaldatud korteriühistu otsuste ja tahte vastaselt. Kostja neid asjaolusid tõendanud ei ole.
7.Korteriühistu Vilde tee X on saanud E. Vilde tee X kinnistu enda kasutusse Tallinna linnaga 08.01.2013 sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu alusel. Sama lepingu p 3.1. kohaselt on isikliku kasutusõiguse sisuks E.Vilde tee X kinnistu kasutamine parkimisalana. Vilde tee X korteriühistu ja hageja vahel on 2017. aastal sõlmitud teenuse osutamise leping, mille punktide
3.1.ja 3.2. kohselt on hagejal õigus Vilde tee X parkimisalal kontrollida parkimiskorra täitmist ja kutsuda parkimiskorra eirajaid korrale, sh väljastada leppetrahvinõudeid. Lepingu punkti 3.4. kohaselt on hagejal õigus rakendada parkimiskorra tagamiseks vajalikke meetmeid. Hageja realiseerib lepingust tulenevaid õigusi, sõlmides sõidukijuhtidega parkimislepinguid ja väljastades parkimistingimuste eiramise korral leppetrahvinõudeid.
8.Kostja on omaks võtnud, et ta on E.Vilde tee X elanikuna ja korteriomandi omanikuna teadlik lubade süsteemist ehk parkimistingimustest. Samuti on kostja teadlik, et parkimistingimuste rikkumise eest võib parkimiskorraldaja esitada leppetrahvinõude. Kostja väitis, et ta pidas hagejaga kirjavahetust leppetrahvinõude tühistamiseks, sest ta nõudeid ei rikkunud. Seega pidi kostja teadma, et parkimisega seotud rikkumised toovad kaasa leppetrahvi. Järelikult oli kostja korteriühistu liikmena parkimiskorrast teadlik ja aktsepteeris hageja õigust parkimisalal opereerida, sõlmida parkimislepinguid ja väljastada leppetrahvinõudeid. Kostja lepinguline esindaja eksitab kohut.
9.Kostja on asunud väitma, et E. Vilde tee X kinnistul ei ole võimalik sõidukit parkida, sest tegu on hoonealuse maaga. Ühelgi leppetrahvil ei ole märgitud, et leppetrahv puudutaks E. Vilde tee X kinnistul parkimist. Leppetrahvile on seoses rikkumise kohaga märgitud järgmine tekst: „Parkimisala: Vilde tee X, Tallinn“. Tegu on parkimisalaga, kus parkimine toimub KÜ Vilde tee X lubadega ja seda on kostja tunnistanud. Seega on leppetrahvidele kantud kohaviide õige. Mõistlikul isikul on raskusteta võimalik aru saada, et leppetrahvinõue puudutab Vilde tee X elanike kasutuses olevat parkimisala. Kostja kohustuseks on tõendada, et sõiduk parkis faktiliselt mujal, mitte Vilde tee X parkimisalal. Kostja ei ole seda tõendanud.
10.Ajatempel fotodele tekib hetkel, mil fotod on üles laetud hageja serverisse. Foto üleslaadimine hageja serverisse toimub küll automaatselt koheselt peale foto tegemist, kuid kui tehakse mitu fotot, toimub nende üheaegne üleslaadimine. Mitme foto üheaegsel üleslaadimisel genereerib arvutitarkvara fotodele ühesugune ajatempel. Hageja esitas leppetrahvidega seotud hageja serveris oleva failinimekirja, millest nähtub, et failiserveris kajastatud kellaajad ühtivad fotodel ajatempli kellaaegadega. Lisaks esitas hageja fotode originaalfailid. Fotode metaandmeid avades tähistab kiri „date modified“ (eesti k: „muudetud“) faili loomise aega. Fotofaile ei ole võltsitud ega manipuleeritud.
11.Kostja rikkumist ei välista asjaolu, et kostjale on väljastatud parkimisluba. Hageja
parkimistingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimisluba olema eksponeeritud sõidukil nähtaval kohal armatuurlaual. Sellekohane nõue ei ole pelgalt formaalne. Parkimisloa eksponeerimine loob hageja parkimiskontrolöridele võimaluse veenduda, et sõidukil on õigus parkimisalal parkida. Korteriühistute puhul on üldreegel, et iga korteri kohta väljastatakse üldjuhul üks parkimisluba. Sageli on aga ühe korteriga seotud sõidukeid rohkem kui üks. Sellest tulenevalt on sage olukord, kus üks sõiduk pargib ja eksponeerib parkimisluba, kuid teine korteriga seotud sõiduk pargib ilma luba eksponeerimata. Selliselt rikutakse parkimistingimusi ja see viib korteriomanike ebavõrdse kohtlemiseni.
12.Kostja ei ole tõendanud, et 10.01.2022 ja 11.01.2022 leppetrahvid on koostatud ühe ja sama rikkumise eest. 11.01.2022 leppetrahvi koostamise ajaks oli 10.01.2022 leppetrahv sõiduki kojamehe alt eemaldatud, st sõidukit oli eelduslikult kasutatud. 11.01.2022 on tegemist uue rikkumise päevaga. Hageja avaldas, et ta loobub võla sissenõudmise kulu nõudest summas 3 eurot.
13.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Hageja menetluskulud koosnevad tsiviilasjas tasutud riigilõivust 100 eurot ja lepingulisele esindajale tasutavatest tasudest summas 817,50 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja menetluskulud 917,50 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
14.Kostja menetluskulusid pidas hageja osaliselt põhjendamatuteks ja mittevajalikeks. Hagi materjal ei ole sedavõrd mahukas, et õigustaks pelgalt formaalsete vastuväidete esitamiseks 4 h töömahtu. Kostja kuluaruandest ei nähtu, et esindaja oleks käinud sündmuskohal või teinud muid ajakulukaid toiminguid. Vastuväited on formaalsed ning põhinevad hagiväidete paljasõnalisel eitamisel. Kostja esitatud tõendite kogumisele ja esitamisele ei saanud kuluda märkimisväärset aega. Samuti ei ole põhjendatud kostja esindaja koostatud hilisemate menetlusdokumentide töömaht. Enamus kostja esindaja vastuväiteid on korduvad.
15.Lõplikes seisukohtades on kostja esitanud uusi väiteid. Eelmenetlus lõppes 04.09.2023. Seega on kostja uued väited leppetrahve puudutavatel fotodel sinilillede ja kellade olemasolu või puudumise osas esitatud hilinenult ning need tuleb jätta tähelepanuta. Isegi kui nende esitamiseks oleks mõjuv põhjus, ei ole kostja tõendanud esitatud faktilisi asjaolusid. Kostja väidete pinnalt jääb arusaamatuks, milliselt fotolt tuleb otsida sinilille ja millisel fotol asub sinilill kusagil ebasobivas kohas või puudub sootuks. Kokkuvõtvalt ei ole kostja mõttekäik arusaadav ega jälgitav ning see on asjakohaste tõenditega toetamata.
16.Seoses kostja lõppteeside ning menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja neile vastuse esitamisega on hagejal tekkinud täiendav menetluskulu summas 105 eurot. Hageja lepinguline esindaja kulutas kostja lõppteeside ja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele, nendes esitatud seisukohtade ja põhjendatuse kontrollile ning käesoleva menetlusdokumendi koostamisele 0,7 h. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot ilma käibemaksuta. Kostja vastuväited
17.Kostja vaidles hagile vastu ja nõudis hagejalt fotode originaalide väljanõudmist. Kostjale kuulub alates 2011 aastast korteriomand aadressil XXX. Hageja on kostjale koostanud kolm leppetrahvi. Poolte vahel oli kohtueelne kirjavahetus, mille raames palus kostja korduvalt leppetrahvid tühistada põhjusel, sest ta ei ole leppetrahvi aluseks olevat rikkumist toime pannud. Hagejale on edastatud korteriühistu E. Vilde X väljastatud luba sõiduki parkimiseks.
18.Hagi aluseks olevad asjaolud tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, kas üldse, mis ajast ja mis tingimustel on tal õigus temale mittekuuluvat E. Vilde tee X kinnistut kasutada ehk sõlmida sellel kinnistul parkimiskoha üürilepinguid ja nõuda lepingu rikkumise eest leppetrahvi. Asjaolu, et hageja on paigaldanud infotahvli, ei anna talle õiguslikku alust kolmanda isiku vara
kasutamise eest tasu küsida ja sanktsioneerida isikuid, kes talle ei ole tasu maksnud. Hagejal peab olema õiguslik alus E. Vilde tee X Tallinnas asuva kinnisasja kasutamiseks.
19.Hageja on väljastanud kolm leppetrahvi selle eest, et kostja on parkinud sõidukit ilma parkimisloata E. Vilde tee X kinnisasjal. Kostja ei ole parkinud sõidukit E. Vilde tee X kinnistul. Kostja esitas Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte, millest nähtub, et E. Vilde tee X kinnisasjal ei ole võimalik sõidukit parkida. Kinnisasi piirneb sisuliselt hoonega ning hoone ees olev sõidutee ja parkimisala asuvad hoopis E. Vilde tee X asuval kinnisasjal. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et sõiduk parkis E. Vilde tee X kinnisasjal. Hageja esitatust nähtub, et sõiduk pargib E. Vilde X kinnistul. Seega ei ole kostja toime pannud hageja etteheidetavat rikkumist.
20.Hageja ei ole tõendanud, et kostjal puudus nähtaval kohal armatuurlaual parkimisluba. Hageja esitatud fotod on tõenäoliselt võltsitud. Hagiavaldusele lisatud fotodest enamik on tehtud neile märgitud kellajajärgi täpselt ühel sekundil. Foto tegija on suutnud teha fotosid samas sekundis sõidukist mitmelt poolt. Füüsiliselt ei ole võimalik pildistada sõidukit ühe sekundi jooksul viiest erinevast asukohast, mistõttu on ilmne, et fotosid on töödeldud. Kuna hageja ei ole esitanud fotode originaalfaile, ei ole võimalik tuvastada, millal tegelikult esitatud fotod on tehtud. Hageja fotod ei ole usaldusväärsed tõendid.
21.Tegu võib olla hageja sõidukist varem tehtud fotodega seoses 2019. või 2020. a määratud leppetrahvidega, mis tühistati või on tasutud. Hageja esitas fotod alles kohtumenetluses, kuigi kostja palus nende esitamist nii kohtueelses- kui ka maksekäsu menetluses. Kostja nõudis hagejalt originaalfailide esitamist.
22.Kostjal on korteriühistu väljastatud ja hageja spetsiaalse kleebisega kinnitatud parkimisluba. Seega on parklas sõidukit parkinud selleks õigust omav isik ning seega ei ole rikkumist toimunud. Lisaks on hageja väljastanud leppetrahvid 10.01.2021 ja 11.01.2021 ühe ja sama rikkumise eest. Kostja ei ole 10.01.2021 ja 11.01.2021 vahelisel ajal sõidukit kasutanud ega seda uuesti parkinud, mistõttu on tegemist ühe ja sellesama väidetava teoga. Hageja lepingutingimustes ei ole ette nähtud, et hageja võib mingi ajaperioodi tagant nõuda sama rikkumise eest korduvat leppetrahvi. Kostja ei pidanud võimalikuks hagejaga kompromissi sõlmimist.
23.25.04.2023 seisukohtades leidis kostja, et tal on lepinguline suhe korteriühistuga, mitte hagejaga. Leppetrahvinõude saab esitada ühistu, mitte hageja. Lepinguga on hagejale antud õigus vaid kontrollida liiklemise ja parkimise reegleid. Hagejale ei ole antud õigust anda kinnisasja või osa sellest allkasutusse sõidukite parkimiseks. Seega on nii Vilde tee X kinnistu kasutamise osas tasuta kasutamise lepingu poolteks kosteriühistu ja kostja. Hagejal on korteriühistu käsundi alusel üksnes õigus teostada kontrolli selle üle, kas korteriühistuga sõlmitud lepingut täidetakse või mitte. Seega saab leppetrahvinõude esitada lepingu pooleks olev korteriühistu, mitte aga hageja. Lepingu järgi osutab hageja teenust E. Vilde tee X kinnistul, mitte E. Vilde tee X kinnistul.
24.Kostja on hagi vastusega koos esitanud kaks tema valduses olevat leppetrahvinõuet, milles mõlemas on märgitud parkimise kohaks E. Vilde tee X. Leppetrahvidel ei ole määratud, et tegemist oleks parkimisalaga. Seega on parkimisetingimuste kontrolli teostanud isik määranud rikkumise kohaks E. Vilde tee X Tallinnas. Tegemist on selgelt kinnistu aadressiga, mitte piiritelemata parkimisalaga. Puuduvad tõendid, millest nähtub, et parkimisala osaks oli kõrvalkinnistu E. Vilde tee X.
25.Hageja esitas koos hagiavaldusega leppetrahvid sellisel kujul, millisel neid ei ole kostjale esitatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sõiduk oleks parkinud Vilde tee X kinnistul nagu on märgitud leppetrahvis. Hageja nõustus, et kostja ei ole parkinud Vilde tee X kinnisasjal. Kuna kostja ei ole Vilde tee X kinnistul parkinud ei ole hageja leppetrahvis märgitud kohas rikkumist
toime pannud ja leppetrahvi nõudmiseks puudub õiguslik alus. Vilde tee X asuval kinnistul parkimise eest ei ole kostjale leppetrahvinõuet esitatud.
26.Hageja ei ole esitanud fotode originaalfaile ning esitatud fotode failid viitavad nendes andmete kustutamisele. Hageja esitatud fotodel puuduvad originaalfotole omased metaandmed. Ei ole näha, millal foto on tehtud, ei ole näha tegemise kohta, tegemiseks kasutatud kaamerat ja muid foto tegemist iseloomustavaid andmeid, mis tavapäraselt on näha. Failid on töödeldud ja nende tegemise aeg on teadmata.
27.Hageja selgitus, miks on erineval ajal tehtud fotodel sekundipealt sama kellaaeg, ei ole usutav ega tõendatud. Fotode tegemise aeg ei ole jätkuvalt teada ja fotol olev ajatempel seda ei tõenda. Hageja selgitusest lähtudes on teada üksnes aeg, millal ajatempel fotole väidetavalt genereeriti. Tõendatud ei ole foto tegemise aeg, vaid aeg, millal foto on serverisse üles laetud. Vale on hageja väide, et faili metaandmetes olev kiri „date modified“ tähendab faili loomise aega. Esmalt tähendab „date modified“ eesti keeles „kuupäev muudetud“. Teiseks märgitakse faili loomine ära sõnadega „created“. Tõendatud on failide muutmise aeg, mitte foto tegemise aeg.
28.Fotod on töödeldud selliselt, et neist ei nähtu kogu sõiduki armatuurlaud. Ühel fotol on esiklaas jääs, mistõttu ei ole näha et parkimisluba armatuurlaual puudub. Kostja on tõendanud parkimisloa olemasolu. Fotode usaldusväärsust vähendab asjaolu, et väidetavalt samal ajal tehtud fotodel on olulised erinevused. Nii on lähedalt tehtud fotodel näha sinilille märk esiklaasil, kuid eemalt tehtud fotodel see puudub. Samuti puudub lähendalt tehtud fotol parkimiskell, mis on olemas eemalt tehtud fotodel. Lisaks on väidatavalt samal ajal tehtud fotol pargitud sõiduk kõrvale, kuid teisel fotol seda ei ole.
29.Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Kostja oli nõus kompromissina tasuma leppetrahvi, kui hageja loobub kõrvalnõuetest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja ei ole tõendanud, et leppetrahvi nõudes on märgitud parkla nimi, mitte kinnisasja aadress. Hageja on kohtumenetluses esitanud tõendamata väite, et eksisteerib parkimisala Vilde X, mis asub E. Vilde tee X. Kostja ei eitanud parkimist. Tegu on parklaga, mida kostja igapäevaselt ja korteriühistu poolt väljastatud luba omades kasutab. Selles kohas E. Vilde tee X ei ole parkimisnõuete rikkumise eest leppetrahve väljastatud.
30.Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kohtule samad leppetrahvinõuded, mis on fotodel asetatud sõiduki kojamehe alla. Fotosid suurendades ei ole võimalik tuvastada, mis on kojamehe vahel oleva valge paberi sisu ja kas see vastab hagiavalduse lisaks olevtele trahvinõuetele. 10.01.2022 ja 11.01.2022 olid kostja sõidukile jäetud kaks trahviteadet, kus oli määratud, et rikkumise koht on E. Vilde tee X. Seega erinevad hagile lisatud leppetrahvid nendest, mis jäeti kostja sõidukile. Kostjale üleantud leppetrahvides on selgelt märgitud rikkumise toimepanemise koht, mitte parkimisala vms. Seega on kostjat trahvitud selle eest, et ta parkis E. Vilde tee X kinnistul. 24.11.2021 leppetrahvinõuet ei ole kostjale üldse üle antud ja kostja sai selle esmakordselt koos hagiga.
31.Tallinna linnaga sõlmitud lepingu alusel oli E. Vilde tee X kinnistut õigus kasutada korteriühistul, mitte hagejal. Lepingu punkti 3.7.4. kohaselt ei võinud korteriühistu temale linnaga sõlmitud lepingu alusel tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda. Hageja ja korteriühistu vahel 21.09.2017 sõlmitud teenuse osutamise lepingu punkti 1.1. kohaselt on lepingu objektiks liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll aastressil Vilde tee X. Seega on hagejale antud üksnes õigus kontrollida liiklemise ja parkimise reegleid, mitte õigust anda kinnisasja või osa sellest allkasutusse sõidukite parkimiseks. Hageja tegutseb korteriühistult saadud käsundi alusel korteriühistu esindajana, kuid võlaõigusliku lepingu poolteks on korteriühistu ja kostja. Seda, et parkimislepingu pooleks on korteriühistu, tõendavad hageja fotod, millelt nähtub, et tegemist on eraparklaga, kus on parkimine on lubatud korteriühistu Vilde tee X lubadega. Lepingu alusel pidi
32.Kostja leidis jätkuvalt, et hageja ei ole esitanud fotode originaale. Kostja pidas arusaamatuks kohtu väidet, et esitatud on orignaalfotod. Metaandmete järgi on tegu muudetud failidega, mille loomise kuupäev on kustutatud. Hageja ei ole selgitanud, miks puudub fotode metaandmetes info foto tegemise ja faili loomise aja kohta.
33.Ühelgi esitatud fotol ei ole näha selle tegemise aega („Date taken“), mis on faili metaandmetes olemas. Hageja püüab eksitada kohut sellega, et väidab justkui faili metaandmetes sisalduv termin „date modified“ tähendab vastava faili loomise aega. Muudetud faili ei saa pidada originaalfotoks. 24.11.2021 ajatemplit kandvatel fotodel, mis on tehtud sõidukist eemalt, puudub vasakul pool esiklaasil sinilill ja paremal pool on puidust parkimiskell. Ainuke foto, mis peaks tõendama parkimisloa puudumist armatuurlaual, erineb eelnevatest, sest sellel on olemas sinilill (mis puudus teistel fotodel), kuid puudub parkimiskell (mis teistel fotodel oli olemas). Lisaks on sõiduki vasakul küljel parkiv auto, mida teisel samal ajal tehtud pildil ei ole.
34.11.01.2022 rikkumisele lisatud fotodel ei ole kostja sõiduki armatuurlaud nähtav. Talvisele ilmale omaselt on sõiduki esiklaas jääs ning ei ole võimalik tuvastada, et parkimisluba armatuurlaualt puudub. Hageja ei ole tõendanud seega parkimisloa puudumist armatuurlaual 11.01.2022 kell 4:21. Kostja ei ole lepingut rikkunud ja juhul, kui kostja parkis, siis oli tal ka nähtaval kohal parkimisluba.
35.Parkimistingimustest tehtud foto metaandmetest on näha, et foto on tehtud 03.02.2022. Seega ei tõenda foto, et sellel olevad tingimused kehtisid ka 24.11.2021, 10.01.2022 või 11.01.2022. Ilmselt on foto tehtud 03.02.2022, sest siis paigaldati uued tingimused ja seda on soovitud fikseerida. Millised tingimused kehtisid varem, hageja tõendanud ei ole. Hageja on väljastanud kostjale ühe ja sama rikkumise eest kolm trahvi. Hageja ei ole tõendanud, et ta võib 24 tunni möödudes sama rikkumise eest esitada uue leppetrahvinõude.
36.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis. Vastuse koostamiseks hagile kulus 4 tundi, kostja 25.04.2023 seisukoha koostamiseks 3 tungi ja lõplike seisukohtade koostamiseks 3 tundi. Kostja kulud on kokku 1120 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohtuotsuse põhjendused
37.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
38.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostjale kuulub sõiduk Toyota Hilux, registrimärgiga XXX. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis sõidukit E. Vilde tee X elamu juures asuvasse parklasse 11.01.2022, 10.01.2022 ja 24.11.2021. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub E. Vilde tee X elamus korter ning kostjale on väljastatud parkimisluba. Vaidlus puudub selle üle, et hagi aluseks olevaid leppetrahvinõudeid kostja hagejale tasunud ei ole.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda hagejale leppetrahvidena põhinõue 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 7,91 eurot ning alates 19.12.2022 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 105 eurolt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
40.Menetluse käigus loobus hageja võla sissenõudmise kulu nõudest summas 3 eurot. Kostja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Nõudest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning
loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
41.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Nõudest osaline loobumine ei saa rikkuda kostja õigusi. Eeltoodu alusel võtab kohus vastu nõudest loobumise summas 3 eurot ja lõpetab antud nõude osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.
42.Hageja leidis, et tal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvi, sest kostja parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Kostja sõiduki armatuurlauale ei olnud jäetud parkimisluba, mille tõttu tuli igal rikkumisel tasuda leppetrahvi 35 eurot. Leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele. Kuna igale korterile oli väljatatud üks luba, oli loa olemasolu oluline. Hagejal oli teenuse osutamiseks sõlmitud leping korteriühistuga ning korteriühistu kasutas parklana E. Vilde tee X ning tegu oli E. Vilde tee X parkimisalaga.
43.Kostja leidis, et hageja nõue on alusetu, sest kostjal oli parkimisluba ning hageja ei ole tõendanud õigust korraldada parkimist. Leppetrahvinõude saaks esitada ühistu. Kostja ei parkinud E. Vilde tee X kinnistul, sest sellel kinnistul asub ainult elamu. Hageja ei ole tõendanud parkimisloa puudumist ja hageja esitatud fotod on võltsitud, sest need on samal ajal tehtud mitmetest erinevates suundadest. Lisaks on hageja väljastanud kaks leppetrahvi sama rikkumise eest.
44.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Hageja on tõendanud parkimisalal parkimise korraldamise õiguse olemasolu. Samuti on hageja tõendanud kostjaga parkimislepingu sõlmimist.
45.Hageja esitas kohtule fotod liiklusmärkidest ja parkimistingimustest, millistega on tähistatud parkla sissesõidud E. Vilde X elamu juures (dtl 45-47). Parkimine on tingimuste järgi lubatud vaid korteriühistu lubadega. Hageja esitas tõendid selle kohta, et sõiduki omanik on kostja. Selle asjaolu üle pooled ei vaidle (dtl 51-53). Kostja esitas foto talle väljastatud parkimisloast (dtl 78, 87) ja kostja on elamus korteriomaandi omanik (dtl 85-86). Hageja esitas parkimistingimused (dtl 44), milliste kohaselt on tingimuste rikkumisel ette nähtud leppetrahv 35 eurot. Hageja esitas korteriühistu teavituse ühistu liikmetele parkimiskorra kohta (dtl 115). Seega nähtub esitatud tõenditest, et E. Vilde tee X elamu juures oli parkimine korraldatud ja parkla kasutajaid teavitati parkimistingimustest.
46.VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus
on leidnud, et kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 12, 13).
47.Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RK TKo 2-15-3430, p 18). Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel on leppetrahvinõude panek sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RK TKo 2-17-117146).
48.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud esitatud fotodega, et kostja parkis oma sõiduki E. Vilde tee X elamu juurde, kuid ei täitnud parkimistingimusi, sest sõiduki esiklaasi alla ei olnud jäetud parkimisluba. Kohus nõustub hageja väitega, et kuivõrd iga korteri suhtes oli väljastatud ainult üks luba, ei olnud parkimisloa asetamine sõiduki esiklaasi alla pelgalt formaalne nõue, vaid oli suunatud kõigi korteriomanike huvide arvestamisele ja piiratud parkimiskohtade jaotamisele võrdsetel alustel.
49.Kohus ei nõustu kostja paljasõnaliste väidetega, et hageja esitatud fotod sõidukist ning selle esiklaasi vahele asetatud leppetrahvidest olid võltsitud. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostjale on koostatud kolm leppetrahvi 10.01.2022, 11.01.2022, 24.11.2021 (dtl 23-43). Leppetrahvidele on märgitud, et parkimisalaks oli Vilde tee X ja leppetrahv koostati põhjusel, et kostja sõidukil puudus parkimisluba. Igakordse leppetrahvi suuruseks oli 35 eurot.
50.Leppetrahvide koostamise ajal tehti fotod sõidukist, millistest nähtub, et leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele. Fotodelt nähtub, et sõiduki esiklaasi alla pole jäetud parkimisluba. Alusetud on kostja etteheited, et fotodest ei nähtu parkimisloa puudumist. Kostja ei ole viidanud ühelegi fotole, millest nähtuks, et parkimisluba oli asetatud sõiduki esiklaasi alla.
51.Vastuseks kostja etteheidetele esitas hageja kohtule kõik leppetrahvide koostamisel tehtud fotode failid (dtl 118-123, 126-131, 134-139) ning väljavõtted enda serverist fotode üleslaadimise aja kohta (dtl 112-114). Serveri väljavõtetest nähtub, et kõik fotod laaditi samal ajal serverisse, millest on tingitud failides samad kellaajad. Järelikult on alusetud kostja väited, et fotod on võltsitud, kuna samal ajal ei oleks olnud võimalik teha fotosid sõiduki mitmest küljest. Kostja etteheited selle kohta, et fotode võltsimist tõendavad erinevused esiklaasi all asuva parkimiskella ja sinilille asukoha osas, on alusetud ja kohut eksitavad. Erinevatel fotodel on pildistatud sõiduki esiklaasi erinevalt poolelt: sõiduki esiklaasi ühes nurgas on nähtav parkimiskell ning teises sinilill. Alusetu on ka kostja etteheide, et hageja on teinud sama rikkumise eest leppetrahvi kahel korral. Fotodest nähtub, et 10.01.2020 leppetrahv on eemaldatud järgmisel päeval 11.01.2020 leppetrahvi koostamise ajaks. Kostja ei ole ise viidanud ühelegi parkimislepingu tingimusele, mille kohaselt oleks pärast leppetrahvinõude koostamist sõiduki omanikul õigus nõuetele mittevastavat parkimist omal äranägemisel jätkata.
52.Kostja esitas kohtule enda loodud ekraanipildid wordi failide kohta (dtl 140), väljavõtted Google.Translate.com keskkonnast (dtl 141, 182) ja esindaja loodud selgitused (dlt 149-182). Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kostja lepingulise esindaja seletused ning lepingulise esindaja loodud tõendid tõendada fotode võltsimist. TsMS § 277 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Põhistamiseks ei ole piisavad kostja või tema esindaja seletused koos esindaja loodud tõenditega eriteadmisi nõudvas valdkonnas. Kohus ei saa ainuüksi kostja esindaja seletuste ja tema loodud ekraanipiltide alusel lugeda tõendatuks, et fotofailid on võltsitud, kui neilt ei nähtu kostja esindaja loodud tõenditest nähtuvaid kirjeid. Kostja väited fotode töötlemise ja varasemate fotode kasutamise kohta on paljasõnalised.
53.Kuna kostja väited on jäänud paljasõnalisteks, loeb kohus hageja esitatud fotodega
tõendatuks, et kostja parkis E. Vilde X elamu juures hageja viidatud kuupäevadel, kuid sõiduki esiklaasi alla ei olnud asetatud parkimisluba. Sõiduki parkimist ei ole kostja iseenesest eitanud. Kostja vastuväited on samas vastuolulised, sest vastuolus eelnevaga ehk väitega, mille kohaselt ei olnud sõiduki parkimine ning leppetrahvide koostamine hageja fotodega tõendatud, asus kostja väitma, et ta ei rikkunud parkimistingimusi, sest parkis mitte E. Vilde tee X kinnistul, vaid E. Vilde tee X kinnistul. Eeltooduga omakorda vastuolus olevalt väitis kostja, et hagejal ei olnud parkimisala kasumise õigust ning leppetrahvinõude oleks kostjale saanud esitada hoopis korteriühistu. Korduvad vastuolud kostja väidetes ei muuda neid kohtu jaoks usutavateks.
54.KrtS § 20 lg 1 näeb ette, et antud seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks korteriomandi- ja korteriühistu seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Seega kuulub iseenesest korteriühistu üldkoosoleku pädevusse otsustada, kuidas tarbida ja liikmete vahel jaotada erinevaid teenuseid, sealhulgas parkimiseks vajalikke teenuseid ning millistel tingimustel saavad liikmed neid teenuseid kasutada.
55.Lisaks tuleneb KrtS § 35 lõike 2 punktis 2, et tavapärase valitsemisena käsitatakse korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. Nende lepingute sõlmimist saab KrtS § 35 lg 1 alusel otsustada korteriomanike häälteenamuse alusel. Järelikult saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega otsustada parkla kasutamise tingimusi, sealhulgas parklakohtade jaotamist ja sellega seotud lepingute sõlmimist.
56.Hageja esitas kohtule Tallinna linna ja korteriühistu vahel 08.01.2013 sõlmitud notariaalselt tõestatud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (dtl 101-107), mille alusel andis Tallinna linn korteriühistu kasutusse Vilde tee X kinnistu lepingu punkti 3.2. alusel parkimisalana kasutamiseks. Lepingu punkti 3.5. alusel oli ühistul õigus ala kasutada. Seega ei korraldatud parkimist kinnistul, mis kuulus korteriomanike kaasomandisse. Lepingu punkti 3.7.4 järgi ei olnud ühistul õigust anda lepingu esemel seatavast isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist üle kolmandatele isikutele. Kohtu hinnangul on kostja sellest lepingu punktist teinud eksliku järelduse, et hagejal ei olnud korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel õigust E. Vilde tee X kinnistul parkimise korraldamise teenust osutada. Korteriühistu ei ole hagejale üle andnud kinnistu isiklikku kasutusõigust.
57.Hageja ja KÜ Vilde tee X on sõlminud teenuse osutamise lepingu (dtl 108-110), mille kohaselt on hagejal õigus teostada aadressil Vilde tee X ja lepingule lisatud plaanil märgitud alal. Lepingu järgi pidi korteriühistu tasuma liiklusmärkide paigaldamise kulud. Lepingu punkti 3.2. järgi oli hagejal õigus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, kasutades hoiatusi või leppetrahve. Lepingu punkti 3.7. järgi pidi leppetrahvidest saadav tulu jääma hagejale. Eeltoodust tuleneb hageja õigus korraldada parkimist E. Vilde tee X elamu vahetus läheduses asuval parkimisalal. Seadusele ja lepingule mittetuginev on kostja väide, et leppetrahvi oleks saanud temalt nõuda ainult ühistu. Korteriühistul oli õigus sõlmida leping parkimisteenuse osutamiseks ja parkimise korraldamiseks, andes lepinguga leppetrahvide nõudeõiguse üle teenuse osutajale.
58.Kostja esitas leppetrahvid kohtule sellisel kujul, nagu need olid talle esitatud (dtl 88). Nendel leppetrahvidel oli erinevalt hageja esitatutest sõiduki parkimise kohaks märgitud Vilde tee X, Tallinn. Kostja esitas ka väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist, millisest nähtuvalt ei ole Vilde tee X kinnistul võimalik parkida, sest kinnistu piirneb elamuga (dtl 89). Kohus leiab, et erinevused hageja esitatud leppetrahvide elektrooniliste versioonide ja kostja esitatud leppetrahvide koopiate vahel ei välista hageja nõude rahuldamist. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et E. Vilde tee
X elamu korteriomanikud said oma sõidukeid parkida elamu vahetus läheduses asuval E. Vilde tee X kinnistul. Sellele kinnistule olid asetatud parkimise korraldamisest teavitavad liiklusmärgid ning sellel kinnistul oli hagejal õigus parkimist korraldada.
59.Kostja on ise nõustunud, et vaatamata tema esitatud leppetrahvidel märgitule faktiliselt E. Vilde tee X kinnistul parkida ei saanud. Kostja on nõustunud, et ta parkis E. Vilde tee X kinnistul. Kostja ei ole selgitanud ega põhistanud, millest tuleneb tema õigus keelduda leppetrahvide tasumisest ainult seetõttu, et talle esitatud leppetrahvidel ei olnud detailselt õigesti märgitud parkla aadress. Kohus leiab, et sellist keeldumise alust ei tulene seadusest ega lepingust. Kuna kostja parkis sõiduki hageja korraldatud parkimisalal, kostjat oli teavitatud parkimistingimustest ning kostja rikkus neid, tuli kostjal tasuda leppetrahvi.
60.VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused nägid ette leppetrahvi kohustuse tasumise lepingutingimuste rikkumisel. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks tasumata leppetrahvidena välja mõista 105 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 7,91 eurot. Alates 19.12.2022 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 105 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
61.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuigi hageja loobus nõudest 3 euro ulatuses, ei muuda see kohtu hinnangul menetluskulude jaotust, sest tegu oli nõude suurust arvestades marginaalses ulatuses loobumisega. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
62.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati kokku 922,50 euro ulatuses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
63.Kohus leiab, et hageja esindaja kulud õigusabile on mõistlikud. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Hageja esindaja oli sunnitud koostama menetlusdokumente ja vastama kostja väidetele, sest kostja vastuolulised väited suurendasid vaidluse mahtu ning sellest tulenevalt hageja menetluskulusid. Kostja enda kulud õigusabile on samas suurusjärgus. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1022,50 eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 922,50 eurot on kulud õigusabile.
64.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1022,50 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.