Harju Maakohus
Kohtunik
Ahti Kuuseväli
Kohtujurist
Sandra Maide
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.11.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-132310
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi H. O. vastu leppetrahvist tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing
(registrikood 10811490, Registrijärgne aadress: Estonia pst 9, 10143, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: BERIT ASUKÜLA (isikukood xxxx, E-post: [email protected]), Kostja: H. O. (isikukood xxxx, Postiaadress: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-23-132310. Jätta menetluskulud kostja kanda. Rahuldada hageja taotlus ning tagastada tasutud riigilõivust (17,50 eurot) hageja esindaja, EFTA Legal OÜ arveldusarvele xxxx (Xxxx), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-132310, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 4798716. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks osaliselt. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 230 eurot, millest 100 eurot moodustab riigilõiv ja 130 eurot esindajakulud. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 112,50 eurot. Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 6 märgitud menetluskulu tuleb tasuda hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxxx (Xxxx), märkides selgituseks sõiduki numbri ja kasutades viitenumbrit 4798716. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-132310 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-132310, OÜ Europark Estonia hagi H. O. vastu leppetrahvi võlgnevuse tasumise nõudes. Hageja esitas 19.09.2023 taotluse hagist loobumiseks, menetluskulude kindlaks määramiseks ja riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Taotluse kohaselt on kostja tasunud 15.09.2023 hagejale 130 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahv), menetluskulule (20 eurot) ja osale esindajakulule (50 eurot). Kohus küsis hagist loobumise avaldusele kostja seisukohta. Kostja on kohtunõude kätte saanud 19.09.2023, kuid ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud, s.o hageja avaldusele vastu vaielnud. Eelnevast johtuvalt loeb kohus hageja selgitusega tõendatuks (TsMS § 405 lg 1 p 5), et kostja on tema nõude rahuldanud. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 168 lg 4 sätestab, et hageja kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb 19.09.2023 esitatud taotluse kohaselt välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata esindajakulud summas 170 eurot TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 87,50 eurot. Kohus selgitab, et rahuldab hageja taotluse hageja õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks osaliselt. Esmalt märgib kohus, et hagiavalduse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud riigilõivust (100 eurot), õigusabikuludest (220 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest (20 eurot), kokku 340 eurot. Põhinõue leppetrahvi tasumisel moodustas 30 eurot. Kokku oli hageja nõue hagiavalduses 370 eurot. Hageja on 19.09.2023 esitatud taotluses märkinud, et 15.09.2023 on tasunud kostja hagejale 130 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahv), menetluskulule (20 eurot) ja osale esindajakulule (50 eurot). Kohus märgib, et nimetatud summa (130 eurot) lahutamisel hageja kogunõudest (370 eurot) jääb hageja õigusabikuludeks 240 eurot. Sellest summast 100 eurot moodustab riigilõiv. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks (summas 17,50 eurot), jääb kostja kanda riigilõiv 87,50 eurot. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2 tunni eest, summas 220 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (millest taotluse kohaselt on tasumata 140 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse kulu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks.
2/3
2-23-132310 Õigusabikulude osas hagimenetluses märgib kohus järgmist: hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Hagiavalduse maht on küll 7 lehekülge, kuid 6 lehekülge sellest moodustab õigusnormide loetelu ja kokkuvõte kohtulahenditest. Konkreetse kostjaga seonduvate asjaolude kirjeldus moodustab maksimaalselt 0,5 lehekülge. Ka ei saanud kostja hinnangul hagejal tekkida olulisi õigusabikulusid tõendite kogumisel. Hagiavalduse juurde on esitatud tõenditena fotod sõidukist ja väljastatud leppetrahvist. Nimetatud fotod on tehtud aastal 2021, mistõttu eeldab kohus et fotod on olnud hageja valduses ning esindajal ei ole olnud vaja teha erakordseid pingutusi nende tõendite kogumiseks. Hageja on teinud päringu Transpordiametisse, mille loeb kohus tõendi kogumiseks ning vajalikuks tegevuseks hagiavalduse koostamisel. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 1 tunni. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 110 eurot pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Eelnevast johtuvalt määrab kohus hageja õigusabikuludeks 110 eurot. Kuivõrd kostja on hageja nõude menetluskulude osas osaliselt rahuldanud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tasumata esindajakulud suuruses 30 eurot ja riigilõivu summas 87,50 eurot. Kokku määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suurused 112,5 eurot. TsMS § 150 lg 2 p-i 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, mistõttu kuulub tagastamisele pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel kohtumääruse resolutsioonis nähtuvale arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.