Võlaõigus

1

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse E. R. vastu võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista E. R. ja AS Inbank Finance vahel 20.11.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010528276 tulenev põhivõlgnevus 388,78 eurot, intress 37,59 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 48,25 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 13.09.2025 kuni põhinõude summas 388,78 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,9% aastas. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja menetluskulud (riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

2

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Viru Maakohus võttis 07.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult 08.11.2025 KÄPO-s. Käesolevaks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg ning kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja AS Inbank Finance ja kostja 20.11.2022 Inbank järelmaksulepingu nr L89010528276, mille alusel kostja ostis kauba maksumusega 1068,99 eurot. Sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli lepingutasu 19 eurot, intressimäär 11,9% aastas, viivisemäär 11,9% aastas (0,03% päevas), krediidikulukuse määr 24,45% aastas, krediidi kogukulu 348,56 eurot, igakuine osamakse 47,26 eurot ja osamaksete arv 30 ning viimase osamakse tähtaeg 10.06.2025. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja krediidiandjaga sõlmitud järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi jättes maksmata kolm järjestikkust osamakset 10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja tasuda võlgnevust kuni 19.08.2024. Kostja tähtaegselt võlga ei tasunud. Krediidiandja ütles 27.08.2024 järelmaksulepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt üles ning teavitas 28.08.2024 kostjat, et esialgne võlausaldaja on loovutanud nõude kostja vastu hagejale Aktiva Finance Group OÜ-le. Hageja andmetel on kostja seni tasunud põhiosa katteks 520,21 eurot. Samuti tegi kostja hagejale makse summas 200 eurot, millest 40 eurot arvestas hageja sissenõudmiskulude katteks, mistõttu tasumata põhivõlg on 388,78 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt intressi 37,59 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjal intressivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o kuni ülesütlemiseni 27.08.2024 (8,69+9,59+8,64+8,25+2,42). Kohtu hinnangul on intressivõlgnevus 37,59 eurot põhjendatud. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt summalt 388,78 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.08.2024 kuni 12.09.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 11,9% aastas, s.o 0.03% päevas. Hageja nõuab viivist summas 48,25 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 388,78 eurolt alates 13.09.2025 kuni põhinõude summa 388,78 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o 11,9% aastas. Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 388,78 eurolt arvestatav viivis lepingujärgses viivisemääras, s.o 11,9% aastas alates 13.09.2025 – 15.12.2025 (k.a) on 11,91 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.12.2025 seisuga kokku summas 60,16 eurot (48,25 + 11,91). Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv viivis lepingujärgses viivisemääras, s.o 11,9% aastas põhinõude tasumata jäägilt alates 16.12.2025 kuni põhinõude 388,78 euro tasumiseni. Tulenevalt eeltoodust moodustub arvestatuna ühe aasta kohta viivise summa 46,27 eurot. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu 3

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2 21-13098/50, p 13). Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes. Inbank järelmaksuleping nr L89010528276 sõlmiti 20.11.2022 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,30%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 24,45% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (3x16,30=48,90%), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Hagiavaldusest nähtuvalt kontrolliti lepingu sõlmimise eelselt kostja krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid kostja poolt laenutaotluses (taotlus P89010528276) esitatud andmete põhjal, millest nähtuvalt oli kostja sissetulekuks 1100 eurot ning igakuisteks kohustusteks 250 eurot. Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja järelmaksulepingut nr L89010528276 sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 338 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule) hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 3-2-1-43-10 tuleneb, et menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute 4

tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 tundi. Kohus peab eelmärgitut ajakulu mõistlikuks ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot (käibemaksuta). Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 415 eurot (riigilõiv 175 eurot + õigusabikulud 240 eurot). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud kokku summas 415 eurot tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717737750. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.