Osaühing Kullaauk hagi K C R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 971,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esin- Hageja: Osaühing Kullaauk (RK 11090207; asukoht Veski tn dajad: 2-22, 41531 Jõhvi linn) Hageja seaduslik esindaja: [email protected])
Maire
Hansalu
(e-post:
Kostja: K C R (IK XXX; elukoht teadmata) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada osaliselt hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt K C R hageja Osaühing Kullaauk kasuks kostja ja hageja vahel 16.08.2023 sõlmitud tähtajatust üürilepingust tulenev üüri ja kõrvalkulude nõue summas 970,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 81,53 eurot ja hüvitis tekkinud kahju eest summas 1919,12 eurot.
Jätta rahuldamata hageja Osaühing Kullaauk viivisenõue summas 11,88 eurot.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja K C R kanda.
6.Välja mõista kostjalt K C R hageja Osaühing Kullaauk kasuks menetluskulud summas 385 eurot.
2-22-145728
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.08.2021 tähtajatu üürilepingu. Üürilepingu objektiks on aadressil XXX asuv korteriomand üldpindalaga 40 m2. Lepingu sõlmimisega võttis kostja endale kohustuseks tasuda hagejale iga kuu 20. kuupäevaks üüri summas 90 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud.
Üürilepingus on kokkulepitud, et lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale (sh maksed remondifondi ja ühistu laenumaksed), maamaksu, elamu kindlustuse, gaasi, valveteenuste ning tasu kaabeltelevisiooni-, telefoni- ja internetiteenuse kasutamise eest (edaspidi kõrvalkulud). Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. Kõrvalkulude loetelu, nende tellija ja nende eest tasuja on määratud üürilepingu lisas nr 2. Lepingu kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale üüri hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks üürileandja arvelduskontole või sularahas ning punkti 3.9 kohaselt kohustus kostja kõrvalkulusid järgneva kuu 20. kuupäevaks. Lepingujärgsed maksed loetakse üürilepingu kohaselt tasutuks maksete laekumise hetkes üürileandja arvelduskontole.
2-22-145728
Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata üüri ja kõrvalkulude arved kokku summas 970,73 eurot, millest arve nr 2022004 (28.02.2023) on tasumata summas 219,73 eurot; arve nr 2022006 (31.03.2022) on tasumata summas 239,53 eurot; arve nr 2022008 (30.04.2022) on tasumata summas 209,94 eurot; arve nr 2022010 (31.05.2022) on tasumata summas 167,09 eurot ja arve nr 2022012 (30.06.2022) on tasumata summas 134,44 eurot. Kokku summas 970,73 eurot.
Hageja palub tasumata arvete osas mõista kostjalt välja viivised 26.04.2023 seisuga summas 93,41 eurot, kohaldades viivisemäära 0,02% päevas kuni 21.12.2022 ning viivisemäära 0,026% kuni 26.04.2023.
Hagiavalduse kohaselt tekkisid kostjal raskused üürikohustuste täitmisega. Hageja koostas kostjale 23.05.2022 e-kirja, milles tegi kostjale ettepaneku tasuda võlg osaliselt 03.06.2022 või selle mittetäitmise korral lõpetada üürileping alates 26.06.2022. Hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles. Hageja palus eluruumid vabastada hiljemalt 26.06.2022.
Üürilepingu objektiks olev korter oli sisustatud üürileandja poolt. Üürilepingu kohaselt üürniku käitumise tagajärjel tekkinud eluruumi ja sisustuse normaalset kulumit ületavad puudujäägid kohustub üürnik kõrvaldama oma kulul või hüvitama üürileandjale vajalike remondi ja korrastustööde maksumuse.
Hagiavalduse kohaselt läks hageja 17.06.2022 kostjale välja üüritud korterisse ning leidis, et kostja on korterist lahkunud koos korteri võtmetega. Korteri seisukord ei vastanud seisukorrale, milline see oli olnud kostjale üleandmise hetkel ning tekitatud oli erinevaid kahjustusi. Hageja on hagi lisas nr 11 (dtl 150) esitanud rikutud vara nimekirja. Hageja nõuab kahju hüvitamist järgmiste esemete kahjustamise eest või esemete puhastamise kulu: 7.1 Magamistuba: lahtikäiv diivan, madrats, põrandavaip, põrandaliistud, põrand, aknakardin, voodikate, suitsuandur. 7.2 Koridor: põrandakate, põrandaliistud, välisuks. 7.3 Vannituba: dušikardin, prügikühvel harjaga, seebi dosaator, saunalina ja käterätik, WC hari ja hoidja, põrandakate. 7.4 Elutuba: kiiktool, põrandaliistud, põrand, vaip, TV-laud, akenete tihendid, lingid ja hinged. 7.5 Köök: gaasipliit, kraanikauss, nõudekuivatusrest, nõud.
põrandaliistud,
puidust
taburet,
seinakell,
Samuti kulus üürileandjal rikutud mööbli utiliseerimisele summas 120 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 1919,12 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2-22-145728
10.TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt või menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS 34. peatükis sätestatud viisil. Sama sätte lõike 3 kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ning lõike 6 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
11.Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte. Seega loeb kohus, et hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 26.08.2023.
12.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Hageja nõue kostja vastu tuleneb tähtajatust eluruumi üürilepingust.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
15.VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 272 lg-st 1 tulenevalt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. VÕS § 294 kohaselt kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri, kõrvalkulud ning hoone korrashoiuja parenduskulud lepingu lõppemisel.
16.VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Sama sätte lg 11 kohaselt peab eluruumi üürilepingu korral üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (hoone- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldamas vormis kokku lepitud. VÕS § 294 kohaselt kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri, kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud lepingu lõppemisel.
17.Poolte vahel sõlmitud lepingu objektiks oli aadressil XXX asuv korteriomand, mis oli mõeldud kasutamiseks alaliselt elamiseks. Lepingu punkti 1.2 kohaselt lepinguga
2-22-145728 üürileandja annab ja üürnik võtab tasu eest kasutamiseks lepingu objekti lepingus toodud tingimustel ja tähtajaks. Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest igakuiselt üüri summas 90 eurot. Üürilepingu punktis 3.4 on kokkulepitud, et lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma kõik Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale (sh maksed remondifondi ja ühistu laenumaksed), maamaksu, elamu kindlustuse, gaasi, valveteenuste ning tasu kaabeltelevisiooni-, telefoni- ja internetiteenuse kasutamise eest (edaspidi kõrvalkulud). Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. Kõrvalkulude loetelu, nende tellija ja nende eest tasuja on määratud lepingu lisas nr 2. Lepingu punkti 3.8 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale üüri hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks üürileandja arvelduskontole või sularahas ning punkti 3.9 kohaselt kohustus kostja kõrvalkulusid järgneva kuu 20. kuupäevaks. Üürilepingu punkti 3.11 kohaselt loetakse lepingujärgsed maksed tasutuks maksete laekumise hetkes üürileandja arvelduskontole.
18.Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata üür ja kõrvalkulud arvest nr 2022004 tulenevalt tasumata summa 219,73 eurot, arvest nr 2022006 tulenevalt tasumata summa 239,53 eurot, arvest nr 2022008 tulenevalt tasumata summa 209,94 eurot, arvest nr 2022010 tulenevalt tasumata summa 167,09 eurot ning arvest nr 2022012 tulenevalt tasumata summa 134,44 eurot. Kokku on kostjal tasumata üür ja kõrvalkulud summas 970,73 eurot.
19.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja viivised tähtajaks tasumata arvetelt summas 93,41 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
21.VÕS § 2871 lõike 1 kohaselt võivad üürileandja ja üürnik leppida kokku VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama sätte lõike 2 kohaselt on kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, tühine.
22.Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 5.1 kohaselt lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel on pooltel õigus nõuda viivitavalt poolelt viiviste tasumist arvestusega 0,2% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära ja on seega VÕS § 2871 tulenevalt tühine.
23.Hageja on hagiavalduses esitanud viivisenõude kostja summas 93,41 eurot ja viidanud hagiavalduse lisale nr 63 (dtl 219), kus hageja on esile toonud viivisearvestuse. Nimetatud lisast nähtub, et hageja on viivisenõude summas 93,41 eurot sisse arvestanud ka viivised, mida ei ole käesolevas hagiavalduses käsitletud. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa
2-22-145728 nõuda viivist nende üüri ja kõrvalkulude maksmisega viivitamise eest, mis ei ole käesoleva hagiavalduse esemeks. Samuti on hageja kahe arve nr 2022010 ja nr 2022012 viiviste arvestuses lähtunud kohtust erinevast makse tasumise tähtajast ning märkinud arve nr 2022008 tasumata päevade arvuks 425 päeva. Arvestades asjas esitatud andmeid on ilmselt tasumata päevade arvu suurusel tegemist inimliku veaga. Seega on kohus seisukohal, et viivisenõue ei kuulu rahuldamisele osas, kus hageja on viivisenõude sisse arvestanud nende arvete eest viivised, mis ei ole käesoleva hagi esemeks. Samuti loeb kohus loeb õigeks arve nr 2022010 makse tasumise tähtajaks 21.06.2023 ja arve nr 2022012 makse tasumise tähtajaks 21.07.2023.
24.Kohus lähtub sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel seadusjärgsest viivisemäärast.
25.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist kuni 26.04.2023.
26.Seadusjärgset viivisemäära kohaldades arve nr 2022006 summas 239,53 eurot maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 21.04.2022 kuni 26.04.2023 kujuneb viivis summas 21,38 eurot; arve nr 2022008 summas 209,94 eurot maksetähtajale järgnevast päevast, s.o alates 21.05.2022 kuni 26.04.2023 kujuneb viivis summas 17,36 eurot; arve nr 2022010 summas 167,09 eurot maksetähtajale järgnevast päevast, s.o alates 21.06.2022 kuni 26.04.2023 kujuneb viivis summas 12,68 eurot ning arve nr 2022012 summas 134,44 eurot maksetähtajale järgnevast päevast, s.o alates 21.07.2022 kuni 26.04.2023 kujuneb viivis summas 9,32 eurot.
27.Hagiavalduse lisast nr 7 (dtl 145) nähtuvalt on kostja teinud hagejale kande nr 246 summas 23,83 eurot 29.07.2022. Seega arve nr 2022004 alusel summas 243,56 eurot maksetähtajale järgnevast päevas, s.o alates 21.03.2022 kuni 29.07.2022 kujuneb viivis summas 6,99 eurot ning summast 219,73 alates 30.07.2022 kuni 26.04.2023 kujuneb viivis summas 14,80 eurot.
28.Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja tõendatud viivisenõue kokku 81,53 eurot.
29.VÕS § 334 lõike 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
30.Üürilepingu punkti 7.1 teise lause kohaselt eluruumi ja sisustuse tagastamise aktis fikseeritud ning üürniku käitumise tagajärjel tekkinud eluruumi ja sisustuse normaalset kulumit ületavad puudujäägid kohustub üürnik kõrvaldama oma kulul või hüvitama üürileandjale vajalike remondi ja korrastustööde maksumuse.
31.Hageja on hagi lisas nr 11 (dtl 150) esile toonud tekkinud kahjud ja kahjude likvideerimisega seotud kulud. Hageja on tekkinud kahjude tõendamiseks esitanud kohtule fotod korteri seisukorrast nii enne üürilepingu sõlmimist, kui ka pärast üürilepingu lõppemist. Samuti on hageja esitanud kohtule kahjude likvideerimisega seotud tšekid. Kohus leiab, et hagiavaldusest ja selle lisadest lähtuvalt on hageja tõendanud kahju
2-22-145728 tekkimise ja selle ulatuse. Kohtu hinnangul on nii kahju ulatus kui ka kahjude likvideerimise kulud eluliselt usutavad, põhjendatud ja kahju kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
32.Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja kahju kokku summas 1919,12 eurot.
33.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hageja hagi üüri ja kõrvalkulude nõude summas 970,73 eurot, rahuldab osaliselt hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas, s.o summas 81,53 eurot ning rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude summas 1919,12 eurot.
MENETLUSKULUD
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
35.Hageja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Hagejat on kohtumenetluses esindanud seaduslik esindaja, seega puuduvad hagejal käesolevas menetluses lepingulise esindaja kulud. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu summas 385 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.