PAKRI KIVI 12 OÜ hagi K.N-i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
11 477,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PAKRI KIVI 12 OÜ (registrikood 11365294) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Saar Kostja: K.N (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Välja mõista K.N-ilt PAKRI KIVI 12 OÜ kasuks põhivõlgnevus 2270,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2270,58 eurot.
Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 3468,24 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 3468,24 euro osas.
Jätta menetluskulud 39,56% ulatuses K.N-i kanda ja 60,44% ulatuses PAKRI KIVI 12 OÜ kanda.
Rahuldada PAKRI KIVI 12 OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
Välja mõista K.N-ilt PAKRI KIVI 12 OÜ kasuks menetluskulud 816,52 eurot (käibemaks ei lisandu).
Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K.N-il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 816,52 eurolt (käibemaksuta) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
PAKRI KIVI 12 OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi K.N-i (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes.
Hagi kohaselt hageja kui üürileandja ja Oolooshop OÜ (endise ärinimega ZeroLiving OÜ) kui üürnik sõlmisid 19.09.2014 äriruumi üürilepingu. Üürilepingu alusel andis hageja Oolooshop OÜ kasutusse Paldiskis, aadressil Kivi 12 asuvad lao- ja tootmisruumid kasuliku pinnaga 150 m2. Oolooshop OÜ kohustus üürilepingu kohaselt äriruumide kasutamise eest tasuma üüri summas 480 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks üürile kohustus Oolooshop OÜ tasuma ka kõrvalkulud. 2015. aasta detsembris tekkis Oolooshop OÜ-l hageja ees üüri ja kõrvalkulude võlgnevus. Ajavahemikus 15.12.2015 kuni 30.06.2016 jättis Oolooshop OÜ täielikult tasumata kokku 14 hageja poolt üürilepingu alusel esitatud arvet kogusummas 5738,82 eurot.
04.07.2016 sõlmisid hageja, Oolooshop OÜ ja ZeroLiving OÜ kolmepoolse üürilepingu lisa 3, mille alusel võttis ZeroLiving OÜ üle üürilepingust tulenevad Oolooshop OÜ õigused ja kohustused, sh kohustuse tasuda üüri ja kõrvalkulude võlg summas 5738,82 eurot. ZeroLiving OÜ andis 04.07.2016 hagejale võlatunnistuse, milles ZeroLiving OÜ tunnistas, et tal on hageja ees 27.06.2016 seisuga võlg summas 5738,82 eurot, millest 5162,82 eurot oli sissenõutav. ZeroLiving OÜ kohustus võla tasuma hiljemalt 30.09.2016. Võla tasumisega viivitamisel kohustus ZeroLiving OÜ maksma hagejale viivist 0,1% päevas. Hageja leiab, et ZeroLiving OÜ poolt allkirjastatud võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus. Võlatunnistus on deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Võlatunnistuse andmisega loobus ZeroLiving OÜ vastuväidetest võlatunnistuses kirjeldatud nõudele.
Võlatunnistusest tulenevate ZeroLiving OÜ kohustuste täitmise tagamiseks andis kostja 04.07.2016 hagejale käenduse. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja samasuguses ulatuses kui ZeroLiving OÜ, eelkõige põhivõla ja intressi tasumise ning viiviste maksmise eest ning kahjude ja sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Käenduslepingut sõlmides oli kostja võlatunnistuse sisust ja käendatavate kohustuste rahalisest suurusest teadlik. Kostja oli suhetes hagejaga ZeroLiving OÜ täieõiguslik volitatud esindaja. ZeroLiving OÜ jättis võlatunnistusest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata. Üürileandja pandiõiguse realiseerimisest laekus hagejale võlatunnistusest tuleneva ZeroLiving OÜ võla katteks 09.07.2019 824,34 eurot ja 15.01.2020 2067,90 eurot. Need maksed vähendasid võlatunnistusest tulenevat viivisenõuet. Põhivõlg ei vähenenud.
Hagiavalduse esitamise aja seisuga on ZeroLiving OÜ võlatunnistusest tuleneva põhivõla suurus 5738,82 eurot ja viivisevõla suurus 5738,82 eurot, s.o kokku 11 477,64 eurot. Kuna ZeroLiving OÜ jättis võlatunnistusest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata, nõudis hageja käenduslepingu alusel võla tasumist kostjalt. Kostja jättis käenduslepingust tulenevad kohustused täitmata. Põhivõlgniku ja käendaja vastutavad käesoleval juhul solidaarselt.
Hageja leiab, et käendusleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Käenduslepingu punktis 1 on selgelt ja ühemõtteliselt sätestatud, et kostja käendab võlatunnistusest tulenevate ZeroLiving OÜ kohustuste täitmist. Seega on käenduslepingus piiritletud konkreetne võlasuhe, millest tulenevaid kohustusi käendaja käendab. Võlatunnistuse punktis 1 on loetletud konkreetsed hageja poolt ZeroLiving OÜ-le väljastatud arved, mille tasumata jätmisest tulenevat võlga põhivõlgnik tunnistas. Samuti on võlatunnistuses kirjas kogu võla suurus, millest 27.06.2016 seisuga oli sissenõutav 5162,82 eurot. Käenduslepingus on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud võlatunnistusega ning ta mõistab täielikult käenduslepingu ja võlatunnistusega võetavate kohustuste sisu. Seega vastab käendusleping VÕS § 143 lg 2 sätestatud nõuetele.
Lisaks leiab hageja, et käenduslepingust tuleneva hageja põhinõude suurus on 5738,82 eurot, mitte 5162,82 eurot. Hageja on seisukohal, et võlatunnistuse punktis 1 tunnistas ZeroLiving OÜ oma võlgnevust hageja ees summas 5 738,82 eurot, millest 5 162,82 eurot oli võlatunnistuse koostamise kuupäeva (s.o 27.06.2016) seisuga sissenõutavaks muutunud ja 576 eurot muutus sissenõutavaks 30.06.2016. Võlatunnistuse punktis 1 sisalduvas tabelis on näidatud nii võla sissenõutavaks muutnud osa (5 162,82 eurot) kui ka osa, mis ei olnud 27.06.2016 seisuga veel sissenõutav (576 eurot). Eelnevast taganemata selgitab hageja, et hageja põhinõude 576 euro suuruse osa algseks aluseks on samuti üürileping, täpsemalt üür perioodi 16.06.2016 kuni 16.07.2016 eest. Hageja, ZeroLiving OÜ ja kostja vaheliste läbirääkimiste käigus arvestas hageja vahepealseid laekumisi põhinõude katteks, kuigi oleks pidanud arvestama neid kõrvalnõuete, sh viivisenõude, katteks. Kuna kompromissile ei jõutud, siis arvestas hageja hagiavaldusest raha laekumised kõrvalnõuete katteks. Olukorras, kus kompromissi jäi saavutamata, ei ole hageja poolt läbirääkimiste käigus esitatud avaldustel ja tehtud ettepanekutel tähtsust. Kostja ei ole oma 12.03.2021 menetlusdokumendis esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudearvestus on vale ning ZeroLiving OÜ võlg hageja ees on hageja poolt avaldatust väiksem.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja leiab, et käenduslepingus ei ole toodud käenduse maksimaalset summat vastavalt VÕS §-le 143. Hageja volitatud esindaja, raamatupidaja Aivar Piiriste, on esitanud ZeroLiving OÜ võlajääkidest totaalselt erinevad kokkuvõtted. Kostja ei tunnista hagis välja toodud nõudeid ning on püüdnud korduvalt leida kompromissi.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: ZeroLiving OÜ (registrikood 12717855) ja hageja sõlmisid 19.09.2014 äriruumi üürilepingu (dtl 90);
ZeroLiving OÜ on andnud 27.06.2016 võlatunnistuse (dtl 73);
Kostja andis 27.06.2016 isikliku käenduse, mille kohaselt käendab ZeroLiving OÜ 27.06.2016 võlatunnistusest tulenevate kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist (dtl 70);
Kostja 27.06.2016 antud käendus on tarbijakäendus;
ZeroLiving OÜ või kostja ei ole tasunud hagejale hagis nõutud summat.
12.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle:
Kas kostjal on 27.06.2016 isikliku käenduse alusel kohustus tasuda kostjale hagis nõutud summa;
Kas 27.06.2016 maksimumsumma.
käenduslepingus
on
määratud
käendaja
vastutuse
rahaline
Kohus andis menetlusosalistele 23.01.2023 selgituskirjaga (dtl 139-142) võimaluse esitada seisukoht, kas kohus on õigesti aru saanud, mille üle pooled vaidlevad ja mille üle nad ei vaidle. Kumbki pool ei märkinud enda seisukohtades, et kohus oleks vaidluse all olevate ja mitteolevate asjaolude osas poolte seisukohtadest ebaõigesti aru saanud. Seega lähtub kohus eeltoodust ning võtab seisukoha selles osas, mille üle pooled vaidlevad. Põhivõlgnevus
13.Esmalt võtab kohus seisukoha selles osas, kas 27.06.2016 käenduslepingus (dtl 70) on määratud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ning kas käendusleping on sellest tulenevalt kehtiv.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimummääras. VÕS § 144 lg 2 kohaselt peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
15.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-66-14 (p 23) selgitanud, et kehtiva tarbijakäenduslepingu sõlmimiseks peavad olema täidetud VÕS § 143 lg-s 2 ja § 144 lg-s 2 sätestatud nõuded ehk käendaja peab olema võtnud käenduskohustuse kirjaliku tahteavaldusega ja lepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Õiguskirjanduses on selgitatud, et seadus ei sisalda nõudeid selle kohta, kuidas käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma lepingus kajastada tuleks. Ka kohtupraktikast ei tulene vastutuse maksimumsumma kokkuleppe sõnastusele selgeid reegleid (Juuraveeb.ee, võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 143 kommentaarid, punkt 3.2.).
16.Pooled ei vaidle, et põhivõlgnik ZeroLiving OÜ (edaspidi põhivõlgnik) on andnud 27.06.2016 võlatunnistuse (dtl 73). Võlatunnistusest nähtub, et: „võlgnik tunnistab oma võlga võlausaldaja ees 27.06.2016 seisuga summas 5162,82 eurot. Võlg moodustub järgmistest summadest /.../ (punkt 1). Summadele rakendub poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti
3.9.järgi viivis 0,1% päevas. /.../ (punkt 2)“. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on andnud 27.06.2016 isikliku käenduse (dtl 70). Käenduslepingust nähtub, et: „käesoleva lepinguga K.N, isikukood XXX, aadress xxx, käendab ZEROLIVING OÜ, reg. kood 12936072 ja Pakri Kivi 12 OÜ, reg. kood 11365294 vahel 27.06.2016 sõlmitud võlgnevuse tunnistamise kokkuleppest tulenevate võlgniku kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist (punkt 1).“ Käenduslepingu punkti 2 kohaselt: „käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui
võlgnik, eelkõige põhivõla ja intressi tasumise ning viiviste maksmise eest ning kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest.“
17.Kostja on leidnud, et tema poolt 27.06.2016 allkirjastatud käendusleping on tühine, kuivõrd sellest ei nähtu maksimumsummat. Kohus märgib, et käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja samas ulatuses nagu põhivõlgnik, mh on kokku lepitud, et käendaja vastutuse ulatus on kaetud põhivõlgniku vastu suunatud intressi, viivise, kahjude ning sissenõudmiskuludega. Käendaja vastutus on käenduslepingus piiritletud, s.o ta vastutab sellises ulatuses nagu põhivõlgnik. Põhivõlgniku vastutuse summa tuleneb võlatunnistusest. Käenduslepingu kohaselt käendab kostja põhivõlgniku ja hageja 27.06.2016 sõlmitud võlgnevuse tunnistamise kokkuleppest tulenevate võlgniku kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist, mh põhivõlgnevuse, intressi, viivise, kahjude ning sissenõudmiskulude eest. Võlatunnistuse punktist 1 nähtub, et võlgnik tunnistab oma põhivõlga võlatunnistaja ees 5162,82 euro ulatuses, samuti on võlatunnistuses esile toodud konkreetsed arved koos summadega. Kostjal on võimalik võlatunnistusest aru saada, kuidas põhivõlgnevus 5162,82 eurot moodustub.
18.Seadusest ei tulene nõuet, et käendaja vastutuse maksimummäär peab olema numbriliselt kirjas või käendaja ei saa vastutada samas ulatuses nagu põhivõlgnik või vastutuse maksimumsummaks saab olla üksnes mingi osa põhivõlgniku vastu suunatud nõudest. Kohtu hinnangul on eelkõige oluline, et käendaja saaks aru käenduse ulatusest ning käesoleval juhul on käenduslepingus selgelt väljendatud, et kostja vastutab samas ulatuses nagu põhivõlgnik, põhivõlgniku vastutus summa täpsusega (5162,82 eurot) nähtub aga võlatunnistusest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole käenduslepingus selliselt vastutuse maksimummäära sätestamine vastusolus ka hea usu põhimõttega, kuivõrd kostja oli üheks ZeroLiving OÜ täieõiguslikuks volitatud isikuks – juhatuse liikmeks (dtl 90, 99), on pidanud põhivõlgniku võlgnevuse suuruse osas läbirääkimisi (dtl 111-116), ta oli põhivõlgniku üks osanikest ning sai mõjutada põhivõlgniku ZeroLivingu käekäiku ja võlgnevuse kujunemist.
19.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul ei ole käenduslepinguga ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on kostja põhivõlgnikuga koos solidaarvõlgnik ning ta vastutab võlatunnistuse ja käenduslepingu kohaselt hageja ees põhivõlgnevuse 5162,82 euro tasumise eest.
20.Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles osas, kas kostjal on 27.06.2016 isikliku käenduse alusel kohustus tasuda hagejale hagis nõutud põhivõlgnevuse summa (5738,82 eurot).
21.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-66-14 (p 24) selgitanud, et poolte tahet tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.
22.Hageja on väitnud (dtl 127), et kostja vastutab võlatunnistuse ja käenduslepingu kohaselt mitte 5162,82 euro ulatuses, vaid 5738,82 euro ulatuses, millest 27.06.2016 seisuga oli
sissenõutav 5162,82 eurot. Hageja tugineb mh sellele, et võlatunnistuses on esile toodud arved, mille alusel võlgnevus kujuneb.
23.Kohus leiab, et kostja ei vastuta hagis nõutud ulatuses, s.o 5738,82 euro ulatuses, vaid 5162,82 euro ulatuses. Põhjendatud ei ole käesoleval juhul tõlgendada võlatunnistust laiendavalt ning väita, et põhivõlgnik tunnistas võlatunnistuses võlgnevust 5738,82 euro ulatuses. Võlatunnistuses on selgelt väljendatud, et põhivõlgnik tunnistab enda võlga konkreetses summas, s.o 5162,82 euro ulatuses. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et võlatunnistuses on esile toodud arved summas 5738,82 eurot. Arvete esile toomisega või muudest võlatunnistuse punktidest ei ole võimalik kindlaks teha, et poolte ühine tahe oli, et võlatunnistuse alusel vastutab põhivõlgnik 5738,82 euro ulatuses. Kohus lähtub sellest, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus mõistab võlatunnistust selliselt, et kostja tunnistab võlga 5162,82 eurot ning seda on võlatunnistuses selgelt väljendatud. Lisaks nähtub võlatunnistusest, et võlatunnistusele on lisatud järgnev: „lisa 1 – maksegraafik võla tasumiseks. Kogu võlg seisuga 27.06.2017 on 5162,82 eurot, tähtpäev kogu võla tasumiseks 30.09.2016. Arvestatav maksegraafiku järgne viivis 0,1% tasumata koguvõlalt“. Kohtu hinnangul ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik isik üksnes arvete esile toomisest tuletada, et võla suurus on 5738,82 eurot, võttes arvesse, et pooled on sõnaselgelt väljendanud võlgnevuse olemasolu 5162,82 eurot. Isegi juhul, kui põhivõlgnik oli võlgu suuremas summas, on hagi esitatud käendaja vastu ning käendaja vastutuse määr tuleneb käenduslepingust ja võlatunnistusest, mitte muudest kokkulepetest, mis olid sõlmitud hageja ja põhivõlgniku vahel. Oluline on, mis tuleneb võlatunnistusest ja käenduslepingust ning kuidas mõistlik inimene sellest käesoleval juhul aru sai. Seega võttes arvesse, et kostja kui käendaja vastutus tuleneb võlatunnistusest ja käenduslepingust, vastutab kostja käendajana põhivõlgniku põhivõlgnevuse täitmise eest 5162,82 euro ulatuses.
24.Kostja on hagivastuses väitnud, et hageja on enne kohtumenetlust esitanud põhivõlgniku võlajääkidest teistsugused kokkuvõtted (dtl 106). Hageja on kostja seisukohale vastanud, et hageja, ZeroLiving OÜ ja kostja vaheliste läbirääkimiste käigus arvestas hageja vahepealseid laekumisi põhinõude katteks, kuigi oleks pidanud arvestama neid kõrvalnõuete, sh viivisenõude, katteks (VÕS § 88 lg 8). Kuna kompromissile ei jõutud, siis hagiavalduses arvestas hageja laekumised kõrvalnõuete katteks.
25.VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud.
26.TsÜS § 72 järgi saab isik võtta tagasi oma tahteavalduse üksnes siis, kui tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus jõuab tahteavalduse saajani enne tahteavaldust või sellega ühel ajal. Riigikohtu 3-2-1-37-08 (p 20) seisukoha järgi ei saa TsÜS §-st 72 lähtudes teisele isikule tehtud tahteavaldust enam tagasi võtta, kui see on jõudnud tahteavalduse saajani.
27.Hagi kohaselt on hageja teostanud pandiõigust ning pandiõiguse realiseerimisest laekus hagejale võlatunnistusest tuleneva ZeroLiving OÜ võla katteks 09.07.2019 824,34 eurot ja 15.01.2020 2067,90 eurot. Kostja ei ole eeltoodud hageja väidet vaidlustanud. Asja
materjalidest nähtuvalt ei ole põhivõlgnik ega kostja määranud missuguse kohustuse täitmiseks on pandiõiguse realiseerimisest saadud raha üle antud. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et enne kohtumenetlust on sellise viisi määranud võlausaldaja ehk hageja. Hageja on 19.10.2020 kirjavahetuses kostjaga selgitanud (dtl 111), et põhivõlgnevus on 2846,58 eurot. Kostjale saadetud 31.08.2020 kirjast (dtl 119) nähtub, et põhivõlgniku põhivõlgnevuse suurus on 2846,58 eurot. Nimetatud kirja on saatnud Aivar Piiriste, kes kostja seisukoha kohaselt on hageja raamatupidaja (dtl 106). Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud. Nimetatud kirjadest ei tulene arvutuskäiku, kuidas vastav summa on saadud, kuid lihtsa arvutuse järgi võib aru saada, et hageja on pandiõiguse realiseerimisest saadud summad arvestanud kohtueelselt hagis nõutud põhivõlgnevuse katteks ning põhivõlgnevuse suuruseks on 2846,58 eurot (5738,82 - 824,34 - 2067,90 = 2846,58). Seega leiab kohus, et hageja on pandiõigusest laekunud raha arvestanud põhivõlgnevuse katteks, mitte viivise katteks.
28.Hagejal ei ole TsÜS § 72 kohaselt õigust kohutuste täitmise järjekorra muuta, kuivõrd ta on selle kohtueelselt kindlaks määranud ning võlgnikule sellest teatanud. Õiguskirjandusest on selgitatud, et järjekorra määramine ei pea olema otsene teatamine ning sõnaselgelt välja öeldud, vaid see võib toimuda ka konkludentselt ehk kaudselt võlausaldaja tegudega (Juuraveeb.ee, võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 88 kommentaarid, p 4.3.) Kohus leiab, et võlausaldaja on käesoleval juhul võlgnikule teatanud, kui suur on põhivõlgnevus, milliste nõuete katteks ta saadud raha arvestab, millises osas loeb ta nõude täidetuks ja millises osas ta enam täitmist ei nõua. Täidetud on ka VÕS § 88 lg 4 sätestatud tingimused, kuivõrd ta on pärast saadud raha saamist teatanud põhivõlgnevuse suuruse, kohustuse täitmine ei ole õigusvastane, kohustus on muutunud sissenõutavaks ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohustuse olemasolu oleks vaidlustatud.
29.Võttes arvesse, et võlatunnistuse ja käenduslepingu kohaselt vastutab kostja põhivõlgniku põhivõlgnevuse tasumise kohustuse eest summas 5162,82 eurot, arvestab kohus pandiõiguse realiseerimisest laekunud summad maha nimetatud summast. Sõltumata hageja väitest, et põhivõlgniku vastu suunatud nõue on suurem kui 5162,82 eurot, on hageja esitanud hagi kostja kui käendaja vastu ning käendaja vastutuse alus tuleneb võlatunnistusest ja käenduslepingust. Kostja kui käendaja vastutuse määra arvestamisel tuleb aluseks võtta võlatunnistuses märgitud summa. Kuivõrd kohus leidis varasemalt, et põhivõlgnik on võlatunnistuses tunnistanud enda nõuet 5162,82 euro ulatuses, arvestab kohus põhivõlgnevuse suuruseks 5162,82 eurot. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole väitnud, et põhivõlgnik või kostja oleks lisaks pandiõiguse realiseerimisest saadud summadele tasunud võlgnevuse katteks täiendavaid summasid. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 2270,58 eurot (5162,82 – 824,34 – 2067,90 = 2270,58). Viivis
30.Hageja nõuab kostjalt viivist 5738,82 euro ulatuses, määraga 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja on viivise summat arvestanud kuni põhinõude summani.
31.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
32.Võlatunnistusest nähtub, et: „summadele rakendub poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti
3.9.järgi viivis 0,1% päevas /.../ (punkt 2)“. Kohus leidis varasemalt, et käendaja vastutab põhivõlgnikuga samas ulatuses, mh viivise tasumise kohustuse täitmise osas (vt punkt 17). Võlatunnistusest nähtub, et põhivõlgnevuse 5162,82 euro tasumise tähtajaks oli 30.09.2016. Kohus arvestab viivise kujunemist viivisekalkulaator.ee kaudu, kuid ainuüksi põhivõlalt 5162,82 eurolt perioodi 01.10.2016 (sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.07.2016 (pandiõigusest saadud raha laekumine 824,34 eurot) osas oli viivise summaks 5224,77 eurot. Hageja on arvestanud viivist hagis perioodi 01.10.2016-15.03.2021 osas. Kohus leiab, et kuivõrd kohus mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 2270,58 eurot, on põhjendatud viivise väljamõistmine põhinõudega võrdses suuruses (Riigikohtu praktikas on sedastatud, et kui võlausaldaja ei tõendanud põhinõudega võrdsest viivise summast suuremat kahju, ei ole põhinõudest suurema viivisenõude rahuldamine üldjuhul võimalik - RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18).. Hageja on arvestanud viivist hagis samal moel, s.o vähendanud viivist kuni põhivõlgnevuse suuruseni. Menetluskulud
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
34.Hageja esitas hagi põhivõlgnevuse 5738,82 euro ja viivise 5738,82 euro nõudes, s.o kokku 11 477,64 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 2270,58 euro ja viivise 2270,58 euro ulatuses, s.o kokku 4541,16 eurot. Kohus rahuldab hagi 39,56% ulatuses ja jätab hagi 60,44% ulatuses rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 39,56% ulatuses kostja ja 60,44% ulatuses hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 28.09.2023. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja on kandnud lepingulise esindaja kulu 1544,67 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 642 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 192 eurot ja hagimenetluses 450 eurot). Lisaks on hageja tasunud määruskaebuse esitamise eest riigilõivu 50 eurot. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
37.Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv on põhjendatud 650 euro ulatuses. Hagi esitamise hetkel (15.03.2021) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § kohaselt tuli kuni 12 500 euro suuruse hagihinna korral tasuda riigilõivu 600 eurot. Hagihind on käesolevas asjas 11 477,64 eurot. Lisaks on põhjendatud hageja poolt 13.11.2020 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (määruskaebuse esitamise hetkel kehtinud RLS § 59 lg 14). Seega on hageja tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik 650 euro ulatuses (600 + 50). Hageja on
tasunud riigilõivu seaduses sätestatust 42 eurot enam ning tal õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist.
38.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab hageja menetluskulusid järgmiselt: -
Kohus arvestab hageja esindaja poolt kliendiga suhtlemiseks kokku 1 tund (toimingud 15.03.2021, 18.03.2022, 17.02.2023), summas 140 eurot. Tsiviilasi ei ole keskmisest keerulisem, asjaolud on selged ning kohus leiab, et 1 tund on piisav kliendiga suhtlemiseks. Lisaks ei ole kohtul võimalik tegelikku aega kontrollida, kuid arvestab, et klient ja esindaja omavahel suhtlevad;
-
Ülejäänud toimingud on põhjendatud ja vajalikud nimekirjas märgitud kujul.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud 1414 euro ulatuses (140 + 396,67 + 14 + 494,67 + 16,33 + 23,33 + 219,33 + 28 + 81,67). Lepingulise esindaja tasule lisandub riigilõiv 650 eurot. Kokku on hageja menetluskulu põhjendatud ja vajalik 2064 euro ulatuses.
39.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 39,56% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 816,52 eurot (2064 x 39,56% = 816,52). Menetluskulud ei sisalda käibemaksu.
40.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
44.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
45.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025. a otsusega nr 2-20130635.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.