Viru Autogrupp OÜ hagi Varuosaabi OÜ vastu 520 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Viru Autogrupp OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Viru Autogrupp OÜ (registrikood 12853400), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja Varuosaabi OÜ (registrikood 14114055), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus muutmata.
2.Jätta Viru Autogrupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Viru Autogrupp OÜ (hageja) esitas maakohtule 31.12.2021 hagi Varuosaabi OÜ (kostja) vastu lepingu alusel üleantu 360 euro tagastamiseks ja varalise kahju 160 euro hüvitamiseks. Samuti tuli jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 09.11.2011 müügilepingu, millega kostja kohustus hagejale müüma sõidukile Jeep Compass 2011 2.1d 120 kW paigaldamiseks sobiva kasutatud mootori. Pooled leppisid läbirääkimiste käigus kokku mootori ja transpordi hinnas. Hageja kohustus müügilepingu eseme eest tasuma vastavalt 10.11.2021 arvele nr 1501 mootori eest 2 090 eurot ning deposiiti 300 eurot (kokku 2 390 eurot), mille hageja tasus. Kostja andis hagejale üle mootori, mille ülevaatamisel selgus, et tegemist polnud kliendi sõidukile sobiva mootoriga ning hageja tagastas mootori samal päeval kostjale.
3.Kostja kinnitas 01.12.2021 e-kirjas, et mootor polnud paigaldamiseks sobilik, kuna mootori plokk oli erinev. Pooled leppisid mootoriploki taastamises ning paigaldamises. Hageja kirjavahetuses kostjaga ilmnes, et mootoriploki taastamiseks tuli see saata välisriiki, mis muudaks sõiduki remontimise aja ebamõistlikult pikaks. Hageja klient ei nõustunud nii pikaajaliste remonttööde teostamisega. Hageja otsustas lepingust taganeda, kuivõrd lepingu täitmine kostja poolelt oli välistatud, teavitas sellest kostjat e-kirja teel 09.12.2021 ning palus mootori eest makstud summa tagastada. Kostja teatas 09.12.2021 hagejale, et ta oli juba teinud tasulisi töid.
4.Poolte vahel puudus tööde teostamise osas kokkulepe. 13.12.2021 saatis kostja hagejale ekirja, milles keeldus 2 390 euro tagastamisest ning pakkus omalt poolt mootoriploki taastamisega jätkamist või teostatud tööde tasu mahaarvamisel alles jääva summa tagastamist hagejale. Hageja ei nõustunud kokkuleppimata tööde eest tasumisega ja kostjaga kokkulepet ei saavutatud. 14.12.2021 saatis hageja kostjale e-kirja, saamaks infot kostja poolt väidetavalt tehtud tasulise töö maksumuse kohta. 15.12.2021 teavitas kostja, et teostas töid 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 30 eurot ning selle kogumaksumuseks oli 360 eurot käibemaksuga. Kohtuvälise vaidluse tulemusel esitas kostja 20.12.2021 hagejale kreeditarve nr 1540 2 390 eurot, millele lisas kokkuleppimata tööde maksumuse 360 eurot, millest tagastas hagejale 2 030 eurot.
5.Kostja ei tõendanud seaduslikku alust hagejalt tasu saamiseks. Hageja nõudis kosjalt 360 euro tagastamist ja lisaks 1 tunni kohtuvälise õigusabi osutamise eest 160 euro hüvitamist (käibemaksuta).
6.Hageja esitas 31.01.2022 menetluskulude nimekirja, milles palus määrata kindlaks ning mõista kostjalt välja menetluskulud 765 eurot. Hageja esindaja tegi toiminguid 3 tunni ja 10 minuti ulatuses, tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), mis moodustas kokku 640 eurot (käibemaksuga). Eelnevale lisandus riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 125 eurot. Menetluskulud moodustusid järgnevalt: − hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, õiguslik komplekteerimine – 3 tundi, 480 eurot; − menetluskulude nimekirja koostamine – 10 minutit, 26,67 eurot.
analüüs,
lisade
Kostja seisukoht
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja väitel täitis ta pooltevahelise lepingu alusel tellimuse. Pakutav mootori kood vastas täiel määral hageja mootori koodile. Hageja toodud mootoris olid eripärad, mistõttu tuli mootor lahti võtta ning taastada. Kõik sooritatud toimingud ja tööde etapid olid hagejaga kooskõlastatud. Taastamiseks vajalike toimingute teostamiseks (vältimatud toimingud lepingu eesmärgi saavutamisel) tuli mootoriplokk lahti võtta ning eristada sealt väntvõll ning hiljem see väntvõll hageja mootorisse paigaldada. Hageja oli autoteenuste valdkonnas tegutsev professionaal ei vajanud eraldi selgitusi.
9.Hageja poolt kostjale toodud mootor ei vastanud sõiduki koodile, millest tulenevalt tuli kostjal teha lisatöid, mis kooskõlastati hagejaga. Hageja kinnitas 03.12.2021, et talle sobib, et mootor antakse kostjale ning edastatakse taastamiseks. Hageja kinnitusest lähtudes asus kostja töid ette valmistama. 09.12.2021, st nädal peale tellimuse kinnitamist teatas hageja, et töö pannakse pausile. Hageja kinnitas ise 09.12.2021, et on teadlik, et mootor tuleb edastada taastamiseks välismaale. Kostja ei võtnud vastupidiselt hageja arusaamale raha lisatööde eest. Vastavad tööd oli tellitud tööde sees, st vajalikud ettevalmistustööd). Kostja tuli hagejale vastu kui selgus, et mootori eripära tõttu pole seda võimalik vahetada ning see tuleb avada ning ümber komplekteerida. Hageja ei esitanud veenvat põhjust lepingust taganemiseks. Samuti ei nähtunud 09.12.2021 e-kirjast, et hageja soovis lepingust taganeda. Maakohtu otsus
10.Kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 520 eurot ja sellelt summalt alates 31.12.2021 viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 765 eurot ja märkis, et kostjal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Maakohtul tuli tuvastada, kas pooled leppisid lisaks sõiduki mootori müügile kokku ka mootori taastamistöödes maksumusega 360 eurot. Kostja esitatud ettepanek mootoriploki taastamiseks oli käsitletav töövõtulepingu sõlmimise pakkumusena. Töövõtulepingu sõlmimiseks oleksid pooled pidanud lepingutingimused eraldi läbi rääkima. Kahepoolne kokkulepe taastamistööde teostamiseks pooltel puudus. Kuivõrd kostja nõustus, et tarnitud mootor ei vastanud lepingutingimustele ning tagastas hagejale 2 030 eurot (mootori müügihind, millest arvati maha kostja lisatööde hinnanguline maksumus), siis väljendas kostja oma käitumisega ühtlasi lepingust taganemise eelduste täidetust. Kehtiva töövõtulepingu puudumise tõttu poolte vahel oli kostja kohustatud hagejale tagastama ka seni müügihinnast tagastamata jäänud osa 360 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud olid hüvitatavad kahjuna. Käesoleval juhul olid kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kulude ulatus oli mõistlik. Kostjale pidi olema ettenähtav, et lepingu rikkumise korral oli hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks asjatundja poole ja sellega võisid kaasneda kulud. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot oli TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuli kostjalt hagejale välja mõista. Hageja kulud õigusabile moodustasid 640 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutati õigusabi 3 tunni ja 10 minuti ulatuses, tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja neile kulunud aeg oli põhjendatud. Õigusabi osutati hinnaga, mis vastas asja keerukusele ja esindaja kvalifikatsioonile. Kostjalt tuli hagejale välja mõista 765 eurot (125 eurot + 640 eurot). Edasine menetluse käik.
11.Hageja taotles 10.10.2022 täiendava otsuse tegemist menetluskulu 613 (480+ 133,33) euro väljamõistmiseks, kuivõrd kohus väidetavalt ei lahendanud ühte menetluskulude taotlust. .
12.Maakohus jättis taotluse 11.10.2022 määrusega rahuldamata, leides, et kohus on lahendanud menetluskulude jaotuse ja määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
13.Kostja esitas 08.11.2022 apellatsioonkaebuse kohtuotsuse peale osas, milles kohus hagi rahuldas.
14.28.11.2022 määrusega keeldus ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
15.22.06.2023 määrusega jättis Riigikohus kostja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kostja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Poolte seisukohad
16.Hageja palus 09.11.2022 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja esimese kohtuastme menetluskulude hüvitamise taotlus ja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja maakohtu menetluskulud 613 eurot või alternatiivselt kohtu õiglaselt määratud ulatuses. Samuti tuli kindlaks määrata ja kostja kanda jätta hageja ringkonnakohtu menetluskulud.
17.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendamata ja kulud kostjalt osaliselt välja mõistmata. Otsust ei vaidlustatud resolutsiooni p-de 1-3 ja 5 ning punkti 4 osas, milles kohus hageja kasuks menetluskulud välja mõistis. Maakohus lahendas asja sisuliselt õigesti ning rahuldas põhjendatult hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 765 euro ulatuses. Kohus jättis osaliselt lahendamata hageja menetluskulude taotluse, kuivõrd hageja esitas esimese menetluskulude nimekirja 31.01.2022 ning teise 30.09.2022. Samuti kandis hageja täiendava otsuse tegemise taotluse koostamise kulu 133 eurot 33 senti. Maakohtu otsuses ei toodud välja põhjendusi, millest tulenevalt mõisteti hageja menetluskulud kostjalt välja osaliselt, kui hagi rahuldati täielikult. Kohus määras ebaõigesti menetluskulude summa, mis kuulus hagejale hüvitamiseks ning rikkus TsMS § 174 lg-t 1, jättes arvestamata kõik hageja menetluskulude nimekirjad. Olukorras, kus hagi rahuldati täielikult, oli õige välja mõista kõik hageja esimese astme kulud täies ulatuses või alternatiivselt kohtu õiglaseks peetud ulatuses. Eelnevast tulenevalt palus hageja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude ulatuse kindlaksmääramise osas osaliselt ning mõista kostjalt välja menetluskulud ka ulatuses, milles maakohus jättis hageja taotluse lahendamata.
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.
20.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud väidetavalt osaliselt välja mõistmata. Ülejäänud osas (otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 3 ja 5) on otsus jõustunud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktika järgi on
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-13416, p 56). Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
22.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 765 eurot, so kulutused õigusabile ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot. Apellatsioonkaebuses palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista menetluskulud 613 eurot, mis koosnesid 30.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt 480 eurost ning täiendava otsuse taotluse tegemise kulust 133,33 eurot (tl 64).
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hageja 30.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt võimalik kulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollida. Dokumendile lisatud tööaruanne kajastas ajakulu seoses 31.12.2021 hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise ning 31.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamisega (tl 55). Asja materjalidest nähtuvalt puudusid selgitused, milliste toiminguga oli kaebuses väidetav kulu 480 eurot seotud, kuivõrd nimekirja lisa tööaruanne seda ei kajastanud, vaid kordas 31.01.2022 esitatut.
24.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et 19.09.2022 määras maakohus pooltele tähtaja kuni 30.09.2022 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks (tl 43). Pooltel oli õigus esitada vastaspoole menetluskulude seisukohti ja vastuväiteid kuni 05.10.2022. Ühtlasi andis kohus teada, et lõpplahend tehakse teatavaks 10.10.2022. Maakohus märkis, et menetluskulude nimekirjas peavad mh olema detailselt välja toodud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg ning hoiatas, et pärast tähtaega esitatud dokumendid jäetakse tähelepanuta. Hageja esitas 30.09.2022 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 480 euro ulatuses, kuid avalduses ei toodud välja esindaja tehtud toiminguid ega toimingutele kulunud aega. Vastav tööaruanne puudus.
25.Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja esindaja tööaruande seoses 30.09.2022 taotlusega alles apellatsioonimenetluses (tl 81). Kuivõrd tööaruannet selleks kohtu poolt määratud tähtajaks ei esitatud, jättis maakohus põhjendatult hageja 30.09.2022 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse arvestamata. Kohus ei saa menetluses hinnata esindaja toimingutele kulunud aega ja põhjendatust ja hakata menetlusosalise asemel ise sisustama tema nõudeid, kui menetlusosaline ei ole kulude kindlaksmääramise taotluses välja toonud tehtud toiminguid ega nendele kulunud aega.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja ei kuulu hüvitamisele ka täiendava otsuse taotluse tegemise kulu 133 eurot 33 senti, millise nõude hageja apellatsioonkaebuses samuti esitas.
27.Arvestades eeltoodut, ei ole hageja apellatsioonkaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Käesoleval juhul puudus maakohtu poolne rikkumine, mis võiks anda aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja menetluskulude suuruse ümberhindamiseks.
28.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.