Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. A. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
2639,51 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. oktoober 2023.a.
Menetlusosalised
Hageja:
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83, 10115),
Hageja lepinguline esindaja:
T. I. (volikirja alusel, XXX)
Kostja:
L. A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
Kolmas isik:
R. S. (isikukood: XXX.a.)
XXX;
e-post:
surn
RESOLUTSIOON
AS PlusPlus Capital hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista L. A.lt PlusPlusCapital AS-i kasuks 2 296 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot 05 senti.
Jätta rahuldamata PlusPlusCapital AS-i lisanduva viivise nõue.
4.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades, st PlusPlusCapital AS ja L. A. kannavad 50% vastaspoole menetluskuludest. 4.1 Välja mõista L. A.lt PlusPlusAS-i kasuks hageja menetluskulude katteks 412 (nelisada kaksteist) eurot 50 senti. 4.2 Välja mõista PlusPlusCapital AS-ilt L. A. kasuks kostja menetluskulude katteks 100 (ükssada) eurot. 4.3 Tasaarvestamise tulemusena (p 3.1 ja 3.2) tuleb L. A.l tasuda PlusPlusCapital ASile menetluskulu 312 (kolmsada kaksteist) eurot 50 senti. 4.4 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGEJA NÕUE
1.PlusPlus Capital AS esitas 31.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. A. vastu 2290,53 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. 07.09.2022 tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 28.10.2022 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue L. A. vastu Viru Maakohtule edasiseks menetlemiseks hagimenetluses. 28.10.2022.a. määrusega jättis Viru Maakohus PlusPlus Capital AS-i hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.PlusPlusCapital AS hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia ja L. A. 09.10.2019.a. liitumislepingu nr 27818538 ja 12.10.2019.a. lisana järelmaksulepingu nr 1481733, mille alusel Telia võimaldas kostjale järelmaksu seadmele Nutitelefon Apple iPhone 11 Pro Max 256GB, mille kostja ostis X AS-ist ning kinnitas lepingu p 2 kohaselt, et on teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile ja kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingule allakirjutamisega kinnitas L. A., et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,9% aastas. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, hinnakirja, teenuse kohta kehtivate teenusetingimuste ja muude tingimustega ning kohustus neid täitma. Lepingu p 4 kohaselt pidi
kostja maksma Teliale tasu teenuste eest vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste kohaselt on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas. Kostja kohustus tasuma osamakseid kogu lepingu perioodi jooksul faktoorile vastavalt maksegraafikule ja arvete alusel ( Lepingu p 3). kostja on tasunud arveid õigeaegselt kuni 20.04.2020 ja Kostja rikkus lepingu p 1 ja 3 ja jättis tasumata osamaksed alates 20.05.2020 osamaksest: Arve nr 05202002292854 põhisumma 22,42 € , intress 25,51 €; arve nr 06202002778340 põhisumma 22,83 €, intress 25,10, arve nr 07202003269242 põhisumma 23,65 €, intress 24,68 €, arve nr 08202003764729 põhisumma 23,68 €, intress 24,25 € ning arve nr 08202003877557 1 305,36 € (Lepingu ülesütlemisel sissenõutavaks muutunud) ja tasumata intressi osamaksed 99,54 €. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Telia ees summas 1527,08 €. Lepingu p 13 kohaselt saab lepingut üles öelda ostja makseviivituse tõttu üksnes juhul, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning Telia on andnud ostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Lepingu ülesütlemisel kuulub ostja poolt tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos jääk koos intressiga, arvestatuna kuni lepingu ülesütlemiseni, ning viivis. Telia esitas ostjale lepingu ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tuginedes lepingu p 13 esitas Telia Kostjale teatise võlgnevuse tasumiseks 07.07.2020 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia lepingu ülesöelduks alates 13.08.2020, mil ta esitas ka kostjale arve seadme jääkväärtuse tasumiseks (lisa 1, lk 9). Vastavalt üldtingimuste punktile 14 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2639,51 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 10.06.2022, 11.07.2022, 08.08.2022 (lisa 5) hagejale teadaolevale kostja aadressile Jõe tn 7-7, Kunda 44109 Viru-Nigula vald. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja ei reageerinud Telia nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Üldtingimuste lisa kohaselt on viivisemääraks 0,066% päevas ja viivisearvestus tasumata Telia teenuste eest järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,066%: Arve nr
4,09 € Kokku 1 427,94 € Kokku viivis 733,04 € Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Hageja palub L. A.lt välja mõista: - võlgnevus 1427, 97 eurot; - viivis 733, 54 eurot; - intress 99, 54 eurot; - sissenõudmiskulu 35 eurot; - viivis alates 12.11.2022 0,066% põhinõudest (1427,94 eurot) päevas kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja riigilõiv 385 eurot, õigusabikulu 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot, kokku 825 eurot.
3.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja märgib 27.12.2022.a. esitatud seisukohas, et kostja vastuväide, et ei ole Teliaga lepingut sõlminud, ei ole asjakohane ning piisavalt sisustatud. Kostjaga on sõlmitud 09.10.2019 sõlmitud Telia liitumisleping nr. 27818538, lisa järelmaksuleping nr. 1481733, 12.10.2019, koos lisadega. Hagi aluseks olevas lepingus märgitud telefoni ostuks on isik pöördunud internetipoodi klick.ee ning seal avaldanud soovi ostumaksumuse kasutamiseks kasutada Telia järelmaksu. Klient autenditi sisselogimisel Swedbank vahendusel ning peale kinnituste andmisel suunati Järelmaksu taotluse info sisestamise lehele. Seega on klient lepingu sõlmimisel autenditud swedbank vahendusel, kasutades selleks kostja identiteeti. Antud faktikirjeldusele tuginedes on vähetõenäoline, et lepingu sõlmis kostja nimel keegi kolmas isik ja kui seda siiski tegi keegi kolmas, siis on lepingu sõlmimine toimunud kostja suunistel ja heakskiidul kostja digitaalidentiteeti kasutades. Identiteedi kasutamiseks vajati minimaalselt kasutaja tunnuse teadmist ning digitaalset identiteeti. Seega kui kostja väidab, et keegi kolmas kasutas tema identiteeti, pidi kostja selle kolmandale isikule ise andma, samuti pidi kostja tagama isikule juurdepääsu enda Swedbank kontole, ehk andma üle enda panga tunnussõnad ja paroolid. Kostja on küll väitnud, et tema identiteedi kuritarvitamise kohta on esitatud kuriteoteade, kuid hageja ei nõustu sellega, et antud kriminaalasjas saaks olla kannatanuks Telia Eesti AS ning tsiviilhagejaks kriminaalmenetluses hageja. Eesti Vabariigi isikut tõendavate dokumentide sertifikaatide kasutustingimuste punkti 6.2.4. kohaselt kohustub klient tagama, et tema isikliku võtme kasutamine toimuks tema kontrolli all. Seega vastutab kostja ise tehingute eest, millised on sõlmitud tema identiteeti kasutades ning tema poolt kolmandale isikule üle antud PIN-koodiga. Sertifikaatide kasutustingimuste p 8.1 kohaselt vastutab klient ainuisikuliselt oma isikliku võtme haldamise eest ning p 8.2 järgi vastutab klient ainuisikuliselt ja täielikult autentimise ja kvalifitseeritud elektroonilise allkirja andmisega kaasnevate tagajärgede eest nii sertifikaatide kehtivuse ajal kui ka pärast seda. Riigikohus on asunud tsiviilasjas 2-16-124450 p-s 22 seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Sama tsiviilasja punktis 24 ütleb Riigikohus: Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist ei saa konkreetse vaidluse asjaolude tõttu käsitada volituse andmisena, tuleb kontrollida, ega konkreetsetel asjaoludel ei esine näivusvolituse olukorda TsÜS § 118 lg 2 analoogia tähenduses. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Hageja leiab, et kui kostja identiteeti sai kasutada kolmas isik, siis sai see toimuda üksnes seetõttu, et kostja ei järginud hoolsuskohustust ning andis enda digitaalse identiteedi üle, lisaks avaldas lepingu sõlmijale juurdepääsu enda pangakontole. Nimetatu võib viia tulemini, et
sisuliselt sõlmiti kostja nimel leping, kuid selle lepingu sõlmimise eest vastutab kostja ning kostjal võib olla antud toimingutest tekkinud tsiviilhaginõue kriminaalmenetluses, teo toimepannud isiku suhtes.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.L. A. hageja nõuet ei tunnista ja palub jäta hagi rahuldamata. Kostja märgib kirjalikus vastuses, et pole kunagi Telia ega tema äripartneritega mingeid lepinguid sõlminud, pole olnud pakkumist ega nõustumust, pole mingeid teenuseid tellinud ega kaupa sh nutitelefoni Apple IPhone ostnud. L. A. kinnitab, et tal puudus selleks ka igasugune vajadus kuna on aastaid polnud Tele2 pidev klient (mob nr XXX), seda pole muudetud. Internetiteenust mobiiltelefonil või arvutil pole kunagi kasutanud, kostjal puudub arvuti, puuduvad vajalikud oskused ja PIN-koodid. Seetõttu puudus kostjal võimalus interneti kaudu digitaalallkirja andmiseks või mingi pakkumuse aktsepteerimiseks. Hageja märgitud e-mail (mida justkui kasutab kostja) on vale. Ebaõige aadress tuleneb Telia vaidlusalusest järelmaksulepingust, kuhu on märgitud kostja andmetes nii vale aadress kui ka e-posti aadress, samuti vale telefoni nr, mis ei kuulu kostjale XXX. Kostja ei ole nimetatud aadressi, e-postiaadressi ja telefoninumbrit kunagi kasutanud ning need ei kuulu kostjale. Väikese pensioni tõttu puudus võimalus ja ka igasugune vajadus veel Teliaga liitumislepingu sõlmimiseks ja sedavõrd kalli telefoni soetamiseks. Hagiavalduse lisadena esitatud lepinguid pole kostja kunagi saanud. Vaidlusaluse järelmaksulepingu sai kostja politsei abiga Telia Rakvere osakonnast. Lepingul puudub kostja allkiri või tõend, mis kinnitaks kostja nõusolekut leping sõlmida ja kaup omandada. Järelikult keegi kasutas kuritahtlikult kostja nime, isikukoodi liitumislepingute sõlmimiseks, võltsimiseks ja kelmuse kaudu omakasu saamiseks. Kostja avalduse alusel algatati kriminaalmenetlus. Mingeid arveid pole kostja kunagi Telialt saanud ega neid tasunud. Hagejal tuleks esmalt tuvastada, kes tasus väidetavalt kostjale esitatud arved.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud järelmaksulepingust tulenevat kohustust tasuda kauba eest. Hageja nõuab kostjalt X AS e-poes arvutivõrgu vahendusel 12.10.2019 nutitelefonile Apple iPhone 11 Pro Max 256 GB sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 1481733 (dtl 29-32) mittenõuetekohase täitmise tulemusena tekkinud põhivõlgnevuse 1427, 97 euro; sissenõutavaks muutunud viivise 733, 54 euro, intressi 99, 54 euro ja sissenõudmiskulu 35 euro – kokku 2 296,05 euro nõudes. Lisaks eeltoodule nõuab hageja viivist alates 12.11.2022 0,066% põhinõudest (1427,94 eurot) päevas kuni põhinõude tasumiseni.
Kostja väitel ei ole ta järelmaksulepingut sõlminud, ega kaupa (Apple iPhone 11 Pro Max 256 GB) tellinud ega saanud; lepingus nimetatud aadressi, e-posti-aadressi ja telefoninumbrit pole kunagi kasutanud ning need ei kuulu kostjale.
8.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. Käesoleval juhul on tegemist on sidevahendi (arvutivõrgu) abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga asja omandamiseks VÕS §-de 52 lg 1, 621, 401 lg 1, 402 lg 1 ja 410 lg 1 järgi. Kostja väidab, et ta ei ole Teliaga lepingut sõlminud, ega IPhone soetanud, pole selleks tahet avaldanud, keegi kolmas isik on tema nimel sõlminud lepingu tema nõusolekuta ja teadmata. Kohus on seisukohal, et 09.10.2019.a. sõlmitud liitumislepingu nr 27818538 ja selle lisana 12.10.2019.a. sõlmitud järelmaksulepingu nr 1481733 saab lugeda sõlmituks Telia ja L. A. vahel kuivõrd autentimine toimus kostja isikut tõendavat dokumenti ja selle PIN koodi kasutades. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et isikutõendav dokument ja selle PIN koodid on tema valdusest välja läinud tema tahte vastaselt.
9.Kohus ei välista, et liitumis- ja järelmaksulepingu võis L. A. nimel sõlmida ja nutitelefoni osta keegi kolmas isik, kuid tegi seda sel juhul kostja isikut tõendavat dokumenti ja selle PIN koodi kasutades. Järelmaksu müügilepingul nr 1481733 (dtl 29) on märgitud kostja andmed: L. A., isikukood XXX, aadress XXX, tel nr XXX ning e-posti aadress XXX. Kostja kinnitas kohtuistungil 16.10.2023.a., et aastatel 2018-2020 elas küll Tallinnas ja töötas X xxx, kuid aadressil xxx ei ole kunagi elanud, elas xxx (dtl 164) xxx korteriomanikku I. M. ei tunne (dtl 164). Internetti ega internetipanka ei kasuta ning e-posti aadressi ei ole ega e-posti ei kasuta (dtl 165) Kuna elamispind (xxx) on ahiküttega, siis kommunaalteenuste eest ei maksa, vee eest käib kohapeal maksmas, elektri eest tasub otsekorraldusega. PIN koodid põletas ise ära kui sai kätte isikut tõendava dokumendi (elamisloa kaardi) (dtl 166). Elamisloakaarti kasutab ainult näitamiseks kui on vaja näidata isikut tõendavat dokumenti, muul otstarbel ei kasuta. Telefoninumber XXX on võõras, ei ole sellist kunagi kasutanud ega tea kellele see kuulub. Ise kasutab tel nr xxx Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023.a teatise kohaselt on 19.10.2022 alustatud kriminaalasi nr 22259000632 KarS § 213 lg 1 tunnustel. Kriminaalasi alustati seoses sellega, et 19.10.2022 pöördus Rakvere politseijaoskonda L. A., kes andis teada, et tema nimel on ostetud interneti teel 12.10.2019.a. Teliast mobiiltelefoni Apple Iphone 11 PRO MAX, telefon on ostetud järelmaksuga, telefoni hind 1499 eurot (dtl 106) Kohus osundab, et politsei poole pöördus kostja alles siis kui Pärnu Maakohus tegi L. A.le makseettepaneku (dtl 1), mitte aga siis kui hageja esitas kostjale aadressil xxx võlanõuded ja nõude loovutamise teate (ehk juunis-augustis 2022, dtl 53-56) Isegi kui uskuda kostjat, et xxx pole ta elanud ning Telia sellel aadressil saadetud arveid (dtl 33-39) ega IPhone kätte saanud (dtl 87), ei saa kohtu hinnangul olemasolevatele tõenditele ja kostja enda antud selgitustele
tuginedes tõsikindlalt järeldada, et liitumis- ja järelmaksulepingu sõlmimine toimus kostja teadmata ja tema tahtevastaselt.
10.Kohus nõustub, et menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et L. A. oleks teinud tagasimakseid soetatud telefoni eest. Hageja väitel on arved tasutud kuni 20.04.2020.a., tasumata alates 20.05.2020.a. osamaksest. Swedbank ja LHV Pank vastuste kohaselt sooritas tagasimakseid R. S. kontodelt EExxx Swedbank ja EExxx LHV makstes 18.10.2019.a. Swedbank kontolt 200 eurot, 18.03.2020.a LHV kontolt 31 eurot ja 21.04.2020.a LHV kontolt 47,30 eurot (dtl 110 -119)
21.aprilli 2023.a. määrusega kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel Risto S. (dtl 123-125) Rahvastikuregistri andmetel suri R. S.xxx.a. (dtl 142) Pärnu Maakohtu 23.11.2021.a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-7252 (20270000006) on süüdi tunnistatud A. S. KarS § 213 lg 2 p 1, 4 ja § 1572 järgi. Asjaolude kohaselt lõi A. S. e-posti aadressi XXX ning omades R. S. ID-kaardi andmeid, isikuandmeid ning mobiil-ID isiku autentimiseks ning tehingute allkirjastamiseks, avas 25.10.2018 interneti teel R. S. nimele viimase teadmata ja nõusolekuta Swedbank AS-is arvelduskonto nr EEXXX ja konto juurde internetipanga, samuti tellis 07.12.2019.a. R. S. nimele LHV Pank AS-is avatud arvelduskonto juurde deebetkaardi. A. S. sõlmis R. S. nimele viimase teadmata ja nõusolekuta interneti teel laenulepinguid , mille järgi laenuandjad kandsid laenusummad R. S.le kuuluvatele, kuid A. S.i kontrolli all olevatele eespoolviidatud kontodele. Kohus osundab, et nimetatud R. S. Swedbanki ja LHV kontodelt tehti tagasimakseid ka käesoleva asja järelmaksulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Viidatud kriminaalasjas tehtud otsusest tulenevalt peab kohus tõenäoliseks, et ka tagasimakseid käesolevas tsiviilasjas ei teinud tegelikkuses R. S., ning käesoleva hagi rahuldamise korral ei teki kostjal nõuet R. S. (ega tema pärijate) vastu. Kostja väitel A. S.i ta ei tunne (dtl 164).
11.Vaidlusalune tarbijakrediidileping on sõlmitud arvutivõrgu abil. Telia partnerlingi logi väljavõtte (dtl 84-85) kohaselt on kostja sisenenud e-poe iseteenindusse 12.10.2019.a. kell 11.58 ning suunatud sealt Telia keskkonda, autoriseerinud ennast 11.59 ning järelmaksu lepingut aktsepteerinud samal kuupäeval kell 12.05.50 (dtl 84-85). Hageja selgituse kohaselt on ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-id võimalik identida (samastada) üksnes juhul, kui isik end arvutivõrgu vahendusel autoriseerib nii, et ta kasutab selleks PINkoodi. Kostja ei ole esitanud menetluses sisulisi vastuväiteid sellele, et kostja ID-kaardi vahendusel on e-poodi ja Telia iseteenindusse sisse logitud. Kostja väitel ei ole ta hagejaga lepingu sõlmiseks tahteavaldust teinud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16.12.2019.a. otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450 p 22). Samas lahendis p-s 23 märgib Riigikohus, et ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal.
Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Juhul, kui isik peaks andma enda ID-kaardi ja PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks allkirjastamise vahendid üle anti. Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. (p 24). Kostja ei ole tõendanud, et tema isikut tõendav dokument koos PIN-koodidega oleksid läinud kolmanda isiku kätte tema tahte vastaselt. Vastupidi, L. A. kinnitas kohtuistungil korduvalt, et tema isikut tõendav dokument ei ole tema tahte vastaselt kellegi kolmanda isiku kätte läinud (kadunud, varastatud) ning teistel isikutel tema dokumentidele ligipääs puudus (dtl 164, 166). Samas kinnitas ka L. A. ka seda, ei ole ise andnud kellegi oma dokumente (välja arvatud tööle vormistamisel). Kohtu hinnangul ei ole kostja sellekohane väide eluliselt usutav kuivõrd kostja märkis ka seda, et tal ei olegi PIN koode sest põletas need ära kuna abikaasa lapselaps soovitas. Esiteks on kostja sellekohane väide paljasõnaline, teiseks on siiski kostja identiteeti kasutades järelmaksu leping sõlmitud ning ilma PIN-koodideta ei oleks see võimalik.
12.Eesti Vabariigi isikut tõendavate dokumentide sertifikaatide kasutustingimuste punkti 5.2.7 kohaselt peab isik tagama, et tema isikliku võtme kasutamine toimuks tema kontrolli all. Kasutustingimuste p 8.1 ja 8.2 kohaselt vastutab klient ainuisikuliselt oma isikliku võtme haldamise eest ning ainuisikuliselt ja täielikult autentimise ja kvalifitseeritud elektroonilise allkirja andmisega kaasnevate tagajärgede eest Sertifikaatide kehtivuse ajal kui ka pärast seda. Kuna kostja ei ole tõendanud seda, et tema ID-kaart ja PIN-kood oleks läinud kolmandale isikule üle tema tahte vastaselt, saab lugeda et lepingu Teliaga sõlmis kostja ning vastutab selle tagajärgede eest. Kohus möönab, et järelmaksulepingus märgitud L. A. aadress, e-posti aadress ja telefoninumber ei pruugi kuuluda kostjale, samuti on kauba kättetoimetamisest teatatud ja pakiterminali uksekood saadetud XXX ja sõnumiga telefonile XXX, mida väidetavalt kostja ei kasuta (dtl 87), kuid ei saa eitada võimalust, et nii kauba soetamine kui selle kättetoimetamine (ka kolmandale isikule) toimus kooskõlastatult kostjaga ja/või tema teadmisel. Isegi kui nõustuda, et kostja ei ole saanud kätte Telia poolt aadressil XXX saadetud arveid (dtl 33-39) ja e-posti aadressil XXX saadetud teateid, siis ei ole kostja märkinud, et pole kätte saanud hageja PlusPlus Capitali poolt aadressil XXX saadetud võla loovutamise teadet ning võlanõudeid (dtl 53-56), mis on saadetud 10.06.2022, 13.06.2022, 11.07.2022, 08.08.2022.a
Kui eeldada, et kostja lepingut ei sõlminud, kuid sai kätte võlateatised, siis pidi kostjale olema koheselt arusaadav, et talt nõutakse alusetult raha ning mõistlikult võttes teatab iga isik sellest raha nõudjale. Kohtule teadaolevalt pöördus kostja politseisse alles pärast makseettepaneku saamist ehk oktoobris 2022.a
13.Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1427,97 eurot.
14.Hageja nõuab kostjalt viivist 733,54 eurot (viivise arvestus dtl 26). Viivisemäär on toodud Telia üldtingimuste p 4.10.1 (dtl 44 ja päevamäär dtl 51). Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lisaks ei luba VÕS § 415 lg 1 tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Käesoleval juhul ei üle tüüptingimustes toodud viivisemäär viidatud lahendis toodud määra, seega mõistab kohus kostjalt välja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivise 733, 54 eurot.
15.Hageja nõuab hagis lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja on oma laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, vaidlust ei ole ka selles, et kohustust rikkunud lepingupoole suhtes on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Pooled on selleks (maksete tasumisega viivitamise või tasumata jätmise puhuks) lepingus kokku leppinud viivise tasumise kohustuse. Kohus arvestab aga asjaolu, et lepingujärgne viivisemäär on suurem seadusjärgsest määrast ning kohtu hinnangul ei ole õiglane tarbijat viivisenõuetega asetada olukorda, kus põhikohustus ei vähene, küll aga tuleb tasuda viivisemakseid (VÕS § 88 lg 8). Lisaks eeltoodule ei täidaks viivis enam oma olemuslikku kompensatsioonilist iseloomu võlausaldaja ning kohustuse täitmise distsiplineeriva vahendina võlgniku jaoks, vaid seaks võlgniku olukorda, kus pidevalt jooksva / suureneva viivise tõttu ei ole ta suuteline põhikohustust täitma. Kohus jätab rahuldamata hageja TsMS § 367 alusel esitatud viivise nõude.
16.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
Pooled järelmaksulepingus kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi 21,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus 99, 54 eurot (dtl 26) Intressinõue on põhjendatud.
17.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2639,51 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 10.06.2022, 11.07.2022, 08.08.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile Jõe tn 7-7, Kunda 44109 Viru-Nigula vald. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab L. A.lt välja PlusPlus Capital AS-i kasuks kokku 2296,05 eurot, millest põhivõlg 1427, 97 eurot; viivis 733, 54 eurot; intress 99, 54 eurot; sissenõudmiskulu 35 eurot. Kohus lahendas hagi lihtmenetluses ja ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
20.Kohus rahuldab hagi osaliselt Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, ehk kumbki pool kannab pool vastaspoole menetluskuludest. Hageja on kandnud menetluskulu kokku 825 eurot (millest 385 eurot on riigilõiv, 420 eurot õigusabikulu ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu; dtl 61,62). Kostjale on osutatud õigusabi 200 euro eest (dtl 77) Seega kannab L. A. 50% hageja menetluskuludest ehk 412,50 eurot ja PlusPlus Capital AS 50% L. A. menetluskuludest ehk 100 eurot. Tasaarvestades poolte vastastikused nõuded, tuleb L. A.l tasuda hageja menetluskulude katteks 312, 50 eurot.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.