Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-4497
Tsiviilasi
Kohtu algatusel täisealisele isikule Xle eestkoste seadmine ja eestkostja määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. juuli 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Puudutatud isik Y (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Allen-Illimar Putnik Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel Tallinna linn Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde C 17. oktoobri 2023 seisukohaga esitatud tõendeid (e-kirjad).
2.Jätta Harju Maakohtu 27. juuli 2023 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-21-5312 muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse põhjendusi.
3.Jätta C määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Y (puudutatud isik I) esitas 22. märtsil 2023 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule Xle (puudutatud isik II) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2.Harju Maakohus algatas 27. märtsi 2023. a määrusega menetluse täisealisele isikule eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Muuhulgas luges maakohus puudutatud isikuks C (puudutatud isik III), kaasas menetlusse Tallinna linna ning määras Xle kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja esindaja.
3.Tallinna linn esitas 18. aprillil 2023 seisukoha, milles tõi välja, et 26. jaanuaril 2023 helistas C Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda ja teatas oma eakast dementsest tädist, keda on tema seisundi tõttu ära kasutatud. Väidetu kohaselt on Xl diagnoositud dementsus ning tema vaimne tervis hakkas halvenema 2022. a sügisest. Sotsiaaltöötaja tegi
20.märtsil 2023 kodukülastuse, mille käigus veendus, et X vajab oma seisundist tulenevalt igapäevast hooldust ja järelevalvet ning esindust asjaajamistel. Kuna C on seni hoolitsenud X eest, siis sobib tema täitma eestkostja ülesandeid.
4.19. aprilli 2023. a kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1-3/228 tuleneb, et Xl on nõdrameelsus (täpsustamata dementsus, RHK 10 järgi – F03), mis avaldub temal väljendunud kognitiivsete võimete alanemises. Eksperdi hinnangul vajab X eestkostet eluaegselt, kuna tema psüühikahäired on progresseeruva iseloomuga ja pole alust prognoosida paranemist. X ei suuda väljendada oma tahet eestkostja isiku suhtes, kuna ta mõistab vaid osaliselt eestkoste olemust. Samuti ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda võimalusi iseseisvaks toimetulekuks.
5.C esitas 20. aprillil 2023 seisukoha, milles palus seada Xle eestkoste ja määrata teda eestkostjaks. C leidis, et X vajab abi oma igapäevaseks toimetulekuks ja siiani on X aidanud selles C ise. C leidis, et tal on kogemused ja sobivad isikuomadused, et olla X eestkostja. C hinnangul ei sobi Y X eestkostjaks. Y on teinud X pangakontolt endale alusetult ülekanded kokku summas 38 100 eurot. Lisaks on Y oma avalduses esitanud kohtule valeandmeid.
6.Y esitas 21. aprillil 2023 täiendava seisukoha, milles leidis et C ei sobi X eestkostjaks. Y märkis veel, et kui tema ei sobi kohtu hinnangul eestkostjaks, siis võiks eestkostjaks määrata Tallinna linna. Ka selgitas Y, et X rahalised vahendid on Y pangakontole kantud X soovil, osaliselt selleks, et raha jääks Yle endale ning osaliselt raha turvaliseks hoiustamiseks.
7.2. mai 2023. a X määratud esindaja arvamuse kohaselt vajab X eestkostjat. Esindaja avaldas, et X soovis oma eestkostjaks Y.
8.Harju Maakohus kuulas menetlusosalised 31. mail 2023 ära. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohus rahuldas 27. juuli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, seadis Xle eestkoste ja määras eestkostjaks Tallinna linna tähtajaga viis aastat. Maakohus määras, et eestkostja ülesandeks on X esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Maakohus luges X abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes, samuti valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Samuti otsustas maakohus, et Xl ei ole õigust iseseisvalt teha tehinguid.
9.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on X piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seepärast seada eestkoste. X ei saa oma majanduslike, õiguslike ja tervislike huvide olemusest täielikult aru ega suuda nende huvide eest ka seista.
2 (7)
9.2.Maakohus hindas eestkostjateks olemise nõusoleku andnud Y ja C sobivust eestkostjaks olemiseks. Maakohus märkis, et kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt suhtuvad Y ja C teineteisesse süüdistavalt, nende vahel on vaidlus seoses X rahaga ja tema poolt tema esindamiseks väljastatud volikirjadega. Kuna praeguses asjas lahendab kohus vaid eestkosteasja, ei analüüsinud maakohus Y ja C teineteise suhtes esitatud süüdistavaid väiteid. Küll aga leidis maakohus, et sarnased erimeelsused lähisugulaste vahel, mis puudutavad otseselt X, mõjuvad Xle häirivalt ja nende talumine on tema huvidega vastuolus. Sellises olukorras ei ole põhjendatud määrata eestkostjaks Y ega ka C, kuna eestkostjal võib tekkida vajadus edaspidi osaleda X puudutavas vaidluses või kohtumenetluses, mille osaliseks oleks sel juhul eestkostja ise. Seega ei ole Y ja C eestkostjaks sobivad isikud. Maakohus märkis, et kuna kohtule ja kohalikule omavalitsusele ei ole teada muud eestkostjaks sobivat füüsilist isikut, tuleb Xle määrata eestkostjaks Tallinna linn. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
10.C esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles X eestkostjaks määrati Tallinna linn ning teha uue määruse, millega määrata eestkostjaks C.
10.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus valesti tuvastanud faktilised asjaolud seonduvalt X raha omastamisega. Praeguses asjas ei ole menetlusosalised väitnud, et C oleks omastanud X rahalisi vahendeid. Maakohus on X raha omastamisega seotud tõenditele jätnud põhjendamatult hinnangu andmata ning jõudnud seega väärale seisukohale nagu Cl oleks vaidlus Xga. Ka ei arvestanud maakohus tõenditega, mis tõendavad, et X on astunud samme selleks, et saada Ylt tema poolt omistatud raha tagasi.
10.2.Ka ei saanud maakohus eestkostja isiku sobivuse hindamisel arvestada võimaliku eestkostja suhteid kõrvaliste isikutega. Y elab Soomes. Seejuures ei kohtu C ja Y samaaegselt Xga, mistõttu ei oma C ja Y omavahelised suhtes eestkostja määramisel tähtsust. Ka ei ole maakohus põhjendatud oma järeldust, mille kohaselt erimeelsused lähisugulaste vahel, mis puudutavad X, mõjuvad talle häirivalt ja nende talumine on vastuolus X huvidega.
10.3.Maakohus oleks pidanud määrama C X hooldajaks, kuna C on aastaid selliseid kohustusi täitnud. Seejuures on ka Tallinna linn korduvalt toetanud C eestkostjaks määramist ning palunud viimase abi ka pärast vaidlustatud määruse tegemist.
10.4.Samuti on maakohus jätnud lahendamata C 5. juuli 2023. a taotluse, milles viimane palus kohaldada perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-t 3 ja kohustada eestkostjat nõudma Ylt tagasi X raha.
11.Y leiab 25. augusti 2023. a seisukohas, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti leidnud, et X raha omastamisega ja volikirjadega seotud väited ei oma praeguses asjas tähtust, sest kohus ei saa eestkoste menetluses lahendada menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Ka on maakohus õigesti leidnud, et pingelised suhted lähisugulaste vahel mõjuvad Xle häirivalt ning nende talumine on tema huvidega vastuolus. Asjaolu, et Tallinna linn on X eestkostja, ei välista, et C ei saaks X eest hoolitseda ega temaga suhelda.
12.Xle määratud esindaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus seostanud X raha omandamisega seonduvat Cga. Maakohus märkis õigesti, et neid asjaolusid praeguses menetluses hinnata ei saa ega ka lahendada menetlusosaliste omavahelisi vaidlusi. Seetõttu ei olnud maakohtul alus eestkostjale ülesandeks teha ka nõude esitamist Y vastu. Tulenevalt PKS § 206 lg-st 1 saab eestkostja vajalikud asjaolud välja selgitada ning vajadusel esitada vastav nõue. Ka on õige maakohtu 3 (7)
järeldus, et erimeelsused lähisugulaste vahel ei mõju Xle hästi. Seega on Tallinna linn määramine X eestkostjaks kooskõlas tema huvidega.
13.Tallinna linn avaldas 4. septembri 2023 seisukohas, et nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning leiab, et praegusel juhul on mõistlik määrata eestkostjaks Tallinna linn. Seejuures saavad lähedased käia Xl külas ja teda ka edaspidi aidata.
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.
16.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes eestkostja valikut. Määruskaebusega ei ole vaidlustatud eestkostetava eestkoste vajadust, selle ulatust ega pikkust. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, millega maakohus määras X eestkostjaks Tallinna linna, jättes seejuures C eestkostjaks määramata.
17.Ringkonnakohus otsustab uute tõendite asja materjalide juurde võtmise. Nimelt on C
17.oktoobri 2023. a seisukohaga esitanud uute tõenditena e-kirjavahetuse Tallinna linnaga. Menetlusosalised said esitada uute tõendite kohta oma seisukohad.
17.1.C selgitab, et e-kirjavahetus tõendab, et C hooldab ja abistab igapäevaselt X. Samuti tõendavad Tallinna linnale saadetud e-kirjad, et Tallinna linn on väga koormatud ning X abistamine on Tallinna linnale keerukas.
17.2.TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegiumi hinnangul ei oma C esitatud tõendid asja lahendamisel tähtust. Tõendid ei ole asjakohased seetõttu, et asjas ei ole vaidlust selles, et C on jätkanud X (isiku)hooldust pärast seda, kui X eestkostjaks määrati kohalik omavalitsus (TsMS § 238 lg 1 p 1). Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus C 17. oktoobri 2023. a seisukohaga esitanud tõendite vastuvõtmisest. Tulenevalt tõendite elektroonilisest esitamisest ei ole vaja neid esitajale tagastada.
18.Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruses leidnud, et Y ega C ei ole eestkostjaks sobivad isikud ning muu sobiva füüsilise isiku puudumise tõttu määranud X eestkostjaks Tallinna linna. Maakohtu määruse on vaidlustanud C, kes leiab jätkuvalt, et maakohus oleks pidanud tema X esindajaks määrama.
19.PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. PKS § 205 lg 1 kohaselt võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul, kui sobivat füüsilist isikut ei leita. PKS § 205 lg 3 esimene lause sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Seejuures on eestkostja valik kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt ka TlnRnKm 29.04.2022 2-21-16232, p 15). 4 (7)
20.Kolleegiumi hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused ja kaalutlused, miks määruskaebuse esitaja ei ole sobiv isik X eestkostjaks ning miks on praegusel juhul põhjendatud määrata eestkostjaks kohalik omavalitus. Samas on ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud määruse põhjendused osaliselt vastuolulised. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, asendades osaliselt maakohtu määruse põhjendused praeguse määruse põhjendustega. Veel märgib ringkonnakohus, et tulenevalt määruskaebuse sisust pidas ringkonnakohus vajalikuks hinnata ka seda, kas selles asjas oleks põhjendatud Xle määrata kaks eestkostjat, s.t määrata Tallinna linna kõrvale füüsilisest isikust eeskotjana ka C. Nii selgitas ringkonnakohus menetlusosalistele 6. oktoobri 2023. a määruses, et kohus võib PKS § 178 lg 2 järgi koosmõjus PKS §-ga 202 nimetada ka mitu eestkostjat, kui see on asjaolude kohaselt mõistlik (dtl-d 427 ja 428 ning selles viidatud TlnRnKm 21.09.2017 2-16-19562, p 16). Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse arvamuse avaldamiseks.
21.Esmalt kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjenduste osalise vastuolu. Nimelt on maakohus vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et praeguses tsiviilasjas lahendab kohus X eestkosteasja ning ei lahenda menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Seetõttu ei analüüsinud maakohus sisuliselt C ja Y väiteid seonduvalt X mõjutatava seisundi ärakasutamise ja tema raha omastamisega. Samas aga asus maakohus seisukohale, et C (ega ka Y) ei sobi eestkostjaks muuhulgas ka seetõttu, et eestkostjal võib tekkida vajadus edaspidi osaleda X puudutavas vaidluses või kohtumenetluses, mille osaliseks oleks sel juhul eestkostja ise. Seega on maakohus eestkostja isiku sobivuse hindamisel aluseks võtnud asjaolu, mida maakohus enda avaldatud seisukoha kohaselt ei pidanud asjas tähtsaks. Selliselt on maakohtu määruse põhjendused vastuolulised. Lisaks nõustub kolleegium Cga selles, et praegusel juhul ei ole menetluses väidetud, et C oleks X raha omastanud.
21.1.Iseenesest on õige maakohtu sedastatu, et kohus ei saanud praeguse menetluse raames lahendada õiguslikku vaidlust küsimuses, kas X raha on omastatud või mitte, kuid selle vaidlusega seonduvaid kohtu ette toodud asjaolusid oleks maakohus saanud siiski arvestada. Asja materjalidest nähtub, et C hinnangul on Y õigusliku aluseta teinud X pangakontolt endale ülekandeid kokku summas 38 100 eurot. Y on seevastu selgitanud, et X raha on Y pangakontole kantud X soovil (osaliselt selleks, et raha jääks Yle ning osaliselt hoiustamise eesmärgil). X on oma riigi õigusabi korras määratud esindajale selgitanud, et ta ei mäleta ülekannetega seonduvaid asjaolusid, kuid samas ei ole tal Yle pretensioone seoses raha ülekandmisega (dtl 198).
21.2.Õige on maakohtu järeldus, et menetlusdokumentidest nähtuvalt suhtuvad C ja Y teineteisesse süüdistavalt. Kolleegiumi hinnangul on C negatiivselt häälestatud ka teise X sugulase F suhtes, nimetades teda koos Yga sulideks (kohtule 27. septembril 2023 esitatud helisalvestis). Kolleegiumi hinnangul ei ole välistatud, et X soovis Yle kõnealuseid ülekandeid teha. Kuna aga C on veendunud, et ülekanded on tehtud õigusliku aluseta, võib C eestkostja ülesandeid täites tegutseda ajendatuna oma läbisaamisest ja subjektiivsest arvamusest X sugulaste suhtes. Eestkostja määramisel on aga oluline, et isik suudab eestkostetava huve kaitsta ning lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest (vt RKTKm 08.11.2017 2-1216865/101, p 12.2).
21.3.Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et C ei ole sobiv isik täitmaks üksinda eestkostja ülesandeid. See aga ei tähenda ilmtingimata seda, et C ei võiks sobida eestkostja ülesandeid täitma koos Tallinna linnaga, millest tulenevalt ringkonnakohus seda võimalust menetlusosalistega ka arutas. Niisiis hindab ringkonnakohus järgnevalt, kas 5 (7)
praegusel juhul oleks põhjendatud määrata Xle kaks eestkostjat. Järgnevate põhjendustega tuleb ühtlasi täiendada ka maakohtu määrust.
22.Riigikohus on selgitanud, et kohaliku omavalitsuse saab koos füüsilise isikuga eestkostjaks määrata erandina, kui see vastab üksikjuhtumi asjaolusid arvestades parimal viisil piiratud teovõimega isiku huvidele (vt RKTKm 23.11.2011 3-2-1-98-11, p 26). Kolleegium nõustub Tallinna linnaga ja leiab, et praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks Xle kahe eestkostja määramise. Samuti ei oleks Xle mitme eestkostja määramine tema huve arvestades põhjendatud.
22.1.Kolleegium nõustub Tallinna linnaga selles, et arvestades X lähisugulaste omavahelist läbisaamist, tooks ükskõik millise füüsilise isiku täiendavaks eestkostjaks määramine kaasa vaidlused, mille pidamine ei ole eestkostetava huvides. Esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on X lähisugulaste vahelised konfliktid jätkuvalt pingelised. Seejuures ei nõustu kolleegium C väitega, nagu ei võimaldaks perekonnaseadus hinnata eestkostja kandidaadi suhteid teiste isikutega. Ringkonnakohus on eelnevalt viidanud, et füüsilisest isikust eestkostja hindamisel on muuhulgas oluline, et ta lähtuks oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest. Kolleegium leiab, et X huvides on see, et ta saaks suhelda oma lähedaste isikutega rahumeelses ja konfliktivabas keskkonnas. Ringkonnakohtule esitatud helisalvestisest sai kohtule teatavaks vastupidine olukord, mis omakorda kinnitab maakohtu järeldust, et erimeelsused lähisugulaste vahel, mis puudutavad otseselt Xt, mõjuvad Xle häirivalt ja nende talumine on tema huvidega vastuolus.
22.2.Ka leiab kolleegium, et C täiendavaks eestkostjaks määramine raskendaks Tallinna linna kui eestkostja ülesannete täitmist. Kohus ei saa panna Tallinna linna eestkostjana olukorda, kus füüsilise isiku täiendavaks eestkostjaks määramine tekitab uusi vaidlusi ja probleeme X lähisugulaste vahel, mille lahendamisega peab linn eestkostja ülesannete täitmisel tegelema. Seejuures on õige Tallinna linna avaldatu, et täisealise isiku eest hoolitsemiseks ei ole vajalik talle määrata hooldajat eestkostjaks. Seega ei piira asjaolu, et X eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus, C võimalust ka edaspidi X tema igapäevastes toimetustes abistada.
22.3.Kolleegiumi hinnangul on X parimate huvidega kooskõlas see, kui eestkostja ülesandeid täidab erapooletu ja neutraalse osapoolena Tallinna linn. Tallinna linn suudab eestkostjana eestkostetava huvisid kaitsta, nagu leidis ka maakohus. Kolleegiumi hinnangul ei anna C väited Tallinna linna suutmatuse kohta alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kuna leitud ei ole sobivat füüsilist isikut eestkostjaks määramiseks, näeb PKS § 205 lg 3 sellisel juhul ette, et eestkostjaks määratakse valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Kui kohus on nimetanud menetluses eestkostja, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, võib anda ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta (TsMS § 4772 lg 1). Tallinna linn saab asjaolusid hinnates otsustada, kas X varalisi õigusi on rikutud ning vajadusel pöörduda X huvide kaitseks kohtusse. Ka PKS § 206 lg 1 esimese lause järgi on eestkostja kohustuseks kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve. Kolleegium märgib, et X varaliste õiguste ja huvide kindlaks tegemisel ei saa juhtumi asjaolusid arvestades lähtuda ainuüksi teda hooldava lähisugulase subjektiivsest arvamusest.
23.Kolleegium märgib täiendaval, et kuna Y maakohtu määrust tema eestkostjaks määramata jätmise osas vaidlustanud ei ole, siis ei saa ringkonnakohus kaaluda Y määramist X eestkostjaks (vt Y 20. oktoobri 2023. a seisukoha resolutsiooni p-s 2 esitatud alternatiivne taotlus).
24.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotus 6 (7)
25.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.