2-23-8710
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
26.10.2023. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-8710
Tsiviilasi
D. G. `i hagi I. S. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: D. G. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:
esindajad
Kostja: I. S. post:XXX)
(isikukood
XXX; elukoht XXX; e-
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
25.10.2023. a
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi,
kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamist. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Jõustunud määrus kompromissi kinnitamise kohta kehtib täitedokumendina. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seega tuleb TsMS § 168 lg 3 alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Antud asjas on teadaolevaks menetluskuluks hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv, mis lähtudes hagihinnast on 665 eurot. Kohus rahuldas 31.07.2023. a määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja täielikult hagi esitamisel riigilõivu maksmisest. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab erisusena, et sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesolevas asjas lõpetab kohus menetluse ja seega TsMS § 190 lg 4 kohaselt tuleks hagejalt mõista riigituludesse hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv, mille tasumisest ta menetlusabi korras vabastati. Kohus leiab aga, et kuna menetlus lõpetatakse kompromissi sõlmimise tõttu, on põhjendatud kohaldada TsMS § 190 lg-7 ja vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.