Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-144275
Tsiviilasi
Osaühing Europark Estonia hagi I Mi vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490, Estonia esindajad pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast (EFTA Legal OÜ, Sõbra tn 61, 50106 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: I M (isikukood xxxx, xxxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt I Milt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 25 (kakskümmend viis) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt I Milt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 210 (kakssada kümme) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 110 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt I Milt (isikukood xxxx) hageja Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 210 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul ega vastanud kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
2.Sõiduk oli pargitud 23.03.2020, xxxx parklasse ja hageja koostas leppetrahvi numbriga xxxx, maksetähtajaga 06.04.2020 summas 10 eurot. Kontrollimisel selgus, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimiskella, st sõiduki parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud. Mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
3.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud. Poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Hageja esitas selle kohta fotod, mis tõendavad, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad. Kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimise näol.
4.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Selle tõendamiseks esitas hageja kostja sõidukit puudutavas osas väljavõtte Transpordiameti saadetud tabelist. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes.
5.Kohtueelselt saatis hageja 28.05.2021 tähitud kirja teel nõudekirja ja 08.06.2022 täiendava meeldetuletuse kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxxx. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud kohustust täitma.
6.Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1. Sissenõudmise kuludesse 15 eurot on hageja
arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku või kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale füüsiline nõudekiri tähitult Omniva vahendusel. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 25 eurot, millest 10 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu.
7.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot tunnis. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h ja hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on välja toonud, millise vastuse ta Transpordiametilt sai. Transpordiametilt andmete saamiseks tuli päringus esitada sõiduki registreerimisnumber, leppetrahvi number, leppetrahvi kuupäev ja maksetähtaeg. Transpordiamet väljastab andmed sõiduki omaniku või kasutaja kohta isikukoodina, mille alusel esitatakse päring rahvastikuregistrisse isiku kontaktandmete saamiseks. Täiendavalt on hageja esitanud Transpordiameti sõiduki detailandmete väljavõtte, millest nähtub, et sõiduki omandi osas ei ole alates 20.07.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni muudatusi tehtud.
9.Parkimislepingu rikkumise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Kostja kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja vastutab leppetrahvide eest seni, kuni pole tõendatud vastupidist. Antud juhul on tõendatud, et kostja oli sõiduki omanik. Kostja ei ole tõendanud, kes sõidukit rikkumise ajal kasutas.
10.Hageja leidis, et kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, oli kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutus leppetrahv sissenõutavaks. Sõidukit juhtinud isikut on hageja teavitanud leppetrahvi olemasolul sel hetkel, kui on selle vormistanud ja asetanud kojamehe alla. Hageja on teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Hageja väidet tõendavad fotod. Hageja on saatnud kostjale ka tähitud kirja, mida ei ole õnnestunud kätte toimetada, sest kostja ei ole läinud sellele postkontorisse järele. Hageja saatis meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistri aadressil. Kostja on kohtule avaldanud sama aadressi.
11.Hageja on esitanud parkla tüüptingimused ja liiklusmärgid. Hageja esitas täiendavalt Xxxx parkimisala fotod parkimistingimustest aastatel 2014 ja 2020. Fotodelt on näha, et EP 4 parkimistingimused parkimisalal on olnud pikemat aega samad. Hageja ei vaheta ega muuda oma tingimusi igapäevaselt. Hageja ei ole kohustatud igapäevaselt parkimistingimust pildistama.
12.Hageja fotodega on tõendatud, et sõiduk oli parkinud hageja opereeritaval eramaal. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumisega seotud parkimisalal oleksid olnud teistsuguse sisuga parkimistingimused ja liiklus- ning teavitusmärkide asetus ja avaldatud teave oleks olnud teine. Seda asjaolu peab tõendama kostja. Hageja on fotodega tõendanud, et parkimisalal olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele. Parkimistahvlid olid parklasse sisenedes selgelt nähtavad.
13.Poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping 23.03.2020, sest sõiduki parkimisega saab lugeda lepingu sõlmituks. Hageja fotodega on tõendatud, et sõiduki armatuurlaual puudus parkimiskell, st parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud ning sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud parkimistasu, mistõttu oli tegemist parkimislepingu rikkumisega. Kuna sõiduk rikkus parkimistingimusi, väljastati sõidukile leppetrahv, mis tuli tasuda vastavalt esitatud leppetrahvile. Parkimistingimuste punkt 8 nägi ette, et lepingu rikkumise korral kohustub sõiduki
kasutaja tasuma leppetrahvi kuni 60 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Leppetrahvisumma muutus sissenõutavaks alates parkimise korraldaja leppetrahvinõude esitamisest.
14.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Lisaks hagiavalduse koostamise ajakulule 2 tundi on hageja esindajal kulud kostja vastusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks 1,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kunagi kasutanud sõidukit registrimärgiga xxxx. Leppetrahvi teadet ei ole kostjale enne maksekäsu kiirmenetluse algatamist kunagi kätte toimetatud. Leppetrahvi kokku leppimine on tõendamata. Hageja teadis kostja isikuandmeid ja aadresse, kuid ei teavitanud kostjat leppetrahvist. Kostja ei ole saanud ühtegi e-kirja ega tähitud kirja. Hageja ei ole leppetrahvist teavitanud mõistliku aja jooksul.
16.Kuna kostja sõidukit ei kasutanud, ei saanud ta kätte kojamehe vahele jäetud leppetrahvi nõuet. Kostja ei ole andnud nõusolekut enda määramiseks sõiduki vastutavaks kasutajaks. Seda saab teha ainult omanik ja kostja ei ole sõiduki omanik. Hagejal puudub õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Sõidukil on ka omanik, seega ei vasta tõele hageja väide, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse.
17.Smuuli tn Xxxx külastuseks on rajatud autoparkla, mis oli pikka aega tasuta kasutamiseks. Mingil hetkel paigutati sissesõidutee äärde märgid, mis teatavad, et eespool tuleb parkimisala, mida opereerib hageja. Parklas saab 2 tundi parkimiskella kasutamisel tasuta parkida, peale seda maksab üks 1 tund 2 eurot. Ühtegi muud infotahvlit, millele hageja viitab, parklasse sissesõidul näha ei ole, mida tõendavad hageja foto dateeringuga 2020:03:23 14:45:36.
18.Enamik hageja fotodest, mis peaksid tõendama parkimislepingu tingimusi, ei ole tehtud leppetrahvi koostamise ajal. Enamikel fotodel puudub nende tegemise aeg. Kuna fotode tegemise aeg on tõendamata, ei saa fotosid tõenditena kasutada, sest fotod ei tõenda leppetrahvi koostamise aegset olukorda parklasse sissesõidul. Parklasse sissesõidu märgistusel ei olnud teavet selle kohta, et võidakse algatada leppetrahv, järelikult ei saadud selles kokku leppida. Sõiduki juht ei saanud eeldada leppetrahvi olemasolu. Hageja kulud õigusabile ei ole põhjendatud. Kostja on eakas ja pingelise eelarvega mittetöötav pensionär, kes ei saa nõustuda hageja kehtiva aluseta algatatud trahvikulude ja nende põhjendamata kasvatamisega 10 eurolt ligikaudu 390 euroni. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et sõiduk registrimärgiga xxxx oli 23.03.2020 pargitud xxxx asuvasse xxxx parklasse, mida opereerib hageja. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja koostas sõidukile sellel päeval leppetrahvi summas 10 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma leppetrahvi 10 eurot ja võla sissenõudmise kulu 15 eurot.
21.Hageja leidis, et tema esitatud tõendite kohaselt oli pargitud sõiduki omanik või vastutav kasutaja kostja. Hageja on tõendanud, millised parkimistingimused leppetrahvi koostamise ajal kehtisid ning hageja ei muuda parkimistingimusi igapäevaselt. Kostja leidis nõudele vastu vaieldes, et ta ei ole kunagi kasutanud sõidukit registrimärgiga xxxx ega ole kohtumenetluse eelselt leppetrahvi kätte saanud. Hageja ei ole kostjat leppetrahvist teavitanud. Parklas ei olnud avaldatud neid tingimusi, millele hageja viitab.
22.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 17.08.2023 pöördumises (dtl 93), et viimane ei ole tõendanud vastuväidet, mille kohaselt ta ei olnud ega ole sõiduki kasutaja. Kohus samuti selgitas, et hageja on esitanud fotod liiklusmärkidest ja infotahvlitest parkla sissesõitude juures, mistõttu tuli kostjal põhistada, miks ei ole lepingut tema ja hageja vahel sõlmitud. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada väidet, et parklasse oli võimalik siseneda mõne sellise sissepääsu kaudu, kus ei olnud tähistust parkimisala ega parkimistingimuste kohta. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid nõudele täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
23.Asjas kogutud tõenditest nähtub (dtl 28-29), et hageja on sõidukile registrimärgiga xxxx 23.03.2020 koostatud leppetrahvi summas 10 eurot Xxxx parklas, sest parkimistasu oli tasumata. Hageja esitas kohtule leppetrahvi koostamise ajal sõidukist tehtud fotod (dtl 30-37), millistest nähtub sõiduki parkimine Xxxx kaupluse juures, parkimiskella puudumine ning leppetrahvi asetamine sõiduki kojamehe vahele. Mitmelt fotolt (dtl 32, 33, 35, 37 on nähtuv liiklusmärk, mis teavitab, et tegu on hageja opereeritava parklaga.
24.Ka kostja esitas kohtule foto, millelt nähtub parkla sissesõidu juures asuv infotahvel, mis teavitab, et tegu on hageja opereeritava tasulise parklaga (dtl 73). Vastuseks kostja väidetele esitas hageja uuesti kõik fotod liiklusmärkide ja tähistuste kohta parkla sissesõitude juurest koos selgitustega (dtl 84-91, dtl 38-42). Parklas oli võimalik parkimiskella kasutades tasuta parkida 2 tundi. Parkimistingimuste rikkumise korral tuli tingimuste punkti 8 järgi tasuda leppetrahvi kuni 60 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on paljasõnalised ja tõendamata kostja väited, et parklasse võis siseneda ja seal parkida teadmata, et kehtivad parkimistingimused, milliste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
25.Hageja on tõendanud, et tema ja sõiduki parkinud isiku vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14).
26.Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et sõiduk oli pargitud Smuuli 9 parklasse, kus liiklejaid teavitati parkimistingimustest infotahvlite ja liiklusmärkidega. Kohtupraktikast ega seadusest ei tulene parkimisteenuse osutajale pildistada kogu parkimise ala koos kõigi tingimustega siis, kui mõni sõidukiomanik parkimislepingut rikub ning talle tuleb koostada leppetrahv. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et parklas oli mõni selline sissesõit, kus puudus tähistus tasulise parkimisala kohta või et parkimistingimused ajas muutusid. Tegu on kostja paljasõnalise ja põhistamata vastuväitega.
27.Hageja esitas väljavõtte Transpordiameti andmebaasist (dtl 43-48), mille kohaselt oli kostja 23.03.2023, mil väljastati leppetrahv, sõiduki vastutav kasutaja või omanik. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kes tegelikult sõidukit kasutas või kes oli selle omanik. Antud asjaolu tõendamine oli kostja kohustuseks. Riigikohus on korduvalt leidnud (RK TKo 3-2-1-3-16, p 11, 3-2-1-68-16, p 11), et parkimislepingute puhul on parkla operaatori kohustuseks tõendada, kes
vaidlusalusel ajal sõiduki parkis. Alles seejärel tuleb kostjal tõendada, kes sõidukit tegelikult kasutas, kui tema seda vaatamata avalikult kättesaadavatele andmetele ei teinud. Kuna kostja oma vastuväiteid ei tõendanud, tuleb parkimislepingu pooleks lugeda kostjat.
28.Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ega esile toonud asjaolusid, millistest võiks järeldada, et ta leppetrahvinõuet vahetult pärast selle koostamist kätte ei saanud. Järelikult loeb kohus tõendatuks, et kostja sai leppetrahvinõude kätte koheselt selle koostamisel, kuid jättis leppetrahvi tasumata. Seega on hageja teavitanud kostjat leppetrahvist mõistliku aja jooksul. Asjas esitatud tõenditest ühtlasi nähtub, et hageja saatis kostjale leppetrahvi tasumise kohta kaks meeldetuletuskirja (dtl 49-55). 22.06.2021 tähitud kirjaga saadetud meeldetuletusele kostja järgi ei läinud (dtl 56).
29.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe vahele asetamist. Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse.
30.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata leppetrahvina 10 eurot. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, millele tuginedes ta leppetrahvi vähendamist taotles. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea hageja tõendama. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmise kuludena täiendavalt välja mõista 15 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 25 eurot.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu õigusabile tunnitasuga 110 eurot 3,5 tunni eest. Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile on üle paisutatud, arvestades vaidluse rahalist mahtu. Hagiavaldus sisaldas mitmeid ebavajalikke standardseid põhjendusi ning sama moodi oli ebavajalikult üle paisutatud hageja täiendava seisukoha maht. Arvestades vaidluse sisu ja keerukust ning rahalist mahtu, loeb kohus põhjendatuks õigusabi ühe tunni ehk 110 euro ulatuses.
33.Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või
menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
34.Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 210 eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 110 eurot kulu õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 210 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.