Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
495 eurot 63 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja [email protected]
Tarvo
Ilves;
e-post
Kostja K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista K. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 8. detsembril 2017 sõlmitud Telia liitumislepingust nr 27711106, 11. detsembril 2017 Sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr 658029 ja 13. detsembril 2017 sõlmitud Telia seadmete kasutuslepingust nr 659078 tulenev võlgnevus 240 eurot 16 senti, viivised 64 eurot 40 senti ja sissenõudekulud 20 eurot.
3.Mõista K. V. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja alates 27. oktoobrist 2023 kuni 240 euro 16 euro suuruse põhinõude tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta hageja menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 31% ulatuses hageja kanda.
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 400 eurot. Mõista K. V. välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 276 eurot. K. V. tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (276 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.
2-23-108454 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 31. mail 2023 esitatud hagist nähtub, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 11. detsembril 2017 Telia seadmete kasutuslepingu nr 658029, mille kohaselt andis Telia kostjale üle lepingus toodud seadmed, so Digiboks Arris VIP1113 ja Ruuter Inteno DG200A, kasutamiseks. Telia ja kostja sõlmisid 12. detsembril 2017 Telia seadmete kasutuslepingu nr 659078, mille kohaselt andis Telia kostjale üle lepingus toodud seadme, so Digiboks Arris VIP1113, kasutamiseks. Tuginedes Üldtingimuste p-le 6.9 piiras Telia kostja teenused alates 27. oktoobrist 2020 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia lepingu ülesöelduks alates 28. oktoobrist 2020. Telia loovutas nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 240 eurot 16 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseid 159 eurot 82 senti, kuni põhinõude tasumiseni viivist määraga 0,0863% päevas ja sissenõudekulu 20 eurot.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kostja avaldatud aadressile postkasti panekuga 24. augustil 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 7. septembril 2023).
3.Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama,
2(5)
2-23-108454 miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Hageja põhinõue on kohtu hinnangul hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kostja ei täitnud kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust ja seadmete kasutuslepingutest tulenevaid kohustusi. Lepingud öeldi rikkumise tõttu VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel
28.oktoobril 2020 üles ja nõue on 27. mail 2022 hagejale loovutatud. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena ja VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel kahjuhüvitisena põhivõlgnevuse tasumist kokku summas 240 eurot 16 senti.
5.Vastavalt Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste p-le 4.9 ja VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 on põhjendatud hageja nõue kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 20 eurot.
6.Hageja väidab, et üldtingimuste lisa kohaselt (lisa 2.1) on Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas ning alates 1. jaanuarist 2023 seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2,5%, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodu põhjal kujuneb kehtivaks seaduses sätestatud määraks 0,0288% päevas, mis viivisemäära saamiseks on korrutatud kolmega. Seega hetkel kehtiv viivisemäär on 0,0863% päevas.
7.Kohtu hinnangul ei ole hageja sellist viivisekokkulepet tõendanud. Kohtule esitatud lepingu üldtingimuste p 4.10 kohaselt kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas (dtl 40). Lepingust ei nähtu, et viivisemäär oleks lepitud eraldi kokku lepingu lisades ning hageja ei ole ka lepingust tulenevale viitele lepingu lisadele osutanud. Hageja viitab viivise suuruse tulenemise lepingu lisast 2.1 kuni 2022. a lõpuni ja lisast 2.2 alates 1. jaanuarist 2023. Hageja tugineb lepingu ülesütlemisele
28.oktoobril 2020. Kohtule ei ole eelnevast tulenevalt arusaadav hageja tuginemine Telia Eesti AS poolt pärast lepingu ülesütlemist tehtud ühepoolsetele viivise muudatustele. Kohtu hinnangul on Telia Eesti AS ja kostja vahel kokku lepitud viivises 0,15% päevas, mitte muutuvas viivises 0,066% päevas või 0,0863% päevas.
8.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus leiab, et viivisemäära kokkuleppe puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
9.Riigikohus on 16. novembri 2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10. mai 2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud 3(5)
2-23-108454 viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ja sel juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Seadusjärgne viivis oli lepingu sõlmimise ajal 8% aastas, 3-kordne seadusjärgne viivisemäär seega 24% aastas. Telia Eesti AS ja kostja vahel kokkulepitud viivise määr oli aastas 54,75% (365 x 0,15), seega üle 6 korra suurem seadusjärgsest määrast. Tulenevalt eeltoodud Riigikohtu praktikast on Telia Eesti AS ja kostja vahel kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas tühine. Kuna lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, on see tühine algusest peale ning sellist viivist ei saa hageja ühepoolselt ka vähendada, vaid kohaldada saab seadusjärgset viivise määra vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.
10.Lepingus kokkulepitud viivisemäära tühisuse tõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus määrab viivise vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viiviste suurused on järgmised: • arvest nr 8202003692885 tulenev viivis summalt 61 eurot 97 senti on lahendi tegemise seisuga 17 eurot 35 senti; • arvest nr 9202004196560 tulenev viivis summalt 61 eurot 97 senti on lahendi tegemise seisuga 16 eurot 93 senti; • arvest nr 10202004705475 tulenev viivis summalt 28 eurot 81 senti on lahendi tegemise seisuga 7 eurot 68 senti; • arvest nr 20201002495191 tulenev viivis summalt 60 eurot 41 senti on lahendi tegemise seisuga 15 eurot 60 senti; • arvest nr 20201102764419 tulenev viivis summalt 27 eurot on lahendi tegemise seisuga 6 eurot 84 senti; • sissenõutavaks muutunud viivis kokku on lahendi tegemise seisuga 64 eurot 40 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 69% ulatuses (240,16 põhinõue + 20 sissenõudmiskulud + 53,01 viivis kuni 31.05.2023 + 28,82 tuleviku viivis aastas = 341,99 / hagihind 495,63). Kohus jätab 69% menetluskuludest kostja kanda ja 31% hageja kanda.
12.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ning õigusabikulu 420 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
13.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Kohtu hinnangul on 420 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja tunnitasuna 120 eurot tunnis, kuid põhjendatud ei ole esindamisele kulunud aeg. Põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluks käesolevas asjas on 2 tundi. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 240 eurot.
15.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot, sh riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu lepingulisele esindajale 240 eurot. Kohtule teadaolevalt 4(5)
2-23-108454 kostja menetluskulusid tekitavaid menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 276 eurot (69% 400-st).
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.