2-23-5191/9 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.Võlgniku juhatuse liikme J. A. kinnitusel on võlgniku kassa jääk 0 eurot. 2022. aasta lõpu seisuga nähtub kassaraamatust võlgnikule laenu väljastamine novembris-detsembris ca 30 000 eurot ning 20.12.2022 toimub juhatuse liikmele J. A. laenu tagastamine 19 495 eurot ja juhatuse liikmele R. K. 1933,83 eurot. R. K. oli 2022. aasta alguses saanud ettevõttest laenu 406,17 eurot. 11.05.2022 andis R. K. võlgnikule laenu 2340 eurot, kuna oli vaja tasuda kiire võlgnevus hankijale. Juhatuse liikme J. A. selgituse kohaselt tehti 30.06.2022 tasaarveldus ja 15.12.2022 maksti võlgnevus 1933,83 eurot R. K. tagasi kassa kaudu. Tänase hetke seisuga on võlgniku ja juhatuse liikme J. A. vaheliste nõuete saldo 7059,28 eurot J. A. kasuks ehk juhatuse liige väljastas 28.03.2023 võlgnikule sularahas täiendava laenu 7059,28 eurot, mille arvel maksis võlgnik erinevaid arveid. Võlgnik omab AS LHV Pank arvelduskontot nr XXX, mille jääk 22.05.2023 seisuga on 0 eurot. Konto käsutusõigust omasid juhatuse liikmed, vaatamisõigust ilma limiitideta raamatupidaja C. H. (isikukood XXX). Pangakonto väljavõttest nähtub, et viimased majandustegevusega seotud maksed teostati 2023. aasta veebruaris, õigusnõu (ilmselt seoses maksejõuetusega) on tellitud detsembris-jaanuaris 2023. Viimased suuremad laekumised kontole toimusid jaanuaris 2023. Konto väljavõtte järgi toimis võlgniku äritegevus kuni 2022. aasta lõpuni/2023. aasta jaanuari alguseni – peale seda alustas võlgniku juhatus tegevuse lõpetamist, sh ka olemasolevate võlgnevuste likvideerimist kuniks raha jagus. Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt võlgniku nimel või vastutavas kasutuses sõidukeid, väikelaevu ja jette käesoleval ajal registreeritud ei ole. Varasemalt on võlgniku nimel olnud järgmised sõidukid: - Renault Espace, XXX, reg nr XXX – registrist kustutatud seoses lammutamisega; - Citroen Berlingo, XXX, reg nr XXX – võõrandatud XXX aastal Väikeliising OÜ-le, lepingut ajutisele haldurile esitatud ei ole; - Volkswagen Passat, XXX, reg nr XXX – võõrandatud XXX aastal H. K, lepingut ajutisele haldurile esitatud ei ole;

Volkswagen Passat Variant, XXX, reg nr XXX – võõrandatud XXX aastal H. K, lepingut ajutisele haldurile esitatud ei ole; - Citroen Berlingo, XXX, reg nr XXX – sõiduk alates XXX aasta novembrist XXX registris, ajutisele haldurile ei ole teatatud, kelle nimel sõiduk hetkel on. Võlgnik on märgitud registris ka Volkswagen Crafter, XXX, reg nr XXX, vastutavaks kasutajaks, omanik Luminor Liising AS. Võlgniku väitel on sõiduk liisingufirmale tagastatud. Kuna Luminor Liising AS-l paistab hetkel olevat teatud segadus seoses liisingu nõuetega võlgniku vastu (väidatavalt ei ole võlgnik nende klient), ei saa haldur kinnitada ega ümber lükata sõiduki staatust ega liisingufirma võimalikke nõudeid. Luminor Liisingu AS-i on teavitatud võlgniku teadaolevatest kohustustest nende ees ja liisingufirma lubas oma nõuded täiendavalt üle vaadata. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetest nähtuvalt võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel puuduvad võlgniku osas pooleliolevad täitemenetlused. Patendiametis teostatud päringu kohaselt võlgnikule kaubamärke, leiutisi ega tööstusdisainilahendusi ei kuulu. Võlgniku esitatud andmete kohaselt puuduvad tal nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgniku kinnitusel ei kuulu võlgnikule turuväärtust omavat vallasvara. Võlgnikul puuduvad väärtpaberid ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Kinnistusregistrist nähtuvalt võlgnikule kinnisvara hetkel ei kuulu. Eelnevalt on võlgnikule kuulunud järgmised võõrandatud kinnistud: - elamumaa 100%, XXX – võõrandatud XX.XX.XXXX K. K. ja H. N. 276 000 euro eest; Müügihinnast 159 255,90 eurot maksti välja hüpoteegipidajale OÜ-le Malve TK XX.XX.XXXX laenulepingust tulenevate nõuete katteks. - elamumaa 100%, XXX – 1⁄2 paariselamust võõrandatud XX.XX.XXXX M. L. ja T. K. 254 000 euro eest. Müügihinnast 190 000 eurot maksti välja AS-le LHV Pank lepingust nr XXX, XXX tulenevate nõuete katteks ning 1⁄2 paariselamust võõrandatud XX.XX.XXXX abikaasadele K. S. ja S. S. 255 000 euro eest; müügihinnast 195 121,97 eurot maksti välja AS-le LHV Pank lepingust nr XXX tulenevate nõuete katteks. Seega puudub võlgnikul esialgsetel andmetel igasugune vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada või pankrotimenetlust läbi viia. Kohustused

tulenevalt ajutine, samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 114 346,08 euro ulatuses, samas vara võlgnikul puudub. Võlgnik on lõpetanud majandustegevuse ja puuduvad võimalused selle taastamiseks. Maksuvõla tõttu ei ole keegi huvitatud võlgnikuga koostööst. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemine, aga ilmselt ka erinevad äriliselt riskantsed otsused ja teenuse osutamisel tehtud vead – ehitusmaterjalide märgatavast hinnatõusust ja tarnetähtaegade olulisest pikenemisest tingitud ehitusobjektide kallinemine ja valmimistähtaegade venimine, mis omakorda tõid kaasa ehituskulude suurenemise ja intressimaksete perioodi pikenemise (opereeriti üksnes investoritelt laenatud rahadega ja endal tagavara kahjumi katmiseks puudus); eramute müük kahjumiga suuruses 124 938 eurot, kuna eramud müüdi eelmüügiga 2022. aasta aprillis, kui kinnisvara hinnad ei olnud veel tõusnud, sest materjalide hinnatõus ei olnud kinnisvara hindasid veel mõjutanud. Ettevõttel ei olnud kordagi perioodi, kus ta oleks tulnud toime iseenda muretsetud vahenditega kulude katmisel, vaid pidevalt täiendavate vahendite kaasamise abil suurendati järk järgult oma võlakoormust ja süvendati makseraskusi, tagamata sellega kordagi ettevõtte jätkusuutlikkust – see tähendab, et võlgnik oli sisuliselt „ülalpeetav“ alates asutamisest ja see situatsioon ei muutunud kordagi. Ajutine haldur analüüsis võlgniku poolt tasutud arveid, kassaraamatut ja võlgniku juhatuse liikmele tagastatud laenusummasid, kuid olemasolevate andmete põhjal näib pigem, et võlgniku juhatuse liige J. A. ja talle kuuluv äriühing XXX finantseerisid viimase 4-5 kuu jooksul võlgniku arvete tasumist. Sellises olukorras, kus võlgnikule laekuvad veel summad üksikutelt klientidelt, kuid juhatuse liige samaaegselt laenab täiendavalt raha arvete tasumiseks (ja maksab seda ka endale tagasi), on keeruline väita, et võlgnik muutus maksejõuetuks võlausaldajale mingi konkreetse summa tagastamise tulemusel. Rahad liikusid alatasa nii võlgniku kontolt kui ka kontole/kassasse. Ainsa küsitava maksena jäi haldurile silma XX.XX.XXXX toimunud juhatuse liikmele J. A. laenu tagastamine 19 495 eurot, kuid hetkel on keeruline tõendada, kas nimetatud tagasimakse tulemusena muutus võlgnik maksejõuetuks või mitte. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja ilmselt detsembris 2022 – jaanuaris 2023, kui võlgnik lõpetas sisulise majandustegevuse. Jaanuarist veebruarini 2023 jätkas võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamist nii laekuvate arvete (paar suuremat arvet jaanuaris) kui ka laenuraha arvelt. Juhatuse liige J. A. ja talle kuuluv äriühing XXX andsid võlgnikule jooksvalt laenu (2023. aastal kokku tagastamata jääk 7879,28 eurot), ilmselt teades, et seda summat tõenäoliselt kunagi tagasi ei saa. Nimetatud maksete laekumised võivad teoreetiliselt lükata ümber väite, et laenu tagastamine võlgniku juhatuse liikmele detsembris 2022 muutis võlgniku maksejõetuks. Halduri hinnangul on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise võimalused antud asjas pigem kaheldavad. Võlgnikule määrati ajutine haldur 16.05.2023 ja sellele eelneva kolme kuu jooksul hüvitas võlgnik võlausaldajate nõudeid üldiselt juhatuse liikmelt ja XXX saadud laenu arvelt (laen on tagasi maksmata). Ühtlasi olid tasutud summad pigem väiksemates summades erinevatele tarnijatele (XXX, Hüpoteeklaen AS, Tele2 Eesti Aktsiaselts, BAUHOF GROUP AS jne) ja raamatupidamisfirmale XXX. Halduri hinnangul võib ka argumenteerida, et kolmas isik tasus võlgniku eest neid arveid. Haldur ei pea võlgniku poolsete rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmist käesoleval hetkel kuigi realistlikuks. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et esineksid karistusseadustiku (KarS) §-s 3811 ja 384 nimetatud teo tunnused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

9.PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2023 145 eurot (koos käibemaksuga 174 eurot). Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 14,5 tundi tunnitasuga 145 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust, ajutise halduri kutseoskusi ning ülesannete täitmisele kulunud aega tuleb halduri taotlusel Terje Eiprele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 2102,50 eurot, millele lisandub käibemaks 420,50 eurot, kokku 2523 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so osaühingule Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jätab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku Linnaarenduse OÜ kanda. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest ja osaliselt võlgnikult. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise ka riigi vahenditest, kuid mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vajalikeks väljamakseteks vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata osaliselt riigi vahenditest. Arvestades PankrS § 23 lg 4 teises lauses sätestatud