12.12.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-25-107260
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi G. M. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
5070,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja K. R. Kostja: G. M. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 16.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-081746-VL tulenev põhivõlg 3420,47 eurot, intressid perioodi 16.11.2023-19.03.2024 eest 50,57 eurot, viivis perioodi 20.03.2024 – 12.12.2025 eest 677,04 eurot ja viivis põhivõlalt alates 13.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuid mitte rohkem kui 18.9% aastas.
3.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 52,5 euro ulatuses, intressinõue 177,51 euro ulatuses ja 16.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 271,25 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 77,17% ulatuses kostja kanda ja 22,83% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 22,83% ulatuses hageja kanda ja 77,17% ulatuses kostja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 459,16 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 16.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 16.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr 23-081746-VL tulenev põhivõlgnevus 3472,97 eurot, intress 228,08 eurot, 16.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 712,98 eurot ja viivis põhivõlalt 18.9% aastas alates 17.04.2025 kuni põhivõla täitmiseni.
2.Hageja on esitanud nõude aluseks olevate asjaolude kohta järgmised väited.
2.1.16.11.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-081746-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 3500 eurot intressimääraga 18,9% aastas. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 21,810% aastas. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, 11,15% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis on lepingu osa, 3. punktis on märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,033% päevas ja 12,00% aastas. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr muutub ajas ja kohaldatakse viivise tekkimise ajal kehtivat viivisemäära, mitte lepingus fikseeritud määra, siis sel põhjusel on teabelehel välja toodud, et tegemist on lepingu sõlmimise hetkel kehtiva määraga ja see võib muutuda kaks korda aastas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 18,9% aastas.
2.2.Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 19.02.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 19.03.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult või osaliselt tasumata 15.12.2023, 15.01.2024 ja 15.02.2024 põhiosa maksed kogusummas 80,63 eurot, mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. Tasumata on intressimaksed alates 15.12.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni kokku summas 228,08 eurot järgnevalt: 15.12.2023 53,36€ 15.01.2024 56,42€
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Kostja töötas X OÜ-s ja tema kuue kuu keskmine sissetulek oli 881,91 eurot. Kostja avaldas, et tal on krediidikohustus Esto AS-s 181 eurot kuus ja kinnitas, et Revolut kontoga seoses kohustusi ei ole. TopTeam OÜ laekumise osas selgitusega „laen“ avaldas kostja, et tegemist ei ole kohustusega, vaid tasuti tema poolt antud laen tagasi. Vaidlusaluse lepingu kuumakse oli 91,08 eurot. Olemas olnud krediidikohustuste kuumakse koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega oli kokku seega 272,08 eurot, s.o ca 31% kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal pärast krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 609 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest kõiki regulaarseid vältimatuid majapidamiskulusid ei nähtunud, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks 475 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Hagi esitamise hetkel nähtub maksehäireregistri raportist Rendin OÜ maksehäire algusega 29.10.2023, kuid maksehäireregistri pidaja kinnitusel avaldati eeltoodud maksehäire 14.12.2023, s.o pärast vaidlusaluse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist. Seega puudusid kostjal lepingu sõlmimise ajal Creditinfos aktiivsed maksehäired.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi Ametlike Teadaannete. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Hageja avaldas hagis, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ning lisaks eraldi veel ka 12.11.2025 (dtl 107). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). 3
VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.
4.2.Hageja on esitanud kohtule laenulepingu nr 23-081746-VL (dtl 53), mille kostja on 16.11.2023 digiallkirjastanud ning hageja lisanud samal kuupäeval digitempli. Digiallkirja konteineris on laenuleping, väikelaenulepingu tüüptingimused, maksegraafik, Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Hagis ei ole hageja esile toonud, kas, millal ja millisel viisil esitati lepingudokumendid kostjale peale lepingu sõlmimist püsival andmekandjal. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingu vorminõudeid üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses ning juhtis sellele veel ka eraldi hageja tähelepanu, kuid hageja täiendavaid faktiväiteid ei esitanud. Samas ei saa kohus teha ka järeldust, et rikuti vorminõudeid, sest kohtule teadaolevalt üldiselt on hageja lepingud internetipangas tarbijatele kättesaadavad. Hageja on tõendanud, et kostjale maksti välja 3500 eurot ning samas debiteeriti kontot lepingutasu, 52,50 euro võrra. Lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud 16.11.2023 kehtinud maksimaalset määra (mis oli 50,16%).
5.Vastutustundliku laenamise põhimõte
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest
4
kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 2.3. toodud väited. Tõenditena esitas hageja kostja konto väljavõtte ning maksehäireregistri päringu raporti, kuid see päring on tehtud enne hagi esitamist, mitte enne laenu andmist. Selle põhjal, mis hageja esitas, ei saa kohus nõustuda, et hageja on täitnud vastutustundliku laenamise kohustust. Kohus palus hagejal selgitada, millest lähtuvalt arvestati majandamiskuludeks 475 eurot kuus, kuidas selline määr leiti; kuidas arvestas hageja majandamiskulude määra kohaldamisel asjaoluga, et konto väljavõttelt nähtuvalt tasus kostja eluruumi üüri 620 eurot kuus, kas hageja kontrollis kostjal ülalpeetavate olemasolu; kas ja mis andmeid küsiti kostjalt laenu taotlemisel, kas krediiditoimikus on laenutaotlus, kui jah, palun esitada see kohtule, kas ja millistest registritest kontrolliti enne laenu andmist, kas kostjal on maksehäireid, kas vastava päringu tulemus on krediiditoimikus, kui jah, palus kohus selle esitada, ja esitada kostja konto väljavõte kohtule sellisel kujul nagu see võeti aluseks enne laenu andmist, sest hageja esitatud kostja konto väljavõte ei sisalda tehingu teise poole andmeid, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist. Näiteks nähtub kontolt, et kostja on teinud ülekandeid selgitusega "Makse", kuid ei ole võimalik aru saada, kellele ja mille katteks need tehtud on. Kohus selgitas, et kui hageja ei soovi eeltoodut esitada, tuleb hagejal esitada nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 järgi. Hageja valis viimase variandi ning esitas nõude ümberarvestuse.
6.Hageja nõuded
6.1.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid tasusid. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga. Kui lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg ei ole saabunud, tuleb ka tagasimaksed uuesti määrata. Kohus andis hagejale ka juhised, kuidas tagasimaksed uuesti määrata. Lepingu järgi tuleks laenu tagastamiseks viimane osamakse teha 15.11.2028. Lepingu järgi tuli teha 60 makset perioodil 15.12.2023-15.11.2028. Hageja väidetest ja esitatud arvestusest saab kohus aru, et kostja on 16.11.2023 tasunud lepingutasu 52,50 eurot, 15.12.2023 tasunud 27,03 eurot ning rohkem kostja makseid teinud ei ole. 5
Hageja esitatud ümberarvestusest (dtl 130) võib aru saada nii, et hageja on võtnud lepingu maksegraafiku põhiosamakse (st ei ole määranud uusi põhiosamakseid) ning arvestanud intressi seadusjärgse intressimäära alusel laenujäägilt. Seega sisuliselt ei ole hageja tagasimakseid uuesti määranud. Selle järgi tulnuks kostjal esimese tagasimaksena (tasumise tähtaeg 15.12.2023) tasuda põhiosa katteks 37,72 eurot ja intresse 11 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu nende katteks, jääb üle 30,81 eurot. Teine maksegraafikujärgne põhiosamakse tähtajaga 15.01.2024 oli 34,66 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevuses alates teisest osamaksest, st alates 15.01.2024.
6.2.Hageja väitel on leping üles öeldud. Hageja väitel saatis hageja 19.02.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise (dtl 66), milles andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Üles ütlemise teatises on antud täiendav tähtaeg kuni 16.03.2024. Samuti on teates märgitud, et võla tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks ning käsitleb teadet lepingu üles ütlemise tahteavaldusena. Hageja väitel luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 19.03.2024. 19.03.2024 seisuga oli kostja nõude ümberarvestuse kohaselt võlas jaanuari, veebruari ja märtsi osamaksetega. Kohus on seisukohal, et hageja võis jätta ka tagasimaksed uuesti määramata ning nõuda lepingu maksegraafikus toodud põhiosamaksete tasumist. Kuid ka sel juhul, kui hageja oleks tagasimaksed uuesti määranud (nt 60 võrdse osamaksena), on selge, et kostja poolt tasutust ei oleks jätkunud isegi kahe põhiosamakse täielikuks tasumiseks. Seega on kohus seisukohal, et lepingu üles ütlemise eeldused on täidetud ka nõude ümberarvestuse korral ning lepingu saab lugeda üles öelduks. Kuivõrd hageja ise arvestas kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks, mõistab kohus VÕS § 396 lg 1, 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja põhivõla 3420,47 eurot (3500 – 79,53) ning intressid perioodi 16.11.2023-19.03.2024 eest 50,57 eurot. Hageja nõuab hagis alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 20.03.2024 viivist 18.9% aastas, viidates, et hinnakirja järgi pärast lepingu lõppemist on viivisemäär lepingujärgne intressimäär. Intressimäär lepingus oli 18,9%. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist sellises olukorras arvestada analoogselt VÕS § 4034 lg 7 regulatsiooniga seadusjärgses viivise määras tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 alusel osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses määras, ent mitte rohkem kui 18,9% aastas, põhivõlalt alates 20.03.2024. Kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 677,04 eurot
7.Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud on riigilõiv 595 eurot.
6
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagilt tasutud riigilõiv 595 eurot on tulenevalt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb riigilõiv jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 16.04.2025 esitatud hagi hind on 5070,42 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 3420,47 eurot, intressinõude 50,57 eurot, viivisenõude perioodi 20.03.202416.04.2024 eest summas 32,71 eurot ja viivisenõude põhivõlalt alates 17.04.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 409,02 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 3912,77 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5070,42 eurot) 77,17%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 77,17% ulatuses kostja kanda ja 22,83% ulatuses hageja kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud 22,83% ulatuses hageja kanda ja 77,17% ulatuses kostja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 77,17% hageja riigilõivust (595 eurot), millele vastab summa 459,16 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt, kostja ei ole menetluses osalenud, kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja ei mõista kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus lahendi edasikaebamiseks luba ei anna.
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.