3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 13.03.2023 Harju Maakohtule hagi Laagri loomakliinik OÜ (kostja) vastu varalise kahju 236,08 € ja mittevaralise kahju 1000 € hüvitamise nõudes. Hageja väitis järgmist:
-
-
-
pooled sõlmisid lepingu koera Esthund Wild Emeric (edaspidi: koer) kastreerimise läbiviimiseks; 23.02.2023 viis kostja loomaarst LL (edaspidi: loomaarst) läbi kokku lepitud operatsiooni, kuid samal päeval operatsioonijärgselt tekkis koeral munandikotist veritsus, koer oli rahutu ja nuttis, mistõttu hageja võttis ühendust operatsiooni läbi viinud loomaarstiga, kelle vastused oli rahustavad; 24.02.2023 pöördus hageja Tallinna Loomade Kiirabikliinikusse (edaspidi: kiirabi), kuna koera seisund halvenes ja veritsus suurenes. Kiirabis teostati 24.02.2023 ja 01.03.2023 kaks operatsiooni, mille eest hageja tasus kokku 891,08 €. Sellest summast kindlustus hüvitas 655 € ja hageja varalise kahju summaks jäi 236,08 €; hagejal tekkis ka mittevaraline kahju 1000 €; loomaarst tekitas koerale ravivigade tõttu tervisekahju ja kostja peab hagejale kahju hüvitama, sest hoolika kastreerimise ja haavaõmblusega saanuks kostja vältida hageja lisakulutusi kliinikus.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: -
-
-
raviarst ei ole raviviga toime pannud. Ravikvaliteedi ekspertiisist nähtub, et loomaarst ei teinud raviviga, vaid operatsioonijärgne verejooks on kõige sagedamini esinev kastratsioonijärgne tüsistus; hageja allkirjastas enne operatsiooni „informeerimise ja teadliku nõusoleku vormi“, milles teda teavitati võimalikest tüsistustest, ohtudest ja tagajärgedest mis võivad mõjutada elukorraldust; koeral võisid tüsistuste teket soodustada hageja tegevused. Hageja helistas 23.02.2023 õhtul kostjale. Ta teatas, et koer niuksub ja on rahutu, mistõttu hageja andis koerale valuvaigistit, kuigi pidi seda tegema alles järgmisel päeval. Lisaks soovis hageja anda koerale raviplaaniväliselt paratsetamooli. Kostja selgitas, et täiendav valuravi ei ole vajalik ega lubatav. Hageja rikkus raviplaani juba mõned tunnid pärast kliinikust lahkumist ravimite ülemanustamisega, mis võis soodustada hilisemat verejooksu.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 15.09.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud pani maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et rahaliselt kindlaks määratavad kulud puuduvad. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 ja § 444 sätetele ega andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
3.1.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaolu, et koerale teostati kostja kliinikus 23.02.2023 kastreerimise operatsioon, mis oli ka pooltevahelise lepingu ese. Vaidluse lahendamiseks tuleb kontrollida, kostja osutatud teenus vastas lepingutingimustele või rikkus kostja lepingut.
3.2.Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi: PTA) hindas kostja osutatud veterinaarteenuse kvaliteeti. PTA hinnangu aluseks olnud asjatundja (Eesti Maaülikooli ekspert) arvamuse kohaselt ei valinud loomaarst vale operatsioonimeetodit. Loomaarst asetas seemneväädile kolm ligatuuri, mis on piisav. Samuti nähtub PTA hinnangust, et ükski tehnika ei saa täielikult välistada ligatuuri maha libisemist või aaskinnitusega ligatuuri puhul veresoone vigastamist nõelaga. Asjatundja järeldas haigusloo, fotode ja veterinaararsti selgituste põhjal, et loomaarsti raviviga ei saa tuvastada. Loomaarst sooritas operatsiooni kooskõlas kõigi sellekohaste reeglitega. Ta kontrollis koera kudede seisundit nii enne haavaõmbluste asetamist kui ka kostja kliinikust väljumisel ning veendus, et koeral verejooksu ei olnud. PTA asus seisukohale, et kutsetegevusloaga loomaarsti osutatud veterinaarteenust ei saa käesoleval juhul lugeda mittekvaliteetseks.
2 (4)
3.3.Maakohus ei nõustunud hageja väitega, nagu oleks loomaarst läbi viinud hooletu kastreerimise või hooletult teostanud haavaõmblusi. Nimetatud väited ei ole tõendatud ja on vastuolus asjatundja järeldusega. Ühtlasi ei lükanud hageja ümber kostja väiteid, et hageja ei järginud raviskeemi, mis võis põhjustada koeral tüsistuste esinemist.
3.4.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eelneva põhjal järeldas maakohus, et ei saa tuvastada poolte vahelisest lepingust tuleneva kostja kohustuse rikkumist. VÕS § 101 lg 1 ja § 115 lg 1 järgi on kohustuse rikkumine kahju hüvitamise kohustuse tekkimise esmane eeldus. Kuivõrd kohus ei tuvasta kostja kohustuse rikkumist, ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Seetõttu jäi hagi tervikuna rahuldamata.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja esitas 15.10.2023 apellatsioonkaebuse, milles sisaldub kaks sisulist väidet: -
maakohus ei kirjeldanud eluliselt usutavalt valuvaigistite (ja võimalike topeltannuste) seost seemneväätide halva ligeerimisega; maakohus jättis tähelepanuta, et valuvaigisteid manustada soovitas loomaarst ise ja samal päeval pärast kastreerimisoperatsiooni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel. Hageja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
6.TsMS § 405 lg 1 ls 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 eurot. Kuna hageja nõue kokku ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust otsust muuta. Kaebus on seega ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus ei pea oma määrust pikemalt põhjendama, sest vastav kohustus poleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). Seetõttu vastab ringkonnakohus lühidalt kaebuse kahele väitele.
8.1.Maakohus ei pidanud pikemalt ega veenvamalt kirjeldama valuvaigistite (ja võimalike topeltannuste) seost seemneväätide halva ligeerimisega. Maakohus tuvastas PTA hinnangu põhjal õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et loomaarst ei teinud raviviga. Eeldatavasti puuduvad kohtul endal asjakohased teadmised, et hinnata loomale manustatud valuvaigistite mõju. Seetõttu on piisav viitamine asjatundja arvamusele. Hageja ei esitanud tõendeid, millest tulnuks järeldada kostja lepingurikkumist seoses valuvaigistite või nende mõjuga.
8.2.Ekslik on kaebuse väide nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta hageja väite, et valuvaigisteid manustada soovitas loomaarst ise ja samal päeval pärast operatsiooni. Maakohus sedastas vaidlustatud otsuse p-s 15, et hageja väited on tõendamata. Selleks ei pidanud 3 (4)
maakohus loetlema kõiki hageja väiteid. Kaebuses puuduvad samuti viited tõenditele, millega hageja hinnangul oleks kõnealune väide tõendatud.
9.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel pannud menetluskulud vaidluse kaotanud hageja kanda. Hageja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta.
10.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Hageja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.
11.Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.