Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-142487
Tsiviilasi
OÜ EUROPARK
võlgnevuse nõudes
Hagihind
hagi hind 15 eurot
ESTONIA
hagiavaldus R. R. vastu
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, jurist (e-post: [email protected]); Kostja: R. R. (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt R. R.lt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 15 (viisteist) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt R. R.lt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 210 (kakssada kümme) eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 110 eurot kulu õigusabile.
Mõista kostjalt R. R.lt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskulult 210 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 15 eurot võla sissenõudmise kulude katteks. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõuete väljastamise ajal. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse, mida ta väljendas parkimistingimustes. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.
2.Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul. 21.01.2021 koostati kostjale Haabersti Rimi parklas leppetrahv numbriga 1482 1012 1133 0412, maksetähtajaga 04.02.2021 summas 10 eurot. 08.06.2021 koostati kostjale Haabersti Rimi parklas leppetrahv numbriga 1480 8062 1114 0174 maksetähtajaga 22.06.2021 summas 10 eurot. 07.07.2021H koostati kostjale Haabersti Rimi parklas leppetrahv numbriga 1950 7072 1153 0300 summas 10 eurot.
3.Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis. Kostja parkis parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise algusaja fikseerimata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1 ja § 9 lõikele 1.
4.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse. Neid asjaolusid tõendab hageja fotodega.
5.Hageja tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja tavakirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud. Hageja viitas VÕS § 1132 lõike 2 punktile 1. Hageja nõudis kostjalt võla sissenõudmise kuludena 15 eurot, millesse hageja arvestas Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
6.Hageja esitas 04.11.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas 10.11.2022 vastuväite. Kostja ei nõustunud kõrvalnõude ja menetluskuludega. 10.11.2022 tasus kostja
hagejale 30 eurot, mille hageja arvestas leppetrahvinõuete katteks, kuid kostjal on tasumata sissenõudmiskulu 15 eurot ning ülejäänud menetluskulud.
7.Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud. Riigilõivuna tasus hageja 100 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot tunnis. Õigusabikulud on tekkinud seoses vastuväitega tutvumise, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja VÕS § 1 lg 6 tähenduses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Järelikult on VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaldamise eeldusteks, et parkimisleping on lõppenud, hageja on saatnud meeldetuletuse ning hagejal on tekkinud seoses võla sissenõudmisega kulud. Parkimine on eelduseks sellele, et parkimislepingut saab sõlmida. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja parkis sõidukit xxxx hageja opereeritaval parkimisalal. Kostja on igal korral parkimiskohalt pärast leppetrahvi saamist lahkunud. Parkimislepingu sai lugeda igal korral lõppenuks.
9.Hageja on selgitanud võla sissenõudmise kulude kujunemist. Lisaks on hageja tõendanud, et ta on saatnud VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 eeldusena tasulise meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistrist avaldatud elukoha aadressile. Hageja esitas kohtule Omniva väljavõtte meeldetuletuskirja saatmise kohta. Lisaks saatis hageja ka 29.09.2021 meeldetuletuskirja samale aadressile, mida tõendab Omniva väljavõte.
10.Ebaõige on kostja väide, et esimene kiri oleks pidanud olema tasuta. Tasuta kiri tuleks saata olukorras, kus tegemist oleks kehtiva lepinguga ning sellisel juhul kehtiks VÕS § 1132 lg 1. VÕS § 1132 lg 2 p 1 on välja toodud, et esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest võib nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. 29.09.2021 meeldetuletuskirjas on nõutud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot ning järgnevas kirjas 15 eurot. Hageja on piirdunud esimese meeldetuletuskirja saatmisel 10 euroga ning alles seejärel lisanud täiendavad 5 eurot. Seega ei ole hageja esimese meeldetuletuskirja saatmisel rakendanud maksimaalset piirmäära ning tegutsenud sissenõudmiskulude nõudmisel kooskõlas VÕS § 1132 lõikes 2 punktis 1 sätestatuga. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid summas 15 eurot.
11.Kostja ei ole täitnud kohustust parkimislepingu rikkumisel väljastatud leppetrahvinõude tasumisel, kostjale on saadetud 2 meeldetuletuskirja tema rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile, millele kostja ei reageerinud ning hagejale on seetõttu tekkinud sissenõudmiskulud summas 15 eurot, mida kostja ei ole nõus tasuma. Kostja ise nõuab analoogiliste kulude tasumist.
12.Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust meeldetuletuskirjade saatmiseks ning seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamist, vaid seda tehakse lootuses asi kiiremini ja soodsamalt lahendada. Hageja on esitanud tõendid meeldetuletuskirjade saatmise osas. Hageja saatnud meeldetuletuskirjad kostja õigele elukoha aadressile. Rahvastikuregistrist muid kostja andmeid ei avaldatud. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et meeldetuletuskirjad kohale ei jõudnud.
13.Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ega tema vastu esitatud nõuet tunnustanud. Kostja on küll tasunud põhinõude, kuid ei ole hagi õigeks võtnud temale esitatud kõrvalnõude osas, vaid kostja vaidleb sellele vastu. Hageja on seetõttu jätkanud võlgnevuse sissenõudmist hagimenetluses ning esitanud selleks hagiavalduse. Järelikult ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud. Hageja on informeerinud kostjat enne kohtumenetluse algatamist nõude suurusest ja selle tasumise võimalustest, tehes selleks kostjale mitmeid tahteavaldusi.
14.Hageja vaidleb TsMS § 162 lõike 4 kohaldamisele vastu, millega palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on tõendanud nõude rahuldamise eeldused ning ei esine aluseid kulude poolte endi kanda jätmiseks. Menetluskuludena palus hageja kostjalt endiselt välja mõista 100 eurot riigilõivuna, 20 eurot kiirmenetluse kuluna ja lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi. Kostja vastusega tutvumisele ning sellele vastamisele kulus 1 tund ja 15 min.
15.22.09.2023 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väidetega, et viimane ei saanud hageja meeldetuletusi kätte. Kostja tõendite kohaselt tekkisid tal probleemid ajakirjanduse tellimisega, millest ta sai teada 07.09.2022. Hageja saatis kostjale meeldetuletused varem ehk 09.02.2021 ja 25.05.2022. Samuti kasutab hageja kirjade saatmiseks Omniva teenuseid, mitte Express Post AS teenuseid. Selle tõendamiseks on hageja esitanud Omniva väljavõtted. Hageja on tõendanud, et meeldetuletuskirjad on välja saadetud kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Kostja on kinnitanud aadressi õigsust.
16.Ekslik on kostja järeldus, et kui pooled ei ole kokku leppinud meeldetuletuskirjade saatmise tasu suurust, peab hageja sissenõudmise kulude nõuet tõendama. Hageja on nõude kujunemist selgitanud. Kuna kostja jättis kohustused täitmata, tekkisid hagejal kulud.
17.Hageja viitas parkimistingimuste punktidele 6 ja 8. Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et parkimislepingu rikkumisel on hageja võtnud omale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid, loovutada nõuded inkassoteenust osutavale isikule ning vajadusel pöörduda nõudega maakohtusse. Keskmisele mõistlikule isikule peaks olema selge, et kui leppetrahvinõue jäetakse tasumata, tekivad võla sissenõudmisega seonduvalt kohtuvälised kulud hagejale. Leppetrahvidel on välja toodud, et leppetrahvi tähtaegselt tasumata jätmise korral lisanduvad nõudele viivised ja sissenõude ja/või kohtukulud. Hageja on kulusid tõendanud ja hageja kulud ei ületa seaduses toodud piirmäära.
18.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu õigusabile. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 h, kostja vastusele vastamiseks kulus 1 h 15 min ning viimase vastuse koostamiseks kulus 45 min. Kostja vastuväited
19.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kohtueelsete menetluskulude arvestus ei ole selge. Ebaselge on, milline osa kuludest on päringu, milline meeldetuletuskirjade tasu. Hageja on arvestanud nii registriväljavõtte kui meeldetuletuskirjad ühte nõudesse. Hagejal ei ole selgelt välja toonud, kuidas on sissenõudekulu kujunenud. Samuti VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmise kulude hüvitamist maksimaalselt 30 euro ulatuses. Esimene kiri on tasuta ja hageja on saatnud kostjale üle meeldetuletuskirja.
20.Kostja ei nõustunud, et ta on hageja meeldetuletuse kirjad kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kirjad on saadetud kostja elukohta. Kostja on nõudedokumendid saanud kätte eposti aadressilt, mis on avalik ja hagejale kättesaadav, kuid hageja seda kanalit dokumentide kättetoimetamiseks kasutanud ei ole. Samuti on kostja telefoninumber avalik, kuid hageja ei ole kohtueelses menetluses kostjaga ühendust võtnud. Hageja on tõendanud kirjade saatmist, mitte nende kättesaamist.
21.Kostja sai nõudest teada alles maksekäsu kiirmenetluses ja ta tasus koheselt leppetrahvi. TsMS § 168 lg 6 kohaselt on kostja nõude õigeks võtnud ja hagejal puudus vajadus
kohtumenetluse alustamiseks. Sõiduk ei ole olnud pidevalt kostja valduses, mistõttu ei olnud kostja teadlik sõiduki parkimisel saadud leppetrahvidest. Kuivõrd leppetrahv jõudis kostjani esmakordselt e-kirjaga maksekäsu kiirmenetluses, tasus kostja põhinõude, ülejäänud nõuetele vaidleb kostja vastu ja need on tõendamata.
22.Kostja viitas TsMS § 168 lõikele 6 ja leidis, et kulud tuleb jätta hageja kanda. Alternatiivselt viitas kostja TsMS § 162 lõikele 4. Arvestades asjaolu, et kostja tasus hagejale nõude enne kohtumenetlust ning vaieldav nõue on 15 eurot, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja menetluskulud on üle paisutatud.
23.31.08.2023 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et ta ei ole hageja meeldetuletuskirja kätte saanud. Kostja esitatud tõendid tõendavad, et tavapost ei jõudnud kostja elukoha postkasti korrapäraselt eelmisel aastal. Kostja avastas probleemi, kui tellis ajalehe koju ja see korrapäraselt ei ilmunud. Hageja meeldetuletused ei jõudnud kostjani puuduliku kojukande teenuse tõttu.
24.Kuna tegemist on kahjuhüvitise nõudega, peab hageja tõendama, et täidetud on kahjuhüvitise nõude eeldused. Samas ei ole hageja selgelt välja toonud, kuidas on sissenõudekulu kujunenud. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Meeldetuletuskirjade tasus pooled kokku leppinud ei ole. Kompromissina oli kostja nõus tasuma 7,50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
26.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja oli registrimärgiga xxxx sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning sõidukit pargiti korduvalt Tallinna Haabersti Rimi hageja opereeritavasse parklasse parkimistingimusi rikkudes. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki parkimisel tekkis hageja ja kostja vahel parkimisleping, mille rikkumise tõttu koostas hageja kostjale leppetrahvinõuded. Leppetrahvinõuete ja võla sissenõudmise kulu tasumiseks esitas hageja kohtule 04.11.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas küll vastuväite, kuid tasus seejärel leppetrahvinõuete katteks 30 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb hagejale lisaks leppetrahvidele tasuda 15 eurot võla sissenõudmise kuluna.
27.Hageja leidis, et leppetrahvinõuete koostamise ajaks oli hageja ja kostja vaheline igakordne parkimisleping lõppenud, mistõttu kohaldub VÕS § 1132 lg 2 p 1. Hageja saatis kostjale kaks meeldetuletuskirja viimase rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja leidis, et hageja kulude nõue on arusaamatu. Esimene meeldetuletus oleks pidanud olema tasuta. Kostjal oli probleeme ajalehe kojukandega ning hageja meeldetuletusi ta kätte ei saanud.
28.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
29.Vaidlus puudub selle üle, et hageja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja tarbijana. Leppetrahvide koostamist ja kostjale kätte toimetamist tõendavad hageja
esitatud leppetrahvid ja fotod, millistest nähtub leppetrahvinõuete jätmine sõiduki kojamehe vahele (dtl 38-63). Hageja on esitanud samuti fotod parkla sissesõitude juures asuvatest liiklusmärkidest ja infotahvlitest (dtl 64 – 83). Pooled ei vaidle selle üle, et leppetrahvinõuete koostamise ajal oli kostja sõiduki omanik või vastutav kasutaja (dtl 84).
30.Kohus leiab, et sõiduki igakordse parkimisega hageja opereeritud parkimisalale nõustus kostja talle teatavaks tehtud tingimustega ning sõlmis hagejaga parkimiseks lepingu. Kostja sõlmis hagejaga mitu parkimise lepingut ning iga leping lõppes siis, kui kostja parklast lahkus. Eeltoodust lähtuvalt kohaldus VÕS § 1132 lg 2 punkt 1, millest ei tulene kostja viidatud keeldu nõuda tasu esimese meeldetuletuskirja eest.
31.Kohus selgitas kostjale 10.08.2023 pöördumises (dtl 117) VÕS § 1132 lg 2 punkti 1. Kohus selgitas, et kuna kostja on omaks võtnud, et tal oli hageja ees leppetrahvi tasumise kohustus, on kostjal hageja ees võla sissenõudmise kulu tasumise kohustus. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada vastuväiteid võla sissenõudmise kulu nõudele. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid ei põhistanud ega tõendanud.
32.Hageja on esitanud kohtule meeldetuletuskirja, millised ta on kostjale saatnud 25.05.2022 postiga viimase rahvastikuregistrijärgsele aadressile (dtl 85-88). Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtted Omniva keskkonnast kahe meeldetuletuskirja saatmise kohta (dtl 111 ja dtl 115) ning 29.09.2021 meeldetuletuskirja (dtl 112-114). Seega saatis hageja kostjale kohtueelselt kokku kaks meeldetuletuskirja. Kostja on nõustunud, et need saadeti tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Seadusest ei tulene, et võla sissenõudmise kulu hüvitamist saab nõuda vaid siis, kui on tõendatud kohtueelsete meeldetuletuskirjade kättetoimetamine võlgnikule. Kostja ei ole kohtu hinnangul tõendanud ega usutavalt põhistanud, et ta meeldetuletusi kätte ei saanud. Asjakohatud on kostja viited sellele, et ta mõned kuud hiljem ei saanud kätte tellitud ajalehte. Ajalehtede kojukannet ei teosta postiteenuseid osutav Omniva AS.
33.Seadusest tulenevat võla sissenõudmise kulude nõuet ei pea võlausaldaja tõendama. Antud summa nõudeõigus tekib võlausaldajal siis, kui tal on tarbija vastu lepingust tulenev nõue. Kostja on omaks võtnud, et tal oli hageja ees leppetrahvi tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees võla sissenõudmise kulu tasumise kohustus ning see ei sõltu sellest, kas hageja on tõendanud, et ta toimetas kostjale kohtueelselt leppetrahvinõude kätte allkirja vastu. Seesugust kohustust hagejal ei olnud. Nõude suurus on kohtule arusaadav ning alusetud on kostja etteheited, et nõude kujunemine on ebaselge. Kuna kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi vastuväidet nõudele, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 eurot.
34.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
35.Alusetud on kostja viited sellele, et kuna ta tasus maksekäsu kiirmenetluse raames hagejale leppetrahvi, on ta hagi koheselt õigeks võtnud ning menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kostja ei tasunud võla sissenõudmise kulu ja selles osas esitas hageja hagiavalduse. Hagiavalduses toodud nõuet kostja omaks ei võtnud ega tasunud. Kuna kostja vaidles hagile vastu, puudub ka alus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
36.Küll aga nõustub kohus kostja väitega, et hageja menetluskulud on üle paisutatud. Arvestades vaidluse rahalist mahtu ning lihtsust, on kohtu hinnangul hageja kulud õigusabile
põhjendatud vaid ühe tunni ehk 110 euro ulatuses. Hageja hagiavaldus oli kohtule esitatud standardses vormis koos leppetrahvide koostamist tõendavate tõenditega, mis aga nõude sisu arvestades oli ebavajalik. Koos hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuga on hageja menetluskulud põhjendatud summas 210 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 210 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista ka viivis menetluskuludelt 210 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
37.Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.