NORAL Arendus OÜ hagi Robopack OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
17 304,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NORAL Arendus OÜ (registrikood 14926865), lepinguline esindaja Fränk Valdmann (e-post: [email protected]) Kostja Robopack OÜ (registrikood 14984810) lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Piirla (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
15.08.2023 ja 25.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Robopack OÜ-lt NORAL Arendus OÜ kasuks põhivõlgnevus 16 000 eurot, intress ajavahemiku 03.12.2022-08.12.2022 eest 32 eurot, ajavahemiku 09.12.2022-09.01.2023. a eest sissenõutavaks muutunud viivis 102,40 eurot ning viivis põhinõudelt (16 000 eurot) määras 0,02% päevas tasumata nõudelt alates 10.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3790 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3790 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse 21. juuni 2023. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus asendas varasema hagi tagamise abinõu rahaga summas 16 134,40 eurot, mis on tasutud Robopack OÜ poolt 19.06.2023 Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
2-23-379 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ja kostja vastus
1.NORAL Arendus OÜ esitas 09.01.2023 hagi Robopack OÜ vastu võlgnevuse põhisumma 16 000 euro, intressi 32 euro, 09.01.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 102,40 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 11.04.2022 sõlmitud laenulepingu nr xxxx lisa 1, mille alusel andis hageja kostjale laenu 16 000 eurot tähtajaga 08.12.2022. Kostja kohustus tasuma intressi 1% kuus laenusummalt ja viivist 0,02% päevas. Kostja ei ole hagejale tasunud intressi laenusummalt alates 01.07.2022 ega tagastanud vaatamata hageja nõudmisele laenu põhisummat. Hageja nõuab hagis kostjalt laenu põhisumma 16 000 euro, intressi 32 euro, 09.01.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 102,40 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja on tasunud laenu põhiosa. Laenulepingu punkti 1.4.2 kohaselt tuli laenulepingust tulenevad maksed tasuda hagejale sularahas või hageja pangakontole nr xxxx. Makse loetakse tasutuks selle sularahas tasumise puhul kui selle tasumise ja kättesaamise kohta on vormistatud kinnituskiri või selle laekumisel laenuandja pangakontole. Laenulepingus ega ka hilisemalt ei ole hageja määranud R. U. hageja esindajaks laenulepinguga seonduvalt või õigustatud isikuks, kellele tuleks tasuda laenulepingust tulenevad summad. Eeltoodust sõltumata kinnitab hageja, et kostja on 11.05.2022 tasunud R. U. kontole laenulepingust tuleneva intressikohustuse täitmiseks 160 eurot. Samuti on kostja tasunud R. U. kontole 07.06.2022 751 eurot, mis sisaldas 160 euro suurust laenulepingust tulenevat intressimakset. Kokku on kostja tasunud laenulepingust tulenevalt kaks intressimakset summas 2x160=320 eurot. Kostja poolt on tasumata III, IV, V, VI, VII ja VIII intressimakse. Kuivõrd perioodi 01.07.2022-02.12.2022 intressi võlgnevus on antud kohtutäiturile M. L. täitmiseks, siis käesoleva hagi piires nõuab hageja intressi väljamõistmist perioodi eest 03.12.2022-08.12.2022. Hageja ei nõustu sellega, et M. S. poolt kostja nimel aprillis, mais ja juunis 2022. a R. U.le tasutud summad, vastavalt 1128 eurot, 1450 eurot ja 751 eurot tuli laenulepingu punkti 1.3.2 kohaselt arvestada intressi makseteks ja ületavas osas laenulepingu põhiosa katteks. Hageja ei ole määranud R. U. hageja esindajaks laenulepinguga seonduvalt või õigustatud isikuks, kellele tuleks tasuda laenulepingust tulenevad summad. Samuti ei ole need maksed tehtud kostja, vaid M. S. poolt. Kostja viidatud maksed olid valdavalt kommunaalmaksed ja üürisuhtest tulenevate kohustuste täitmine ega seondu laenulepinguga. Hageja esitab tõendina kommunaalteenuste arved, mis
2-23-379 seonduvad Xxxx korteriomandiga, kus M. S. elab ning milliste kulude kompenseerimiseks kostja on ülekande R. U.le teinud. Maksed 11.05.2022 ja 07.06.2022, kumbki 160 eurot, on hageja aktsepteerinud I ja II intressimaksena, ülejäänud maksete puhul ei ole tõendatud, et tegemist oleks olnud laenulepingust tulenevate maksetega. Samuti on eluliselt väheusutav kostja väide, et kostja tasus juba 11 päeva peale laenulepingu sõlmimist 1128 eurot intressi, kui laenulepingu kohaselt pidi esimene intressimakse summas 160 eurot toimuma alles 12.05.2023 ning seejärel juba 03.05.2023 maksega asus kostja osaliselt tagastama laenulepingu põhiosa, see on enne ühe kuu täitumist laenulepingu sõlmimisest. Seejuures teostas kostja kõik maksed väljaspool laenulepingus kokkulepitud tingimusi, tehes makseid eraisikute vahel ilma igasuguse loogilise selgituseta. Hageja kinnitas 15.08.2023 eelistungil, et hageja ei anna ka tagasiulatuvalt nõusolekut tasuda võlgnevust kolmanda isiku kaudu. Kostja ei ole täitnud praeguse hagi nõude aluseks olevaid kohustusi ka R. U.le. Hageja kinnitab, et hageja ja kostja ning osapoolte juhatuse liikmete vahel on varasemalt olnud erinevaid tehinguid. Kostja seadusliku esindaja ettevõtlus ei ole edenenud soovitud moel ning viimaste laenukohustuste täitmise asemel on asutud otsima võimalusi kohustuste vaidlustamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt nimetatud maksed R. U.le oleks sooritatud just laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja seevastu on detailselt selgitanud, millised M. S. poolt tasutud summad R. U.le seonduvad laenulepinguga ja millised mitte. Hageja selgitas 25.09.2023 kohtuistungil, et märtsis 2022 oli Xxxx M. S. elukoht. Arved tulid vahepeal P. M. nimele seetõttu, et korter oli P. M. nimel, samas selleks hetkeks oli M. S. sinna juba sisse kolinud ja elas seal alaliselt. Kostja esitatud ülekanded langevad täpselt kokku kommunaalarvetega, mida M. S. tasus. Koos hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, mille kohus 13.01.2023 määrusega rahuldas, blokeerides Robopack OÜ-le kuuluva CupLoop osa (osalus 25,21%) nimiväärtusega 806 eurot Eesti väärtpaberite registris hageja kasuks. Kohus määras 13.01.2023 määrusega TsMS § 385 järgseks rahasummaks 16 134,40 eurot. Robopack OÜ 20.06.2023 avalduse alusel tühistas kohus 21.06.2023. a määrusega hagi tagamise abinõu ja asendas selle Rahandusministeeriumi kontole makstud tagatisega.
2.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et on täitnud lepingu alusel tekkinud nõude osaliselt. Nii intressi, kui laenusumma on tasutud hageja poolt määratud nimetatud isikule R. U.le. Kokku on kostja eest tasunud M. S. laenulepingu nr xxxx lisa 1 alusel hagejale perioodil aprill 2022 summas 1128 eurot; mai 2022 summas 1450 eurot ja juuni 2022 summas 751 eurot. Vastavalt lepingu p 1.3.2 tuli hagejal kostja poolt tasutud summad arvestada intressimakseteks ja ületatav osa laenu põhiosa katteks. Hageja seda teinud ei ole. Sellest tulenevalt on hageja esitatud nõue kostja vastu ebaselge. Kostja selgitas 15.08.2023 eelistungil, et poolte vahel on olnud mitmeid õigussuhteid, kostjat on esindanud nii P. M. kui ka R. U.. Hageja on ise 21.07.2023 kinnitanud enda vastusest, et selline kokkulepe ja aktsept (R. U.le tasumiseks) oli olemas. Kui intressimakseid aktsepteeritakse ja seda tehakse just selliste selgitustega ülekannete korral, siis on taolise kokkuleppe olemasolu tuvastatav.
2-23-379 Kostja leiab, et R. U. näol oli tegemist täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikuga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 ja 79 mõistes). Tegemist oli kostjale teadaolevalt võlausaldaja esindaja, sh isik, kes võlausaldaja ülesandel pidas ka kostjaga läbirääkimisi. Poolte vahel on ka teine kohtuvaidlus, mis puudutab ühe kostja seadusliku esindajaga seotud äriühingule Hansa OÜ kuulunud korteri müüki. Võõrandamistehinguga omandas korteri hageja seaduslik esindaja P. M.. Tolle tehinguga seoses on kostjaga pidanud kirjavahetust ka R. U., korraldades läbivalt hageja nimel hageja rahade kogumist või suunanud kostjat lepingu sõlmimisel. Kommunaalarved ei ole esitatud mitte kostjale või kostja juhatuse liikmele, vaid hageja seaduslikule esindajale. Arvestada tuleks lisaks seadusele ka pooltevahelist tava ja praktikat. Kuigi laenulepingu kohaselt tuli maksed tasuda hagejale, siis on pooltevahelise tava ja praktikaga kooskõlas summade tasumine R. U.le, kes korraldas nii kostja kui ka selle juhatuse liikmega ja andis erinevaid korraldusi, kuhu ja millise selgitusega tuleb rahad kanda. Poolte vahel oli väljakujunenud selline praktika, et rahaasju aeti R. U.ga. Kostja oli maksete tegemisel teadmises ja sai hea usu põhimõttest tulenevalt olla veendumusel, et maksab tagasi laenu hagejale. Hageja on viidanud, et M. S., mitte kostja, on elanud P. M.le kuulunud korteris; samas ei ole kohtu ette toodud ei üürilepingut ega muid momente, mis oleks kohustanud M. S.t tasuma P. M.le väljastatud kommunaalarveid. Kostjal puudus kohustus tasuda kommunaalarveid. Kui puudus pooltevaheline kokkulepe, et maksed saab tasuda R. U.le, siis on selgusetu, miks P. M.le väljastatud kommunaalarved oleks pidanud R. U.le tasuma (kuigi niimoodi on tehtud ja P. M. on neid makseid aktsepteerinud). Kohtu põhjendused
3.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
4.Hageja on nõudnud kostjalt laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg-s 1 on sätestatud, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud 11.04.2022 laenulepingu nr xxxx lisa nr 1 (dtl 9-12) ning et kostja on selle laenulepingu alusel saanud hagejalt laenuks 16 000 eurot, tagasimakse tähtajaga 08.12.2022, intressiga 1% kuus tasumata summalt ja viivisekokkuleppega 0,02% kalendripäevas tasumata summalt. Kostja on ka kinnitanud laenulepingu olemasolu eeltoodud tingimustel, seega ei ole antud asjaolu vaidluse all.
5.Kuna hageja on tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning et kostja on saanud hagejalt laenu 16 000 eurot, tuleb kostjal tõendada vastuväidete esitamisel, et ta on täitnud omapoolse kohustuse, s.o maksnud hagejale laenu tagasi. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja tagastanud laenusumma osaliselt selliselt, et kostja seaduslik esindaja on teinud ülekanded aprillis, mais ja juunis kogusummas 3328 eurot R. U.le. Kostja vastuväidete kohaselt pidi hageja arvestama need ülekanded esmalt intressi ja seejärel põhinõude katteks. Hageja kinnitusel saab viidatud maksetest lugeda tasutuks vaid kaks intressimakset, mis ei ole samas selle hagi nõude aluseks (hageja on hagis nõudnud intressi vaid konkreetse perioodi eest). Hageja vastuväidete kohaselt ei ole ülejäänud ülekanded tehtud laenulepingust tulenevate, vaid muude kohustuste täitmiseks (s.o kostja seadusliku esindaja kohustus hageja seadusliku esindaja ees). Samuti on väidetavad maksed tehtud vastuolus laenulepingus märgituga, s.o õigustamata isikule.
2-23-379
6.Kostja vastusele lisatud tõenditest (dtl 270-272) nähtub, et R. U.le on tasutud pärast laenulepingu sõlmimist (s.o pärast 11.04.2022) 2022. a aprillis 1128 eurot, mais 1450 eurot ja juunis 751 eurot. Vaidlus puudub selles, et ülekanded on tehtud M. S. arvelduskontolt. Kõigi ülekannete selgituseks on „kanne“, „ülekanne“ või „sent from Revolut“.
7.VÕS § 76 lg-s 1 on sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepingu (dtl 9-12) p 1.4.1 kohaselt tagastab laenusaaja laenuandjale laenusumma laenu tähtaja saabumisel vastavalt lepingule. Laenulepingu punktis 1.4.2. on kokku lepitud, et laenusaaja tasub lepingust tulenevad maksed laenuandjale sularahas või pangakontole IBAN nr xxxx. Makse loetakse tasutuks selle sularahas tasumise puhul kui selle tasumise ja kättesaamise kohta on vormistatud kinnituskiri või selle laekumisel laenuandja pangakontole. Seega tuleneb eeltoodust, et kostjal tuli tagastada laenusumma ja tasuda intress kas sularahas kostjale või ülekandega kostja pangakontole. Vaidluse all ei ole, et sellisel moel ei ole laenusummat tagastatud ega intressi tasutud.
8.Kostja väitel on kohustus osaliselt täidetud kostja seadusliku esindaja poolt. Hageja ei ole leidnud, et kostja eest ei saa kohustust täita kolmas isik. VÕS § 78 lg 1 võimaldab ka kolmandal isikul kostja eest kohustust täita, kuna praegusel juhul ei ole piiritletud, et kohustuse võiks täita üksnes kostja isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, siis vabaneb võlgnik täitmise kohustusest (VÕS § 78 lg 1 teine lause). Samas saab võlgnik täitmise kohustusest vabaneda üksnes juhul, kui kohustus on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3).
9.Vaidlus puudub selles, et kohustust ei ole täidetud otse hagejale. Kostja väite kohaselt oli kohustus täidetud isikule, kes oli võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma. Hageja väite kohaselt ei ole R. U. taoliseks isikuks. VÕS § 79 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. VÕS § 76 lg-s 4 on sätestatud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja on enda kinnitusel kiitnud hiljem heaks R. U.le kui õigustamata isikule intressi maksmise kohustuse täitmise (2*160 eurot). Kohus leiab, et VÕS § 76 lg-st 4 ei tulene ja kostja ei saa ka eeldada, et hageja on andnud kahe intressimakse tasumise järgselt täitmise heaks kiitmisega nõusoleku täita ka tulevikus kohustused laenulepingu kohaselt õigustamata isikule.
10.Kostja on leidnud, et ta oli õigustatud eeldama, et laenulepingust tuleneva nõude võib tasuda ka R. U.le. Kostja viitab siinkohal pooltevahelisele kirjavahetusele, milles R. U. on kinnitanud, et kohustuse võib täita ka tema arvelduskontole. Esmalt märgib kohus, et kirjavahetusest (dtl 359) nähtuvalt on R. U. 22.09.2022 kirjutanud kostja esindajale, et laenulepingu alusel tuleb tagasimakse teha R. U.le. Samas ei ole tõendatud, et selliseid juhiseid oleks antud enne 22.09.2022. Seega isegi kui leida, et R. U. oli õigustatud taolisi juhiseid andma (mida kohus ei saa küll tõendatuks lugeda), siis ei ole kostja tuginenud sellele, et ta oleks laenu tagasimakseid teinud pärast 22.09.2022, s.o pärast selliste juhiste saamist.
2-23-379
11.Kostja esitatud tõendist (dtl 352-357) nähtub, et poolte seaduslike esindajate omavahelisse kirjavahetusse korteri müügilepingu ja sellega seonduva laenulepingu (66 000 euro laenamiseks) teemal kaasati ka R. U.. Samas ei nähtu kohtule, et R. U. on olnud kostja poolt volitatud isikuks kostja esindamiseks varasemast laenulepingust või hagi aluseks olevast laenulepingust tulenevatel läbirääkimistel. Selliseid järeldusi ei ole võimalik teha ainuüksi hageja seadusliku esindaja lause pinnalt: “ Mulle jäi mulje, et te olete R. selle kõik juba läbi rääkinud, aga selgitan.“. Samuti mitte sellest, et R. U. on olnud teadlik poolte või nende seaduslike esindajate vahelistest tehingutest ja neid puudutavasse vestlusse kaasatud. Esitatud tõenditest ei nähtu hageja volitus R. U.le, mis annaks õiguse määrata, kellele vaidlusalusest laenulepingust tulenevad kohustused täita tuleb.
12.R. U. ja kostja seadusliku esindaja vahelisest kirjavahetusest (dtl 358-360) nähtub, et R. U. on tuletanud kostjale meelde laenu tagasimaksmise kohustust ja selgitanud, et hageja ei kavatse maksetähtaega muuta. Antud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja ise oleks andnud juhiseid tagasimaksete tegemiseks R. U.le. R. U.le raha maksmiseks on andnud 22.09.2022 juhised R. U. ise. Kostjal ei oleks olnud keeruline kontrollida, kas R. U.l oli selleks ka tegelikkuses volitus.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg-s 2 on sätestatud, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et hageja oleks volitanud R. U. määrama, kellele tuleb laenulepingust tulenevad kohustused täita. Hageja võib olla kasutanud R. U. oma kutse- ja majandustegevuses, kuid ei saa jõuda järeldusele, et tal eksisteeriksid sellised volitused, mis annaksid õiguse määrata, et laenulepingust tulenevad maksed võib tasuda R. U. enda arvelduskontole. Taolise kokkuleppe olemasolu ei saa tuletada ka sellest, et hageja on aktsepteerinud kahte R. U. kontole tehtud intressimakset.
14.Kohtu hinnangul ei saa lugeda VÕS § 79 lg 1 eelduseid täidetuks ka tuginedes pooltevahelisele tavale. Tõendamist ei ole leidnud, et poolte vahel eksisteerib tava, mille kohaselt võib R. U.le maksta kõiki summasid, mida tuleks tegelikult maksta hagejale. Isegi kui selline tava võiks olla kujunenud kummagi poole seaduslike esindajate kui füüsiliste isikute vahel seonduvalt kommunaal- ja üürimaksete tasumisega (millisele järeldusele kohus ei jõua), ei saa taolise tava olemasolu laiendada ka nende füüsiliste isikutega seotud juriidiliste isikute omavahelistele suhetele. Seega ei saa lugeda tõendatuks kostja viidatud tava olemasolule poolte kui juriidiliste isikute vahelistes suhetes. Taoline käsitlus ei ole vastuolus ka VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega ega ole vastuolus ka hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg-d 1, 2). Kohus märgib, et kostjal on oma õiguste kaitseks võimalik nõuda õigustamata isikule tehtud makseid tagasi õigustamata isikult.
15.Kuna kostja ei ole tõendanud eelneva nõusoleku või hilisema heakskiidu olemasolu, ei saa lugeda tema täitmist kohaseks, kohustus ei ole lõppenud ning ta peab kohustuse täitma võlausaldajale. Ka juhul, kui saaks lugeda, et kohustus on täidetud selleks õigustatud isikule (millist olukorda praegu ei eksisteeri), ei saaks kohtu hinnangul ikkagi lugeda, et kohustus on hagis nõutu osas kasvõi osaliselt täidetud. Nimelt on hageja piisavalt põhistanud ning hageja esitatud tõendite pinnalt on ka eluliselt usutav, et kolmanda isiku maksed kolmandale isikule on tehtud mitte laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, vaid muude kohustuste täitmiseks. Sellele viitab selgelt esitatud kommunaalmaksete suuruse kokkulangevus tasutud summadega. Poolte
2-23-379 seaduslike esindajate vahelise üürisuhte olemasolule ei ole vastuväiteid esitatud ning selline üürisuhe nähtub ka seaduslike esindajate kirjavahetusest (dtl 354).
16.Kostja väiteid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta ei toeta ka maksete selgitus, õigemini viidete puudumine laenulepingu alusel tehtavatele maksetele. Samuti ei toeta kostja väiteid viidatud maksete tegemise aeg. Nimelt nähtub mõlema poole esitatud väidetest, et kostja seaduslikul esindajal oli laenulepingu alusel kohustuste võtmine vajalik põhjusel, et tema majanduslik seis ei olnud piisavalt hea, et täita enda varasemaid kohustusi. Kirjavahetuses (dtl 354, 358-360) on viidatud kostja seadusliku esindaja ja ka kostja enda halvale majanduslikule seisundile, mis takistas esindajal maksta 1500 eurot notaritasu ning millest tulenevalt oli vaja lükata edasi üüri tasumise tähtaega. Majanduslikult paremal järjel ei olnud ka kostja ise, sellele viitab kohustuse täitmata jätmine väidetavalt laenulepingu täitmiseks tasutud 3328 eurot ületavas osas. Antud olukorras ei ole eluliselt usutav, et kostja on asunud ootamatult tagastama laenu põhiosa ning maksma intressi ennetähtaegselt. Esimene intressi tasumise tähtaeg oli nimelt 12.05.2022 ja laenu põhiosa tagastamise tähtaeg 08.12.2022, samas on kostja teinud viidatud maksed juba alates 21.04.2022. Samuti on pooled viidanud varasemalt laenukohustusele kogusummas 66 000 eurot, mille tagastamise tähtaeg saabus varem, kui 16 000 euro tagastamise tähtaeg (dtl 358, „1 dets 66k ja 11 dets 16k“). Poolte viidete kohaselt ei ole varasema tagastamistähtajaga laenu tagastatud. Ilma konkreetsete selgitusteta laekumised oleks tulnud seega lugeda vastavate täpsustuste puudumisel esmalt varasema kohustuse täitmiseks (VÕS § 88 lg 6).
17.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et on laenu tähtaja saabumisel, enne seda või hiljem tagasi maksnud. Seega on kostja rikkunud laenusaajana laenusumma tagastamise kohustust. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on tasunud kokkulepitud intressi.
18.VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on laenu tagastamise kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma selle täitmist ning hageja põhinõue 16 000 eurot ja intressinõue 32 eurot intress ajavahemiku 03.12.2022-08.12.2022 eest on põhjendatud.
19.Laenu tagastamise kohustus tuli täita 11.04.2022 laenulepingu kohaselt hiljemalt 08.12.2022. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2-23-379 Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 09.12.2022-09.01.2023 eest lepingujärgses määras 0,02% tasumata summalt päevas, kokku 102,40 eurot. Hageja on taotlenud ka hagi esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist kuni kohustuse täitmiseni samas määras. Kohus leiab, et kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on põhjendatud nii juba sissenõutavaks muutunud kui ka sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmise nõue.
20.Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi kogu ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 16 000 eurot, viivise 102,40 eurot ning viivise põhinõudelt määras 0,02% tasumata põhinõudelt päevas alates 10.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
21.TsMS § 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu on põhjendatud jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda.
23.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja menetluskulud on 25.09.2023 nimekirja järgi riigilõiv 1050 eurot ning õigusabikulu 2730 eurot, s.o 22h 45min eest tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta summa). Hageja palus sellele lisada 25.09.2023 kohtuistungiga seotud ajakulu vastavalt kohtuistungi kestusele ja varasemale tunnitasule.
24.Kostja hinnangul on hageja õigusabikuludes dubleerivaid kulusid ning kostja palub kohtul kontrollida kulutusi, mis puudutavad 09.01.2023 hagi tagamise avaldusele lisatud kliendi poolt esitatud tõenditega tutvumist ja hagi tagamise avalduse esialgse redaktsiooni koostamist (ajakulu 1.30), samuti 09.01.2023 kliendi märkustega tutvumist ja hagi tagamise avalduse täiendamist ning kohtule esitamist (ajakulu 3.15). Samuti jääb arusaamatuks, et olukorras, kus 20.01.2023 on hageja koostanud menetluskulude nimekirja (ajakulu 30min), siis kuidas on 25.09.23 menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud täiendavalt 1h. Arusaadavalt võtab ka formaalselt laadi menetlusdokumenti koostamine aega, ent arvestada tuleb, et 25.09.2023 pidi hageja eelduslikult täiendama menetluskulude nimekirjas üksnes toimingute nimekirja, mitte aga vormistama uut menetlusdokumenti. Kostja palub menetluskulude määramisel lähtuda ka eeldusest, et vaieldavaks asjaoluks oli väljastatud laenust üksnes osa, mis puudutas kohustuse täitmist kolmandale isikule. Samuti ka asjaolu, et kostja on pakkunud hagejale realistlikke väljavaateid kompromissiga asja lahendamiseks. Kokkuvõtvalt palub kostja, et kohus kontrolliks ja hindaks hageja poolt menetluskulude põhjendatust tervikuna.
2-23-379
25.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot mõistlikus suuruses. Kohane on kostja viide sellele, et hageja 20.01.2023 ja 25.09.2023 menetluskulude nimekirjad on suures ulatuses identsed ning hageja ei ole pidanud koostama uut menetluskulude nimekirja, vaid täiendama varasemat (mille koostamise ja kohtule esitamise ajakuluna on hageja toonud menetluskulude taotluses 30 minutit). 25.09.2023 nimekirja on täiendatud 18 kulurea võrra ning tehtud on arvutus uue lepingulise esindaja tasu summa kohta. Selleks ei saanud kokku kuluda enam kui 15 minutit. Ülejäänud ulatuses on hageja lepingulise esindaja tasu ajakulu kohtu hinnangul mõistlikus suuruses. Sealjuures ei ole taotluses toodud välja taoliste toimingute ajakulu, mis hagejal küll võisid tekkida, aga mida kohus ei oleks saanud hiljem põhjendatuks lugeda (näiteks rahuldamata jäänud teistkordne hagi tagamise taotlus). Hagi ei ole küll mahukas ning sellele ei ole lisatud ka mahukaid ja suurearvulisi tõendeid, samas on hagi tagamise taotlus sisult mahukam ning sellele on lisatud suuremas ulatuses tõendeid. Seega on hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisega ja selleks ettevalmistuste tegemisega seotud ajakulu kokku 9 h 30min mõistlikus suuruses. Samuti on mõistlikus suuruses kõik järgnevad kirjed (välja arvatud 25.09.2023 menetluskulude nimekirja esitamise ajakulu). 25.09.2023 kohtuistungi kestus oli 50 minutit, lepingulise esindaja tasu selle aja eest oli 120 euro suuruse tunnitasu korral 100 eurot. Hageja on 05.10.2023 esitanud täiendava seisukoha, s.o vastuse kostja seisukohale hageja menetluskulude nimekirja osas. Kohus ei ole hagejalt küsinud seisukohta kostja 02.10.2023 seisukoha osas ja taolise seisukoha küsimist ei näe ette ka menetlusseadustik. Seetõttu jätab kohus 05.10.2023 seisukoha tähelepanuta ega pea põhjendatuks sellega seonduvaid menetluskulusid.
26.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasu kokku 22h 50min eest summas 2740 eurot, sellele lisandub riigilõivu kulu. Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse summas (2740+1050) 3790 eurot.
27.Seonduvalt kostja palvega lähtuda menetluskulude määramisel ka eeldusest, et vaieldavaks asjaoluks oli väljastatud laenust üksnes osa, mis puudutas kohustuse täitmist kolmandale isikule, märgib kohus järgmist. Kostja vastuväidetest ei nähtu, et kostja oleks esitanud sisulisi vastuväiteid nõudele selles ulatuses, milles kostja ei ole väidetavalt kolmandale isikule laenu tagastanud. Sellest hoolimata on kostja vaielnud vastu hageja nõudele kogu ulatuses. Kostja on vastuses märkinud, justkui takistaks nõude ebaselgus kostjal sisulisi vastuväiteid esitada. Samas oli kostjale täpselt teada, millises ulatuses ta enda arvestuste kohaselt oli laenu tagastanud. Seega ei takistanud kostjal miski teha paari arvutust ning võtta hagi õigeks osas, milles vastuväited puudusid. Taoline õigeksvõtt oleks võinud olulisel määral mõjutada hilisemat menetluskulude jaotust. Praegusel juhul ei muuda kohus antud asjaolu tõttu menetluskulude jaotust ega vähenda hagejale väljamõistetavaid menetluskulusid.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.