Hageja: Osaühing X (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja Y Kostja: AT (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vahur Kivistik
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
2-23-107124 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav osa
1.Hageja esitas 16.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 35 euro saamiseks. Tulenevalt kostja vastuväitest maksekäsu kiirmenetluses, anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.03.2023 kohtule vormikohase hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 15 eurot sissenõudmiskulude katteks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja võlgnevuses parkimislepingutes kokku lepitud leppetrahvide tasumisega summas 20 eurot. Kostja tasus hagejale leppetrahvide katteks 20 eurot peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hageja hinnangul kohustub kostja tasuma hagejale sissenõudmiskulude katteks 15 eurot. Hageja edastas 08.07.2021 ja 31.05.2022 meeldetuletuse kirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud ka Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Hageja tugines meeldetuletuskirjade saatmisel rahvastikuregistri poolt juulis 2021 väljastatud andmetele. Hageja leiab, et kui kostja on pärast 2021 juuli kuud elukohta vahetanud, siis ei oma see asja lahendamise juures tähtsust.
Kostja hagiga ei nõustu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Kostja ei vaidlusta maksekäsu kiirmenetluses esitatud leppetrahvide nõuet ning tasus need koheselt makseettepaneku saamisel. Kostja leiab, et sissenõudekulu nõue on põhjendamatu, sest hageja ei ole kostjale edastanud leppetrahvinõudeid ning hageja esitas meeldetuletuse võlgnevuse kohta valele aadressile.
4.28.08.2023 esitas kohus pooltele selgitused menetluse kohta, määras lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ning määras kohtuotsuse tegemise aja. Muuhulgas selgitas kohus, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 kohaselt on sissenõudekulu väljamõistmise eelduseks sissenõudekulu tegelik kandmine konkreetses suuruses ning vajalikkus. Selleks tuli kostjal esitada sissenõudekulu tekkimise täpsemad asjaolud ning oma väiteid tõendada.
5.Hageja 25.09.2023 lõplikus seisukohas märgib hageja, et hageja on pidanud tegema tasulised päringud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti välja ka füüsilised nõudekirjad Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Hageja on tõendanud, et ta on teinud tasulise päringu Transpordiametile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks hagiavalduse lisas 4 esitatud väljavõttega. Samuti on tõendatud, et hageja tegi tasulise päringu rahvastikuregistrisse kostja andmete saamiseks, kuivõrd see on vajalik toiming meeldetuletuskirja edastamiseks võlgnevuse kohta. Seega on hagejal tekkinud kulud võla sissenõudmise tõttu. Hageja selgitab, et RLS § 2011 lg 1 sätestab, et ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Omniva ärikliendi hinnakiri näeb ette ärikirja paketid (al 24-2589 eurot), kirja hinnaks olenevalt tsoonist 0,59 kuni 1,01 eurot ning lisaks sisudokumentide printimine vahemikus 0,59 – 1,13 eurot. Eeltoodud
2-23-107124 hindadele lisandub käibemaks. Tähitud kirja maksumus ärikliendile maksab ühe väljastuskatsega 3,623,87 eurot, millele lisandub sisudokumentide printimine summas 3,52 eurot. Lisaks märgib hageja, et sellisel juhul peaks kohus andma hinnangu kõikide sissenõudmiskulude aluseks olevatele teguritele, sh kuid mitte ainult: töötaja(te) töötasu, tööarvuti ja kuvarite maksumus, töölaua ja sahtliboksi maksumus, töötooli maksumus, tööruumide rent, elektrihind börsil kui konkreetseid tegevusi tehti (nt esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus, saadeti info Omnivasse kirja edastamiseks, lisati võlgnik andmebaasi, toimingu jaoks põles ruumis üks kuni mitu lampi), muud kõrvalkulud seoses äripinna üürimisega. Seejärel peaks andma hinnangu taustsüsteemidele: andmebaasid ja nende arendus ning ülalhoidmise tasud, veebiserveri rent, turvatud IT-süsteemide ülalhoidmine ja ajakohastamine jne. Eeltoodud nimekiri ei ole lõplik ning need kõik on otseselt või kaudselt seotud sissenõudmiskulu tekkega.
6.Kostja 05.10.2023 seisukohas märgib kostja, et hagist ei selgu üheselt, kuidas hageja nõue 15 eurot on kujunenud. Hageja on lisanud hagiavaldusele kaks nõudekirja, lisad 5 ja 6 ja 18.05.2028 hageja seisukohas on väljavõte ekraanitõmmisest, millest nähtub, et hageja on kostja nimele tellinud kirjade väljastamise. Kuid eeltoodust ei selgu, mis tüüpi kirjadega tegu on ja milline oli hageja poolt kantud kulu. Kostja registreeritud elukoht oli tõesti aadressil xxx ja seda kuni 26.08.2021 (vt 14.04.2023 seisukoha lisa 2). Kuni selle ajani ühtegi kirja hagejalt sellele aadressile ei tulnud. 31.05.2022 dateeritud nõudekirja ei olnud kostjal ka parema tahtmise korral võimalik kätte saada, kuna elas siis juba teisel aadressil. Kostja rõhutab, et sai hageja leppetrahvidest esmakordselt teada Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 22.02.2023 edastatud makseettepaneku tegemisest võlgnikule, mil koheselt ka leppetrahvid tasus. Põhjendav osa
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja nõuab hagis kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi sissenõudekulude hüvitamist 15 euro suuruses. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kaks tähitud kirja (nõudekirja) kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud ka Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kostja hinnangul ei selgu hagist üheselt, kuidas hageja nõue 15 eurot on kujunenud.
10.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
11.Õiguskirjanduses on selgitatud, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust
2-23-107124 kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 580). Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab tuleneda lepingust või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju hüvitamise üldine regulatsioon. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 05.04.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22129210.
12.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et sissenõudmiskuludesse on arvestatud Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringud ja nõudekirjade edastamine kostjale (dtl 36). Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et poolte vahel ei ole kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Seega tuleneb sissenõudmiskulude hüvitise nõue seadusest ning nõude õiguslikuks aluseks on kahju hüvitamise üldine regulatsioon (VÕS §-d 115, 127–140), seejuures nõude suuruse ülempiir tuleneb VÕS § 1132 lg 2 p-st 1. Hageja peab kahju tekkimist ja selle ulatust tõendama. Kohus on 28.08.2023 selgituskirjas märkinud, et kuna kostja on sissenõudekulu nõude vaidlustanud, on hagi rahuldamise eelduseks nõude kujunemise täpsemate asjaolude (eelkõige vajalikkus, sissenõudekulude tegelik kandmine, tekkimise aeg, suurus ja arvestus) esitamine ning tõenditega sidumine. Hageja on esitanud kohtule Omniva ärikliendi hinnakirja kohaseid hinnavahemikke erinevate teenuste eest ja viidanud, et RLS § 2011 lg 1 sätestab, et ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest (dtl 130). Samas esitatud asjaoludest ja tõenditest ei selgu, milline on nõude sissenõudmiseks tehtud erinevate kulutuste (s.o tähitud kirjade saatmine, päringu tegemine Transpordiametile, päringu tegemine rahvastikuregistrile) täpne suurus. Seega on kahju koosseis ebaselge. Kohtu hinnangul ei ole hageja viited erinevatele üldistele bürookuludele asjakohased, sest neid pole võimalik seostada konkreetse võla sissenõudmisega.
13.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuivõrd esitatud asjaolude pinnalt ei ole sissenõudekulude rahalist suurust võimalik kindlaks teha, ei ole nõude rahuldamise eeldused täidetud ning kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt nt Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531/37, p 20).
15.Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2). Hageja maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue oli kokku 35 eurot, millest kostja on nõude õigeks võtnud ning ka enda algatuslikult hüvitanud 20 eurot (leppetrahvide katteks). Hagejal oli õigus pöörduda kohtusse nõude maksmapanekuks leppetrahvide osas. Hageja on sisuliselt loobunud nõudest osaliselt seetõttu, et kostja on menetluse kestel nõude osaliselt rahuldanud. TsMS § 168 lg 4 näeb ette sellisel juhul menetluskulude jätmise kostja kanda. Kuigi kohus jätab hagi, hagimenetluses muudetud nõude osas, täies ulatuses rahuldamata, oli hageja esialgselt esitatud nõue põhjendatud rohkem kui pooles ulatuses. Arvestades, et kostja on ise põhjustanud enda vastu suunatud rahalise nõudega kohtusse pöördumise vajaduse, oleks menetluskulude jätmine TsMS § 162 lg 1 alusel ainult hageja kanda ebaõiglane.
2-23-107124 Eelnevast tulenevalt ja TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.