Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 17. oktoober 2023
Tsiviilasja number
2-23-6938
Tsiviilasi
Kaja Rosina hagi Priit Petteri ja Avar Capital OÜ vastu hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. augusti 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja I (kostja I): Priit Petter (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Määruskaebuse esitaja II (kostja II): Avar Capital OÜ (registrikood 11502791) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus Vastustaja (hageja): Kaja Rosin (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. augusti 2023 määrus osas, millega määrati hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1876 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 4) ning millega mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 1876 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 5).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1792 eurot ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1876 eurot.
4.1.Jätta läbi vaatamata Kaja Rosina hagi Priit Petteri ja Avar Capital OÜ vastu hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.
4.2.Tühistada Tartu Maakohtu 11.05.2023. a kohtumäärustega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus keelas kuni tsiviilasjas nr 2-23-6938 tehtava lõpplahendi jõustumiseni Priit Petteril aadressil XXXXXXXXXXX asuvale kinnisasjale Priit Petteri kasuks seatud hüpoteegi käsutamise, pantimise ning hüpoteegiga seotud mistahes toimingute ja tahteavalduste esitamise, välja arvatud avalduse esitamine Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märgitud hüpoteegi kustutamiseks kolmandatele isikutele hüpoteegi üleandmise õiguseta.
4.5.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna 1792 eurot.
4.6.Kostjatel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1792 eurot tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Määrata hageja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 228 eurot ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuluna 228 eurot.
8.Kostjatel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 228 eurot tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Kaja Rosin (hageja) esitas 10.05.2023 Tartu Maakohtule hagi Priit Petteri (kostja I) ja Avar Capital OÜ (kostja II) vastu hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks. Hagiavalduse kohaselt jõustus 13.03.2023 Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-8121, mille kohaselt jäeti hageja ainuomandisse aadressil XXXXXXXXXXX asuv kinnistu registriosa numbriga XXXXXX. Sama otsuse kohaselt kohustus hageja tasuma kahe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 52 500 eurot kostjale II. Seega oli hagejal aega hüvitise tasumiseks kuni 14.05.2023. 22.12.2022 lasi kostja II (kelle esindajaks tehingus oli kostja I) kinnistusraamatusse kanda kostja I (oma ainuosaniku) kasuks hüpoteegi 65 000 eurot. 14.03.2023 küsis hageja kostjate esindajalt, kas kostjatele on sobilik see, kui ühes tehingus: 1) hageja hoiustab notari deposiitkontole jõustunud kohtuotsuse täitmiseks 52 500 eurot ja laseb selle notaril kanda kohtotsuse täitmiseks kostjale II; 2) kostja I annab nõusoleku hüpoteegikande kustutamiseks ega nõua selle eest hagejalt kostja II kohustuste täitmiseks tasu. Kostjate esindaja teatas, et selline variant on sobilik. Hageja tasus notari deposiitkontole 52 500 eurot 24.04.2023. Notari juures 03.05.2023 tehingu tegemine ei õnnestunud kostja I käitumise tõttu. Uueks tehingu tegemise ajaks lepiti kokku aeg notari juures 08.05.2023, kuid sama päeva hommikul teatas kostja I, et tema kohale ei ilmu, aga saaks tehingu teha 09.05.2023. Notar määras uue aja tehingu tegemiseks, 09.05.2023 kell 11:00. Kostja I notarisse ei ilmunud. Kuna kostaja I kui hüpoteegipidaja ei andnud vabatahtlikult tahteavaldust hüpoteegi kustutamiseks, oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse.
2.Kostjate hinnangul ei ole hagi esitatud hageja tegelike õiguste ja huvide kaitseks ja tuleks jätta läbi vaatamata. Hageja kinnitas korduvalt, et tal puudub raha hüvitise tasumiseks. Kostjatel oli alust karta, et hageja võõrandab kinnisasja enne kostjale II hüvitise tasumist. Kostja I on 30.05.2023 esitanud registripidajale avalduse hüpoteegi kustutamiseks. Avaldus on esitatud esimesel võimalusel. Seoses täitemenetlusega ei olnud hüpoteegi kustutamine koheselt võimalik. Hagejat on varasemalt korduvalt teavitatud sellest, et hüpoteek kustutatakse pärast hüvitise tasumist. Hageja oleks saanud kostjalt I küsida digitaalselt allkirjastatud nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks.
3.Hageja esitas 08.08.2023 maakohtule avalduse hagi tagasivõtmise tõttu menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kostjate kanda jätmiseks. Avalduse kohaselt kostja I 30.05.2023 hüpoteegi kustutamise avalduse alusel on kinnistusosakond teinud 01.08.2023 kande ja kustutanud kostja I kasuks seatud hüpoteegi hagejale kuuluvalt kinnisasjalt. Seega on kostjad hageja nõude täitnud. Kostjatel ei olnud alates 03.05.2023 hüpoteegi kustutamiseks kandeavalduse esitamiseks takistusi. Täitemenetlus alustati teadmises, et raha on notari deposiitkontole kantud. Seega on kostjad käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. Ka ei takistanud kuidagi avalduse esitamist Tartu Maakohtu 11.05.2023 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-23-6938. Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 2106 eurot, sh riigilõiv 490 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 6 eurot ja õigusabi kulud 1610 eurot koos käibemaksuga. Hageja esindajal on kulunud 9 h ja 45 minutit hagi ja vastuskirjade koostamisele, kliendiga nõupidamistele ning kohtule taotluste esitamisele, tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks).
4.Kostjate hinnangul tuleks hagi jätta läbi vaatamata, sest see on õiguslikult perspektiivitu. Hagi esitamise ajal oli seega kanne vastav tegelikule olukorrale, sest hageja võlgnes kostjale II 52 500 eurot. Alust hüpoteegi kustutamiseks ei olnud. Hagi esitamine oli pahatahtlik, sest hagejal puudus selleks vajadus. Ainuüksi asjaolu, et kostja I ei olnud nõus notari juures hageja nõuetele alluma ja tehingut tegema, ei andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Kostja I esitas avalduse hüpoteegi kustutamiseks seetõttu, et hageja tasus 52 500 eurot. Hüvitise tasus hageja ka alles siis, kui kostja II esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks ehk tähtaega ületades. Hageja menetluskulud on põhjendamatult suured, samuti pole kõik kulud seotud antud vaidlusega ja jääb ebaselgeks märgitud mahus nõu pidamine. Ka kinnistusraamatu väljavõtte tasu 6 eurot ei ole põhjendatud. Kostjate hinnangul saab hageja lepingulise esindaja ajakulu olla põhjendatud üksnes 5 tunni ja 50 minuti ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis kostjate vastu esitatud hagi hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse asendamisega kohtuotsusega läbi vaatamata. Maakohus tühistas maakohtu 11.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus keelas kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumisest kostjal I aadressil XXXXXXXXXXX asuvale kinnisasjale kostja I kasuks seatud hüpoteegi käsutamise, pantimise ning hüpoteegiga seotud mistahes toimingute ja tahteavalduste esitamise, v.a Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märgitud hüpoteegi kustutamiseks kolmandatele isikutele hüpoteegi üleandmise õiguseta. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 1876 eurot ja mõistis selle kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kostjatel tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus oli seisukohal, et hageja on hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostjad on hageja nõude rahuldanud. Hageja esitas kostjate vastu hagi hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks, sest kostja I ei olnud andnud vastavat nõusolekut. Maakohus ei nõustunud kostjatega, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et hagi on perspektiivitu ja et hageja ei oleks pidanud hagi esitama. Hageja on teinud kohtuväliselt ettepaneku olukorra lahendamiseks ja Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2022 otsuse täitmiseks. Kostjate esindaja sõnul on kostjad hageja pakkumisega ka nõustunud, kuid ei ole vaatamata sellele siiski notarisse ilmunud. Kostjad ei ole korduvat mitteilmumist kuidagi põhjendanud. Hagejal oli jõustunud kohtuotsusest tulenevalt aega tasuda hüvitis kuni 14.05.2023. Selle, et hüvitis kostja II kontole laekus alles 18.05.2023, on kohtu hinnangul põhjustanud kostjad ise, kui on hageja ettepanekutega nõustunud, kuid siiski mitte tehingu tegemiseks notari juurde kohale ilmunud. Selgeid põhjuseid kostjad sellise käitumise põhjendamiseks esitanud ei ole. Üldised viited hageja nõudmistele mitteallumise kohta ei ole piisavad. Vaidlust ei ole, et kostjad on olnud teadlikud sellest, et hüvitis on notari deposiiti kantud ja takistusi selle kostjale II edasi kandmiseks ei olnud, kuid on vaatamata sellele siiski venitanud hüpoteegi kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmisega varem lubatud tingimustel. Lisaks eelnevale on hüpoteek kinnisasjale seatud pärast seda, kui kohus oli otsustanud kaasomandi jagamise selliselt, et kinnisasi jääb hageja omandisse ja hageja tasub teisele kaasomanikule omandi kaotuse eest hüvitise. Kui kostjad oleksid soovinud hüpoteegi seadmist kinnistule hüvitise tasumise kohustuse tagamiseks, tulnuks see eraldi kokku leppida. Olukorras, kus polnud veel jõustunud kaasomandi lõpetamist puudutav kohtuotsus ja kus hagejale antud hüvitise tasumise tähtaeg ei olnud möödunud, ei olnud ka kinnisasja koormamine hüvitise tasumise tagamiseks kuidagi põhjendatud.
Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et hageja esitas hagi põhjendatult ja kostjate etteheited, mille kohaselt oleks olukorra saanud lahendada teisiti, ei ole asjakohased. Menetluse käigus on hageja soovitud eesmärk saavutatud. Hagejale kuuluvalt kinnisasjalt on hüpoteek kustutatud ja hageja on soovinud menetluse lõpetamist. Kostjate põhjendused, miks hüpoteegi kustutamine ei olnud võimalik varem, ei ole kohtu hinnangul asjakohased ega ole tõendatud. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § § 423 lg 1 p 2 alusel, sest hageja on võtnud hagi tagasi. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda (TsMS § 168 lg 2 ja 4). Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna 2106 eurot, sh riigilõiv 490 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 6 eurot ja õigusabi kulud 1610 eurot koos käibemaksuga. Riigilõivu suuruse sätestab seadus ja hageja on vastavalt seadusele ka riigilõivu tasunud, mistõttu on riigilõivu kostjatelt väljamõistmine põhjendatud. Maakohus nõustus kostjatega, et hageja menetluskulud 6 euro suuruse kinnistusraamatu väljavõtte osas ei ole põhjendatud. Hageja oleks saanud e-kinnistusraamatust ennast puudutava kinnistu kohta andmeid ka tasuta. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Maakohus möönis, et tegemist on olnud argumenteeritud ja sisuka vaidlusega, mistõttu on menetlusdokumentide koostamisele kulunud märkimisväärselt aega. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks õigusabikulu kostjatelt väljamõistmist kliendiga nõupidamiste eest 1 tunni ja 20 minuti ulatuses. Maakohus pidas põhjendatuks hageja õigusabikulusid 9 tunni ja 25 minuti ulatuses. Esindaja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) on mõistlik Eelnevat arvestades määras maakohus hageja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1386 eurot koos käibemaksuga ning mõistis selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna välja 1876 eurot (sh riigilõiv 490 eurot ja hageja õigusabikulud 1386 eurot).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Kostjad esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 30.08.2023 määruse tühistamist osaliselt (menetluskulude kostjate kanda jätmine, kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna 1876 euro ja menetluskuludelt viivise välja mõistmine) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda, määrata kindlaks kostjate menetluskulude rahaline suurus ja mõista menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kostjad ei vaidle vastu hageja taotlusele jätta hagi läbi vaatamata, kuid kostjad ei nõustu kohtu järeldusega, justkui on hageja hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostjad on hageja nõude rahuldanud. Kostjad kustutasid hüpoteegi üksnes põhjusel, et hageja tasus 52 500 eurot. Kostjad on seisukohal, et hagi oli perspektiivitu ja seetõttu oleks kohus pidanud jätma hageja hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiavaldusega ei oleks olnud võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta kostjate väited selle kohta, et antud juhul puudus hagi rahuldamise eeldusena asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 sätestatud imperatiivsed tingimused – hagiavalduse esitamise hetkeks on hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud või nõuet ei ole tekkinud. Kostjad kinnitavad, et hüpoteek seati XXXXXXXXXXX 1⁄2 mõttelisele osale üksnes põhjusel, et tagada kostja II poolt kostjalt I võetud laenukohustuse täitmine.
Ebaõige on kohtu järeldus, et kui kostjad oleksid soovinud hüpoteegi seadmist kinnistule hüvitise tasumise kohustuse tagamiseks, tulnuks see eraldi kokku leppida. Maakohus pole kohtumääruses viidanud sättele, mis keelas kostjatel kinnistu mõttelisele osale hüpoteegi seadmise. Hageja tasus 18.05.2023 kostjale II kohtulahendiga välja mõistetud 52 500 eurot mitte sellepärast, et hageja esitas kohtule hagi. Isegi siis, kui kostja I lõpuks keeldus notari juures lepingu sõlmimisest, ei takistanud hagejat miski kanda notari deposiidis olev hüvitis üle kostja II arveldusarvele. Hageja oleks saanud väidetavat probleemi lahendada väga lihtsalt – küsida hüpoteegipidajalt ehk kostjalt I digitaalselt allkirjastatud nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Kohus on põhjendamatult mõistnud kostjatelt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulud summas 1386 eurot. Kostjad jäävad varasemalt esitatud põhjenduste juurde, et vajalikuks ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks saab pidada maksimaalselt 980 eurot.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostjad nõustusid kohtueelses menetluses hüvitise maksmise ja hüpoteegi kustutamisega notari juures, kuid kohale ei ilmunud. Kostjad olid selgelt teadlikud sellest, et hageja soovib hüpoteeki kustutada, kuid omalt poolt ühtegi sammu selleks ei teinud. Kostjate väide, et kui hageja oleks küsinud nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks teises vormis, siis oleksid nad selle kindlasti andnud, on vale ning otsitud tagantjärele oma käitumise õigustamiseks. Sündmuste järjekorda arvestades on ilmne, et kostjad olid nõus hüpoteegi kustutamisega vaid seetõttu, et hageja pöördus kohtusse. Ainuüksi hageja poolt kohustuse täitmine 24.04.2023 võlgnetava summa hoiustamisega notari kontol (mis on kohustuse täitmine VÕS § 122 lg 1 mõistes) kostjate poolt hüpoteegi kustutamist kaasa ei toonud. Hageja pöördus kohtusse olukorras, kus, ehkki ta oli saanud kogu kinnistu omanikuks ning maksnud kaasomandi eest kohtulahendi alusel võlgnetava summa, koormas tema kinnistut ikkagi kostja kasuks hüpoteek ning kostja keeldus selle kustutamisest. Hoolimata hageja poolt kaasomandi osa eest maksmise kohustuse täitmisest ei olnud kostjad nõus hageja kinnistule seatud hüpoteeki vabatahtlikult kustutama. Määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht, et hageja oleks pidanud hüpoteegi kustutamise nõusolekut küsima teises vormis, on ainetu ja sisutühi. Arvestades kostjate käitumist, ei oleks kostjad ka sel juhul hüpoteeki vabatahtlikult kustutanud. Hageja esitas nõude enda õiguste kaitseks, samal ajal kui kostjate käitumine on olnud pahatahtlik. Maakohus määras ka menetluskulude jaotuse õigesti. Maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad vaidlustasid maakohtu määruse osaliselt, s.o määruse resolutsiooni p-de 3, 4, 5 ja 6 osas ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse 1876 eurot osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1792 eurot, milline summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Selles osas tuleb määruskaebus rahuldada.
Kostjad on määruskaebuses leidnud, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 16.05.2023 koostatud kirja eest 30 minutit summas 84 eurot ei ole põhjendatud, kuna nimetatud kiri ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. Vastuses määruskaebusele ei ole hageja nimetatud kostjate seisukohale vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole hageja 16.05.2023 koostatud kirja asja materjalide juurde lisanud. Seetõttu tuleb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu vähendada 30 minuti, s.o 84 euro, võrra ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1792 eurot (s.o riigilõiv 490 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 1302 eurot). Muus osas (s.o 1302 eurot) ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kostjate seisukoht määruskaebuses, mille kohaselt ei tohiks hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud ületada 980 eurot, on põhjendamatu.
10.Ülejäänud määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seetõttu tuleb maakohus määrus jätta muus osas muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid käesolevas määruses (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
10.1.Maakohus leidis põhjendatult, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 g 1 p 2 alusel seoses hageja poolt hagi tagasivõtmisega, mille tingis hageja nõude rahuldamine kostjate poolt. Seetõttu jättis maakohus menetluskulud õigesti solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 168 lg 2, lg 4 ja lg 5).
10.2.Asja materjalide kohaselt jõustus 13.03.2023 Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-8121, millega jäeti kinnistu hageja ainuomandisse ning mille alusel kohustus hageja tasuma kahe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest 52 500 eurot kostja II arvele. Seega oli hagejal aega 52 500 euro tasumiseks kuni 14.05.2023. Puudub vaidlus, et hageja hoiustas 52 500 eurot notari deposiitkontole 24.04.2023 ning kostjad olid sellega eelnevalt nõustunud ja sellest ka teadlikud. Nimetatud asjaolu tõendavad kostjate vastuse lisad 1 ja 4, milledes kostja I on selgelt väljendanud, et pärast kinnistu omandi kaotamise eest väljamõistetud hüvitise summa deponeerimist notari kontol kustutatakse koheselt hüpoteek ning sellest on hagejat kirjalikult teavitatud. Teistsugust teavet ei ole kostjad hagejale edastanud. Samuti puudub vaidlus, et kostjad nõustusid algselt hüvituse maksmise ja hüpoteegi kustutamisega notari juures, kuid põhjust esitamata ei ilmunud korduvalt notari juurde. Seetõttu oli hageja poolt hagi esitamine hüpoteegi kustutamiseks ja kostjate tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks põhjendatud. Määruskaebuses ei ole kostjad esitanud ühtegi põhjendust, miks nad ei kustutanud hüpoteeki kohaselt pärast hageja poolt kohtuotsusega väljamõistetud hüvitise notari deposiitkontole kandmist. Tegemist oli hageja poolt kohustuse täitmisega (VÕS § 122 lg 1), milles pooled eelnevalt kokku leppisid ning põhjendamatu on määruskaebuses esitatud seisukoht, et 16.05.2023 seisuga oli kohustus hageja poolt täitmata ning seetõttu pöördusid kostjad sundtäitmisega kohtutäituri poole. Kõik eelnev kinnitab maakohtu järeldust, et kostjate poolt hageja nõude rahuldamine oli tingitud hagi esitamisest, st hageja saavutas hagi esitamisega oma eesmärgi. Seetõttu on menetluskulude kostjate kanda jätmine põhjendatud.
10.3.Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et kostjad ei ole esitanud mõistlikku põhjendust, miks oli vaja pärast Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2022 otsust seada 22.12.2022 enda mõttelisele osale hüpoteek 65 000 eurot. Üksnes tuginemine hüpoteegi seadmisel kinnistu kaasomaniku õigusele ei ole vaidluse asjaolusid arvestades piisav. Maakohus on õigesti märkinud, et kui
kostjad oleksid soovinud kinnistule hüpoteegi seadmist hüvitise tasumise kohustuse tagamiseks, tulnuks see eraldi kokku leppida.
11.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta kostjate kanda. Menetluskulude teistsugust jaotust ei tingi ka see, et ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ja seda vaid kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas. Hageja lepinguline esindaja koostas vastuse määruskaebusele ning menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulude suurus 228 eurot (1 tund ja 35 minutit x 120 eurot). Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 228 euro ulatuses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning 228 eurot tuleb kostjalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.