Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.10.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-13323
Kohtuasi
Viru Autogrupp OÜ hagi X vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks Q hagi X vastu mittevaralise kahju ja varalise kahju 1461,64 eurot ning lisanduva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.07.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Viru Autogrupp OÜ ja Q apellatsioonkaebus X vastuapellatsioonkaebus
Hageja I apellatsioonkaebuse hind Hageja II apellatsioonkaebuse hind Kostja vastuapellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
3500 + 852,81 eurot 852,81 eurot
4549 eurot Hageja I Viru Autogrupp OÜ (registrikood 12853400) Hageja II Q (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline advokaat Katrin Paulus Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
lepinguline
2-21-13323
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja taotlus nõuda hagejatelt välja arved neile osutatud õigusteenuse eest ja maksekorralduste koopiad nende poolt õigusteenuste eest esitatud arvete tasumise kohta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 29.07.2022 otsus tühistada tervikresolutsioonist nähtuvas osas ja jaotada menetluskulud mõlemas kohtuastmes.
Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Võtta vastu Viru Autogrupp OÜ osaline hagist loobumine ning lõpetada menetlus Viru Autogrupp OÜ nõude osas esimese alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s hageja I kohta avaldatud postitused; teise alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s hageja I kohta avaldatud postitusest hagiavalduses toodud väited. 2) Hagiavaldus rahuldada osaliselt. 3) Kohustada X eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s avaldatud postitusest ebaõiged faktiväited „... klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile.“ ja „... küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda.“. 4) Välja mõista Xlt Q kasuks mittevaralise kahju hüvitis 50 eurot. 5) Välja mõista Xlt Q kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitise nõudelt (50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 25.08.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni. 6) Välja mõista Xlt Q kasuks varalise kahju hüvitis 224 eurot. 7) Välja mõista Xlt Q kasuks viivis varalise kahju hüvitise nõudelt (224 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 25.08.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta iga menetlusosalise enda kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-21-13323
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagejad esitasid hagiavalduse kostja vastu kahju ja viiviste hüvitamiseks ning kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks.
2.Hageja I esitas esimese alternatiivina nõude kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s ja 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s hageja I kohta avaldatud postitused; teise alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s ja 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s kohta avaldatud postitusest järgmised väited: 1) „Pean tõdema, et Viru auto tegutsevad valetamise ja klientide petmisega“; 2) „Raha julgesid ikka teenuse eest küsida“; 3) „Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt“; 4) „Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära“; 5) „Lisaks olid orginaal BMW absi ja klotsianduri kinnitused asendatud nipukatega ning klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile“; 6) „Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud“; 7) „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda“; 8) „Q teatas, et terve töökoda on kahjuks koroona karantiinis ning see nädal on töökoda täiesti suletud. Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale sõita ning ohh üllatust“; 9) „Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav“.
3.Hageja II palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja varalise kahju hüvitise 1461,64 eurot ning põhinõudelt viivise.
4.Kostja avaldas 09.06.2021 kl 20.09 hagejate aadressil Auto24.ee ja 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava postituse, kokku on väited 9. 10.06.2021 ajavahemikus kl 12.00–13.00 (Google Review ́st) ja 10.06.2021 kl 08.36 (Auto24.eest) eemaldati Auto24.ee postituse I lõigust ja Google postitusest täielikult hageja II nimi. Kostjal ei saanud hagejate kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisel olla muud eesmärki kui hageja I majandustegevuse kahjustamine ning hageja II väärikuse alandamine.
5.Kostja põhjustas hagejale II mittevaralist kahju. Kui hageja avastas, et kostja oli väited avaldanud, hakkas hagejal ääretult halb, see rikkus täielikult tema meeleolu ning tekitas sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hageja vaimset tervist). Hageja II nõuab mittevaralise kahju hüvitamist suuruses, mis vastab kohtu õiglasele äranägemisele.
6.Hageja II nõuab kostjalt ka varalise kahju hüvitamist, mille moodustavad kohtueelsed õigusabikulud 1461,64 eurot koos viivisega. Hageja II lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot (lisaks käibemaks) on mõistlik.
7.17.06.2022 ja 11.07.2022 esitasid hagejad taotluse võtta vastu hageja I avaldus hagist osalise loobumise kohta.
2-21-13323 Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja ei vaidle, et tegi vastavasisulised postitused, kuid esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid.
9.Hagejad osutasid kostjale autoremonditeenust 2021. a mai lõpus / juuni alguses. Kostja ei jäänud töö kvaliteediga rahule ja kirjutas selle kohta postitused. Kostja sõiduautol (BMW) vajas ratta laager vahetust. Hageja II väitel vajasid mõlemad stabilisaatorivardad samuti vahetust. Tegelikkuses vahetati ära üksnes üks varras, kuid arvele märgiti koguseks „2“. Ka vahetasid hagejad ühe kvaliteetsetest varrastest odavamapoolsema SKF brändi varda vastu. Varuosade hinna osas kostja etteheiteid ei teinud, lihtsalt märkis, et marginaaliga varuosade müük on üks täiendav rahavoog töökodade ärimudelis. 09.07.2021 purunes paigaldatud varras. Eeltoodu viitab hagejate ebaprofessionaalsusele ja ebakvaliteetsele teenusele.
10.Hagiavaldus tuleb resolutsiooni punkti 3.1 osas jätta läbi vaatamata, sest hageja I ei ole esitanud hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Samuti on hagiavalduse resolutsiooni punktides 3.2.1 kuni 3.2.4, 3.2.6 ja 3.2.9 nimetatud nõuete rahuldamine võimatu.
11.Kostja muutis enne hagi esitamist postitusi, eemaldades hageja II nime. Hageja II nimi oli postitustes avalik alla 13 tunni, millest suurem osa oli öine aeg. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus võttis vastu hageja I osalise hagist loobumine ja määras lõpetada menetlus järgnevate hageja I nõuete osas: esimese alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ees hageja I kohta avaldatud postitused; teise alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ees hageja kohta avaldatud postitusest hagiavalduses toodud väited.
13.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s hageja I kohta avaldatud postitusest ebaõige faktiväite: „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda“.
14.Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot ja viivise hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 25.08.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.
15.Hageja II varalise kahju nõude rahuldas maakohus osaliselt, mõistes kostjalt välja 672 eurot ja viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras hagi esitamisest 25.08.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2-21-13323
16.Maakohus jättis rahuldamata kostja 27.06.2022 taotluse nõuda hagejatelt välja arved neile osutatud õigusteenuse eest ja maksekorralduste koopiad teenuse eest esitatud arvete tasumise kohta. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, millised kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • kostja avaldas 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s ja 09.06.2021 kl 22.47 Googel Reviews järgmise sisuga postitused: „Pean tõdema, et Viru auto (Q) tegutsevad valetamise ja klientide petmisega. Viisin hea usus kaks autot korraga sinna, kus a) BMW vajas ratta laagri vahetust ning nende jutu kohaselt olid ka mõlemad esimesed stabika kondid läbi mis vajasid vahetust. BMW võtsid suhteliselt kohe ette ning sain tagasi ca 320 eurose arve. Arve peale pandi topelt sillastendi, kuid sildasid ainult esimesed rattad ära, kuna ei saanud tagumisi reguleerimispolte lahti. Raha julgesid ikka teenuse eest küsida. Topelt sillastendi eest leppisime kokku tasaarvelduse teise auto arvega. Paar päeva hiljem hakkas esisild häält tegema ning kui vaatasin auto alla, siis avastasin, et kahe makstud stabika kondi eest on vahetatud ainult 1. Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt. Lõppkokkuvõtteks võttis seal töö aga kokku 5 tundi. Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära. Lisaks olid originaal BMW absi ja koltsianduri kinnitused asendatud nipukatega ning klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkkeid uuele kondile. Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud. Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda. See viimane väide lihtsalt huvitavaks infoks, sest ilmselgelt marginaaliga varuosade müük on 1 lisa rahavoog töökodade ärimudelis ning selles neid süüdistada ei saa. b) VW oli vaja teostada suuremas mahus värvitöid, rehvivahetust ning diagnostikat. Sai kokku lepitud summa 850 eurot mis tundus mõistlik. Lubati ette võtta kahe nädala pärast. Kui 2.5 nädalat läbi sai ning autost ei olnud endiselt midagi kuulda. Helistasin Viru auto töökotta, kus isik nimega Q teatas, et terve töökoda on kahjuks koroona karantiinis ning see nädal on töökoda täiesti suletud. Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale sõita ning ohh üllatust. Kogu töökoda töötas täistuuridel ning hr Q Viru autost teavitas mulle, et on esimest päeva karantiinist väljas tööl. Milline üllatus. Pärast põgusat vestlust otsustasin oma teise auto sealt minema viia. Selleks ajaks polnud keretöödega endiselt alustatud. Kahjuks pean tõdema, et Viru auto kodulehel lubatud soodne hind ja kõrge kvaliteet on väga subjektiivsed hinnangud antud tööle. Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav“ (tl 8–11); • kostja kustutas 10.06.2021 postitustest hageja II nime; • kostja on kustutanud Auto24.ee-st ülalnimetatud ja 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s avaldatud postituse.
18.Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted ning tegemist on lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist. VÕS § 1043 järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks on: 1) objektiivne teokoosseisu olemasolu ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive
2-21-13323 (VÕS § 1045 lõige 1), kahju (VÕS § 128), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4); 2 ) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (VÕS § 1045 lõige 2, § 1046, § 1047); 3) kahju tekitamise süülisus (VÕS § 1050). Tõendamiskoormus VÕS §-st 1043 ja 1047 lõikest 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul jaguneb järgmiselt: kannatanu (hageja) peab tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse õigusvastasuse (VÕS § 1045 lõige 1). Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (VÕS § 1045 lõige 2, § 1046, § 1047) või süü puudumist (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-53-06 (punkt 12); 3-2-1-54-07 (punktid 12, 14); 3-2-1-127-08 (punkt 15)).
19.Hageja I esitas hagis kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude kahe alternatiivina. Hageja II esitas rahalise kohustuse täitmise nõuded, milles palub mõista kostjalt hageja II kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja varalise kahju hüvitis summas 1461,64 eurot ning põhinõudelt viivis.
20.05.05.2022 kohtuistungil selgus, et kostja on kustutanud kõnealuse postituse Auto24.eest. Kostja selgitas, et kustutas Auto24.ee-st postituse, kuna Auto24.ee-s ei saanud postitust muuta, vaid ainult kustutada. Googel Reviewst ei ole kostja postitust kustutanud, vaid muutis seda. Eesmärk oli ära kustutada üks lause, mis puudutas stabilisaatorvarda vahetamata jätmist, kuna hageja esitas 2022. a jaanuaris tõendi, et visuaalselt võibki olla ühel tootjal kaks täiesti erinevat varrast. Kostja tahe oli eemaldada lause selle kohta, et üks varras oli vahetamata jäänud (istungi protokollis aeg 00:22:01–00:22:33, I kd tl 159 pöördel). Googel Reviews on postitus kliendi siiani olemas. Sellest on kustutatud üks lause (samas kohtuistungi protokollis aeg 00:12:02).
21.17.06.2022 ja 11.07.2022 menetlusdokumentides esitas hageja I taotluse võtta vastu avaldus hagist osalise loobumise kohta ja lõpetada menetlus osade tema nõuete osas. Kohus võtab hageja I hagist osalise loobumise TsMS § 429 lõike 1 kohaselt vastus ja lõpetab vastavas osas menetluse.
22.Seega menetleb kohus hageja I kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuet esimese alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s hageja I kohta avaldatud postitused; teise alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s avaldatud postitusest järgmised väited: 1) „Pean tõdema, et Viru auto tegutsevad valetamise ja klientide petmisega“; 2) „Raha julgesid ikka teenuse eest küsida“; 3) „Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt“; 4) „Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära“; 5) „Lisaks olid originaal BMW absi ja klotsianduri kinnitused asendatud nipukatega ning klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile“; 6) „Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud“; 7) „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda“; 8) „Q teatas, et terve töökoda on kahjuks koroona karantiinis ning see nädal on töökoda täiesti suletud. Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale
2-21-13323 sõita ning ohh üllatust“; 9) „Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav“.
23.Hageja I on esitanud kostja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude, mis on kvalifitseeritav VÕS § 1055 lõike 1 lause 1 ja lõike 3 alusel. VÕS § 1055 lõike 1 alusel on nõude rahuldamise eeldusteks: 1) kostja on pannud toime õigusvastase teo; 2) õigusrikkumine on jätkuv. VÕS § 1055 lõike 1 kohaldamine ei eelda rikkuja süüd. Väite avaldamise lõpetamist saab nõuda nii faktiväite kui väärtushinnangu puhul. Kuna hageja I heidab kostjale ette väidete avaldamist, oleks andmete avaldamise puhul tegemist õigusvastase teoga nii juhul, kui andmed on üksnes ebaõiged kui juhul, kui andmed on ebaõiged ja au teotavad. Ebaõigete andmete avaldamisel kahjustatakse isiku õigust informatsioonilisele enesemääramisele. Rikkumine seisneb mitte isiku maine kahjustamises, vaid avaldatud andmete tõele mittevastavuses. Au teotamise korral kahjustatakse isiku mainet kui isikuõigust. Vastutusest vabanemiseks tuleb kostjal tõendada, et avaldatud väited vastavad tõele. Kohus saab kohustada kostjat lõpetama mingi tegevuse üksnes juhul, kui kostja seda jätkuvalt teeb. VÕS § 1055 lõike 2 esimene lause kohaselt kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu.
24.Hageja I leiab, et kostja on tema suhtes toime pannud õigusvastase teo, kuna on avaldanud 9 ebakohast väärtushinnangut ja ebaõiget faktiväidet. Kohus kirjeldab hagis välja toodud kostja postitatud väidete kaupa, kas tegemist on väärtushinnangu või faktiväite avaldamisega: • Väide 1: "Pean tõdema, et Viru auto tegutsevad valetamise ja klientide petmisega“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. • Väide 2: „Raha julgesid ikka teenuse eest küsida.“ Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. • Väide 3: "Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt.“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. • Väide 4: „Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. • Väide 5: "Lisaks olid originaal BMW absi ja klotsianduri kinnitused asendatud nipukatega ning klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile.“. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega. • Väide 6: „Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud.“ Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. • Väide 7: „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda.“ Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega. • Väide 8: „Q teatas, et terve töökoda on kahjuks koroona karantiinis ning see nädal on töökoda täiesti suletud. Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale sõita ning ohh üllatust.“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga.
2-21-13323 •
Väide 9: „Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav.“ Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga.
25.Kohus leiab, et kõiki väiteid tuleb hinnata kogu postituse kontekstis kogumis ning need on omistatavad hagejatele ühiselt. Kui hinnata postituse teksti tervikuna, on sellest mõistliku inimese arusaama järgi võimalik mõista, et väited Viru Auto (hageja I) ja Q (hageja II) kohta on tehtud ühes isikus ehk üheaegselt mõlema kohta. Nt on postituse esimeses lauses kirja: „Pean tõdema, et Viru auto (Q) tegutsevad valetamise ja klientide petmisega“ (tl 8–11). Lisaks on postituses mitmes kohas hageja II nimi nimetatud koos hageja I nimega: „Helistasin Viru auto töökotta, kus isik nimega Q teatas....“, „hr Q Viru autost teavitas mulle...“. Postituses on peaaegu kõik tegusõnad mitmuses (nt tegutsevad, võtsid, julgesid, asendasid, panid jne). Kuigi kohtul ei ole tõendeid selle kohta, et postituse tegemise hetkel 09.06.2021 oleks kostjale olnud teada vastav asjaolu, siis ka äriregistri väljavõttest nähtub, et hageja I juhatuse ainuliige on hageja II (I kd tl 58–59).
26.Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lõike 1 järgi. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 1046 lõike 1 esimene lause sisaldab esmalt isiklike õiguste definitsiooni isiklike õiguste näidisloetelu näol. Kuna isiklikud õigused saavad kuuluda üksnes füüsilisele isikule ehk inimesele, ei laiene VÕS § 1046 sisalduvad põhimõtted juriidilistele isikutele (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, 2020, lk 777, punkt 3.1). Seega saab kohus hinnata hageja I kui juriidilise isiku puhul vaid seda, kas väidetel 5 ja 7 (faktiväited) on hageja jaoks au teotav iseloom. Hageja II puhul saab kohus kõigi väidete puhul hinnata, kas on tuvastatav nende au teotav iseloom.
27.Riigikohus on leidnud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-10, punkt 21). See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, punkt 11).
28.Väide 1: Kostja põhjendas väärtushinnangut järgmiselt (I kd tl 46–49, 129–134): hagejad valetasid 07.06.2021 kostjale, et terve töökoda viibib koroona tõttu karantiinis ning töökoda on seetõttu nädal aega suletud, kuid 09.06.2021 oli töökoda avatud; eelduslikult tegid hagejad seda sooviga varjata tööde mittetegemist; hageja I esitas kostjale arve tööde ja varuosade kohta, mida tegelikkuses ei tehtud ja ära ei vahetatud; vahetatud stabilisaatorivarras purunes. Hagejad leiavad, et kostja seisukoht ei ole põhjendatud (I kd tl 182–187). Hageja I on esitanud tõendid, et tema töötajad olid kõnealusel perioodil töövõimetuslehel, nt ühe töötaja töövõimetuleht lõppes 07.06.2021, teisel 08.06.2021 (I kd tl 120–122). Seoses osade töötajate töövõimetuslehtede lõppemisega oli võimalik 09.06.2021 töökoda uuesti avada. Kostjat teavitati topelt sillastendi arveldamisest ja ühe sillastendi reguleerimisest (I kd tl 117). Ei ole vaidlust, et kui kostja pöördus hagejate poole, tunnistasid nad koheselt viga. Seega ei saanud olla tegemist kostja petmisega. Seonduvalt stabilisaatorivardaga tunnistas kostja 05.05.2022 istungil, et eksis selles küsimuses ning et hageja I vahetas ära mõlemad vardad (04.05.2022 kohtuistungi protokolli aeg 00:12:02, I kd tl 158–165)
2-21-13323 ning kostja kustutas sellega nõustumise tulemusena postituse Auto24.ee portaalist. Seega ei ole antud asjaolu (mõlema varda vahetus) üle enam vaidlust. Kostja leiab, et hagejate poolt tema petmist tõendab mh asjaolu, et mõni aeg pärast varda vahetust see purunes. Tunnistaja F (kostja elukaaslane) andis 04.05.2022 ütlusi selle kohta, et sõites 09.07.2021 koos Xga käis autol suurem mürin, kolksatus; varda moodi stabilisaatori kont oli maha kukkunud ja kõveraks läinud (I kd tl 167–172). Kostja on toonud esile, et tõenäoliselt oli tegemist praakvaruosaga (tl 31–45, punkt 3.31). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hagejad teadsid, et tegemist on praakvaruosaga. Kohtu hinnangul ei saa olemasolevate tõendite pinnalt üheselt väita, et tegemist on põhjusliku seosega hagejate tegevuse ja varda ära kukkumise vahel. Seega ei saa väita, et hageja II oleks toime pannud valetamise ja petmise, mistõttu on väites üks väärtushinnang hageja II au teotav, kuna tegemist on negatiivse ja halvustava väitega, mis on ebakohane.
29.Väide 2: Kostja heitis ette arvel olnud topelt sillastendide reguleerimist. See küsimus leidis aga kohese lahenduse, kui kostja hagejate poole pöördus. Seega ei ole hageja I nõudnud kostjalt osutamata teenuse eest raha. Selle üle pooled enam käesolevas menetluses ei vaidle.
30.Väide 3: Kostja leiab, et hagejad vahetasid kvaliteetse stabilisaatorivarda kehvema vastu; tõenäoliselt oli tegu praakvaruosaga; võimalik, et paigaldamisel tehti oluline viga; ebakvaliteetse varda installeerimisel jäeti ABS sensori kaabel varda ja amordi vahele, kuhu see jääda ei oleks tohtinud (I kd tl 31–45). Kohus leiab, et kostja on paljasõnaliselt väitnud, et vahetatud varda purunemine toimus mingil moel hagejate pooliku töö tagajärjel ning et ABS sensori kaabel jäeti varda ja amordi vahele. Kostja on esitanud tõendiks erinevaid fotosid stabilisaatorivarrastest (I kd tl 61–72), kuid kohtu hinnangul puuduvad üheselt tõendid selle kohta, et varda ära kukkumise (purunemise) ja hagejate tegevuse vahel oleks põhjuslik seos. Seega on kohtu hinnangul tegemist ebakohase väärtushinnanguga, millel on hageja II au toetav iseloom selle negatiivse ja halvustava tähenduse tõttu.
31.Väide 4: Kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata, mistõttu on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, millel on hageja II au toetav iseloom selle negatiivse tähenduse poolest.
32.Väide 5: Faktiväited on kontrollitavad ja nende tõele vastavus tõendatav. Kostja nentis, et ABS klotsi anduri kinnituse asendamine kaablisidemetega ei ole küll otseselt vale, sest kaablisidemed ehk nipukad toimivad samuti kinnituselemendina, kuid ei pea käesolevat teguviisi kliendi suhtes ausaks (I kd tl 31–45). Kohus nõustub kostjaga, et kliendi huvi on eelkõige suunatud originaalvaruosade säilitamisele ja kasutamisele, mis mõjutab ka auto väärtust. Kui tulevikus auto müüa, siis ostueelsel ülevaatusel ei jäta sõidukist head muljet remontimisel kasutatud kaablisidemed ehk nipukad. Selliste remondivõtete kasutamine seab kahtluse alla kõigi sõidukile teostatud remonttööde kvaliteedi, mis mõjub negatiivselt nii sõiduki turuväärtusele kui võimalustele leida sõidukile ostja. Seega oli kostjal alust eeldada, et hagejad kooskõlastavad selliste tootja poolt mitteettenähtud remondivõtete kasutamise eelnevalt temaga. Hagejad valisid omaalgatuslikult odavama variandi. ABS anduri kaabli jätmine varda ja amordi vahele ei olnud aga ühelgi juhul aktsepteeritav, kuna kaabel peab olema vabalt ning mitte teiste
2-21-13323 veermiku detailide vahel. Kaabli valesti paigutamine tekitas täkkeid uuele stabilisaatorivardale (I kd tl 67–69 fotod). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et faktiväide on õige, see vastab tegelikkusele ja tegemist ei ole õigusvastase tegevusega kostja poolt.
33.Väide 6: Kohus leiab, et selline hüpoteetiline väide on kostja poolt käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Tegemist on hageja II au teotava negatiivse tähendusega väljendiga, mis on ebakohane.
34.Väide 7: Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et sõidukil olid enne LEMFÖRDERi stabilisaatorivardad. Kostja 12.01.2022 menetlusdokumendi lisana nr 11 esitatud tõendist (I kd tl 63–65) ei nähtu, et hageja I paigaldatud varras oleks „odava poolsem“. Kostja ei ole ka tõendanud, et sõidukil väidetavalt varem olnud varras oli kvaliteetsem. Seega faktiväide ei vasta tegelikkusele, on au teotav iseloom ja seega õigusvastane.
35.Väide 8: Kostja postituse konteksti hinnates võib järeldada, et väide puudutas hageja II poolt kostjale avaldatut, et töökoda oli suletud. Kohus on eelnevalt leidnud, et tegemist ei olnud valeväitega ning seega on kostja poolt väidetu ebakohane väärtushinnang hageja II suhtes.
36.Väide 9: Kostja ise on käsitlenud hinnangut kui kõige eelneva kokkuvõtet. Kohus on leidnud, et kõik väärtushinnangud on olnud ebakohased. Seega ka selline kostja väide on ebakohane hageja II suhtes.
37.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väited 1, 2, 3, 4, 6, 8, 9 on hageja II suhtes ebakohased väärtushinnangud, millel on tema au teotav iseloom. Samuti leiab kohus, et väide 5 ei ole ebaõige faktiväide, kuna vastab tõele. Väide 7 ei vasta tegelikkusele, seega on ebaõige. Seega on kostja hageja I suhtes toime pannud ühe ebaõige faktiväite avaldamise (väide 7) ja hageja II suhtes ühe ebaõige faktiväite avaldamise (väide 7) ning seitse ebakohase väärtushinnangu avaldamist (väited 1–4, 6, 8, 9).
38.Tulenevalt Riigikohtu praktikast saab kohtule esitada üksnes nõude, kus nõutakse konkreetse väite ümberlükkamist, mitte kogu postituse tervikuna eemaldamist (lahend nr 3-2-1-11-04, punkt 15). Seega kuulub osaliselt rahuldamisele hageja I alternatiivne nõue.
39.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja I nõue rahuldamisele osaliselt. Kohus kohustab kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 22.47 Googel Review ́s hageja I kohta avaldatud postitusest ebaõige faktiväide: „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda“.
40.Kohus on otsuses leidnud, et kostja on hageja II suhtes ühel korral avaldanud ebaõige faktiväite ja seitsmel korral ebakohase väärtushinnangu. Selliste väidete avaldamisega on kostja põhjustanud hagejale II moraalset kahju. Õigusvastased väited on olnud hageja II au teotavad, kuna need on kahjustanud hageja mainet. Kostja poolt avaldatud väärtushinnangutel on halvustav ja negatiivne tähendus hageja II jaoks.
2-21-13323
41.Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-19-08 (punkt 13), 3-2-1-51-05 (punktid 22, 24)). Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada mh sellega, et hageja II nimi 09.06.2021 postituses oli avaldatud u 13 tundi, seega väga lühikest aega ning hagejale tekitatud mainekahju ei saanud olla väga suur. Samas on see olnud piisav aeg selleks, et au teotav info on saanud avalikuks ning kostja postitustest on teada saanud kolmandad kõrvalised isikud (postitustest nähtub, et neid on kommenteerinud kolmandad isikud; I kd tl 8–9). Arvestades eeltoodut on kohtu arvates põhjendatud mõista kostjalt hageja II kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot. Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtub kohus mh kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“.
42.Hageja II on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude summas 1461,64 eurot. Tegemist on kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõudega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (punktis 26) leidnud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid; professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on VÕS § 128 lõike 3 ja § 115 lõike 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka otsuses nr 3-2-1-84-14).
43.Hageja II lepingulise esindaja tunnihind on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritud esindaja tasuga. Samuti on mõistlikud kohtueelses menetluses hageja II poolt kantud õigusabikulud. Hagejale II on esitatud advokaadibüroo poolt kohtumenetluse eelselt esitatud kaks arvet summas 1461,64 eurot (käibemaksuga) (I kd tl 12–14). Arvetele lisatud aruannete kohaselt teostas advokaadibüroo järgmisi toiminguid: 25.06.2021 dokumentidega tutvumine ja analüüs kliendile – 50 minutit; 29.06.2021 nõudekirja koostamine – 2 tundi; 06.07.2021 nõudekirja lõplik koostamine – 20 minutit; 16.07.2021 kliendi konsultatsioon – 30 minutit; 21.07.2021 dokumendi koostamine; arvamuse esitamine X esindaja vastusele – 3 tundi 30 minutit; 26.07.2021 kliendi konsultatsioon – 25 minutit. Seega kulus aega kokku 7 tundi 35 minutit (I kd tl 12–14).
44.Tõenditest nähtub, et hageja II nimelt on 07.07.2021 esitanud kostjale kohtuvälise nõudekirja lepinguline esindaja (I kd tl 46–48). Kostja lepinguline esindaja on hagejale II kohtuväliselt vastanud 16.07.2021 (I kd tl 49–52). Hageja II esindaja on omakorda esitanud kostjale vastuse 23.07.2021 (I kd tl 53–54). Lisaks on hageja II esindaja vastanud 27.07.2021 lühidalt kostja e-kirjale (I kd tl 56 pöördel). Kuivõrd tegemist on hageja II varalise kahju nõudega, mille moodustavad kohtueelsed õigusabikulud, peab kohus tuvastama nende kulude põhjendatuse ja vajalikkuse sarnaselt hagimenetluses õigusabikulude vajalikkuse hindamisel ja kindlaksmääramisel. Eeltoodust tulenevalt on hageja II lepinguline esindaja koostanud enne kohtumenetlust 07.07.2021 kohtuvälise nõudekirja (sisuline osa on 5 lk: I kd tl 46–48) ning 23.07.2021 esitanud vastuse kostjale, milles paljuski kordas nõudekirja argumente (I kd tl 53–54). Kohtu hinnangul on selliseks kohtueelseks õigusabi ajakuluks 7 tundi 35 minutit üle paisutatud. Kohus
2-21-13323 leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks vastavate toimingute eest kokku saab pidada 3 tundi 30 minutit. Seega arvestades hageja II lepingulise esindaja tunnitasu suurust 192 eurot (käibemaksuga), saab põhjendatud ja vajalikuks hageja II kohtuväliseks õigusabikuluks pidada kokku 672 eurot (3,5 x 192) koos käibemaksuga.
45.Otsuses on tuvastatud, et kostja rikkus 09.06.2021 postitusega hageja II õigusi ja kahjustas tema mainet kolmandate isikute ees. Seetõttu oli õigustatud hageja II pöördumine kohtueelselt advokaadibüroo poole õigusabiteenuse saamiseks. Hageja II lepinguline esindaja saatis 07.07.2021 nõudekirja kostjale püüdlusega lahendada vaidlus kohtuväliselt (I kd tl 46–48). Hageja II kohtueelsed õigusabikulud on põhjustatud vaid kostja õigusvastase ja põhjendamatu käitumise tõttu. Hageja II ei oma õigusalaseid teadmisi ning nõude maksmapanekuks oli tal vajalik ja põhjendatud kasutada professionaalse õigusnõustaja abi juba kohtueelselt.
46.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja II varaline nõue kostja vastu rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 672 eurot (käibemaksuga). Kohus jätab rahuldamata hageja II varalise kahju hüvitamise nõude summas 789.64 eurot.
47.Hageja II on esitanud kostja vastu ka viivise nõude (I kd tl 2–7). Kuna kohus rahuldab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude (300 eurot) ja varalise kahju hüvitamise nõude (672 eurot), tuleb VÕS § 113 lõike 1 järgi rahuldada ka hageja II viivisenõue alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
48.TsMS § 163 lõike 1 alusel hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hageja II on osaliselt nõudest loobunud põhjusel, et kostja täitis selle osa nõudest (kustutas 09.06.2021 avaldatud postituse Auto24.ee-st) (TsMS § 168 lõiked 4, 5).
49.Kuna kulud jäävad poolte kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
50.Kostja esitas 27.06.2022 taotluse nõuda hagejatelt välja: a) arved hagejatele osutatud õigusteenuse eest; b) maksekorralduste koopiad hagejate poolt õigusteenuste eest esitatud arvete tasumise kohta. Poolte menetluskulude rahalise kindlaksmääramata jätmise tõttu jätab kohus kostja 27.06.2022 taotluse rahuldamata. Hagejate apellatsioonkaebus
51.Hagejad vaidlustavad maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis nende nõuded rahuldamata ja hageja I menetluskulud tema enda kanda.
52.Kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga ei ole maakohtu seisukoht, et hageja II varalise kahju nõude puhul peab kohus tuvastama kulude põhjendatuse ja vajalikkuse sarnaselt hagimenetluses õigusabikulude vajalikkuse hindamisel ja kindlaksmääramisel. Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et täidetud on kahju hüvitamise nõude üldised eeldused (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-08 (punkt 18), 3-2-1-19-13 (punkt 11)). Hagejale II tuleb hüvitada kohtueelsed õigusabikulud täies ulatuses. Kostja ei taotlenud VÕS § 139 lõike 1 kohaldamist. TsMS § 174 ei kohaldu.
2-21-13323
53.Hageja II menetluskulude tema enda kanda jätmine TsMS § 163 lõike 1 alusel on hageja suhtes ebaõige. Hageja II esitas kaks nõuet, millest üks (mittevaralise kahju hüvitamise nõude) rahuldati täielikult. Seega selle osas pidi kohaldatama TsMS § 162 lõiget 1. Varalise kahju hüvitamise nõude rahuldas kohus ebaõigesti osaliselt. Selle täielikul rahuldamisel peavad kõik hageja II menetluskulud jääma kostja kanda.
54.Maakohus jättis hageja I kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude osaliselt rahuldamata, märkides punktis 38, et isiklikud õigused saavad kuuluda vaid füüsilisele isikule. Hageja I maakohtuga ei nõustu. Põhiseaduse (PS) § 9 lõike 2 järgi laienevad selles loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Seega põhimõtteliselt on võimalik juriidilise isiku maine kaitse. PS § 17 järgi ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Kohtupraktikas on varasemalt ka juriidilise isiku maine kahjustamist ebakohase väärtushinnanguga analüüsitud (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-16-14326).
55.Kuna kostja avaldatud väited kahjustavad hageja I head nime, on kostja tegevus VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 kohaselt õigusvastane. Hageja I hea nime kahjustamise on maakohus vaidlustatud otsuses sisuliselt tuvastanud, kuna tuvastas hageja II au teotamise (koosmõjus otsuse punktid 36, 39jj).
56.Hagejad ei nõustu, et väite 5 puhul on tegemist faktiväitega, mille õigsust kostja tõendas. Kohus ei arvestanud hageja II selgitusi 28.01.2022 menetlusdokumendi punktis 12. Kostja ei vaielnud hageja väidetele vastu ega eitanud telefonikõne toimumist ja selle sisu. Õigusvastasuse tuvastamisel on oluline väite kontekst – ei saa olla vaidlust, et kostja püüdis jätta hagejatest mulje kui ebaprofessionaalse töö tegijatest, kuigi tegelikkuses oli tegemist lahendusega, mille hagejad kostjaga telefoni teel kooskõlastasid.
57.Lisaks ei tõendanud kostja, et tehtud töö oli ebakohane. Maakohus viitas vaid kostja väidetele nimetamata tõendeid, mille alusel tuvastas, et kostja soovis üksnes originaalvaruosade paigaldust (originaalvaruosade säilitamist ja kasutamist) ning et kasutatud remondivõte oli täiesti kohatu.
58.Väite teises pooles ütles kostja, et hagejad jätsid ABS anduri kaabli stabilisaatorivarda ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga tekitanud täkkeid uuele stabilisaatorivardale. Maakohus ei põhjendanud, kuidas on tuvastatud, et kaabel oli jäetud stabilisaatorivarda ja amordi vahele, et seda tegid hagejad ning et kaabel tekitas nädala ajaga täkked stabilisaatorivardale. Maakohus viitab tl 67-69 fotodele, millelt aga ei nähtu kaabli valesti paigaldamist hagejate poolt kostja sõidukile. Fotod ei tõenda ka seda, kuidas suhteliselt pehmest materjalist kaabel sai vardale tekitada täkked. Seega on kostja väide tõendamata, seega ebaõige ja kahjustab hageja I head nime ning hageja II au. Seega on väide õigusvastane.
59.Väited 6, 8, 9 kohta leidis maakohus, et tegemist on hageja II au teotava negatiivse tähendusega väljenditega, mis on ebakohased. Hageja I on seisukohal, et samadel põhjustel on väited hageja I head nime (mainet) kahjustavad ja õigusvastased.
2-21-13323
60.Kuna kostja tegevus on õigusvastane ja kestev, peab ta tegevuse VÕS § 1055 lõike 1 järgi lõpetama, mida hageja I hagiavalduses nõudiski. Selle sätte esimese lause järgse nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada, et kostja tegevus on õigusvastane ja kestev, s.t ei ole lõppenud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-104-09, punkt 15). Maakohus jättis vastava analüüsi hageja I nõude lahendamisel tegemata.
61.Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kostja on hageja I ühe nõuetest (postituse eemaldamine Auto24-st) rahuldanud. Postituse ühest kohast kustutamisega on kostja tekitanud näiliku olukorra, kus tema vastutus oleks justkui väiksem ning kostja peaks hagi rahuldamisel kustutama postituse vaid ühest kohast. Tegelikult oli postituste kustutamine kahest erinevast kohast hageja I kahe erineva nõude eesmärk. Kuna kostja rahuldas ühe nõude, on kostja sellega nõuet tunnistanud. Seda asjaolu tulnuks arvestada ka Google Review ́st postituse kustutamise nõuet lahendades.
62.Maakohus jättis hageja I menetluskulud tema enda kanda TsMS § 163 lõike 1 järgi. Hageja I on seisukohal, et sätte esimese poole kohaldamine ja sätte teise poole kohaldamata jätmine on hageja I suhtes ebaõige, arvestades ka nõuete rahuldamise ulatust. Hagiavaldusega esitas hageja I kaks nõuet: 1) postituse või selles sisaldunud väidete eemaldamise nõue Auto24-st ning 2) postituse või selles sisaldunud väidete eemaldamise nõue Google Review’st. Ühe nõude rahuldas kostja menetluse kestel, kustutades postituse Auto24-st. Selle tulemusel loobus hageja I sellest nõudest. Maakohus märkis, et arvestab ka TsMS § 168 lõigetega 4 ja 5, kuid sätete tegelik kohaldamine otsusest ei nähtu. Hageja I on seisukohal, et hagist osalisel loobumisel tulnuks kohaldada TsMS § 168 lõikeid 4 ja lg 5 ning loobutud nõudega seotud kulud oleks maakohus pidanuks kostjalt hageja I kasuks välja mõistma kogu ulatuses. Kostja vastuapellatsioonkaebus
63.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2–8 osas. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 tervikuna; punkti 2 osas, milles kohus jättis hagejate nõuded rahuldamata; punkti 6 osas, milles kohus jättis hageja II varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata; osas, milles kohus jättis hagejate menetluskulud nende endi kanda.
64.Maakohus leidis ebaõigesti, et kõik väited on üheaegselt tehtud mõlema hageja kohta (otsuse punktis 36). Maakohus jättis arvesse võtmata, et hageja II nimi oli postituses avalik alla 13 tunni, millest suurem osa oli öine aeg. Postitust sellisel kujul ei eksisteeri, millest tulenevalt on kohus ebaõigesti põhjendanud oma seisukohta sellega, et postituses on mitmes kohas hageja II nimi koos hageja I nimega. Juriidiline isik on õigussubjekt, kes tegutseb füüsiliste inimeste kaudu. Seda saab pidada tavapäraseks, et juriidilise isiku kohta arvamuse avaldamisel kasutatakse mitmust või umbisikulist vormi, kuivõrd ei ole täpselt teada nt kes või mitu isikut koostavad juriidilise isiku nimel teenuste eest arve või nt kes või mitu isikut teostavad autoremonditöid. Väiteid tuleb võtta sellistena nagu need on. Puudub põhjus arvata, et mõistlik isik kostja avaldatud postituse lugemisel vaataks äriregistrist, kes on juhatuse liige ning looks seeläbi seose, et väited olid avaldatud üheaegselt mõlema hageja kohta.
2-21-13323
65.Maakohus leidis ebaõigesti, et väärtushinnangud 1, 2, 3, 4, 6, 8 ja 9 on ebakohased. Isegi, kui leida, et kõik väited või mõned neist võiksid olla omistatavad ka hagejale II, on kohus ebaõigesti leidnud, et tegemist on au teotavate ja ebakohaste väidetega.
66.Väite 1 puhul hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Hageja II valetas kostjale, et terve töökoda viibib koroona tõttu karantiinis, kuigi tegelikult oli avatud. Arve esitamine teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud, on kliendi petmine. Hagejad esitasid kostjale arve topelt sillastendi eest, kostja tasus arve ning avastas vea hiljem. Pettus viidi lõpuni. Kui kostja ei oleks pettust avastanud, olekski ta tasunud teenuse eest, mida tegelikkuses ei teostatud. Hagejad ei ole tõendanud, et tasaarvestasid topelt makstud summa täies ulatuses kostja teisele autole tehtud töödega. Hagejad mitte üksnes ei esitanud kaks korda arvet sillastendi eest, vaid reguleerisid üksnes esisilda, kuigi sildamist alustatakse tagumisest ning reguleerida tuleb mõlemaid, vastasel juhul ei ole reguleerimisel mõtet. Sellist hagejate tegevust saab pidada petmiseks. Lisaks on arvel suurem töötundide arv kui tegelikult kulus (arvel 5, hageja II töölehel 4). Ka selline tegevus on petmine.
67.Väide 2 ei olnud ebakohane. Kostja märkis küll, et pooled leppisid topelt sillastendi osas kokku tasaarvestuses kostja teisele sõiduautole tehtavate töödega, kuid tasaarvestust täies ulatuses ei toimunud. Väide käis selle kohta, et hagejad osutasid sildade reguleerimise teenust, kuid jätsid teenuse poolikuks (reguleerisid üksnes esisilla). Kuna hagejad osutasid ebaprofessionaalset ja kostja jaoks väärtusetut teenust, oli hinnang põhjendatud.
68.Väide 3 puudutab sildade reguleerimise käigus tehtud poolikut tööd. Seega lähtus maakohus väite hindamisel valedest asjaoludest. Teiseks puudutab väide stabilisaatori varraste vahetamist - pandi kaks erinevat värvi ja erineva tootekoodiga varrast, millest üks nägi välja identne autol varem olnud brändi varrastega. Kostjale jäi mulje, et vahetati vaid üks varras. Hagejad ei selgitanud kostjale olukorda, vaid süüdistasid teda varda vahetamises. Seega ka hagejad ei pidanud algselt usutavaks, et SKF vardad võivad olla niivõrd erineva välimusega ning kopeerida LEMFÖRDERi disaini. Seega kostja kontrollis asjaolu nõutava põhjalikkusega ning küsis hagejatelt selgitusi. Kostjalt ei saa eeldada, et ta oleks pidanud asjaolu kontrollimiseks varuosad eemaldama ning porist ja muust mustusest puhastama, et luubiga tootekoodi uurida. Kostjale jäi õigustatult mulje, et varraste vahetamise töö teostati poolikult.
69.Maakohtu seisukoht väite 4 osas on vastuoluline, kui heitis väärtushinnangu puhul kostjale ette tõendamatust. Lisaks esitasid hagejad arve 5 töötunni kohta, kuigi töölehelt nähtub 4 tundi. Seega seadis kostja põhjendatult kahtluse alla, kas 5 töötundi on põhjendatud ajakulu konkreetsete tööde teostamiseks. Väide peegeldab kostja isiklikku arvamust selliste tööde teostamiseks vajaliku aja kohta. Kostja ei maininud väites hagejaid.
70.Ka väite 6 puhul heitis maakohtus ette tõendamatust. Ka ei olnud väide suunatud hagejate kohta, vaid kostja avaldas isiklikku arvamust, et pikemas perspektiivis vajab andur vahetust. Üldteada on, et absoluutselt iga auto varuosa vajab pikemas perspektiivis vahetust. Maakohus luges otsuse punktis 45 õigeks faktiväite, et klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele ning märkis, et ABS anduri kaabli jätmine stabilisaatorivarda ja amordi vahele ei olnud aktsepteeritav, kuna anduri kaabel peab olema vabalt ning mitte teiste veermiku detailide vahel. Olukorras, kus anduri
2-21-13323 kaabel on valesti paigutatud, saab pidada põhjendatuks hinnangut, et pikemas perspektiivis oleks ka andur vajanud välja vahetamist. Kostja sõiduautole tehti 12.08.2021 diagnostika, mille raporti kohaselt andur vajaski vahetamist. Ca pool aastat peale hagejate teostatud remonti telliski kostja autole uue ABS anduri.
71.Väide 8 ei olnud ebakohane. Kostja helistas hagejale II 08.06.2021 (teisipäeval), kes väitis, et terve töökoda on koroona karantiinis ja sel nädalal (07. kuni 13.06) suletud. Kostja käis 09.06 töökojas järgi oma sõiduautol VW ja töökoda oli avatud ning töötajad kohal. Hageja I töökojas ei tööta vaid kaks töötajat ning nende töövabastuse periood oli lõppenud ja lõppes samal päeval, mil kostja hagejale II helistas. Seega hageja II valetas kostjale, kui ütles, et terve töökoda on karantiinis ja sel nädalal suletud.
72.Väide 9 oli kõike eelnevat kokkuvõttev hinnang ja peegeldas kostja isiklikku arvamust. Google Review eesmärgiks ongi jagada oma kogemusi ja anda isiklikke hinnanguid ning kuivõrd kostja kogemus hagejaga I oli ebameeldiv, on tema selline hinnang põhjendatud ega ole ebakohane.
73.Väide 7 ei ole ebaõige faktiväide. Kostja tõendas, et sõidukil olid enne LEMFÖRDERI stabilisaatorivardad. Puudub mõistlik põhjendus, miks oleks pidanud kostja enda nimel tellima just konkreetselt sellisele sõiduautole mõeldud vardad, kui mitte selleks, et neid kasutada enda auto varuosadena. Kostja ei väitnud postituses, millised vardad olid varem tema sõiduautol, mistõttu ei ole see ka väite hindamisel oluline. Kostja on kohtuvaidluses üksnes välja toonud stabilisaatori varda kvaliteedile hinnangu andmisel võrdluseks LEMFÖRDERi brändi, mis kostja sõiduautol varem oli ja SKF brändi, mille hagejad paigaldasid. Kostja tõendas sama varuosade müügiga tegeleva e-poe kodulehekülje väljatrükiga hageja I paigaldatud varda hinna ja sellele võrdluseks teise brändi varda hinna. Võrdlusest nähtub, et hinnavahe on ligi 100%. Nii suure hinnavahe puhul saab jõuda järeldusele, et SKF varras on odava poolsem. Kostja ei väitnud postituses, et varem olnud varras oli kvaliteetsem kui hageja I paigaldatu. Kostja märkis, et autotööstus on konkureeriv turg, mille hinnad sõltuvad tugevalt sisendmaterjali, toorme ja valmistuse protsessi kvaliteedist ning hind on seejuures üheks kvaliteedi indikaatoriks. Müügiarve neljandalt realt nähtub, et ühe varda eest küsis hageja I 21,68 eurot + km, mis on kallim kui kvaliteetse LEMFÖRDER brändi stabilisaatori varda hind 19,12 eurot. Seega vastab kostja väide tõele.
74.Isegi kui leida, et kostja väärtushinnangud on au teotavad ja ebakohased, tulnuks nõuete rahuldamiseks tuvastada nende õigusvastasus VÕS § 1046 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumite järgi. Kohus võib lugeda isiku au teotava ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise ka õiguspäraseks. Kostja avaldas postituse põhjusel, et tema kogemus hageja I remonditöökojas osutatud teenustega oli ebameeldiv ja teenuseid osutati ebaprofessionaalselt, mis leidis ka tõendamist. Seega hagejad ise andsid oma käitumisega põhjuse sellisteks hinnanguteks ja postituse avaldamiseks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-11-04, punkt 10). Kostja ajendiks postituse avaldamisel oli soov jagada oma kogemust, mis on sõnavabadust austavas ühiskonnas ning Google Review ja Auto24 portaalides igati aktsepteeritav eesmärk. Kostja ei ole arvamuse avaldamisega tahtlikult põhjustanud hagejatele kahju ega kahjustanud ülemääraselt hagejate hüvesid. Kostja kontrollis avaldatud asjaolusid nõutava põhjalikkusega.
2-21-13323
75.Kostja esitas 27.06.2022 taotluse, millega palus nõuda hagejatelt välja arved neile osutatud õigusteenuste eest ja maksekorralduste koopiad nende poolt arvete tasumise kohta, kuivõrd ei ole arusaadav, millised on hageja I ja millised hageja II õigusabikulud ning ei ole eluliselt usutav, et arveid on tasunud hageja II, kes ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus jättis poolte menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramata jätmise tõttu kostja 27.06.2022 taotluse rahuldamata.
76.Hagejad taotlesid hagis ja taotlevad ka apellatsiooniastmes menetluskulude kogu ulatuses kostja kanda jätmist. Kostja 27.06.2022 taotlus tuleb rahuldada, kuivõrd ringkonnakohus võib otsustada menetluskulud teisiti jagada ning hagejate kulud ei ole selged.
77.Hageja II varalise kahju hüvitamise nõue kujutab endast kohtumenetluse-eelselt kantud õigusabikulusid. Hagejate nõuded tulnuks jätta rahuldamata ja seega oli alusetu kohtumenetluse-eelselt esitatud nõudekiri. Kuivõrd alusetu nõudekirja esitamise puhul ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused, tuleb hageja II nõue jätta rahuldamata ka ulatuses, milles maakohus nõude rahuldas. Vastustajate seisukoht
78.Pooled vaidlevad vastaspoole kaebusele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
79.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab mõlema hageja hagid osaliselt (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Samuti jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud.
80.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas ei ole kaevatud maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 peale, millega kohus osaliselt lõpetas hageja I hagiavalduse menetlemise hagist loobumise alusel (resolutsiooni punkt 1). Selles osas on otsus TsMS § 456 lõike 1 alusel jõustunud. Ülejäänud osas on maakohtu otsus vaidlustatud.
81.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jäid peale hageja I poolt nõudest osalist loobumist menetlusse järgmised nõuded: 1) hageja I nõue kahju tekitava käitumise lõpetamiseks kas kogu Google Review postituse kustutamiseks või sellest konkreetsete väidete eemaldamiseks; 2) hageja II nõue mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks koos viivisega.
82.Maakohus kvalifitseeris hagejate nõuded asjakohaselt, leides, et tegemist on lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja vaidlus tuleb lahendada lähtuvalt VÕS-i deliktiõiguse regulatsioonist (§ 1043, § 1045 lõike 1 punkt 4 ja lõige 2,
2-21-13323 § 1046, § 1047, § 1050, § 127 lõiked 4 ja 6, § 128, § 1055 lõiked 1 ja 3, § 134 lõiked 2, 5 ja 6, § 1054). Küll aga märkis maakohus põhjenduste punkti 34 viimases lauses arusaamatult viite VÕS § 1054 lõikele 1 ja märkis, et on oluline, kas kostja tööandja hüvitas hagejale tekitatud mittevaralise kahju. Praeguse asja kontekstis on nimetatud viide selgelt ekslik ja tuleb jätta edasises menetluses tähelepanuta.
83.Pooled ei vaidle, et maakohus tuvastas otsuse põhjenduste punktis 14 õigesti, et hagejate nõuete aluseks olevatest elulistest asjaoludest ei ole vaidluse all: 1) etteheidetud postituste tegemine kostja poolt 09.06.2021 konkreetses sõnastuses; 2) järgmisel päeval postitustest hageja II ees- ja perenime kustutamine kostja poolt; 3) kohtumenetluse ajal kustutas kostja ühe postitustest (portaalist Auto24.ee) täielikult.
84.Lisaks eelnevale omavad kolleegiumi arvates kaebuste lahendamisel tähtsust järgmised elulised asjaolud, mille osas samuti poolte vahel apellatsioonimenetluses vaidlust ei ole: 1) maakohtumenetluse ajal kustutas kostja Google Review postitusest lause, millest nähtuvalt avastas ta, et „kahe makstud stabika kondi eest on vahetatud ainult 1“ (kostja lepingulise esindaja väide 04.05.2022 istungil, ajamärk 00:12:02); 3) postituste tegemine tulenes eelnevast töövõtulepingulisest suhtest hageja I ja kostja vahel, milles hageja I töövõtjana (professionaalse mootorsõidukite hooldus- ja remondiettevõtjana) teostas mais / juunis 2021 kostja (tellija) tellimusel tema kahe sõiduki remonditöid; kostja tööde kvaliteediga rahule ei jäänud; 4) hageja II on hageja I juhatuse liige; 5) ühe sõiduki tööde eest esitas hageja I 24.05.2021 arve 328.08 euro tasumiseks, kusjuures arvel oli märgitud mh tööde tegemise ajakuluks kokku 5 tundi, kohtumenetluses esitatud tööülesande lehelt nähtub tööajana 4 tundi; 6) samal arvel oli märgitud kaks korda töö koodiga M06 „Sildade reguleerimine“, kuid reguleeriti vaid üks sildadest; hageja I hageja II isikus parandas vea arves peale kostja poolt sellele tähelepanu juhtimist selliselt, et pooled leppisid kokku teise auto remonditasuga tasaarvestuses; 7) paigaldatud stabilisaatori vardad (2 tk) olid erineva välimusega ja erineva tootekoodiga, kuid sama brändi SKF toode, mida hagejad selgitasid kostjale alles kohtumenetluse käigus; 8) abs-i klotsianduri kinnitas töövõtja kaablisidemega (nipukaga), mis ei ole keelatud töövõte; 9) hageja I ühe töötaja töövõimetusleht lõppes 07.06.2021, teise töötaja oma 08.06.2021; hageja II teatas kostjale 07.06.2021 (esmaspäeval) telefoni teel, et töökoda on terve nädala suletud koroona tõttu; tegelikult oli töökoda 09.06.2021 avatud.
85.Lisaks eelnevale omavad kolleegium arvates kostja postituste kui terviku hindamisel tähtsust järgmised elulised asjaolud, mille üle on pooltel apellatsioonimenetluses vaidlus ja milliste osas on kolleegium järgmistel seisukohtadel: 1) kolleegium nõustub hagejatega, et tuvastades postitustes väljendatud väite „...klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile“ rikkus maakohus TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust, st ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hagejate väidetega ega analüüsinud kõiki asjaolu kohta kogutud tõendeid. Maakohus asus kokkuvõtlikult seisukohale, et ei ole aktsepteeritav anduri kaabli jätmine stabilisaatori varda ja amordi vahel, mis tekitab täkkeid uuele vardale. Hagejad toovad kaebuses esile, et maakohus jättis arvestamata hageja II vastuväitega ja selle tõendamiseks esitatud tõendiga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ja on seisukohal, et maakohus kvalifitseeris väite õigesti faktiväiteks ja
2-21-13323 lähtus tõendamiskoormuse jagamisel asjakohaselt VÕS § 1047 lõikest 2, millest tulenevalt lasub avaldatud asjaolu tegelikkusele vastavuse tõendamise koormus avaldajal, st praeguses asjas kostjal. Poolte väiteid (I kd tl 100, 131 pöördel, 04.05.2022 maakohtu istungil ajamärk 02:30:15–02:43:23 (tl 161 pöördel–162 pöördel), 185 pöördel) ning kostja ja hageja tõendeid (fotod I kd tl 61, 67–70a, 138) uurides ning TsMS § 232 lõike 2 järgi kogumis hinnates ei olnud maakohtul alust tuvastada kostja väite tegelikkusele vastavust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei suutnud seda väidet piisava elulise veenvusega tõendada. Maakohtu poolt viidatud fotodelt (I kd tl 67–69) ei ole kohtul võimalik tuvastada anduri asumist uue kondi ja amordi vahel ega täkkeid uuel kondil. Hageja II võttis kohtuistungil õigeks, et klotsiandurit ei tohi paigutada kondi ja amordi vahele, kuid eitas, et selliselt hageja I töötajad kostja sõidukiga toimisid. Kostja väidete kohaselt nähtuvad täkked I kd tl 61 asuvalt fotolt, millega nõustus kohtuistungil ka hageja II, kuid tõi esile, et andur on pehmest materjalist ega saa tekitada hõõrdumisel metallist vardale fotolt nähtuvaid täkkeid. Kostja ei esitanud vastuväiteid anduri (kaabli) ega varda materjalide kohta. Lisaks on kostja selgitanud, et tema esitatud fotod on tehtud tema enda poolt mõni aeg peale hageja I juurest remondist tulemist, kui ta paigutas ise klotsianduri väidetavalt valest kohast õigesse kohta. Kostja seletus, kui see ei ole antud vande all, ei ole TsMS § 229 lõike 2 kohaselt tõendiks tsiviilkohtumenetluses. Usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et enne ümber paigutamist asus andur tema poolt väidetud kohal ja et andur sai tekitada konkreetseid täkkeid, kostja ei esitanud. Kuna tõendamiskoormus lasub kostjal, ei pidanud hagejad enda väidete tõendamiseks enne tõendeid esitama, kui kostja on oma väited tõendanud. Tõendatud ei ole ka, et kostja oleks selle probleemiga pöördunud peale vea avastamist ja enne postituse tegemist hagejate poole. Tõendatud on küll 09.06.2021 kostja käik töökotta ja vestlus hagejaga II (seda kinnitavad mõlemad menetlusosalised), kuid tõendatud ei ole, et lisaks eri välimusega stabilisaatori varraste paigaldamise probleemile oleks kostja tõstatanud kohtumisel anduri paigaldamise probleemi; seega ei ole tõendatud kostja esitatud faktiväide „...klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile.“; 2) Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud pooltel maakohtus vaidlust, et enne vahetamist olid kostja autol LEMFÖRDER brändi stabilisaatori vardad ja hageja I töökojas paigaldati SKF brändi vardad. Kostja viitab erinevate brändide varraste hindade võrdlemisel väljatrükkidele vastavaid tooteid müüva e-poe lehelt (I kd tl 63–66), kust nähtub LEMFÖRDERi otsavarda hinnaks 19,12 eurot ja SKFi otsavarda hinnaks 10,67 eurot. Seega saab nõustuda kostjaga, et tõendatud on, et paigaldati „odavama poolsem kont“. Küll aga ei saa kolleegium nõustuda kostjaga, et ainult hinna alusel oleks tõendatud, et „küsiti kvaliteetsest veel kallimat hinda“. Kostja seisukohtadest nähtuvalt võrdsustab ta kvaliteetse asjaga LEMFÖRDERi brändi varrast. Müügiarvega on tõendatud, et hageja I paigaldas vardad tükihinnaga 21,68 eurot, millele lisandus käibemaks (I kd tl 60). Samas ei ole kostja tõendanud, et tema kui mitteprofessionaalse autoremontija (kohtule annab veendumuseks alust eelmises punktis esiletoodud kostja väide selle kohta, et ta väidetavalt vahetas ise anduri õigesse kohta, millest saab järeldada, et kostjal on vähemalt mingid oskused kasutatud autode remondi alal) arvamus konkreetse varuosa kvaliteedi näitajatest on vastavas kutsealas põhjendatud; seega ei ole saa nõustuda kostjaga faktiväite „küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda.“ tegelikkusele vastavuse kohta;
2-21-13323
3) Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei suutnud tõendada väidet ühe hageja I paigaldatud varda ja /või selle paigaldamise töö ebakvaliteetsuse kohta. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega (punktis 43) ega pea vajalikus neid korrata (TsMS § 654 lõige 6).
86.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et postituste algsest sõnastusest, mis oli avaldatud u 12 tundi 09.–10.06.2021, sai mõistlik lugeja aru, et postitused olid tehtud üheaegselt mõlema hageja kohta. Postitustest ei saanud jääda arusaamatuks, et isik nimega „Q“ on otseselt seotud sellise autoremondiettevõttega nagu „Viru Auto“ . Kostja on neid selgelt käsitanud koos, sisuliselt ühe isikuna ning seda sõltumata asjaolust, kas kostja teadis tol ajal, et hageja II on hageja I juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik (nähtub äriregistri andmetest (I kd tl 58–59)) või mitte, nt „...Viru auto (Q) tegutsevad ...; ... Viru auto töökotta, kus isik nimega Q teatas...“; Q Viru autost teavitas...“. Kostja kaebuse väited selle kohta, et iga mõistlik isik pidi aru saama, et väited käivad üldiselt Viru Autogrupi ja seal isikuliselt määratlemata isikute kohta, on asjakohased alates hetkest, kui kostja kustutas postitustest hageja II nime.
87.Hageja I (juriidiline isik) vaidlustab maakohtu otsuse mh osas, milles kohus jättis rahuldamata tema nõude eemaldada seni kustutamata postitusest hagetavad väited sõltumata sellest, kas tegemist on ebaõigete faktiväidetega või ebakohaste väärtushinnangutega. Maakohus asus põhjenduste punktis 38 seisukohale, et juriidilisele isikule ei laiene VÕS § 1046 põhimõtted, kuna isiklikud õigused saavad kuuluda üksnes füüsilisele isikule ja et sellest tulenevalt saab kohus hinnata hageja I puhul vaid faktiväidete õigusvastasust. Hageja on seisukohal, et seda, et VÕS § 1046 ei laiene juriidilistele isikutele, ei ole võimalik PS § 9 lõikest 2 ja §-st 17 tulenevalt väita. PS-iga on kaitstud juriidiliste isikute hea nimi, s.o maine.
88.Ringkonnakohus maakohtuga järeldusega ei nõustu ja on seisukohal, et kohus jättis seisukoha kujundamisel tähelepanuta, et tema poolt viidatud õiguskirjanduses on omakorda viidatud VÕS § 1045 kommentaarile 3.5, milles leitakse, et eristada tuleks küsimust, kas juriidilisel isikul on tema maine ja hea nime kahjustamise korral õigus nõuda sellise rikkumise lõpetamist (VÕS § 1055 alusel) või seeläbi tekitatud varalise kahju hüvitamist (VÕS § 127jj) (Võlaõigusseadus IV. Kommentaarid, 2020, lk 755– 756). Praeguses asjas on hageja I nõudnud rikkumise lõpetamist. Samas on kommenteerijad tõdenud, et põhjendatud võib olla ka juriidilistel isikutel teatavate isikuõigustega sarnaste, deliktiõiguslikult kaitstud õiguste tunnustamine; selline küsimus võib eelkõige tekkida seoses juriidiliste isikute maine kahjustamisega eelkõige ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Samas avaldatud VÕS § 1055 kommentaaride kohaselt (lk 826, 828) tuleneb kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude esitamine kõne alla mh juhul, kui kannatanu suhtes on toime pandud tegi, mis vastab deliktilise üldvastutuse olevale õigusvastase teo tunnustele ning on kestva iseloomuga; väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest VÕS § 1055 lõike 1 alusel õigusvastase käitumise lõpetamist, kui käitumine on kestev. Seega nõustub ringkonnakohus hagejaga I, et temal kui juriidilisel isikul on tema maine ja hea nime kahjustamise korral õigus nõuda sellise rikkumise lõpetamist, seega praeguses asjas õigus nõuda lisaks ebaõigetele faktiväidetele ka mainet (nime) kahjustavate ebakohaste väärtushinnangute kustutamist
2-21-13323 seni kustutamata postitusest. Järgnevalt selgub otsusest, et maakohtu ebaõige seisukoht ei viinud praeguses asjas siis.ki ebaõige otsuse tegemiseni.
89.Isikuõiguse rikkumist saab VÕS §-de 1046 ja 1047 järgi toime panna: 1) ebaõige faktiväite avaldamisega; 2) ebaõige ja au teotava faktiväite avaldamisega; 3) au teotava väärtushinnangu avaldamisega. Pooled ei vaidle vastu maakohtu poolt igale hagetavale väitele põhjenduste punktis 30 antud õigusliku hinnanguga (kas faktiväide või väärtushinnang). Eelnevalt oli kohus arutanud väidete võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni ka kohtuistungil (protokoll I kd tl 158–165). Seega lähtub ka ringkonnakohus maakohtu hinnangust, mille kohaselt väited 1–4, 6, 8 ja 9 on väärtushinnangud ning 5 ja 7 faktiväited.
90.Ringkonnakohus lähtub kaebuste lahendamisel sarnaselt maakohtuga kohtupraktikas sarnastes vaidlustes korduvalt väljendatud põhimõttest, et vaidlusaluseid lauseid ei ole õige vaadelda kogu öeldu kontekstist lahus, vaid vaja on lugeda iga avaldust selle kontekstis, arvestades avalduse üldist tooni (nt EIK otsus nr 24919/20 (punktid 74, 79, 85), Riigikohtu otsus nr 3-19-1565 (punkt 20)). VÕS § 1047 lõike 1 järgi eeldatakse, et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui: a) tõendab VÕS § 1047 lõike 2 järgi, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele; b) tõendab, et oli VÕS § 1047 lõike 1 järgi heauskne, st ei teadnud ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; c) tõendab VÕS § 1047 lõike 3 järgi, et tal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
91.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukohad seonduvalt faktiväidetega (väited 5 ja 7). Eelnevalt tuvastas kolleegium, et mõlemast väitest suutis kostja tõendada osa, st seda, et „...olid originaal BMW absi ja klotsianduri kinnitused asendatud nipukatega...“ ja et „... autole pandi 1 odava poolsem kont, ...“ Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud, et mõlemast faktiväitest vastab osa tegelikkusele ja osa mitte. Seega on hagejal I õigus nõuda faktiväite ebaõige osa eemaldamist VÕS § 1047 lõike 4 alusel sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane või mitte. Hageja I osas tuleb seega maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 muuta ja kohustada kostja eemaldama seni kustutamata postitusest väited „... klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile.“ ja „... küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda.“.
92.Ebaõiges osas ei suutnud kostja ka tõendada, et oli heauskne või et ta kontrollis väiteid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise astmele. Kostjale oli tema enda väidete kohaselt teada, kus vastavad detailid (klotsiandur, kaabel) asuma peavad, aga ta ei suutnud usaldusväärselt tõendada, et need ei asunud peale remonti hageja I töökojas õiges kohas. Samal põhjusel sai kostjale ka teada olla varraste (kondi) kvaliteedinäitajad sel tegevusalal. Ka ei ole kostja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta enne andmete avaldamist nende õigsust kontrollis või vähemalt ei suutnud kostja kontrolli tegemist kohtumenetluses usaldusväärselt tõendada. Konkreetsetest ebaõigetest väidetest saab mõistlik lugeja aru, et selles remondiettevõttes tehakse tööd ebakvaliteetselt (ei osata autot remontida) ja küsitakse varuosade eest ülemäärast hinda, mis on põhimajandustegevusena autode hoolduse ja remondi alal aastaid tegutsenud ettevõttega seotud isikuliselt postitustes nimetatud hageja II au ja head nime teotav.
2-21-13323 Seega tuleb asuda seisukohale, et mõlema ebaõige väite alusel on hagejal II õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1047 lõike 1 ja § 1043 alusel.
93.Ringkonnakohus käsitab vaidlusaluseid väärtushinnanguid avaldatud postituste kontekstis kogumis ja on seisukohal, et maakohus jõudis nende osas kokkuvõttes ebaõigele järeldusele, tuvastades küll nende au teotava iseloomu, kuid jättes tuvastamata nende ebakohasuse. Maakohus rikkus TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust, kui jättis hindamata kostja vastuväited ja osaliselt ka kogutud tõendid. Ringkonnakohus nõustub kostja kaebuse väidetega ning leiab, et väidete ebakohasust ei ole tõendamist leidnud asjaolude alusel praeguse juhtumi kontekstis alust tuvastada, st väidetel on küll negatiivne iseloom, kuid arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, ei olnud need hinnangud kujundatud põhjuseta, ei olnud põhjendamatult negatiivsed, ei olnud väljendatud meie kultuuriruumile vastuvõetamatul viisil ning hagejad andsid ise oma käitumisega kostjale põhjuse konkreetsetes portaalides väidete avaldamiseks. Kolleegium põhjendab seisukohta järgmiselt.
94.Otsustamaks väärtushinnangute üle, tuleb kohtul teha hinnanguline otsustus: 1) võimaliku au teotava iseloomu kohta (väärtushinnang on au teotav, kui sel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või negatiivne tähendus); 2) võimaliku ebakohasuse kohta (anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile). Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes väljendusviisi tõttu; d) isik, kelle kohta väärtushinnang avaldati, ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikkuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas hinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada.
95.Tsiviilasja materjalidest nähtuvast oli praeguses asjas kostjal kui tarbijast (VÕS § 1 lõige 5) tellijal mõistlik õigustus avaldada autoalastes portaalides hagejate suhtes kohati ironiseerivas toonis arvamus hagejaga I ja temaga seotud hageja II töö- ja suhtluskultuuri puuduste kohta. Väited 1 "Pean tõdema, et Viru auto tegutsevad valetamise ja klientide petmisega“ ja 9 „Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav“ on kokkuvõtvad hinnangud sellele, kuidas kostjaga kui tarbijaga käituti ja millist tööd tehti. Seega on nendega koos põhjendatud käsitada ka väidet 2 „Raha julgesid ikka teenuse eest küsida.“, väidet 3 „Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt.“, väidet 4 „Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära.“, väidet 6 „Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud.“ ja väidet 8 „Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale sõita ning ohh üllatust.“.
96.Puudub vaidlus, et hageja I hageja II isikus esitas kostjale arve töö eest, mida tegelikult ei tehtud (ühe silla reguleerimine); arvelt nähtus töötunde, mille eest raha võeti, rohkem kui oli töölehel märgitud; hageja II andis ebaõiget teavet töökoja kinnioleku kohta; hageja II ei selgitanud 09.06.2021 kohtumisel, et paigaldatud vardad olid sõltumata
2-21-13323 nende erinevast välimusest siiski ühe tootja omad, mistõttu oli kostjal postituste tegemise ajal teadmine, et ka selles osas on pool tööd tegemata. Sõltumata tasaarvestuse kokkuleppest olid hagejad esitanud kostjale arve töö eest, mida tegelikult ei tehtud ning ebaõige arve pidi tuvastama kostja ise ja andma sellest töövõtjale teada. See, et lepiti kokku tasaarvestuses, ei anna hagejatele tegemata töö eest arve esitamiseks õigustuks ja sõltumata kokkuleppest võis tarbija olla teenuse osutaja peale pahane. Asjaolu, et hageja II kinnituse kohaselt pidi töökoda 09.06.2021 suletud olema, kuid oli siiski avatud, sai samuti anda tarbijale aluse postituses sellekohast üllatust väljendada. Asjaolu, et töövõtja siiski vahetas ära mõlemad stabilisaatori vardad ja paigaldas kaks sama tootja varrast, selgus kostja jaoks alles kohtumenetluses. On mõistlik, et kostja ei pidanud paigaldatud vardaid hakkama ise üksikasjalikumalt uurima, et tegelik tootja tuvastada, kui isegi professionaalist ettevõte tuvastas alles jaanuaris 2022, et sama tootja vardad võivad olla visuaalselt erineva välimusega (nähtub hagejate 28.01.2022 menetlusdokumendi punktist 9). Seega oli kostjal 09.06.2021 õhtul alus avaldada pahameelt ja üllatust ning kritiseerida hagejate tegevust, mistõttu ei ole tegemist ebakohaste väärtushinnangutega.
97.Kuna ringkonnakohus on veendumusel, et tegemist ei olnud ebakohaste väärtushinnangutega, ei saa nende väidete alusel hageja II varalise ja mittevaralise kahju nõudeid VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 ja § 1046 alusel rahuldada. Eelpool asus kolleegium seisukohale, et hagejale II annavad praeguses asjas aluse nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1047 lõike 1 ja § 1043 alusel ebaõigete faktiväidete avaldamine. Kuna maakohus lähtus hageja II varalise kahju nõuete lahendamisel ühest ebaõigest au teotavast faktiväitest ja seitsmest ebakohasest väärtushinnangust, kuid ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et lähtuda saab kahest osaliselt ebaõigest au teotavast faktiväitest, siis tuleb ringkonnakohtul uuesti lahendada ka hageja II kahju hüvitamise nõuded.
98.Mittevaralise kahju osas (hageja II palub määrata suurus kohtu õiglasel äranägemisel) asus maakohus seisukohale, et õiglaseks suuruseks oli 1 + 7 väite alusel 300 eurot. Seejuures põhjendas maakohus asjakohaselt, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-19-08, punkt 13; 3-2-1-51-05, punktid 22, 24). Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada mh sellega, et hageja II nimi oli postitustes avaldatud u 13 tundi, seega väga lühikest aega ning tekitatud mainekahju ei saanud olla väga suur. Samas on see olnud piisav aeg selleks, et au teotav info sai avalikuks ja postitustest on teada saanud kolmandad kõrvalised isikud (postitustest nähtub, et neid on kommenteeritud; I kd tl 8–9). Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtub kohus mh ka kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“.
99.Ringkonnakohus lähtub samadest maakohtu poolt esiletoodud põhjendustest, v.a väidete arv, ja leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja II kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 50 eurot.
100.Varalise kahju (kohtueelsed õigusabikulud) nõude lahendamisel nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega osaliselt (välja arvatud viited VÕS § 115 lõikele 1, mis ei kohaldu lepinguväliselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks) ega pea vajalikuks
2-21-13323 neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Maakohus ei rikkunud oluliselt VÕS §-st 1043 deliktilisest üldvastutusest tuleneva kahju hüvitamise eelduste (kostja õigusvastane tegu; hagejal II kahjulik tagajärg (kahju); põhjuslik seos teo ja hagejal II tekkinud kahju vahel; õigusvastasus; süü; kahju suurus) tuvastamisel menetlusõiguse norme, mis oleks viinud ebaõige otsustuseni. Maakohtu selgitus põhjenduste punktid 67 selle kohta, et ta tuvastab kohtueelsete kulude põhjendatuse ja vajalikkuse sarnaselt hagimenetluses õigusabikulude vajalikkuse hindamise ja kindlaksmääramisega ei muuda otsustust ebaõigeks. Ka tsiviilkohtumenetluses on menetluskulude nõue olemuslikult protsessi kaotanud poole poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue, kuid selle maksmapaneku ja ulatuse suhtes on TsMS-is ette nähtud erisätted (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 834). Maakohus tuvastas, et hagejal tekkinud kahju ei olnud osaliselt põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid arvestades kostja õigusvastase käitumise ulatuse vähenemist, leiab, et selle võrra väheneb ka põhjuslik seos tekkinud kahjuga (hageja poolt kasutatud õigusabi põhjendatud ulatus väheneb veelgi). Ringkonnakohus on VÕS § 127 lõike 4 ja § 128 lõike 3 alusel seisukohal, et kahe ebaõige au teotava faktiväite avaldamisega on põhjuslikus seoses maakohtu poolt tuvastatud hageja II kohtueelsetest õigusabikuludest 1/3 ulatuses. Kolleegium arvestab, et ka kahe faktiväite puhul oli teoga põhjuslikus seoses advokaadi tegevus dokumentidega tutvumisel, analüüsimisel, kliendile selgitamisel, nõudekirjade koostamisel ja vastaspoole kirjadele vastamisel, kuid oluliselt väiksemas mahus kui tehti seda kohtule esitatud arvetelt (I kd tl 12–14) nähtuvalt. Seega kuulub hageja II varalise kahju nõue rahuldamisele 1/3 672-st = 224 eurot.
101.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohaga nagu saaks kohtueelset õigusabikulu varalise kahjuna vähendada ainult VÕS § 139 lõike 1 alusel, mida kostja praeguses asjas aga ei taotlenud. Kahjuhüvitise vähendamine saab tulla kõne alla ja VÕS § 140 alusel, seejuures on võimalik mõlema sätte samaaegne kohaldamine (Riigikohtu lahend nr 32-1-7-13, punkt 28). VÕS § 139 alusel kahju vähendamiseks ei pea kahju tekitaja taotlust esitama (Võlaõigusseadus I. Kommentaarid, 2016, lk 738).
102.Hageja II viivisenõude rahuldamisel lähtub ringkonnakohus samuti maakohtu põhjendustest (punktis 70) ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6), arvestades muutunud põhinõuete suurust.
103.Eelpool käsitamata kaebuste väidete kohta selgitab kolleegium järgmist. Apellatsioonkaebuse resolutsiooni punktist 2 ja põhjenduste punktist 6.3 nähtuvalt vaidlustab hageja I maakohtu otsuse mh osas, milles kohus jättis rahuldamata tema esmase nõude eemaldada seni kustutamata postitus täies ulatuses. Kaebuse punktis 49 tugineb hageja I vaidlustamisel väitele, et kuna kostja tunnistas ühe kahest postitusest kustutamisega hageja I kustutamise nõuet, siis seda tuleb ka teise postituse kustutamise nõude puhul arvestada.
104.Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja ei ole hageja I nõuet mõlema postituse täielikuks kustutamiseks TsMS § 440 mõttes õigeks võtnud. Kostja lepinguline esindaja selgitas 04.05.2022 maakohtu istungil, et kostja soovis mõlemat postitust muuta, kuid Auto24.ee-s sai vaid kustutada (I kd tl 159 pöördel, ajamärk 00:22:01). Seega pidi hageja I nõuet kogu teise postituse kustutamiseks tõendama. Kaebuses ei ole esitatud sisulisi vastuväiteid maakohtu otsustusele põhjenduste punktis 51, viitega asjakohasele
2-21-13323 Riigikohtu praktikale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine
105.Menetluskulude jaotamisel tugineb kolleegium TsMS § 163 lõikele 1 ja arvestades vaidluse sisu ning tulemust, leiab, et puudub alus maakohtu poolt teostatud kulude jaotust muuta. Samal alusel (kaebuste osaline rahuldamine) on põhjendatud jätta ka apellatsioonimenetlusega seotud kulud iga menetlusosalise enda kanda.
106.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lõige 1).
107.Kuna ringkonnakohus ei määra rahaliselt kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, puudub vajadus kaaluda kostja taotluse nõuda hagejatelt välja arved neile osutatud õigusteenuse eest ja maksekorralduste koopiad nende poolt arvete tasumise kohta rahuldamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.