Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ebaõige faktiväide: „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda“. Välja mõista kostjalt K Tlt hageja II B K kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot. Välja mõista kostjalt K Tlt hageja II B K kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitise nõudelt (300 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates K T vastu hagi esitamisest, so alates 25.08.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni. Rahuldada hageja II B K varalise kahju nõue kostja K T vastu osaliselt. Välja mõista kostjalt K Tlt hageja II B K kasuks varaline kahju summas 672 eurot ning jätta rahuldamata hageja II varalise kahju hüvitamise nõue summas 789,64 eurot. Välja mõista kostjalt K Tlt hageja II B K kasuks viivis varalise kahju hüvitise nõudelt (672 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates K T vastu hagi esitamisest, so alates 25.08.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni. Jätta rahuldamata kostja 27.06.2022 taotlus nõuda hagejatelt välja arved hagejatele osutatud õigusteenuse eest ja maksekorralduste koopiad hagejate poolt õigusteenuste eest esitatud arvete tasumise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

HAGEJATE NÕUDED

Google Review ́s kohta avaldatud postitusest järgmised väited: 1) „Pean tõdema, et Viru auto tegutsevad valetamise ja klientide petmisega;“ 2) „Raha julgesid ikka teenuse eest küsida;“ 3) „Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt;“ 4) „Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära;“ 5) „Lisaks olid orginaal xxxx absi ja klotsianduri kinnitused asendatud nipukatega ning klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile;“ 6) „Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud;“ 7) „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda;“ 8) „B K teatas, et terve töökoda on kahjuks koroona karantiinis ning see nädal on töökoda täiesti suletud. Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale sõita ning ohh üllatust;“ 9) „Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav;“ Kostja avaldas 09.06.2021 kl 20.09 hagejate aadressil Auto24.ee ja 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava postituse, kokku on selliseid väited 9 tükki. 10.06.2021 ajavahemikus kl 12.00 - 13.00 (Google Review ́st) ja 10.06.2021 kl 08.36 (Auto24.eest) eemaldati Auto24.ee postituse I lõigust ja Google postitusest täielikult hageja (B K) nimi (tl 10-11). Kostjal ei saanud hagejate kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisel olla muud eesmärki kui hageja I puhul tema majandustegevuse kahjustamine ning hageja II puhul tema väärikuse alandamise. Kostja põhjustas hagejale II mittevaralist kahju – kui hageja avastas, et kostja oli hageja kohta sellised väited avaldanud (et viimane tegeleb pettuse jms), hakkas hagejal ääretult halb, see rikkus täielikult hageja meeleolu ning tekitas hagejas sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hageja vaimset tervist). Hageja II nõuab kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel mittevaralise kahju hüvitamist suuruses, mis vastab kohtu õiglasele äranägemisele (TsMS § 366). Kohus väljamõistetav kahjuhüvitis peab arvestama hageja õiguste rikkumise intensiivsust. Mittevaralise kahju hüvitise suurus peab kindlustama ka selle, et kostja ei rikuks enam hageja õigusi. Hageja II nõuab kostjalt ka varalise kahju hüvitamist. Varalise kahju nõude moodustavad kohtueelsed õigusabikulud, mida palub hageja II kostjalt välja mõista summas 1 461,64 eurot ning samuti põhinõudelt viivis (tl 2-7). 17.06.2022 (tl 182-187) ja 11.07.2022 (199-201) menetlusdokumentides esitasid hagejad taotluse võtta vastu hageja I avaldus hagist osalise loobumise kohta ja lõpetada menetlus järgnevate hageja I kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuete osas: 1) esimese alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s hageja I kohta avaldatud postitused; 2) teise alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s hageja kohta avaldatud postitusest hagiavalduses toodud väited (tl 182-187, 199-201). Hagejale tekkinud kahju ulatus. Hagejate hinnangul ei saanud kostjal hagejate kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisel olla muud eesmärki kui hageja I puhul tema majandustegevuse kahjustamine ning hageja II puhul tema väärikuse alandamise. Kostja põhjustas hagejale II mittevaralist kahju – kui hageja avastas, et kostja oli hageja kohta sellised väited avaldanud (et viimane tegeleb pettuse jms), hakkas hagejal ääretult halb, see rikkus täielikult hageja meeleolu ning tekitas hagejas sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hageja vaimset tervist). Hageja II nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist kokku summas 1 461,64 eurot. Tegemist on kohtueelse õigusabikuluga. Hageja II lepingulise esindaja tunnihind on maksumusega 160 eurot + KM on mõistlik põhjendatuks õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 31-45). Samuti nõuab hageja II kostjalt viivise väljamõistmist põhinõuetelt.

KOSTJA VASTUS

MENETLUSE KÄIK

KOHTU PÕHJENDUSED

• •

K Viru autost teavitas mulle, et on esimest päeva karantiinist väljas tööl. Milline üllatus. Pärast põgusat vestlust otsustasin oma teise auto sealt minema viia. Selleks ajaks polnud keretöödega endiselt alustatud. Kahjuks pean tõdema, et Viru auto kodulehel lubatud soodne hind ja kõrge kvaliteet on väga subjektiivsed hinnangud antud tööle. Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav“ (tl 8-11). Kostja kustutas järgmisel päeval, so 10.06.2021 ülalpool nimetatud postitustest hageja II B K nime. Kostja on kustutanud Auto24.ee-st ülalpool nimetatud ja 09.06.2021 kell 20.09 tema poolt Auto24.ee-s avaldatud postituse.

15) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja on avaldanud hageja I suhtes ebaõigeid faktiväiteid, mille osas hageja I saab kostjalt nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamist ning kas kostja on avaldanud hageja II suhtes ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millest tulenevalt on hagejal II kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue. 16) Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted ning tegemist lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist. VÕS § 1043 järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused järgmised: 1) objektiivne teokoosseisu olemasolu ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive (VÕS § 1045 lg 1), kahju (VÕS § 128), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 2 ) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) ja, 3) kahju tekitamise süülisus (VÕS § 1050). Tõendamiskoormus VÕS §-st 1043, §-st 1047 lg 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul jaguneb järgmiselt: kannatanu (hageja) peab tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1). Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) või süü puudumist (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-21-53-06, p 12; 3-2-1-54-07, p-d 12 ja 14; 3-2-1-127-08, p 15). 17) Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja I on esitanud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude ja hageja II on esitanud rahaliste kohustuste täitmise nõude – mittevaralise ja varalise kahju ning viivise hüvitamise nõuded. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt hageja I osaliselt hagist loobumise taotlust ning teeb kindlaks, milliseid hagejate nõudeid kohus käesoleva otsusega lahendab (I). Seejärel annab kohus hinnangu hageja I ja hageja II nõuete õiguslikule alusele ja tõendatusele (II). Peale seda analüüsib kohus hageja II mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seonduvat (III); samuti hageja II varalise kahju hüvitamise (IV) ja viivise nõudega seonduvat (V) ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (VI). I 18) Esmalt lahendab kohus hageja I hagist osalise loobumise taotluse (tl 182-187) ning teeb kindlaks, milliseid hagejate nõudeid kohus käesoleva otsusega lahendab. 19) Hageja I on hagis esitanud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude (tl 2-7): a) esimese alternatiivina: kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s ja 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s hageja I kohta avaldatud postitused; b) teise alternatiivina: kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s ja 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s kohta avaldatud postitusest järgmised väited: 1)

„Pean tõdema, et Viru auto tegutsevad valetamise ja klientide petmisega;“ 2) „Raha julgesid ikka teenuse eest küsida;“ 3) „Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt;“ 4) „Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära;“ 5) „Lisaks olid orginaal XXXX absi ja klotsianduri kinnitused asendatud nipukatega ning klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile;“ 6) „Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud;“ 7) „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda;“ 8) „B K teatas, et terve töökoda on kahjuks koroona karantiinis ning see nädal on töökoda täiesti suletud. Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale sõita ning ohh üllatust;“ 9) „Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav“. 20) Hageja II on hagis esitanud rahalise kohustuse täitmise nõuded, milles palub kohtul: mõista kostjalt hageja II kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja varalise kahju hüvitis summas 1461,64 eurot ning põhinõudelt viivis (tl 2-7, 17). 21) 05.05.2022 toimunud kohtuistungil selgus, et kostja on kustutanud kõnealuse postituse Auto24.ee-st (tl 158-165). Kostja selgitas 05.05.2022 kohtuistungil järgmist (tl 158-165). Ta kustutas Auto24.ee-st postituse, kuna Auto24.ee-s ei saanud postitust muuta, vaid ainult kustutada. Googel reviewst ei ole kostja postitust kustutanud, vaid seal ta muutis seda. Eesmärk oli ära kustutada üks lause, mis puudutas stabilisaatori varda vahetamata jätmist. Kuna hageja esitas 2022 jaanuaris tõendi selle kohta, et visuaalselt võibki olla ühel tootjal kaks täiesti erinevat varrast. Kostja ainuke tahe oli peale hageja poolt 2022 esitatud tõendeid eemaldada lause selle kohta, et üks varras oli vahetamata jäänud (kohtuistungi protokolli aeg alates 00:22:01 kuni 00:22:33, tl 159 pöördel). Mis puudutab Googel reviews olevat postitust, siis kostja võib näidata, et kliendi vaates on see kommentaar siiani olemas. Sellest on kustutatud üks lause (kohtuistungi protokolli aeg 00:12:02, tl 159). 22) 17.06.2022 (tl 182-187) ja 11.07.2022 (tl 199-201) menetlusdokumentides esitas hageja I taotluse võtta vastu hageja I avaldus hagist osalise loobumise kohta ja lõpetada menetlus järgnevate hageja I kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuete osas: 1) esimese alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s hageja I kohta avaldatud postitused; 2) teise alternatiivina kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s hageja kohta avaldatud postitusest hagiavalduses toodud väited (tl 182-187, 199-201). 23) TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 24) Eeltoodust nähtub, et hageja I on hagist kostja vastu osaliselt loobunud seoses kostja poolt nõude osalise rahuldamisega pärast hagi esitamist. Kohus võtab vastu hageja I hagist osalise loobumise TsMS § 429 lg 1 kohaselt ning lõpetab menetluse järgnevate hageja I kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuete osas: a) esimese alternatiivina: kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s hageja I kohta avaldatud postitused; b) teise alternatiivina: kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 20.09 Auto24.ee-s hageja kohta avaldatud postitusest hagiavalduses toodud väited. 25) Seega menetleb kohus hageja I kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuet (tl 2-7; tl 182187; 199-201): esimese alternatiivina: kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse

jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s hageja I kohta avaldatud postitused; b) teise alternatiivina: kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 22.47 Google Review ́s kohta avaldatud postitusest järgmised väited: 1) „Pean tõdema, et Viru auto tegutsevad valetamise ja klientide petmisega;“ 2) „Raha julgesid ikka teenuse eest küsida;“ 3) „Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt;“ 4) „Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära;“ 5) „Lisaks olid orginaal XXXX absi ja klotsianduri kinnitused asendatud nipukatega ning klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile;“ 6) „Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud;“ 7) „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda;“ 8) „B K teatas, et terve töökoda on kahjuks koroona karantiinis ning see nädal on töökoda täiesti suletud. Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale sõita ning ohh üllatust;“ 9) „Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav“. 26) Samuti lahendab kohus käesoleva otsusega hageja II rahalise kohustuse täitmise nõudeid, milles palub kohtul: mõista kostjalt hageja II kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja varalise kahju hüvitis summas 1461,64 eurot ning põhinõudelt viivis (tl 2-7, 17, 199-201). II 27) Hageja I on esitanud kostja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude, mis on kvalifitseeritav VÕS § 1055 lg 1 lause 1 ja lg 3 alusel (vt nt 25.09.2013 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-13, p 26 ja 09.01.2013 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-166-12, p 10). VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Õiguskirjanduse järgi tuleb selline nõue kõne alla juhul, kui kannatanu suhtes on toime pandud tegu, mis vastab mõne deliktilisele üldvastutuse aluseks oleva õigusvastase teo tunnustele (eksisteerib delikti objektiivne teokoosseis) ning on kestva iseloomuga või on oht, et õigusvastane tegu võidakse kas esmakordselt või korduvalt toime panna. 28) VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude rahuldamise eeldused on: 1) kostja on pannud toime õigusvastase teo; 2) õigusrikkumine on jätkuv. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamine ei eelda rikkuja süüd (vt 03.06.2010 Riigikohtu otsust nr 3-2-1-48-10, p 20). Mingi väite avaldamise lõpetamist saab nõuda nii juhul kui tegemist on faktiväitega kui ka juhul, kui tegemist on väärtushinnanguga. Nõude esimene eeldus on, et kostja oleks pannud toime õigusvastase teo. Kuivõrd hageja I heidab kostjale ette väidete avaldamist, oleks andmete avaldamise puhul tegemist õigusvastase teoga nii juhul, kui andmed on üksnes ebaõiged kui ka juhul kui andmed on ebaõiged ja au teotavad. Ebaõigete andmete avaldamisel kahjustatakse isiku õigust informatsioonilisele enesemääramisele. Rikkumine seisneb mitte isiku maine kahjustamises, vaid avaldatud andmete tõele mittevastavuses. Au teotamise korral kahjustatakse isiku mainet kui isikuõigust. Vastutusest vabanemiseks tuleb kostjal tõendada, et avaldatud väited vastavad tõele. Nõude teine eeldus on, et õigusrikkumine oleks jätkuv, st kohus saab kohustada kostjat lõpetama mingi tegevuse üksnes juhul, kui kostja seda jätkuvalt teeb. VÕS § 1055 lg 2 esimene lause kohaselt kahju

tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. 29) Hageja I leiab, et kostja on tema suhtes toime pannud õigusvastase teo, kuna on avaldanud kokku 9 ebakohast väärtushinnangut ja ebaõiget faktiväidet. 30) Kohus kirjeldab hagis välja toodud kostja poolt postitatud väidete kaupa, kas tegemist on väärtushinnangu või faktiväite avaldamisega (kohus on seda pooltele selgitanud ka 04.05.2022 toimunud kohtuistungil tl 158-165): 30.1 Väide number üks: "Pean tõdema, et Viru auto tegutsevad valetamise ja klientide petmisega“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. 30.2Väide number kaks: „Raha julgesid ikka teenuse eest küsida.“ Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. 30.3Väide number kolm: "Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt.“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnang. 30.4Väide number neli: „Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. 30.5Väide number viis: "Lisaks olid originaal XXXX absi ja klotsianduri kinnitused asendatud nipukatega ning klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile.“. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega 30.6Väide number kuus: „Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud.“ Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. 30.7Väide number seitse: „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda.“ Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega. 30.8Väide number kaheksa: „B K teatas, et terve töökoda on kahjuks koroona karantiinis ning see nädal on töökoda täiesti suletud. Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale sõita ning ohh üllatust.“. Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. 30.9Väide number üheksa: „Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav.“ Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga. 31) Seega on kohtu hinnangul väited nr 5 ja nr 7 faktiväited, kuid ülejäänud väited (7 tk) on väärtushinnangud. 32) Isikuõiguse rikkumist saab VÕS §-de 1046 ja 1047 järgi toime panna: 1) ebaõige faktiväite avaldamisega; 2) ebaõige ja au teotava faktiväite avaldamisega; 3) au teotava väärtushinnangu avaldamisega. Kõigi nimetatud tegude puhul saab nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 1047 lg 1 järgi eeldatakse et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui ta: a) tõendab VÕS § 1047 lg 2 järgi, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele; b) tõendab, et oli VÕS § 1047 lg 1 järgi heauskne, st ei teadnud ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; c) tõendab VÕS § 1047 lg 3 järgi et avaldajal või isikul, kellele faktiväide avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamiskohustus hõlmab ka vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustust. Kui ei õnnestu tõendada tõele vastavust ega heausksust, võib siiski vabaneda avaldaja vastutusest, kui ta tõendab, et täitis enne andmete avaldamist nende õiguse kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 sätestatud välise hoolsuse kohustust, st et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 3 ei kohaldata ebaõigete andmete tahtliku avaldamise korral ning sellisel juhul ei saa avaldaja tegu üldjuhul lugeda õiguspäraseks teoks ka VÕS § 1046 järgi. Ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamise korral tuleb lisaks VÕS § 1047 lg-tele 1-3 kohaldada ka VÕS § 1046 ja teha õigusvastasuse tuvastamiseks hinnanguline väärtusotsustus, mh tuleb VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuvastada andmete au teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Au teotavate faktiväidete tõelevastavust tuleb tõendada kostjal (VÕS § 1047 lg 2). 33) Ebakohase väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks minna VÕS § 1046 juurde ja tähele panna, et VÕS § 1046 lg 1 järgi saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Selle üle otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus. Seda tehakse kahes etapis. Esmalt tuleb õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või negatiivne tähendus, vt 18.02.2015 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-14, p 17) ning 2) väärtushinnangu ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud põhjust selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnang ei ole kontrollitav ega tõendatav, kuid on põhjendatav. VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (vt 20.11.2015 Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-15, p 11). VÕS § 1046 sätestab isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse välistamise erialused lisaks VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatule. See tähendab, et teise isiku isiklikke õigusi rikkunud isik vabaneb vastutusest, kui ta suudab tõendada, et see oli õigustatud. 34) Hageja II poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Kuna hagejate nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue isikuõiguste rikkumise korral on kvalifitseeritav VÕS § 134 lg 2 alusel. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid. Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega. Asja lahendamise jaoks on oluline, kas kostja tööandja hüvitas hagejale eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju VÕS § 1054 lg 1 alusel või selle tõttu, et ta rikkus oma tegevusega õigusvastaselt süüliselt hageja õigusi (vt nt Riigikohtu 09.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032). 35) Seega tuleb nii hageja I kui hageja II nõuete lahendamisel tuvastada väärtushinnangu ja faktiväite au teotav iseloom. Au teotamine VÕS § 1046 ja 1047 mõttes tähendab seega isiku maine kahjustamist. Au saab teotada kahel viisil: 1) faktiväite (andmete) avaldamisega; 2) väärtushinnangu ehk väärtusotsuse (arvamuse) avaldamisega (vt

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Faktiväide on asjaolu, mis on põhimõtteliselt kontrollitav ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või väärust. See, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid, tuleb selgitada välja avaldatu tõlgendamise teel (vt Riigikohtu 13.04.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Au teotamise õigusvastaseks tunnistamist (nii faktiväidetega kui väärtushinnangutega) saab taotleda vaid koos kahju hüvitamise nõudega või VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatava nõudega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: 1) au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamist (VÕS § 1046 lg 1) ning, 2) au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamist (VÕS § 1047 lg 2) (vt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Isiku au teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, s.o au teotava informatsiooni (ehk väärtushinnangu või ebaõigete andmete) avalikustamist kui teotunnust. See ei tähenda alati aga adressaatide rohkust. Õigusalases kirjanduses on leitud, et piisab, kui väärast faktiväitest või au teotavast väitest saab teada kolmas kõrvaline isik (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne IV, 2009, § 1047, p 3.1). 36) Hagis on nimetatud kokku 9 kostja poolt 09.06.2021 postitatud väidet, millest kohtu hinnangul 7 on väärtushinnangud ja 2 on faktiväited. Kohus leiab, et kõiki postitatud väiteid tuleb hinnata kogu postituse kontekstis kogumis ning need on omistatavad nii hagejale I kui hagejale II ühiselt. Kui hinnata kostja 09.06.2021 postituse teksti tervikuna, siis on sellest mõistliku inimese arusaama järgi võimalik mõista, et väited Viru Auto (hageja I) ja B K (hageja II) kohta on tehtud ühes isikus ehk üheaegselt nii hageja I kui ka hageja II kohta. Näiteks on postituse esimeses lauses kirja: „Pean tõdema, et Viru auto (B K) tegutsevad valetamise ja klientide petmisega“ (tl 8-11). Lisaks on postituses mitmes kohas hageja II B K nimi nimetatud koos hageja I nimega: „Helistasin Viru auto töökotta, kus isik nimega B K teatas....“, „hr B K Viru autost teavitas mulle...“. Postituses on peaaegu kõik tegusõnad mitmuses (nt tegutsevad, võtsid, julgesid, asendasid, panid jne). Kuigi kohtul ei ole tõendeid selle kohta, et postituse tegemise hetkel 09.06.2021 oleks kostjale olnud teada vastav asjaolu, siis ka äriregistri väljavõttest nähtub, et hageja I Viru Autogrupp OÜ juhatuse ainuliige on hageja II B K (vastava tõendi on kohtule esitanud kostja, tl 58-59). 37) Kohus on leidnud, et väidetest 1 kuni 9 on väärtushinnangud väited 1, 2, 3, 4, 6, 8 ja 9 ning faktiväited on väited nr 5 ja 7 (vt 04.05.2022 kohtuistungi protokoll tl 158-165). 38) Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 1046 lg 1 esimene lause sisaldab esmalt isiklike õiguste definitsiooni isiklike õiguste näidisloetelu näol. Kuna isiklikud õigused saavad kuuluda üksnes füüsilisele isikule ehk inimesele, ei laiene VÕS § 1046 sisalduvad põhimõtted juriidilistele isikutele (vt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. P.Varul, I.Kull jt. Tallinn 2020, lk 777, p 3.1). Seega saab kohus hinnata hageja I kui juriidilise isiku puhul vaid seda, kas väidetel 5 ja 7, mis on faktiväited, on hageja I jaoks au toetav iseloom. Kostja II puhul saab kohus kõigi 9 väite puhul hinnata, kas on tuvastatav väärtushinnangu ja faktiväite au teotav iseloom hageja II suhtes.

39) Riigikohus on leidnud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Riigikohus on samuti märkinud, et kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 11). 40) Järgnevalt hindab kohus väidete kaupa, kas avaldatud väärtushinnangud on hageja II au teotavad ja ebakohased ning avaldatud faktiväited on ebaõiged või vastavad tegelikkusele. 41) Väide 1: tegemist on väärtushinnanguga - „Pean tõdema, et Viru auto tegutsevad valetamise ja klientide petmisega“. Kostja põhjendas kõnealust väärtushinnangut oma seisukohtades järgmiselt (tl 46-49, 129-134): hagejad valetasid 07.06.2021 kostjale, et terve töökoda viibib koroona tõttu karantiinis ning töökoda on seetõttu nädal aega suletud, kuid 09.06.2021 oli töökoda avatud; eelduslikult tegid hagejad seda sooviga varjata tööde mittetegemist; hageja I esitas kostjale arve tööde ja varuosade kohta, mida tegelikkuses ei tehtud ja ära ei vahetatud; vahetatud stabilisaatori varras purunes. Hagejad leiavad, et kostja seisukoht ei ole põhjendatud (tl 182-187). Hageja I on esitanud tõendid selle kohta, et tema töötajad olid kõnealusel perioodil töövõimetuslehel, nt ühe töötaja töövõimetuleht lõppes 07.06.2021 ning teise töötaja töövõimetusleht lõppes 08.06.2021 (tl 120-122). Seoses osade töötajate töövõimetuslehtede lõppemisega oli võimalik 09.06.2021 töökoda uuesti avada. Kostjat teavitati topelt sillastendi arveldamisest ja ühe sillastendi reguleerimisest (tl 117). Pole vaidlust selles, et kui kostja pöördus hagejate poole, tunnistasid hagejad koheselt viga. Seega ei saanud olla tegu kostja petmisega. Seonduvalt stabilisaatorivardaga tunnistas kostja 05.05.2022 istungil, et eksis selles küsimuses ning hageja I tõepoolest vahetas ära mõlemad stabilisaatori vardad (04.05.2022 kohtuistungi protokolli minutid 00:12:02, tl 158-165) ning kostja kustutas selle nõustumise tulemusel ka postituse Auto24.ee portaalist. Seega ei ole antud asjaolu (mõlema stabilisaatorivarda vahetus) üle enam poolte vahel vaidlust. Kostja leiab, et hagejate poolt tema petmist tõendab muu hulgas ka asjaolu, et mõni aeg pärast stabilisaatori varda vahetust see purunes. Tunnistaja M E (kostja elukaaslane) on andnud 04.05.2022 istungil ütlusi selle kohta, et sõites 09.07.2021 koos K autoga käis autol suurem mürin, kolksatus. Varda moodi stabilisaatori kont oli maha kukkunud ja kõveraks läinud (tl 167-172). Kostja on möönnud, et tõenäoliselt oli tegemist praakvaruosaga (tl 31-45, p 3.31). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses tõendatud, et hagejad teadsid, et tegemist on praak varuosaga. Kohtu hinnangul ei saa olemasolevate tõendite pinnalt üheselt väita, et tegemist on põhjusliku seosega hagejate tegevuse ja stabilisaatori varda ära kukkumise vahel. Seega ei saa väita, et hageja II oleks toime pannud valetamise ja petmise, mistõttu on väites üks nimetatud väärtushinnang hageja II au teotav, kuna tegemist on negatiivse ja halvustava väitega, mis on ebakohane. 42) Väide 2: tegemist on väärtushinnanguga – „Raha julgesid ikka teenuse eest küsida“. Kostja on hagejale kõnealuse väitega ette heitnud üksnes arvel olnud topelt sillastendide reguleerimist. See küsimus leidis aga kohese lahenduse, kui kostja hagejate poole pöördus, seega ei ole hageja I nõudnud kostjalt osutamata teenuse eest raha. Selle üle pooled enam käesolevas menetluses ei vaidle. 43) Väide 3: tegemist on väärtushinnanguga – „Kui tervet ei jõua siis tee pool on nende moto ilmselt“. Kostja leiab, et hagejad vahetasid kvaliteetse stabilisaatorivarda kehvema vastu; tõenäoliselt oli tegu praakvaruosaga; võimalik, et stabilisaatorivarda paigaldamisel tehti oluline paigaldusviga; ebakvaliteetse stabilisaatorvarda installeerimisel jäeti ABS sensori kaabel stabilisaatorvarda ja amordi vahele, kuhu see jääda poleks tohtinud (tl 31-45). Kohus leiab, et kostja on paljasõnaliselt väitnud, et üks vahetatud stabilisaatorivarda purunemine toimus mingil moel hagejate pooliku töö tagajärel ning, et ABS sensori kaabel jäeti stabilisaatorivarda ja amordi vahele. Kostja on esitanud tõendiks erinevaid fotosid

stablisaatorivarrastest (tl 61-72), kuid kohtu hinnangul puuduvad üheselt tõendid selle kohta, et stabilisaatorivarda ära kukkumise (purunemise) ja hagejate tegevuse vahel oleks põhjuslik seos. Seega on kohtu hinnangul tegemist ebakohase väärtushinnanguga, millel on hageja II au toetav iseloom selle negatiivse ja halvustava tähenduse poolest. 44) Väide 4: tegemist on väärtushinnanguga – „Minu arvates 5 tunniga vahetab iga amatöör põlve otsas ise ühe ratta laagri ja stabika kondi ära“. Nimetatud kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata, mistõttu on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, millel on hageja II au toetav iseloom selle negatiivse tähenduse poolest. 45) Väide 5: tegemist on faktiväitega – „Lisaks olid orginaal XXXX absi ja klotsianduri kinnitused asendatud nipukatega ning klotsiandur oli jäetud uue kondi ja amordi vahele, mis oli nädala ajaga sõites jõudnud tekitada täkked uuele kondile“. Faktiväited on kontrollitavad ja nende tõele vastavus tõendatav. Kostja on nentinud, et ABS klotsi anduri kinnituse asendamine kaablisidemetega ei ole küll otseselt vale, sest kaablisidemed ehk nipukad toimivad samuti kinnituselemendina, kuid ei pea käesolevat teguviisi kliendi suhtes ausaks (tl 31-45). Kohus nõustub kostjaga, et kliendi huvi on eelkõige suunatud originaalvaruosade säilitamisele ja kasutamisele, mis mõjutab ka auto väärtust. Kui tulevikus auto müüa, siis ostueelsel ülevaatusel ei jäta sõidukist head muljet remontimisel kasutatud kaablisidemed ehk nipukad. Selliste remondivõtete kasutamine seab kahtluse alla kõigi sõidukile teostatud remonttööde kvaliteedi, mis mõjub negatiivselt nii sõiduki turuväärtusele kui ka võimalustele leida sõidukile ostja. Seega oli kostjal alust eeldada, et hagejad kooskõlastavad selliste tootja poolt mitteettenähtud remondivõtete kasutamise eelnevalt kostjaga. Hagejad valisid aga omaalgatuslikult odavama variandi, mitte ei küsinud kostja arvamust. ABS anduri kaabli jätmine stabilisaatorvarda ja amordi vahele ei olnud aga ühelgi juhul aktsepteeritav, kuna anduri kaabel peab olema vabalt ning mitte teiste veermiku detailide vahel. Kaabli valesti paigutamine tekitas täkkeid uuele stabilisaatorvardale (tl 67-69 fotod). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud faktiväide on õige, see vastab tegelikkusele ehk seega ei ole tegemist õigusvastase tegevusega kostja poolt. 46) Väide 6: tegemist on väärtushinnanguga – „Kindlasti pikemas perspektiivis oleks vajanud ka andur välja vahetamist kuna oleks katki läinud“. Kohus leiab, et selline hüpoteetiline väide on kostja poolt käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Tegemist on hageja II au teotava negatiivse tähendusega väljendiga, mis on ebakohane. 47) Väide 7: tegemist on faktiväitega – „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda“. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tema sõidukil olid enne xxxxi stabilisaatori vardad. Kostja 12.01.2022 menetlusdokumendi lisana nr 11 esitatud tõendist (tl 63-65) ei nähtu, et hageja I paigaldatud stabilisaatori varras oleks „odava poolsem“. Kostja ei ole ka tõendanud, et kostja sõidukil väidetavalt varem olnud stabilisaatori varras oli kvaliteetsem kui kostja sõidukile paigaldatud stabilisaatorivarras. Seega on kohtu hinnangul tegemist faktiväitega, mis ei vasta tegelikkusele, millel on au teotav iseloom ning seega on õigusvastane. 48) Väide 8: tegemist on väärtushinnanguga – „Kuna antud väide tundus minu jaoks täiesti pastakast imetud otsustasin järgmine päev kohapeale sõita ning ohh üllatust“. Kostja postituse konteksti hinnates võib järeldada, et kõnealune väide puudutas hageja II poolt kostjale avaldatut, et töökoda oli suletud. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et tegemist ei olnud vale väitega ning seega on kostja poolt väidetu ebakohane väärtushinnang hageja II suhtes. 49) Väide 9: tegemist on väärtushinnanguga „Loodame vähemalt, et antud töökoda ise ennast peab tasemel teeninduseks sest kliendi vaatest on antud väide vägagi kaheldav“. Kostja ise on käsitlenud antud hinnangut (kliendi vaatest on kaheldav, et tegu on tasemel teenindusega) kui kõige eelneva kokkuvõtet. Kohus on leidnud, et kõik väärtushinnangud on olnud ebakohased. Seega ka selline kostja väide on ebakohane väärtushinnang hageja II suhtes.

50) Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väited 1, 2, 3, 4, 6, 8, 9 on hageja II suhtes ebakohased väärtushinnangud, millel on hageja II au teotav iseloom. Samuti leiab kohus, et väide nr 5 ei ole ebaõige faktiväide, kuna see vastab tõele, kuid faktiväide nr 7 ei vasta tegelikkusele, mistõttu on tegemist ebaõige faktiväitega. Seega on kostja hageja I suhtes toime pannud ühe ebaõige faktiväite avaldamise (väide nr 7) ja hageja II suhtes ühe ebaõige faktiväite avaldamise (väide nr 7) ning 7 ebakohase väärtushinnangu avaldamist (väited 1, 2, 3, 4, 6, 8, 9). 51) Tulenevalt Riigikohtu praktikast saab kohtule esitada üksnes nõude, kus nõutakse konkreetse väite ümberlükkamist, mitte kogu postituse tervikuna eemaldamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 asunud seisukohale (p 15): “Faktiväite ümberlükkamise nõue peab kolleegiumi arvates olema konkreetne. Ajaleheartikkel tervikuna või mõni selle lõik võib sisaldada palju erinevat informatsiooni. Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu. Nõude ebaselguse korral peab kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada ning selgitama, mida hageja ise peab au teotavateks faktiväideteks ja väärtushinnanguteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb.” Seega kuulub osaliselt rahuldamisele hageja I alternatiivne nõue. 52) Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja I nõue rahuldamisele osaliselt. Kohus kohustab kostjat K Td eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval 09.06.2021 kl 22.47 Googel Review ́s hageja I kohta avaldatud postitusest ebaõige faktiväide: „Lisaks tasuks mainida, et autole pandi 1 odava poolsem kont, kuid küsiti kvaliteetsest kondist veel kallimat hinda“. III 53) Hageja II palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt. 54) VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53 ptk 1 jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 10051067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2009, lk 630-631). Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. 55) Hageja II poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Kuna hagejate nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

56) Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Käesolevas asjas on hagejad tõendanud isikuõiguste rikkumist, mille kostja pani toime hagejate au teotamisega ning hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamisega. 57) VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 58) Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et kostja on hageja II suhtes ühel korral avaldanud ebaõige faktiväite (väide nr 7) ja seitsmel korral on kostja avaldanud ebakohase väärtushinnangu hageja II suhtes (väited nr 1, 2, 3, 4, 6, 8 ja 9). Selliste väidete avaldamisega on kostja põhjustanud hagejale II moraalset kahju. Sellised õigusvastased väited on olnud hageja II au teotavad, kuna need on kahjustanud hageja II mainet. Kostja poolt avaldatud väärtushinnangutel on halvustav ja negatiivne tähendus hageja II jaoks. 59) Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). 60) Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada muu hulgas sellega, et hageja II nimi 09.06.2021 kostja poolt avaldatud postituses oli avaldatud umbes 13 tundi, seega väga lühikest aega ning hagejale II tekitatud mainekahju ei saanud olla väga suur. Samas on see olnud piisav aeg selleks, et hageja II au teotav informatsioon on saanud avalikuks ning kostja postitustest on teada saanud kolmandad kõrvalised isikud (postitustest nähtub, et neid on kommenteerinud kolmandad isikud, tl 8-9). Arvestades eeltoodut on kohtu arvates põhjendatud mõista kostjalt hageja II kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot. Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtub kohus muuhulgas ka kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“. IV 61) Hageja II on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude summas 1461,64 eurot (tl 2-7). Tegemist on kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõudega. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, kuna tegemist on varalise kahjuga. 62) Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning

samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka RKTKo 3-2-1-84-14). 63) Riigikohus on ka leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8414). 64) Hageja II lepingulise esindaja tunnihind on maksumusega 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritud esindaja tunnihinnaga (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 131-16; Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-50785 p-d 88, 94). Samuti on mõistlikud kohtueelses menetluses hageja II poolt kantud õigusabikulud. 65) Hagejale II on esitatud advokaadibüroo poolt kohtumenetluse eelselt kaks arvet kuupäevadega 30.06.2021 ja 31.07.2021 kogusummas 1461,64 eurot (koos käibemaksuga) (tl 12-14). Nimetatud arvetele lisatud aruannete kohaselt on advokaadibüroo poolt teostatud järgmisi toiminguid: • 25.06.2021 dokumentidega tutvumine ja analüüs kliendile – 50 minutit; • 29.06.2021 nõudekirja koostamine – 2 tundi; • 06.07.2021 nõudekirja lõplik koostamine – 20 minutit; • 16.07.2021 kliendi konsultatsioon – 30 minutit; • 21.07.2021 dokumendi koostamine; arvamuse esitamine K.Truu esindaja vastusele – 3 tundi 30 minutit; • 26.07.2021 kliendi konsultatsioon – 25 minutit; Seega kulus aega kokku 7 tundi ja 35 minutit (tl 12-14). 66) Tõenditest nähtub, et hageja II nimelt on 07.07.2021 esitanud kostjale kohtuvälise nõudekirja hageja II lepinguline esindaja (tl 46-48). Kostja lepinguline esindaja on hagejale II kohtuväliselt vastanud 16.07.2021 (tl 49-52). Hageja II esindaja on omakorda esitanud kostjale vastuse 23.07.2021 (tl 53-54). Lisaks on hageja II esindaja vastanud 27.07.2021 lühidalt kostja e-kirjale (tl 56 pöördel). 67) Kuivõrd tegemist on hageja II varalise kahju nõudega, mille moodustavad kohtumenetluseeelsed õigusabikulud, siis peab kohus tuvastama nende kulude põhjendatuse ja vajalikkuse sarnaselt hagimenetluses õigusabikulude vajalikkuse hindamisel ja kindlaksmääramisel. Eeltoodust tulenevalt on hageja II lepinguline esindaja koostanud enne kohtumenetlust 07.07.2021 kohtuvälise nõudekirja (sisuline osa on 5 lehekülge, tl 46-48) ning 23.07.2021 esitanud vastuse kostjale, milles paljuski korratakse nõudekirjas olevaid argumente (tl 5354). Kohtu hinnangul on selliseks kohtumenetluse-eelseks õigusabi ajakuluks 7 tundi ja 35 minutit ülepaisutatud. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks vastavate toimingute eest kokku saab pidada 3 tundi ja 30 minutit. Seega arvestades hageja II lepingulise esindaja tunnitasu suurust 160 eurot ilma käibemaksuga ja 192 eurot käibemaksuga, saab põhjendatud ja vajalikuks hageja II kohtuväliseks õigusabikuluks pidada kokku 672 eurot (3,5 x 192) koos käibemaksuga. Kuna hageja II esitas varalise kahju nõudeks 1461,64 eurot, siis kohtu hinnangul sellest põhjendamatu on nõue summa 789,64 eurot (1461,64 - 672 eurot). 68) Käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud, et kostja on 09.06.2021 postitusega rikkunud hageja II õiguseid ja kahjustanud hageja II mainet kolmandate isikute ees. Seetõttu on igati õigustatud hageja II pöördumine kohtumenetluse-eelselt advokaadibüroo poole õigusabiteenuse saamiseks. Hageja II lepinguline esindaja on saatnud 07.07.2021 nõudekirja kostjale püüdlusega lahendada pooltevaheline vaidlus kohtuväliselt (tl 46-48).

Seejuures on hageja II kohtueelsed õigusabikulud põhjustatud vaid kostja õigusvastase ja põhjendamatu käitumise tõttu. Antud juhul hõlmab hageja varalise kahju hüvitamise nõue kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamise nõuet. Vastavad kulud on kohtu hinnangul mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõistes 672 euro suuruses summas (koos käibemaksuga). Antud juhul hageja II ei omanud õigusalaseid teadmisi ning nõude maksmapanekuks oli tal vajalik ja põhjendatud kasutada professionaalse õigusnõustaja abi juba kohtumenetluse-eelselt (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 03.04.2013 nr 3-2-1-1913, p 11 jt). 69) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja II varaline nõue kostja vastu rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 672 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jätab rahuldamata hageja II varalise kahju hüvitamise nõude summas 789.64 eurot. V 70) Hageja II on esitanud kostja vastu ka viivise nõude (tl 2-7). Kuna kohus rahuldab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude (300 eurot) ja varalise kahju hüvitamise nõude (672 eurot), tuleb VÕS § 113 lg 1 järgi rahuldada ka hageja II viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 71) Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt K Tlt hageja II B K kasuks välja mõista viivis mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt (300 eurot) ja varalise kahju hüvitise nõudelt (672 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates K T vastu hagi esitamisest, so alates 25.08.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.

VI Menetluskulude jaotus 72) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 73) TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt, siis eelkõige seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Samas arvestab kohus menetluskulude poolte endi kanda jätmisel ka asjaoluga, et hageja II on osaliselt nõudest loobunud, mille kohus on käeoleva otsusega ka vastu võtnud. Hageja II loobus osaliselt nõudest põhjusel, et kostja täitis selle osa nõudest (kustutas 09.06.2021 avaldatud postituse Auto24.ee-st). TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 74) Pooled on esitanud omapoolsed menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 27.12.2021 (t 27-29), 17.06.2022 (tl 182-187) ja 11.07.2022 (tl 199-201). Kostja on esitanud hageja menetluskuludele vastuväite 27.06.2022 (tl 193-195). Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 17.06.2022 (tl 178-180), millele hageja on esitanud vastuväite (tl 191-192). 75) Kuivõrd kohus on leidnud, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel, siis jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 76) Kostja on esitanud 27.06.2022 taotluse nõuda hagejatelt välja: a) arved hagejatele osutatud õigusteenuse eest; b) maksekorralduste koopiad hagejate poolt õigusteenuste eest esitatud arvete tasumise kohta (tl 193-195). Poolte menetluskulude rahalise kindlaksmääramata jätmise tõttu jätab kohus kostja 27.06.2022 taotluse rahuldamata. 77) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2023 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.