Välja mõista IntelDesign OÜ-lt T. J. kasuks hagiga seotud menetluskulud 288 eurot.
5.Välja mõista T. J.lt IntelDesign OÜ kasuks vastuhagiga seotud menetluskulud 240 eurot.
6.Tasaarvestada poolte menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusena välja mõista IntelDesign OÜ-lt T. J. kasuks menetluskulud 48 eurot.
7.Välja mõista aktsiaseltsilt IntelDesign OÜ-lt T. J. kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (48 eurot) viivis lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu kostja korteris remonttööde teostamiseks, kui kostja kinnitas 19.11.2021 e-posti teel saadetud hinnapakkumised. Tellija kohustus teostatud tööde eest tasuma 3107,79 eurot. Hageja lõpetas tööd korteris 26.11.2021, andis tööd tellijale üle. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 29.11.2021 arve nr 1563, summas 979,56 eurot (hinnapakkumine nr 1679). 02.12.2021 kinnitas tellija hinnapakkumisel 1679 oma allkirjaga, et on tööd vastu võtnud. Peale arve nr 1563 esitamist keeldus tellija tasuma teostatud tööde eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 979,56 eurot, 31.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,71 eurot ning jooksva viivise alates 01.01.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,05% päevas.
2.Kostja peab puuduseks ka töid, mida ei ole nt hinnapakkumistes märgitud - radiaatorite värvimine. Kostja käis koos hagejaga remondiks vajalikke materjale valimas, nt on 19.11.2021 kostja ostnud X AS-ist hageja kliendikaardiga laminaatparketti. Kostja väited akende värvimine, radiaatorite värvimine, elektritööde teostamine, seinte parandus- ja värvimistööd – tuleb jätta tähelepanuta, kuna ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kostja väited, et hageja on tekitanud talle mingid täiendavad kulud on täiesti alusetud.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja ei ole sõlminud hagejaga töövõtulepingu tööde tegemiseks kostjale kuuluvas korteris XXX. Hageja on kostjale oma tööd peale pressinud ja esitanud üha uusi hinnapakkumisi. Kostja ei ole nendega nõustunud. Asjaolu, et kostja on mõne arve ennatlikult
tasunud, ei tähenda, et ta on töödes kokku leppinud või neid vastu võtnud. Hageja pakkus välja üha uute tööde tegemist või teostas meelevaldselt (sh uue korteri ukse tellimine) jättes vastamata kostja järelepärimistele või vastas tagantjärele ja ebarahuldavalt. Selgus tehtud töö ebakvaliteetsus. Kostja ei ole töid vastu võtnud. Hageja ei teinud kõiki töid, mis on pakkumistes (pahteldus (sh pool köögist), seinte kahekordne värvimine (vana värv kumab läbi, osa liiste panemata).
4.Kostja esitas 11.12.2021 kirjaga hagejale pretensioonid, millele hageja ei vastanud. Hageja on oma käega lisanud 22.11.2021 hinnapakkumisele välja pressitud kostja allkirja kinnituse nagu oleks kostja tööd vastu võtnud, kuigi kostja seda ei teinud ja arvas, et allkiri andmist hinnapakkumisele ei saa lugeda töö vastuvõtmiseks. Hageja tehtud tööde ümbertegemise vajadus ja maksumus tuleneb X OÜ 17.12.2021 hinnapakkumisest, X OÜ 23.12.2021 hinnapakkumisest, OÜ X 28.12.2021 kalkulatsioonist. Tasuda saab kvaliteetselt tehtud tööd ja hageja puuduste kõrvaldamise kulud saab hageja nõuetega tasaarvestada. Pooled ei ole „arvega kokku leppinud“ viivise määras 0,05% tasumata summast päevas.
III VASTUHAGI
5.Hageja poolt teostatud kõik tööd tuli ümber teha ja puuduste likvideerimiseks on kostja teinud kulutusi 6969 eurot (sh, 6714 eurot X OÜ hinnapakkumisele, puuduste kindlakstegemiseks 255 eurot), siis on hageja süül tekkinud kostjale kahju summas 6969 eurot, mille hüvitamise kohustus on hagejal. Kostja viitab VÕS §-le 128, 646 lg 4, 647 lg 1 ja palub hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 6969 eurot.
IV VASTUS VASTUHAGILE
6.Hageja kostja vastuhagi me ei tunnista. Kostja on tellinud tööd kolmandatelt isikultelt väidetavalt halvasti tehtud tööde parandamiseks – kuid hageja ei ole neid töid teinudki. Viimistlusklassi ei olnud poolte vahel kokku lepitud ning tegemist oli vanema korteriga. Kui puudub kokkulepe kvaliteedi osas, tuleb lähtuda keskmise kvaliteedi nõudest VÕS § 77 lg 1 järgi. Hageja teostas tööd vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja käis igapäevaselt objektil ja vaatles, mis toimub. Kostja soovid pidevalt muutusid, mis on näha ka hinnapakkumistelt. Väidetavad puudused on täielikult tõendamata, mistõttu puudus vastuhagejal vajadus tööde tellimiseks XOÜ-lt. Absurdse nõude on esitanud vastuhageja seoses X OÜ arvel nr 2022132 oleva elektritööde kuluga 3083,22 eurot.
7.Hinnapakkumise 1677-a (maalritööd) kohaselt on hageja tõesti ostnud mõningaid elektritarvikuid (pistikud, lülitid ja kaabel jms) ning need paigaldanud remondi käigus, kõik kokku summas 263,8 eurot, millest materjal 127,8 eurot. Ei ole põhjendatud hagejale sellest 11,6 korda suurema nõude esitamine väidetavate puuduste parandamiseks. Hageja lõpetas tööd korteris 26.11.2021, andis tööd tellijale üle, misjärel asus tellija remonditud ruume kasutama. Kirjalik tööde vastuvõtmine toimus viis päeva hiljem – täiesti piisav aeg, arvestades, et tegemist oli vastuhageja elukohaks oleva korteriga, kus tehti väiksemaid remonditöid, milles puudused said olla vahetult märgatavad.
V KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et nii hagi kui vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagi
9.Hageja väitel oli poolte vahel 19.11.2021 sõlmitud suuline töövõtuleping kostja korteris remonttööde teostamiseks. Hageja on lisanud hagile väidetavad poolte e-kirjad ja pakkumised, kuid nendest ei tulene, kelle poolt ja kellele need on saadetud, st. kirjavahetuse pooled ei ole tuvastatavad. Töövõtuleping võib olla sõlmitud suuliselt ja leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 järgi olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (antud juhul tahe sõlmida töövõtuleping). VÕS § 20 lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja on algselt vastuses hagile märkinud, et tema töövõtulepingut sõlminud ei ole, kuid kostja järgnevatest seisukohtadest tuleneb üheselt, et hageja teostas kostja korteris remonditöid, sh. on kostja väitnud, et hageja tehtud tööd olid puudustega, kostja ei ole neid töid vastu võtnud, hageja ei teinud kõiki töid, mis on pakkumistes.
10.Samuti on kostja saatnud 11.12.2021 e-kirja hagejale (saadetud aadressilt XXX saajaks IntelDesign) ja 23.12.2021 e-kirja hageja esindajale (saadetud aadressilt XXX aadressile XXX). Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja on 19.11.2021 tasunud kostjale 2 maksena kokku 3247, 82 eurot alusel. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et poolte vahel oli sõlmitud 2021 novembris suuline töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses kostja korteris, asukohaga Kadaka tee 173-7 remonttööde teostamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kohustus teostatud tööde eest tasuma 3107, 79 eurot ning kostja on tasunud tööde eest 2128, 23 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist 979, 56 eurot. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Kohus ei nõustu hageja väitega, et vaidlus tuleneb ainult hinnapakkumises nr 1679 tehtud töödest, kuna kostja on teiste tööde eest tasunud. Tööde eest tasumine, tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
11.Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (RKTKo 2-16-5851 p 16). Hageja väitel lõpetas ta tööd 26.11.2021 ja andis tööd kostjale üle. Kostja väitel ei olnud töö valmis ja töös esinesid puudused ning kostja ei ole töid vastu võtnud. Poolte seisukohtadest, sh. asjaolust, et pooled vaidlevad 22.11.2021 dokumendi, kui töö üleandmis- vastuvõtu üle, saab järeldada, et pooled leppisid kokku töö vastuvõtmises. Asjaolu,
kas kostja võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja (RKTKo 3-2-1-93-15 p 11).
12.Kohus leiab, et hageja esitatud 22.11.2021 hinnapakkumisest, kus on kirjas, et töö on vastu võetud 02.12.2021 ja allkiri, ei saa järeldada tööde vastuvõtmist kostja poolt. Dokumendist pole aru saada, kelle poolt see on allkirjastatud, ehkki kostja väitel on dokumendil tema allkiri. Samas on kostja väitnud seda, et hageja on lisanud teksti, töö vastu võetud 02.12.2021 ning kostja pole sellise tekstiga dokumenti enne kohtumenetlust näinud. Teisiti öeldes ei ole kostja sellise sisuga dokumenti allkirjastanud. Olukorras, kus töid tehti ja tööde eest tasuti etapiviisiliselt, ei ole võimalik aru saada millised tööd väidetavalt vastu võeti. Ekslik on hageja väide, et kui tellija võtab ehitise kasutusele, loetakse töö vastu võetuks. Riigikohus leidnud, et võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks (RKTKo 3-2-1-145-14 p 18). Seega ei ole kostja poolt tööde vastuvõtmine tõendamist leidnud.
13.Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sisse nõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo 2-14-61484 p 18). Kohtu hinnangul välistab hageja nõude rahuldamise ka asjaolu, et töös esinesid puudused. Asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav millises tööde kvaliteedis pooled kokku leppisid ja hageja on õigesti märkinud, et lähtuda tuleb VÕS § 77 lg 1, mille järgi peab lepingupool kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga. Samas ei nõustu kohus hageja väitega, et tööd olid teostatud keskmise kvaliteediga. Ebakvaliteetne ja lohakas töötulemus nähtub eelkõige hagi vastuse lisast 3.3. (fotod). Samuti on töös esinenud arvukad puudused tõendatud X OÜ ja OÜ X kirjadega. Fotodelt nähtuv töö ei saa kuidagi olla keskmise kvaliteediga ja vastata kaasaegsetele ehitusstandarditele ning on selgelt ebakvaliteetne. Hageja esitatud fotod, mis väidetavalt tõendavad vastupidist (kvaliteetset tööd), on tehtud oluliselt kaugemalt ja näitavad üldist visuaalset tulemust. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada selliseid puuduseid ja nende puudumist, mis nähtuvad kostja esitatud fotodelt. Kokkuvõttes leiab kohus, et tuvastatud pole kostja poolt tööde vastuvõtmine ja lepingukohasus ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi
14.Kostja nõude puhul on tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on hageja poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg 2 või 3 alusel. Riigikohus on leidnud, et sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik (RKTKo 3-21-130-15 p 10). Tellijal tekib töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (RKTKo 218-13432 p 18.3.).
15.Kostja on 11.04.2023 ära kuulamisel selgitanud, et 19.01.2022 kostja vastuse lisa 2.2 ja lisa 3.1. 23.12.2021 kirjas andis ta töövõtjale tähtaja 14 päeva, aga töövõtja ei reageerinud sellele. Kostja vastu lisa 2.2 on kostja 11.12.2021 kiri hagejale, kus on märgitud, et kirjas on
kostja ettepanek ja manuses on avaldus, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millise ettepaneku kostja hagejale tegi. Kohus ei saa otsuses tugineda oletustele. Täiendava tähtaja andmist ei nähtu ka kostja viidatud vastuse lisast 3.1., milleks on kostja 23.12.2021 kiri hageja lepingulisele esindajale (E. L), kus on saadetud vaegtööde akt, palutud selle vastu võtmist kinnitada ja vastata hiljemalt 14 päeva jooksul. Kirjas on palutud kirjale vastata 14 p jooksul, mitte kõrvaldada töös esinevad puudused. Kohus on 11.04.2023 ära kuulamisel kostja esindajale selgitanud, et pretensioone ei saa käsitleda tähtaja andmisena puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei ole väitnud ka seda, et kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata oleks olnud mõistlik.
16.Üheski kirjalikus menetlusdokumendis pole kumbki pooltest väitnud, et kostja on hagejale andnud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Hageja on selgitanud, et oli valmis ebaolulised puudused, nt värviparandused vms koheselt kõrvaldama. Lisaks on töövõtjale töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine lepinguga seotud tahtevalduseks. Lepinguga seotud tahteavalduse kättetoimetamist sätestab TsÜS § 69 lg 3. Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani (RKTKo 321-151-11 p 14). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on tema saadetud ekirjad kätte saanud.
17.Kohus nõustub hageja seiskohaga, et hageja väidetav kahjuhüvitis sisaldab ka töid (sh. elektri tööd), milles pooled kokku ei leppinud. Teisiti öeldes leiab hageja, et kostja on lasknud teostada töid, mis polnud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud. X hinnapakkumises on töödeks märgitud soonte ja tooside freesimine ja kaabli paigaldamine, elektrikilbi koostamine, pistikute ja lülitite ühendamine, esiku lae avamine, kipsiga katmine. Kuna sellises ulatuses elektritööde teostamist hageja hinnapakkumistest ei nähtu, ei ole tegemist töödega, milles pooled oleksid kokku leppinud ja mis olid vajalikud töös puuduste kõrvaldamiseks, st. selliste kulude nõudmine kostja poolt on põhjendamatu. Samas nähtub kostja esitatud fotodelt, et enne viimistlustöid ei ole pistikute ja lülitite plastkatteid eemaldatud ning äärtesse on määritud silikooni (ebakvaliteetne töö).
18.X OÜ hinnapakkumises on märgitud töödeks pistikute ja lülitite eemaldus ning puhastamine silikoonist ja uuesti paigaldamine, mis oli arvestades tuvastatud puuduseid, vajalik nende kõrvaldamiseks. Ka siit järeldub, et Remondifirma.ee hinnapakkumises toodud elektri töid ja töid esiku lae avamine, kipsiga katmine, ei ole võimalik seostada vajalike töödega puuduste kõrvaldamiseks. X OÜ hinnapakkumises on märgitud elektritööd 1280 eurot ning pindade lauspahteldus kokku maksumusega 2055, 27 eurot (198 m2). Nagu õigesti märkis hageja, ei ole eeltoodud elektritöid võimalik seostada vajalike puuduste kõrvaldamisega. Hageja algses hinnapakkumises oli pahteldatava pinna suuruseks 102 m2, samas kui väidetavate puuduste kõrvaldamisel on pahtelavaks pinnaks märgitud 198 m2. Mõistlikult arusaadavalt ei saa algses töös puuduste kõrvaldamisena tehtud tööde pind olla suurem algsest tööst. Lisaks puudub algses hinnapakkumises X OÜ hinnapakkumise töö, põrandate katmine niiskuskindla kattematerjaliga 40 m2.
19.Tellija ei saa kolmandatelt isikutelt tellida erinevaid täiendavaid töid ja neid väidetavatele puudustele tuginedes kahjuhüvitisena töövõtjalt välja nõuda. Töövõtja ei pea kandma tellija remondikulusid. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja ei ole vastuhagis suutnud konkreetselt välja tuua, millised tööd ja kui suures ulatuses olid
puudustega ja millised kulud olid nende puuduste kõrvaldamiseks vajalikud. Vastuhagis on üldsõnaliselt märgitud, et kõik tööd tuli ümber teha ja puuduste likvideerimiseks on kostja teinud kulutusi 6969 eurot. Puuduvad ka viiteid sellele, millise tõendiga, millist asjaolu vastuhageja tõendab. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Sellise konkretiseerimata väite alusel, mis ei ole loogiliselt seostatud tõenditega, ei ole võimalik vastuhagi rahuldada.
20.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja on teinud tööd ebakvaliteetselt, kostja ei ole andnud hagejale aega töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja nõuab kahju hüvitisena raha mh. tööde eest, mis ei seostu puuduste kõrvaldamisega. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
21.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna nii hagi kui ka vastuhagi jäävad rahuldamata, jäävad hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
22.Hagiga seotud menetluskulud Kuna kostja esindaja ei ole suutnud üheselt arusaadavalt hagi ja vastuhagi menetluskulusid eristada, arvestab kohus menetluskulud, mis on märgitud nii hagi- kui vastuhagiga seotuks, pooleks. Seega on kostja lepingulise esindaja hagiga seotud menetluskuludeks 480 eurot. Õigusabi on osutatud 5h (96 eurot/h). Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Kohus ei pea sellisteks vajalikeks ja põhjendatud toiminguteks konsultatsiooni, tutvumist dokumentidega, õigusliku hinnang andmist. Kohus ei pea põhjendatuks ka ajakulu ära kuulamisele valmistumiseks 1 h ulatuses. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks hagiga seotud õigusabile kulunud ajaks kokku 3h, so summas 288 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
23.Vastuhagi menetlukulud Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on vastuhagiga seotud menetluskuludeks 240 eurot. Õigusabi on osutatud 4 h (60eurot/h). Arvestades
menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on hageja lepingulise esindaja kulu 240 eurot vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Maakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 48 eurot (288-240). Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.